2.Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 18.12.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 24).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Tarmo Talvik esitas 19.09.2022 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse (tl 32-33). Nõude aluseks oli 01.09.2022 toimunud lahtiriietumisega läbiotsimine. See toimus, kui kaebaja toodi Tartu Maakohtust tagasi vanglasse. Kaebaja viibis kogu aja politsei järelevalve all. Läbiotsimise käigus pidi kaebaja võtma poose. Vastustaja alandas kaebaja väärikust ja sekkus tema eraellu. Kaebaja taotles hüvitist 1000 eurot.
2.Kaebaja esitas 28.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamiseks. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid avaldusi, s.h pärast Tartu Vangla 21.11.2022.a otsuse tegemist.
Kaebaja käis 01.09.2022 Tartu Maakohtus istungil. Kaebaja viibis pidevalt politsei järelevalve all. Naasmisel järel allutati kaebaja tema tahte vastaselt läbiotsimisele koos lahtiriietumisega, s.h pidi kaebaja keerutama ja tuharad laiali tõmbama. Läbiotsimine oli õigusvastane, kuna mingit põhjendatud kahtlust kaebaja suhtes ei olnud. Lahtiriietumisega läbiotsimine ei tohi olla preventiivne, tingitud vangla töökorraldusest vms. Kaebaja tugineb õiguskantsleri seisukohale (tl 49-50). Vastustaja alandas kaebaja väärikust ja sekkus tema eraellu. Kaebaja loobus visiidist vanglavälise arsti juurde, kuna ta ei soovi sarnast läbiotsimist (tl 15, 23). Kaebajat hoiatati, et kui ta keeldub lahtiriietumisega läbiotsimisest, siis kasutatakse tema suhtes jõudu. Kaebaja palus tunnistada põhjendamatu lahtiriietumisega läbiotsimise põhiseaduse vastaseks. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (esitas 19.09.2022 kahju hüvitamise taotluse, mille vangla jättis tähtaegselt lahendamata).
3.Tartu Vangla jättis 21.11.2022.a otsusega nr 1-13/296-2 (tl 24) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna kaebaja läbiotsimine oli õiguspärane. Vastab tõele, et kaebaja viidi 01.09.2022 vanglast Tartu Maakohtusse kohtuistungile ja viibis politsei järelevalve all. Õige ei ole kaebaja väide, et ta pidi võtma erinevaid poose. Kaebaja ei pidanud ka kükke tegema. Kaebajal tuli võtta riidest lahti ja teha ring ümber oma telje. Kinnipeetava läbiotsimine vanglasse sisenemisel on kohustuslik. Lahtiriietumisega läbiotsimine tehti vangla tavapärast praktikat järgides. Seda tehakse eranditult igal vanglasse sisenemisel, et välistada keelatud esemete vangla territooriumile sattumist. Keelatud esemed võivad põhjustada ohtu vangla julgeolekule ning kinnipeetavate ja vanglaametnike elule ja tervisele. Kaebaja kohta on koostatud ettekandeid seoses keelatud esemetega. Kuigi viimasest sellisest ettekandest on möödas pikk aeg, ei saa välistada, et kaebaja püüab keelatud esemeid vanglasse tuua. S.h võib see toimuda mõne teise kinnipeetava huvides või survel.
