X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 2. detsembril 2022 aset leidnud täielike läbiotsimistega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X-i kaebus osaliselt.
2.Tuvastada, et kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimised 2. detsembril 2022. a olid õigusvastased. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Tartu Vanglalt riigituludesse 6,75 eurot. Ülejäänud kaebaja menetluskulu (riigilõiv) summas 38,25 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. oktoobril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-24-749 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 18. detsembril 2023. a vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/264-1, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses 2. detsembri 2022. a läbiotsimistega, kui kaebaja viidi Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja kohtuistungile (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 20-25, tõlge dtl 18-19).
2.Tartu Vangla jättis 21. veebruari 2024. a otsusega nr 1-13/24/264-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 26-28).
3.Kaebaja esitas 10. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot seoses 2. detsembril 2022 aset leidnud täielike läbiotsimistega ja kaebaja inimväärikuse alandamisega (dtl 1-9, tõlge dtl 13-14). Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 18. märtsi 2024. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 30-31).
5.Tartu Vangla esitas 25. aprillil 2024 vastuse kaebusele (dtl 63-66).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 6.1.Kaebaja käis 2. detsembril 2022 tunnistajana Tartu kohtus. Enne kohtusse sõitmist otsustas Tartu Vangla ametnik kaebajat alandada ja viia läbi alasti läbiotsimise. Vanglaametnik sundis kaebajat täielikult riidest lahti võtma, kaasa arvatud aluspesu, ja käskis kükitada, imiteerides köha. Ametnik hoiatas, et kui ta keeldub tema käsku täitmast, siis pannakse talle käerauad, ta pannakse pikali külmale betoonpõrandale ja riietatakse jõuga lahti. Kaebaja ehmus oma elu pärast. Ametniku intonatsiooni ja pilgu järgi sai kaebaja aru, et ta ei tee nalja. Kaebaja küsis ametnikult, milleks seda tehakse, mille peale sai jämeda vastuse. Tartu Vangla ametnik leiab, et ta võib hoida ja kanda oma pärakus (intiimsetes kohtades) keelatud esemeid, mille abil võib panna toime põgenemise. 6.2.Selle alandava ja ebaseadusliku protseduuri tõttu kannatas kaebaja inimväärikuse moraalset ja füüsilist alandamist. 6.3.Kandes karistust vanglas, viibib kaebaja kontrollitud keskkonnas, kus puuduvad esemed (tuli- ja külmrelvad jne), mida saab kasutada põgenemiseks. Puudub vajadus läbi viia kõige alandavamat läbiotsimist. 6.4.Pärast alandavat ja Euroopa Liidu poolt keelatud protseduuri pandi kaebajale käerauad. Kaebaja pandi etapeerimise autosse, kus ta oli puuris üksi, ja viidi kohtusse. Kaebaja oli pidevalt videojälgimise ja valve all. Jõudnud Tartu kohtusse, paigutati kaebaja ooteboksi, kus ta viibis üksi, teda ümbritsesid põrand ja paljad seinad. Kui saabus aeg tunnistajana ütlusi anda, avanes ooteboksi uks, kaebajale pandi käerauad ja viidi kohtusaali. Pärast ütluste andmist viisid kohtuametnikud ta välja tagasi samasse ooteboksi, kus ta kogu aeg viibis üksi.
