Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 17. november 2023, Tallinn Haldusasja number
3-23-1575
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti 03.03.2023 ettekirjutuse 11-12.1/2023/1628 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamise nõudes.
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: Olga Väina-Kesler Vastustaja: Kaitseressursside Amet Esindaja: Svjatoslav Podgornõi
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 18. detsembril 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
Kaitseressursside Amet (edaspidi „KRA“) tegi kaebajale 03.03.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/1628 (dtl. 94), kohustades viimast ilmuma terviseseisundi hindamiseks arstlikku komisjoni 17.05.2023 kell 10.00. Ettekirjutus sisaldas kohustuse rikkumise korral 600 euro suuruse sunniraha rakendamise hoiatust. Kaebaja arstlikku komisjoni ei ilmunud, ent saatis KRA-le 17.05.2023 e-kirja (dtl. 96), milles teatas, et ei saanud arstlikku komisjoni ilmuda haigestumise tõttu ja lisas töövõimetuslehe, mille kohaselt oli ta 15.05.2023—17.05.2023 töövõimetu (dtl. 97). KRA teatas kaebajale 22.05.2023 kirjas (dtl. 98), et töövõimetusleht ei tõenda, et kaebajal oli mõjuv
põhjus arstlikku komisjoni ilmumata jätmiseks ning palus esitada väljavõtte diagnoosist, millele vastuseks saatis kaebaja väljavõtte haigusloost A91322023 (dtl. 100). Vastustaja teatas kaebajale 02.06.2023 kirjas, et ta ei loe kaebaja mitteilmumise põhjust mõjuvaks. 05.07.2023 kirjas nr 51/3883 (dtl. 5) teatas KRA kaebajale, et otsustas nõuda viimaselt 600 euro suuruse sunniraha tasumist, määrates tasumiseks 10-päevase tähtaja ning teavitades kaebajat sellest, et sunniraha vabatahtliku tasumata jätmise korral pöördub KRA selle sisse nõudmiseks kohtutäituri poole, millisel juhul tekib kaebajal kohustus tasuda ka kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulud.
2.Kaebaja esitas 12.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub keelata KRA-l 03.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1628 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise. Kaeba väitel ei ole ta eelnimetatud ettekirjutust kätte saanud ning sai sellest teadlikuks alles KRA 05.07.2023 kirjast nr 5-1/3883 (dtl. 5).
3.KRA vaidleb kaebusele vastu, märkides esmalt, et kaebaja on korduvalt jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata ning enne 03.03.2023 ettekirjutuse tegemist oli vastustaja teinud neli samasisulist ettekirjutust. Vastustaja leiab, et 03.03.2023 ettekirjutus on õiguspärane ning igal juhul oli see kaebajale kätte toimetatud 17.05.2023, mistõttu on väär kaebaja väide, et ta sai sellest ettekirjutusest teada esmakordselt 05.07.2023 kirjast.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta.
5.Selles, et 03.03.2023 ettekirjutus on iseenesest õiguspärane, ei ole poolte vahel tegelikult vaidlust. Kaebaja on kutsealune kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 2 lg 3 tähenduses ehk 17–27-aastane (kaasa arvatud) meessoost isik, kes ei ole veel aja- või asendusteenistust läbinud. KVTS § 40 lg 1 punkti 5 kohaselt on kutsealune kohustatud osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel. Eeltoodud sätte alusel võis KRA kohustada ilmuma kaebajat arstlikku komisjoni. KVTS § 226 lg 1 punkti 2 kohaselt võib KRA teha kaitseväekohustuslasele (sh. kutsealusele) ettekirjutuse, kui isik ei osale terviseseisundi hindamiseks määratud arstlikul läbivaatusel. Terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse panemine ettekirjutusega on eelviidatud sätte kohaselt lubatav sõltumata sellest, kas kutsealusel oli varasemates kutsetes või ettekirjutustes määratud aegadel terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. Kohustava ettekirjutuse tegemine on lubatav, kui vähemalt ühel korral on kutsealusele saadetud kutse ning ta ei ole kutses näidatud ajal terviseseisundi hindamisele ilmunud, olenemata ilmumata jätmise põhjusest. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et enne vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist on kaebaja jätnud mitmel korral arstlikku komisjoni ilmumata. Seega oli uue aja määramine ettekirjutusega lubatav.