4.Tartu Vangla esitas vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi otsuse punktis 3 toodud seisukohtade juurde. Vastustaja selgitas lisaks, et õiguslik alus lahtiriietumisega läbiotsimiseks on olemas. Kaebaja suhtes ei toimunud kehaõõnsuste kontrolli. Lahtiriietumisega läbiotsimine võib kinnipeetavale põhjustada teatud ebamugavusi, kuid see on vajalik meede, et vältida keelatud esemete sattumist eluosakonda. Õiguskantsler on märkinud, et ta näeb sellisel eesmärgil teostatavate läbiotsimiste ning vangla julgeoleku ja kinni peetavate isikute turvalisuse vahel selget seost. Vanglal on kohustus kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist, s.h tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks. Julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks. Kuna vanglal ei ole võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Selleks, et tagada vangla julgeolek ja isikute ohutus, on kõige tõhusam meetod kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimine. Kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel. Kaebaja viibis PPA ametnike järelevalve all, kuid vangla ei saa vastutada teise asutuse ametnike tegevuse eest. Politseiametnikel võib midagi märkamata jääda. Vastustaja esitas dokumendid kaebajaga seotud juhtumite kohta seoses keelatud esemetega (tl 35-44) ning vanglaametnike seletuse 01.09.2022.a läbiotsimise kohta (tl 34). Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu
kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju korral lisandub RVastS § 9 lg 1 alusel avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.
6.Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase teona 01.09.2022 toimunud lahtiriietumisega läbiotsimisele. Mõlemad pooled nõustuvad sellega, et läbiotsimine toimus eraldatud ruumis, seda teostas üks kaebajaga samast soost vanglaametnik, kaebajal tuli ametniku ees täielikult lahti riietuda ning alasti olles ennast keerata, et ametnik saaks kaebajat igast küljest vaadelda. Kaebaja väitel pidi ta läbiotsimise käigus tuharad laiali tõmbama, läbiotsimist teostanud vanglaametniku väitel (tl 34) see nii ei olnud.
7.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 ütleb, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 68 lg 1 ja 4 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning läbiotsimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus) § 31 lg 1 ütleb, et vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Alates 25.11.2022 kehtiv määruse § 31 lg 3 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnik peab § 31 lõikes 1 nimetatud isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. 01.09.2022.a läbiotsimise ajal sarnast sätet olemas ei olnud. Määruse § 32 p 1 alusel on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel. Vastustaja ei ole viidanud üldkorraldusele, mis reguleeriks kinnipeetava läbiotsimist igakordsel vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel. Tartu Vangla kodukorras on küll reguleeritud läbiotsimisi, kuid mitte praeguses kohtuasjas vaidluse all olevat läbiotsimist kinnipeetava igakordsel vanglasse sisenemisel. Kodukorra punkt 3.1 näeb ette lahtiriietumisega läbiotsimise kinnipeetava esmasel vanglasse vastuvõtmisel, punkt 4.6 reguleerib läbiotsimist osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel (läbiotsimine lahtiriietumisega on ette nähtud vajadusel); punkt 13.2.7 näeb ette kinnipeetava ja külastaja lahtiriietumisega läbiotsimise enne pikaajalist kokkusaamist ja vajadusel pärast kokkusaamist, punkt 17.1.10 reguleerib läbiotsimist tööleminekul ja töölt tulekul (lahtiriietumisega läbiotsimist ei nimeta).
8.Määruse § 32 p 1 tähendab, et kaebaja läbiotsimine 01.09.2022 kohtust vanglasse tagasi saabumisel oli vastustajale kohustuslik. Kuid puudub õigusnorm, mis kohustaks vastustajat valima läbiotsimise viisiks just lahtiriietumisega läbiotsimist. See tähendab, et vastustajal oli läbiotsimise viisi valikul kaalutlusõigus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 tähenduses. Vastustajal tuli järgida kaalutlus- ja hindamisotsuste tegemisel üldiselt kehtivaid nõudeid. HMS § 107 lg 1 ja 2 sätestavad, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega, võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus ning toimingu sooritamise viisi määramisel tuleb järgida kaalutlusõiguse piire ning võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Järgida tuli ka vangistuse täideviimisel kehtivaid põhimõtteid. Üks alus, millest selliseid põhimõtteid saab tuletada, on VangS § 41 lg 2. See säte ütleb, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
9.Vangistuse täideviimisel reeglite kehtestamise ja otsustuste tegemise võtmeküsimuseks on tasakaalu saavutamine julgeoleku tagamiseks vajalike pingutuste, vangistuse eesmärkide saavutamise ja kinnipeetavate õiguste piiramise vahel. On tõsi, et julgeoleku tagamine on kõige lihtsam ja odavam olukorras, kus kinnipeetava õigused on piiratud võimalikult suures ulatuses. See ei pruugi aga samal ajal olla kooskõlas inimväärikuse põhimõttega, aidata kaasa õiguskuuleka käitumise omandamisele või olla kooskõlas põhimõttega, et kinnipeetaval on säilinud kõik õigused, mida ei ole vangistusseaduse või muude seadustega piiratud. Arusaam sellest, kus see tasakaalupunkt asub, on ajas muutuv. Hinnang sellele, millised tegevused, reeglid ja piirangud vangistuse täideviimisel on õiguspärased, on korduvalt muutunud ja muutub ka tulevikus nii õigusaktidega reguleeritud kui ka kaalutlus- või hindamisotsustel põhinevate tegevuste suhtes.