3-24-749 6.5.Kui saabus aeg vanglasse tagasi minna, pandi kaebajale käerauad, ta pandi etapeerimise autosse, kus ta viibis puuris üksi ja viidi Tartu Vanglasse. Pärast vanglasse saabumist käskis Tartu Vangla ametnik kaebajal uuesti riidest lahti võtta, kaasa arvatud aluspesu, kükitada ja imiteerida köha. Läbiotsimisel enne väljasõitu ja pärast kohtust vanglasse naasmist, läbinud kaks korda alandava protseduuri täieliku lahti riietumisega, ei avastatud mitte ühtegi keelatud eset. 6.6.Kaebaja viibib siiani täielikus psühholoogilises šokis selliste alandamise meetodite ja protseduuride pärast. Kaebaja kardab pärast läbielatut vangla territooriumilt välja sõita, käia kohtumistel või tööl, et mitte uuesti üle elada seda õudust ja seadusetust Tartu Vangla ametnike poolt. 6.7.Tartu Halduskohus tunnistas asjas nr 3-22-2525 sellised vanglaametnike tegevused õigusvastaseks. Õiguskantsler on teinud Tartu Vanglale korduvalt märkusi, et läbiotsimist sellisel moel võib läbi viia ainult erandjuhtudel, kui vanglal on põhjendatud kahtlus, et kinnipeetav on peitnud keelatud esemeid just sellesse kehapiirkonda (7. juuni 2023. a nr 74/230551/2303077). 6.8.Vangistusseadus (VangS) ei näe ette sellist liiki lahti riietumisega läbiotsimist. 6.9.Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tuvastas 15. septembri 2015. a otsuses nr 14322/12, et alasti läbiotsimise läbiviimiseks peavad olema kaalukad põhjused. 6.10.EIK väljendus otsuses nr 11148/18 selgelt, et üldine vajadus säilitada vangla julgeolekut ei anna õigust kasutada selliseid tegevusi nagu lahti riietamisega läbiotsimine.
7.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist. 7.1.Ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli kutsutud tunnistajana 2. detsembril 2022. a kell 11.30 kohtuistungile. Kaebaja viidi Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja kohtuistungile. Saatmist teostasid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud, kes teostasid kaebaja üle järelevalvet ka kohtumajas. 7.2.Vanglal puuduvad tõsikindlad andmed selle kohta, kas 2. detsembril 2022. a tehti kaebajale lahti riietumisega läbiotsimine nii vanglast väljumisel kui ka vanglasse naasmisel, kuid 2022. a kehtinud töökorralduse kohaselt nii toimiti. Seega ei saa vangla välistada, et kaebaja suhtes 2. detsembril 2022. a vanglast väljudes ja vanglasse naastes lahti riietumisega läbiotsimisi tehti. 7.3.Vaidlust ei saa olla selles, et vanglast väljumisel ja vanglasse sisenemisel on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik ja vanglal siinkohal kaalutlusruumi ei ole. 7.4.VangS § 68 lg 1 annab selgelt ametnikele õiguse teostada läbiotsimisi keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Ka lahti riietumisega läbiotsimine on läbiotsimine VangS § 68 lg 1 mõttes, mille eesmärgiks on avastada keelatud esemeid ja aineid. Erinevus on läbiotsimisega kaasneva mõju intensiivsuses. On ilmne, et läbiotsimine keha kompimisega on vähem intensiivne sekkumine isiku privaatsfääri kui keha kontrollimine koos lahti riietumisega. VangS § 68 lõige 1 annab õiguse teostada läbiotsimist ja vangla hinnangul on tegemist üldise mõistega, mis hõlmab erineva intensiivsusega läbiotsimisi (sh ka lahti riietumisega läbiotsimisi). 7.5.Läbiotsimise näol on tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist eluosakonda. Õiguskantsler on oma 14. veebruari 2014. a seisukohas nr 63/131329/1400717 selgitanud, et VangS § 68 lg 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks avastada keelatud esemeid ja aineid. Seega on ka lahti riietumisega läbiotsimistel legitiimne eesmärk. Õiguskantsler märkis, et ta näeb sellisel eesmärgil teostatavate läbiotsimiste ja vangla julgeoleku ning sealhulgas kinni peetavate isikute turvalisuse vahel selget seost.