6.KVTS § 226 lõikest 2 tuleneb, et ettekirjutuse täitmata jätmisel võib KRA rakendada sunniraha. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 1 kohaselt on sunniraha lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
7.Kuigi vastustaja ei ole selgitanud, kuidas ja millal 03.03.2023 ettekirjutus kaebajale kätte toimetati, saab kaebaja enda käitumisest järeldada, et ta oli selle igal juhul kätte saanud enne ettekirjutuses märgitud arstliku komisjoni aega (17.05.2023 kl 10.00). Nimelt saatis kaebaja KRA-le 17.05.2023 kell 17.07 e-kirja, milles teatab: „Olen X isikukood XXXXXXXXXXXX. Vabandan, hilise informeerimise pärast. Puudusin täna 17.05 arstlikust komisjonist haiguse tõttu.“ Sellises avalduse pinnalt saab
järeldada, et kaebaja oli arstliku komisjoni ajast teadlik varem. Kui ta oleks arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest saanud teada pärast ettekirjutuses määratud arstliku komisjoni aega, oleks ta ilmumata jätmist põhjendanud sellega, et ilmumise aeg ei olnud talle teada. Asjaolu, et kaebaja viitas üksnes oma haigestumisele ning vabandas hilise informeerimise pärast, kinnitab, et ta oli ettekirjutusest teadlik enne 03.03.2023 ettekirjutuses määratud arstliku komisjoni toimumise aega. Seega saab asuda seisukohale, et ettekirjutus oli kaebajale teatavaks tehtud.
8.Vaidlust pole selles, et kaebaja 17.05.2023 arstlikku komisjoni ei ilmunud. Sunniraha rakendamise lubatavuse hindamisel tuleb kontrollida seda, kas tal sai olla ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. KRA on kaebaja poolt 17.05.2023 esitatud töövõimetuslehe (dtl. 97) ning 30.05.2023 esitatud epikriisi (dtl. 100) andmete põhjal põhjendatult leidnud, et kaebajal ei olnud sellist tervisehäda, mis takistas arstlikku komisjoni ilmumist. Asjaolu, et arst väljastas kaebajale töövõimetuslehe, ei tähenda seda, et kaebaja tervis oli sedavõrd halb, et see ei võimaldanud arstlikku komisjoni ilmuda. Arstliku komisjoni ilmumist takistavaks tervisehädaks saab olla selline terviseseisund, mis mõistlikult välistab iseseisvalt arsti juurde minemise. Kaebaja esitatud epikriisist nähtuvalt oli kaebaja pöördunud 15.05.2023 telefoni teel perearsti poole, kurtes peavalu, nohu, köha ja 37,50 palavikku ning 17.05.2023 oli teatanud arstile, et enesetunne on juba parem. Eeltoodud sümptomid ei ole sellised, mis takistasid kaebajal KRA arstlikku komisjoni ilmumist. Asjaolu, et kaebaja on ka varem korduvalt jätnud KRA arstlikku komisjoni ilmumata, põhjendades seda haigestumisega (dtl. 76, 86) viitab liiati võimalusele, et kaebaja eesmärk on arstlikust komisjonist ja ajateenistusest kõrvale hoida, mistõttu tuleb tema terviseseisundit puudutavatesse väidetesse, mis kajastuvad epikriisis tema enda poolt arstile telefoni teel esitatud väidetel, suhtuda teatava umbusuga.
9.Antud juhul on vastustaja oma 05.07.2023 kirjas (dtl. 5) – mis eelkõige käsitles küll kaebaja poolt ühe teise ettekirjutuse peale esitatud vaides esinenud puudusi – nõuetekohaselt kaebajat teavitanud ka 03.03.2023 ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamisest, andes vabatahtliku tähtaja sunniraha tasumiseks. Seega on vastustaja nõuetekohaselt järginud sunniraha rakendamise korda.
10.Sunniraha eesmärk on kohustada isikut ettekirjutusega pandud kohustust täitma. On küll tõsi, et konkreetselt 03.03.2023 ettekirjutuses nimetatud ajal arstlikku komisjoni ilmumine ei ole pärast selle aja möödumist enam võimalik, ent kaebajale kui kutsealusele pandud arstlikku komisjoni ilmumise kohustus kui selline ettekirjutuses nimetatud komisjoni toimumise aja möödumisel ei lõppenud. Edaspidi kaebajale edastatavates kutsetes või ettekirjutustes määratavad arstliku komisjoni ajad on käsitatavad varasema ettekirjutusega pandud kohustuse täitmiseks uue tähtaja andmisena, ent seaduses sätestatud kohustus (st kohustus ilmuda terviseseisundi hindamiseks KRA määratud ajal arstlikku komisjoni) jääb samaks. See tähendab seda, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma arstlikku komisjoni järgmise kutse peale. Eeltoodud põhjustel on sunniraha rakendamine lubatav.
11.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.