10.Kohtupraktika on toetanud seisukohta, et lahtiriietumisega läbiotsimised on lubatud reeglina, enamasti või juhuvalimi alusel, ilma igakordse ohuhinnangu ja kaalutlusotsuseta. Välja saab tuua järgmised kohtuasjad, milles tehtud lahendid on jõustunud. Kohtuasi 3-17-1236. Kaebuse nõudeks oli tuvastada õigusvastasus Tartu Vangla halduspraktika osas, mille käigus kasutatakse rutiinse, igapäevase meetmena täieliku alastivõtmisega läbiotsimist. Tartu Halduskohus leidis, et sellised läbiotsimised olid õigusvastased, kuna vangla ei järginud põhjendamiskohustust tõendamaks, mis tingis kaebuse esitaja puhul ca 40 kahe kuu sisse jääva päeva puhul 30 lahtiriietumisega läbiotsimise läbiviimise vajaduse. Tartu Ringkonnakohus tühistas eeltoodud otsuse 09.05.2019.a otsusega. Ringkonnakohus leidis, et praktikalt naasvate kinnipeetavate lahtiriietumisega läbiotsimised toimusid õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.h vangla julgeoleku ning kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmise eesmärgil. See, et otseselt kaebuse esitaja isikuga seonduvad konkreetsed tõendid puuduvad, ei tähenda, et tema lahtiriietumisega läbiotsimine oli põhjendamatu. Kohtuasi 3-20-519. Kaebuse nõudeks oli mittevaralise kahju hüvitamine seoses rutiinsete lahtiriietumisega läbiotsimistega töölt ja jalutuskäigult naasmisel kolme aasta jooksul. Tartu Halduskohus jättis 25.06.2021.a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et vangla
julgeoleku ning teiste kinnipeetavate elu ja tervise tagamiseks on eesmärgipärane, põhjendatud ja vajalik töölt naasvate kinnipeetavate sagedasem pisteline lahtiriietumisega läbiotsimine, kaebuse esitaja läbiotsimised töölt ja jalutuskäigult naasmisel toimusid õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, et avastada keelatud esemeid ja aineid. Samuti on läbiotsimiste läbiviimine olnud proportsionaalne. Kohtuasi 3-20-1641. Kaebuse nõudeks oli mittevaralise kahju hüvitamine alusel, et toimusid kaebuse esitaja regulaarsed lahtiriietumisega läbiotsimised ligikaudu 10 kuu jooksul seoses tema töötamisega vangla territooriumil asuvas pesumajas. Vangla kinnitas, et läbiotsimine lahtiriietumisega toimub pisteliselt juhuvalimi alusel. Tartu Halduskohus jättis 08.01.2021.a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus möönis, et lahtiriietumisega läbiotsimine, kui see toimub sagedasti ning ilma piisavalt veenvate põhjendusteta, võib kujutada endast väärikuse alandamist. Samas kohus leidis, et lahtiriietumisega läbiotsimised olid küll korduvad, kuid mitte päris igapäevased ning vangla üldisema iseloomuga põhjendused on veenvad õigustamaks lahtiriietumisega läbiotsimiste teostamist. Kohtuasjades on korduvalt viidatud Riigikohtu seisukohtadele, et vanglateenistuse ülesandeks on julgeoleku tagamine vanglas, sealhulgas vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitsmine (lahend 3-3-1-64-14, p 9) ning vanglal on julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum (lahendid 3-3-1-10-17 p 16, 3-3-128-12 p 14). Jõustumata lahenditest saab välja tuua kohtuasja 3-22-1384. Tartu Halduskohus tunnistas 21.10.2022.a otsusega õigusvastaseks vangla tegevuse kaebuse esitaja lahtiriietumisega läbiotsimisel. Sellised läbiotsimised toimusid regulaarselt, kui kaebuse esitaja pöördus tagasi töölt väljaspool eluosakonda. Kunagi ei leitud keelatud esemeid. Kohus leidis, et sage lahtiriietumisega läbiotsimine pikema aja jooksul, mille puhul ei ole tuvastatud põhjendatud kahtlust läbiotsimise vajaduse suhtes ega kindlaks tehtud, kui sageli on kaebuse esitaja sattunud lahtiriietumisega läbiotsimisele, kujutab endast õigusvastast tegevust. Kohus möönis, et aeg-ajalt toimuval lahtiriietumisega läbiotsimisel võib olla hoiatav tähendus, kuid vangla ei korraldanud läbiotsimisi nii, et tagatud oleks kinnipeetavate kohtlemisel proportsionaalsuse põhimõtte järgimine. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19.10.2023 halduskohtu otsuse eeltoodud osas. Ringkonnakohus pidas oluliseks, et seoses töötamisega oli kaebuse esitajal juurdepääs mitmetele esemetele, mis on vanglas keelatud. Vanglal ei ole võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid eluosakonda toimetada, s.h millal kavatseb ta seda teha esmakordselt, ning seetõttu ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Lahtiriietumisega läbiotsimine on kõige efektiivsem meede keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kaebuse esitaja lahtiriietumisega läbiotsimine ei olnud suure tõenäosusega päris igapäevane, toimus juhuslikkuse põhimõttel ning läbiotsimise teostamisele kehtestatud nõudeid ei ole rikutud. Kaebuse esitaja ei kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. Kassatsioon-kaebuse esitamise tähtaeg praegu veel kestab.
11.Teiselt poolt leidis õiguskantsler 07.06.2023.a seisukohas nr 7-4/230551/2303077, et vangla julgeolek on väga tähtis, ent selle tagamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis on eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Mida piiravam on meede, seda põhjalikumalt tuleb kaaluda selle kasutamist. Inimese alasti läbiotsimise otsus peab olema erandlik ning põhinema konkreetsel ohuhinnangul (nt see on seotud kinnipeetava käitumisega, varasemate rikkumistega jms). Seda on õiguskantsler vanglatele korduvalt selgitanud (viimati näiteks 2020. aastal avavanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõttes). Õiguskantsler tõi välja ka selle, et ta on vanglatele korduvalt öelnud (sh 2016. aastal Tartu Vanglale), et kui vanglal tekib põhjendatud vajadus inimene alasti läbi otsida, tuleb lahti
riietamine korraldada järk-järgult nii, et osa kehast jääks igal hetkel kaetuks. Õiguskantsler viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 11.05.2023.a otsusele asjas Bojar vs. Poola. Lahendi punktide 15-16 järgi ei piisa, kui niivõrd intensiivse ja potentsiaalselt inimese väärikust alandava meetme kasutamist, nagu on alasti läbiotsimine, põhjendatakse vangla üldiste julgeolekuvajadustega. EIK tuvastas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 rikkumise. See säte näeb ette õiguse era- ja perekonnaelu austamisele. Kohus märgib, et tegemist ei ole EIK uudsete seisukohadega. Vastupidi, lahendis on viidatud mitmetele varasematele lahenditele, mille seisukohti EIK järgis. Küsimus ei ole selles, millistel asjaoludel on EIK tuvastanud inimõiguste konventsiooni artikli 3 rikkumise. See, et tegemist ei olnud väärikuse alandamisega (artikkel 3), ei välista eraelu puutumatuse rikkumist (artikkel 8) ning seda on EIK viidatud lahendi punktis 12 viitega varasemale lahendile ka selgitanud. Kohtu hinnangul on märke ka sellest, et kohtupraktika on hakanud muutuma. Kohtud on viimasel ajal järjekindlalt tunnistanud õigusvastaseks lahtiriietumisega läbiotsimisi, mida ilma konkreetse ohuhinnangu ja kaalutlusotsuseta tehakse vanglasse saabuvale täisealisele või alaealisele kokkusaajale (vt näiteks kohtuasjad 3-22-1239, 3-22-311).