3-24-749 7.6.Kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel. 7.7.Vanglavälised liikumised on tavapärasest kõrgema ohuga liikumisteks. Liikumistel, kus kinnipeetav on vangla kontrolli alt väljas, on suurem risk keelatud esemetega kokkupuuteks ning nende vanglasse toimetamiseks. Kuigi saatmist teostavad politseiametnikud, tuleb vanglal veenduda, et saatmiseks ametnikele üleantud kinnipeetaval ei oleks endaga kaasas esemeid, mille abil võiks ohtu sattuda saatmise turvalisus või ametnike enda turvalisus. Arvestades kinnipeetavate leidlikkust erinevate olukordade lahendamiseks ning esemete valmistamiseks, siis ainuüksi tuli- ja külmrelvadele ligipääsu puudumine ei välista ohtu. 7.8.Ka kinnipeetava vanglast välja viimisel ja vanglasse naasmisel ei ole vanglal võimalik ette näha, kas või millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid vanglasse toimetada. Seega ei ole vanglal võimalik ohtu välistada või tõrjuda üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Kuigi keelatud esemeid on võimalik leida keha kompimisega, metallidetektoriga, teenistuskoera abi, siis sellised vähemkoormavad meetmed võimaldavad keelatud esemeid leida ja avastada üksnes piiratud ulatuses. Nii näiteks ei ole kompimisega võimalik leida väikesemõõdulisi esemeid, mis on peidetud intiimpiirkonda. Ka ei ole võimalik metallidetektoriga leida esemeid, mis ei sisalda metalli. Seetõttu ei saa neid pidada samaväärseteks võrreldes lahti riietumisega läbiotsimisega. Kuigi lahti riietumisega läbiotsimine on kõige intensiivsem, siis on see ka kõige tõhusam viis keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Seetõttu on ka vanglasse naasmisel selliste riskide maandamiseks otsustatud läbi viia kinnipeetavate põhjalikumat kontrolli. 7.9.Paraku ei ole tavapäratu, et kinnipeetavad tegelevad keelatud tegevustega teiste soovil (näiteks teiste kinnipeetavate surve alla jäänuna, vastastikkusel kokkuleppe vms põhjusel). Seetõttu tuleb kontrollida vanglasse sisenemisel ka neid kinnipeetavaid, kelle juurest ei ole vangla keelatud esemeid pika ajaperioodi vältel avastanud. Seda selleks, et välistada ka esmakordne juhtum, kus mõni keelatud ese satub eluosakonda ja võib teistele isikutele kahju tekitada. 7.10.Kuigi väljaviimisel kohtuistungile viibis kaebaja PPA ametnike järelevalve all, ei saa vangla vastutada teise asutuse ametnike tegevuse eest. Vangla ei saa vastutada selle eest, kui politseiametnikel võib midagi märkamata jääda. Ka kohtusse viimisel võib ette tulla olukordi, kus kaebajat saatvate ametnike tähelepanu on muude asjaolude tõttu mujale suunatud ning sellel ajal õnnestub kinnipeetaval endaga kaasa võtta mõnd vanglas keelatud eset. Nii ei saa välistada, et vanglast eemal viibimise ajal leiab kinnipeetav vanglas keelatud eseme või aine või antakse see temale märkamatult üle kohtumajas viibimise ajal. Seejuures võivad esemed olla väga väikeste mõõtmetega ning nende peitmine nt riiete alla ei ole keerukas. Vanglal puudub tõsikindel teadmine, kas, kuna ja millise põhjalikkusega kontrollitakse saatmiseks teostavaid PPA sõidukeid või kohtumaja ruume, kuhu kinnipeetavaid paigutatakse. Nii ei saa vanglal olla tõsikindlat veendumust, et vanglas keelatud eseme leidmine on välistatud. Vangla julgeolu tagamine on oluline väärtus ja vangla ei saa lubada, et väljaspoolt vanglat väljaviimiselt tuuakse kaasa keelatud esemeid või aineid. Kuivõrd vangla julgeolek on kaalukas väärtus, siis tuleb vanglal ära hoida ka seda esmast võimalust, mis võib realiseeruda ka väikese tõenäosuse pinnalt. 7.11.Kahju hüvitamise taotluses viitas kaebaja sellele, et ametnikud käskisid tal lahti riietuda ja seada end kaameli asendisse. Kaebuses halduskohtule kaebaja enam kaameli asendist ei räägi, vaid väidab, et temal kästi teha kükke koos köhimise imiteerimisega. Selles osas, kas ja milliseid poose kaebajal võtta kästi, on kaebaja selgitused vastuolulised. Perioodil 2. detsember 2022 kuni18. detsember 2023. a (ehk vaidlusalusest toimingust kuni kahju hüvitamise taotluse esitamiseni) ei ole kaebaja vanglale esitanud ühtegi kirjalikku