12.Käesolevas asjas toimus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine seetõttu, et vastustaja on kehtestanud reegli, et iga vanglasse sisenev kinnipeetav otsitakse lahtiriietumisega läbi. Vastustaja selgitas kahju hüvitamise taotluse lahendamisel (tl 24 pöördel), et kinnipeetavatele tehakse eranditult igal vanglasse sisenemisel lahtiriietumisega läbiotsimine ning seejuures ei ole oluline, kas kinnipeetav viibib vanglaametnike või politsei järelevalve all või viibis väljaspool vanglat ilma järelevalveta. Seda tõendab vanglaametniku seletus (tl 34): „Täielikult lahtiriietumisega läbiotsimine tuleb teha KÕIGILE vanglasse saabuvatele isikutele, see ei ole vaieldav ja ei anna alust kahjunõudeks. Vahet pole, kas oli politsei või vangla meeste järelevalve all“. See tähendab, et vastustaja ei teostanud kaebajast, tema väljaspool vanglat viibimise põhjusest või viisist või muudest konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest tuleneva võimaliku ohu hindamist ning vastustaja ei teinud kaalutlusotsust 01.09.2022.a läbiotsimise viisi valimiseks. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine tähendab, et toiming oli õigusvastane. Sarnasel seisukohal on olnud ka Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas 3-22-311.
13.Kaalutlusõiguse teostamisena ei saa käsitleda seda, kui vastustaja on otsustanud, et vangla julgeoleku tagamise ainsaks võimaluseks on kõigi kinnipeetavate lahtiriietumisega läbiotsimine vanglasse sisenemisel. HMS § 4 lõikes 2 kaalutlusõiguse teostamisele kehtestatud nõuded ei ole sel juhul täidetud, kuna vastustaja on arvesse võtnud ainult osad asjaolud (vangla eesmärkide ja huvidega seotud asjaolud) ning on ette ära otsustanud, et ei omista mingit tähtsust muudele asjaoludele, s.h konkreetse juhtumiga seotud asjaoludele. Samuti on vastustaja juba ette ära otsustanud, et olenemata konkreetsest isikust või olukorrast ei ole kinnipeetava õigustel või huvidel piisavat kaalu. Kohane ei ole põhjendada käesolevas kohtuasjas vaidluse all olevat läbiotsimist 2012. aastal toimunud juhtumiga, mil kinnipeetav tõi töökohast eluosakonda käärid ja ründas nendega teist kinnipeetavat (Riigikohtu lahend 3-3-1-64-14). Selles asjas sai kinnipeetav keelatud eseme eluosakonda tuua, kuna teda üldse läbi ei otsitud. Eluosakonda toodi ese, mida oleks saanud avastada ilma lahtiriietumiseta - kääre on suure tõenäosusega võimalik leida nii läbikompamisel kui ka metalliotsijaga.
14.Vahekokkuvõttena leiab kohus, et 01.09.2022 toimunud kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine oli õigusvastane. Õigusvastane lahtiriietumisega läbiotsimine kujutab endast kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Tegemist on olukorraga, mille puhul mittevaralise kahju tekkimist saab eeldada. Põhjusliku seose olemasolu üle asjas vaidlust ei ole. Vastustaja ei väida süü puudumist. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks saanud kahju tekkimist ära hoida kohaste õiguskaitsevahenditega. Arvestades vastustaja seisukohti ei oleks olnud eduväljavaateid sellel, kui kaebaja oleks keelamisvaidega püüdnud ära hoida tema lahtiriietumisega läbiotsimist kohtuistungilt tagasi tulles.
15.Vastustaja seisukohtadest kohtumenetluses võib aru saada nii, et vastustaja hinnangul oleks kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimiseks põhjust olnud ka juhul, kui vastustaja oleks konkreetse juhtumiga seotud ohte hinnanud ja asjaolusid kaalunud. Vastustaja väide on seostatav RVastS § 13 lõikega 3 - avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus ei nõustu sellega, et kui vastustaja oleks 01.09.2022 läbiotsimise viisi valimisel hinnanud ohu tõenäosust ja teostanud kaalutlusõigust, siis oleks õiguspärane otsus olnud teostada läbiotsimine lahtiriietumisega.
16.Vastustaja on viidanud järgmistele kaebajaga seotud juhtumitele (tl 35-44): 1) 04.10.2017.a käskkiri - kaebaja aluspükstest leiti 04.09.2017 kaks sigaretti, kaebajale määrati distsiplinaarkaristus; 2) 23.04.2018.a ettekanne (kaebaja oli vahistatu) - kaebaja ja teise vahistatu ühisest kambrist leiti 2 tervet ja 1 poolik tablett ning 2 lahtist žiletitera; 3) 26.12.2018.a ettekanne (kaebaja oli süüdimõistetu) - kaebaja kambrist leiti taskupeegel ja leivast ise valmistatud näpuripats; 4) 07.01.2019.a ettekanne (kaebaja oli vahistatu) - kaebaja kambrist leiti leivast ise valmistatud esemeid (6 täringut, näpuharjutusripats), 2 lahtist žiletitera, palvehelmeste kuulidest ise valmistatud näpuharjutusripats. Kaebajal on olnud palvehelmed, kuid need on maha kantud; 5) 06.06.2019.a ettekanne (kaebaja oli vahistatu) - kaebaja jättis jalutusaediku juurde 32 g suhkruasendajat ja 30 g kohvipuru; 6) 08.06.2019.a ettekanne (kaebaja oli vahistatu) - kaebaja jättis jalutusaediku juurde 45 g suhkruasendajat; 7) 02.01.2020.a ettekanne (kaebaja oli vahistatu) - kaebaja jättis jalutusbokside juurde valged tableti laadsed esemed (25 g) ja tumedama purulaadse aine (38 g); 8) 11.11.2020.a ettekanne (kaebaja oli süüdimõistetu) - kaebaja kambrist leiti palvehelmed (on maha kantud), pornograafilise sisuga foto, üks üleliigne vanglale kuuluv voodilina. Kohus alustuseks märgib, et nende andmete põhjal on kaebaja vanglakaristusi kandnud mitmel korral. Kohtute infosüsteemi andmetel lõppes 05.01.2019 kaebaja vangistus, mis määrati talle kohtuasjas 1-17-6068, seejärel oli kaebaja vahistatu ja 10.03.2020 jõustus kohtuotsus asjas 1-18-6166, mis on osaks liitkaristusest, mida kaebaja kannab praegu. Kohtule ei ole päris selge, milline on vastustaja ühtne ja läbiv seisukoht küsimuses, kas varasemate vangistuste ajal koostatud ettekanded ja määratud distsiplinaarkaristused
mõjutavad kinnipeetava suhtes tehtavaid otsustusi uue vangistuse ajal. Praeguses asjas soovib vastustaja kõiki kaebaja kohta kogutud andmeid arvesse võtta. Samas on vastustaja kohtuvaidluses väitnud ka seda, et iga uue vangistuse korral algab asjaolude kogumine niiöelda puhtalt lehelt (kohtuasi 3-21-2727).