3-24-749 pöördumist, milles paluks selgitada lahti riietumisega läbiotsimise põhjuseid või toimingu korraldust ning ametnike käitumist (jäme käitumine, toimingu ajal ebamugavust tekitavalt naeratamine vms). Seega ei ole varasema haldusmenetluse käigus kaebaja läbiotsimisega seonduvaid asjaolusid kontrollitud ega nende osas seisukohta kujundatud. Olukorras, kus kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse pisut enam kui aasta peale nõude aluseks oleva sündmuse möödumist, on igati mõistetav, et ametnikud ei mäleta enam detailselt kaebaja läbiotsimisega seonduvat. 7.12.Samal ajaperioodil on kaebaja vanglale 21. augustil 2023. a esitanud kaebuse valvuri 16. augusti 2023. a tegevuse peale (ametnik ei võimaldanud kaebajal peale osakonna sulgemist minna külmkapi juurde). Ka 16. detsembril 2023. a toimunud sündmustega seonduvalt on kaebaja vanglalt selgitusi palunud juba 18. detsembril 2023. a. Vastustajale jääb arusaamatuks, et kui kaebaja ka lahti riietumisega läbiotsimisega seonduvalt tajus oma õiguste sedavõrd ulatuslikku rikkumist (ka läbiotsimise protseduuri osas), siis miks ei küsinud ta vanglalt sellekohaseid selgitusi koheselt. Kuigi kahju hüvitamise taotlust on õigus esitada kolme aasta jooksul, siis paratamatult teatud asjaolude osas või hüvitamisnõude hilisemal esitamisel muutuda asjaolude kontrollimine raskendatuks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot seoses 2. detsembril 2022 aset leidnud täielike läbiotsimistega ja kaebaja inimväärikuse alandamisega.
9.Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Vastustaja on kohtule selgitanud, et vanglal puuduvad tõsikindlad andmed selle kohta, kas
2.detsembril 2022. a tehti kaebajale lahti riietumisega läbiotsimine nii vanglast väljumisel kui ka vanglasse naasmisel, kuid 2022. a kehtinud töökorralduse kohaselt nii toimiti. Seega ei saa vangla välistada, et kaebaja suhtes 2. detsembril 2022. a vanglast väljudes ja vanglasse naastes lahti riietumisega läbiotsimisi tehti. Kohus lähtub seetõttu eeldusest, et kaebaja suhtes teostati 2. detsembril 2022 alasti läbiotsimine nii vanglast väljumisel kui ka vanglasse naasmisel.
11.Pooled on erineval seisukohal selles, kas vastustaja 2. detsembri 2022. a toimingud kaebaja läbiotsimisel olid õiguspärased, ning juhul, kui toimingud olid õigusvastased, kas need põhjustasid kaebajale sellise intensiivsusega mittevaralise kahju, mille eest on kohane määrata rahaline hüvitis.
12.Kohus nõustub vastustajaga, et selles osas, kas ja milliseid poose kaebajal läbiotsimisel võtta kästi, on kaebaja selgitused vastuolulised. Kahju hüvitamise taotluses viitas kaebaja sellele, et ametnikud käskisid tal lahti riietuda ja seada end kaameli asendisse. Kaebuses halduskohtule kaebaja enam kaameli asendist ei räägi, vaid väidab, et temal kästi teha kükke koos köhimise imiteerimisega. Vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebuses toodud asjaolude kontrollimise raames selgitas vanemvalvur Rünno Maalinn, kes oli ka 2. detsembril 2022. a tööl, et tema laseb läbiotsimise käigus kükke teha harva ja ühelgi korral ei ole ta palunud köhida. Selliseid korraldusi või juhiseid ei ole ta andnud ka enda alluvatele. Valvur J. Pällo selgitas 25. aprillil 2024. a samuti läbiotsimise korralduslikku poolt ning lisas, et tema laseb kinnipeetaval läbiotsimisel kükitada, kuid korraldusi kaameli asendi võtmiseks või köhimise imiteerimiseks tema ei anna. Seega ei ole menetluse käigus ilmnenud ühtegi tõendit selle
3-24-749 kohta, et kaebajal oleks palutud lahti riietumise käigus võtta kaameli asendit või köhimist imiteerida. Kohus nõustub vastustajaga, et seetõttu ei saa kaebaja selliseid väiteid pidada tõendatuks.
13.Kohus märgib järgnevalt, et kinnipeetava läbiotsimist reguleerib VangS § 68. Selle sätte lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud vastavalt VangS § 68 lg 1 ls-le 2. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks reguleerida läbiotsimiste korda ja on volitanud selle justiitsministrile (VangS § 68 lg 4). Vaidlusaluste läbiotsimiste ajal kehtinud justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määruse nr 44) § 32 p 1 kohaselt oli kinnipeetava läbiotsimine mh kohustuslik vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel. Seejuures sätestab määruse § 31 lg 31, et vanglateenistuse ametnik peab § 31 lg-s 1 nimetatud isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.
14.Määruse nr 44 4. ptk, mis reguleerib läbiotsimist, ei reguleeri lahtiriietamisega täielike läbiotsimiste korda. Tallinna Ringkonnakohus on 28. juuli 2023. a otsuses asjas nr 3-22-311 p-s 13 selgitanud, et põhiseadusvastaseks ei saa pidada seda, et normis, mis lubab kohaldada isiku suhtes läbiotsimist, pole üksikasjalikult sätestatud neid kohti, mida on ametnikul läbiotsimise käigus õigus vaadata. Isiku läbiotsimise meetme olemus juba ise hõlmab endas nt õigust vaadata isiku keha, kehaõõnsuseid, riideid, riietes olevaid või kehal kantavaid asju. Isiku läbiotsimise mõiste on piisavalt selge ja täpne, mõistmaks, mida on ametnikul õigus selle meetme kohaldamisega nõuda. Vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida ehk nn valikukaalutlus (haldusmenetluse seadus (HMS) § 4 lg 1; Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsus asjas nr 3-21-161, p 10).
15.Ka õiguskantsler on 14. veebruari 2014. a seisukohas nr 6-3/131329/1400717 (dtl 74-78) leidnud, et olles tutvunud asjakohaste õigusnormide, kohtupraktika ning rahvusvaheliste seisukohtadega, ei tuvastanud ta, et kinni peetava isiku täielikku läbiotsimist puudutavad normid oleksid üldistatud kujul (abstraktselt) põhiseadusega vastuolus. Kui kinnipeetu läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha kinni peetava isiku alandamisena või karistamisena. Samuti on lubatav see, et teatud tüüpolukordades võib läbiotsimine olla kohustuslik. Õiguskantsler leidis 7. juuni 2023. a seisukohas nr 74/230551/2303077 (dtl 71-73), et vangla julgeolek on väga tähtis, ent selle tagamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis on eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Mida piiravam on meede, seda põhjalikumalt tuleb kaaluda selle kasutamist. Inimese alasti läbiotsimise otsus peab olema erandlik ning põhinema konkreetsel ohuhinnangul (nt see on seotud kinnipeetava käitumisega, varasemate rikkumistega jms). Seda on õiguskantsler vanglatele korduvalt selgitanud (viimati näiteks 2020. aastal avavanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõttes). Õiguskantsler tõi välja ka selle, et ta on vanglatele korduvalt öelnud, et kui vanglal tekib põhjendatud vajadus inimene alasti läbi otsida, tuleb lahti riietamine korraldada järk-järgult nii, et osa kehast jääks igal hetkel kaetuks.
16.Lahtiriietumisega läbiotsimiste osas on Tartu Vangla direktor vangla kodukorra p 4.6. viimases lauses andnud juhise, et vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. Kodukorra seletuskirja kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks ennetada ja takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist.
3-24-749
17.Eelnevast nähtub, et kuigi määruse nr 44 § 32 p-st 1 tuleneb, et kaebaja läbiotsimine 2. detsembril 2022 vanglast kohtusse ja kohtust vanglasse tagasi saabumisel oli vastustajale kohustuslik, puudub õigusnorm, mis kohustaks vastustajat valima läbiotsimise viisiks just lahtiriietumisega läbiotsimist. See tähendab, et vastustajal oli läbiotsimise viisi valikul kaalutlusõigus HMS § 4 lg 1 tähenduses.