17.Inimese kohustust ametiisiku ees täielikult lahti riietuda ja oma keha täielikku vaatlemist võimaldada saab üldiselt pidada toiminguks, millel on intensiivne mõju. Otsuse punktis 10 viidatud lahendites esineb korduvalt seisukoht, et mida intensiivsem on isiku põhiõiguste piirang, seda kaalukamad ja enam põhjendatud peavad olema piirangut õigustavad asjaolud. Kohtule ei ole äratuntav, milline reaalne võimalus oleks kaebajal olnud keelatud esemete hankimiseks, kui kaebaja viidi politsei valve all kohtusse, viibis järelevalve all kohtumajas, s.h kohtuistungil ja toodi politsei valve all vanglasse tagasi. Tõenäosus, et kaebajal oli võimalus hankida endale keelatud ese, s.h põhjusel, et politseiametnikul jäi midagi märkamata, on väga väike. Juhtumid, millele vastustaja viitab (kui neid saab praeguse vangistuse ajal arvesse võtta), on aset leidnud aastaid tagasi. Viimane juhtum, kus kaebaja juurest leiti ohtlik ese (žiletitera), toimus 07.01.2019. See vähendab oluliselt nende juhtumite kaalu. Vastustaja seisukoht, et tugineda saab kinnipeetavaga seotud aastate tagustele juhtumitele ning põhjendatud on üldreeglina toimuv lahtiriietumisega läbiotsimine preventiivsel eesmärgil, on vastuolus VangS § 41 lg 2 nõudega arvestada piirangute kehtestamisel täideviimise eesmärgiga, mille hulka kuulub ka kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele (VangS § 6). Selline teguviis tähendab, et kinnipeetaval ei ole mingit võimalust mõjutada hea käitumisega tema kohtlemist või tema suhtes otsuste tegemist seoses läbiotsimisega.
18.Kokkuvõttes on kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.
19.Kohtu hinnangul on kohtuasja asjaoludel kahju heastamiseks piisav see, kui kohus teeb kindlaks läbiotsimise õigusvastasuse. Nõude aluseks on üks juhtum. Kohtu hinnangul on praeguses asjas RVastS § 9 lg 1 tähenduses tegemist eraelu puutumatuse rikkumisega, kuid eraldi võetuna väärikuse alandamist toimunud ei ole. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks selliseid üleelamisi, mis nõuaksid tingimata rahalise hüvitise määramist. Vastustaja süü suurust vähendab see, et õiguslikud hinnangud ilma igakordse ohuhinnangu ja kaalutlusotsuseta toimuvatele lahtiriietumisega läbiotsimistele on olnud vastuolulised (vt otsuse punkte 10 ja 11).
20.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus ei määra kaebajale rahalist hüvitist, kuid tuvastab, et 01.09.2022 toimunud kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine oli õigusvastane. Menetluskulud. Muud taotlused. Selgitused
21.Kaebaja palus tunnistada põhjendamatu lahtiriietumisega läbiotsimise põhiseaduse vastaseks. Tegemist on menetlusliku taotlusega algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. HKMS § 158 lg 4 alusel jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seega saab põhiseaduslikkuse järelevalvet läbi viia ainult õigustloova akti suhtes. Vastustaja toimingu põhiseaduspärasust kohus hinnata ei saa.
22.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (vt ka otsuse punkti 23). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
23.Kohus vabastas kaebaja 12.04.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 104 lg 10 alusel vastustajalt riigilõivu välja mõista ei saa. Puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
24.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.