18.Nagu Tartu Halduskohus analoogses kohtuasjas 3-22-2525 17. novembri 2023. a otsuse p-s 8 selgitas, tuli vanglal järgida kaalutlus- ja hindamisotsuste tegemisel üldiselt kehtivaid nõudeid. HMS § 107 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega, võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus ning toimingu sooritamise viisi määramisel tuleb järgida kaalutlusõiguse piire ning võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Järgida tuli ka vangistuse täideviimisel kehtivaid põhimõtteid. Üks alus, millest selliseid põhimõtteid saab tuletada, on VangS § 4 1 lg
2.See säte ütleb, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kuigi viidatud halduskohtu otsus on jõustumata, on need seisukohad asjakohased ka praeguses kohtuasjas.
19.Käesolevas asjas toimus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsmine ilmselt seetõttu, et 2022. a kehtinud Tartu Vangla töökorralduse kohaselt nii toimiti. Vastustaja on kaebaja kahju hüvitamise taotlust lahendades selgitanud, et tagantjärele ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kas kaebajale teostati lahtiriietumisega läbiotsmine nii kohtumajja minnes kui ka sealt tagasi tulles, kuna ametnikud ei mäleta nimetatud kuupäeval toimunud läbiotsimisi (dtl 27). Siiski leiab vastustaja, et isegi, kui täielik läbiotsimine viidi läbi nii enne kohtumajja minekut kui ka sealt naastes, ei saa vangla tegevust läbiotsimiste teostamisel pidada õigusvastaseks. Seejuures viitas vangla VangS §-le 68 ja määruse nr 44 §-le 32, leides, et vangla peab kinnipeetava vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel läbi otsima ja selles osas puudub kaalutlusruum. Lahtiriietumisega läbiotsimine on kantud eesmärgist välistada keelatud esemete ja ainete sattumist vanglasse.
20.Vastustaja seisukohtadest nähtub, et vastustaja ei teostanud kaebajast, tema väljaspool vanglat viibimise põhjusest või viisist või muudest konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest tuleneva võimaliku ohu hindamist ning vastustaja ei teinud kaalutlusotsust 2. detsembri 2022. a läbiotsimiste viisi valimiseks. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine tähendab, et vastustaja toimingud olid õigusvastased.
21.Kaalutlusõiguse teostamisena ei saa käsitleda seda, kui vastustaja on otsustanud, et vangla julgeoleku tagamise ainsaks võimaluseks on kõigi kinnipeetavate lahtiriietumisega läbiotsimine vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel. HMS § 4 lg-s 2 kaalutlusõiguse teostamisele kehtestatud nõuded ei ole sel juhul täidetud, kuna vastustaja on arvesse võtnud ainult osad asjaolud (vangla eesmärkide ja huvidega seotud asjaolud) ning on ette ära otsustanud, et ei omista mingit tähtsust muudele asjaoludele, s.h konkreetse juhtumiga seotud asjaoludele. Samuti on vastustaja juba ette ära otsustanud, et olenemata konkreetsest isikust või olukorrast ei ole kinnipeetava õigustel või huvidel piisavat kaalu.
3-24-749
22.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest normist tulenevalt on kahju hüvitamise üldised eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Kohtu hinnangul kujutab õigusvastane lahtiriietumisega läbiotsimine endast kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Tegemist on olukorraga, mille puhul mittevaralise kahju tekkimist saab eeldada. Põhjusliku seose olemasolu üle asjas vaidlust ei ole. Vastustaja ei väida süü puudumist.
23.Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks saanud kahju tekkimist ära hoida kohaste õiguskaitsevahenditega. Arvestades vastustaja seisukohti, ei oleks olnud eduväljavaateid sellel, kui kaebaja oleks keelamisvaidega püüdnud ära hoida tema lahtiriietumisega läbiotsimist kohtuistungile minnes ja istungilt tagasi tulles.
24.Kohtule ei ole ka äratuntav, milline reaalne võimalus oleks kaebajal olnud keelatud esemete hankimiseks, kui kaebaja viidi politsei valve all kohtusse, viibis järelevalve all kohtumajas, s.h kohtuistungil ja toodi politsei valve all vanglasse tagasi. Tõenäosus, et kaebajal oli võimalus hankida endale keelatud ese, s.h põhjusel, et politseiametnikul jäi midagi märkamata, on väga väike. Nagu Tartu Ringkonnakohus 27. juuni 2024. a otsuses asjas nr 3-22-2525 p-s 24 selgitas, näeb politsei- ja piirivalve seaduse (PPSV) § 7 41 lg 1 ette, et PPA teostab järelevalve erimeetmena nii vahistatute kui süüdimõistetute saatmist väljaspool vanglat relvastatud saatemeeskonna järelevalve all. Sel juhul teostatakse isiku suhtes enne saatmist ja saatmise lõppedes turvakontroll või isiku läbivaatus korrakaitseseaduses sätestatud korras (PPSV § 741 lg 2). Sama paragrahvi kolmanda lõike alusel siseministri 14. detsembri 2009. a määruse nr 60 „Saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ (määrus nr 60) § 5 lg 2 ls 1 järgi tuleb saatmine korraldada viisil, mis välistab saadetava kokkupuute kõrvalise isikuga, saadetava põgenemise või muud saatmise häired. Määruse nr 60 § 11 lg 1 ls 1 kohaselt enne kinnipeetava isiku ühest kinnipidamiskohast teise või kohtuistungile või menetlustoimingule saatmist ja saatmise lõppedes teostatakse turvakontroll või isiku läbivaatus PPSV ja tema asjade läbiotsimine VangS §-s 68 sätestatud alustel ja korras.
25.Seega oli kaebaja kohtuistungile viimisel ja sealt toomisel PPA ametnike pideva visuaalse jälgimise all, välja arvatud kohtumajas kinnipeetavate hoidmiseks kohandatud kambris viibimise ajal. PPA-l oli kohustus tagada, et kaebaja ei puutuks kokku isikutega, kes võinuks anda kaebajale esemeid vanglasse toimetamiseks. Kohtule ei ole teada, et vanglast kohtuistungile väljaviimisel viibiks kinnipeetav vähemalt mõne aja ruumis, kus on suur tõenäosus keelatud esemete omastamiseks ja kaasavõtmiseks. Saatmiseks kasutatav sõiduk, kohtumaja koridorid, kinnipeetava hoidmiseks kohandatud kambrid või kohtusaal ilmselt ei paku tavapäraselt võimalusi esemete saamiseks. Kohtumajades on kinnipeetavate liikumisteed ja viibimiskohad eraldatud avalikkusele ligipääsetavatest ruumidest, mistõttu ei ole tõenäoline seegi, et mõni kolmas isik on eelnevalt jätnud ruumidesse esemeid kaebajale kaasa võtmiseks.
3-24-749 Juhuslike esemete kaasavõtmise võimalust vähendab PPA ametnike teostatav järelevalve ja isiku ja tema asjade läbivaatus saatmise lõppedes. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja eeldada, et PPA ei täida talle pandud järelevalvekohustust nõuetekohaselt.
26.Tartu Ringkonnakohus leidis viidatud otsuse p-s 26 ka seda, et olukorras, kus vastustaja rakendab vanglasse naasmisel lahtiriietumisega läbiotsimist ühetaoliselt nii väljaspool vanglat järelevalveta viibinud isikutele kui ka kaebajale, kes viibis väljaspool vanglat kontrollitud tingimustes PPA ametnike järelevalve all, on ilmne, et vangla ei ole kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtnud. Kohus leiab, et see ringkonnakohtu seisukoht on asjakohane ka praeguses kohtuasjas.
27.Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.
28.Kohtu hinnangul on kohtuasja asjaoludel kahju heastamiseks piisav see, kui kohus teeb kindlaks läbiotsimise õigusvastasuse. Kohtu hinnangul on praeguses asjas RVastS § 9 lg 1 tähenduses tegemist eraelu puutumatuse rikkumisega, kuid eraldi võetuna väärikuse alandamist toimunud ei ole. Vastustaja on olnud kahju tekitamisel vähemalt hooletu, sest oodatava hoolsusega tegutsemine eeldab kaalutlusõiguse teostamisel oluliste asjaoludega arvestamist.
29.Kaebaja ei ole muutnud usutavaks selliseid üleelamisi, mis nõuaksid tingimata rahalise hüvitise määramist. Kaebaja ei ole suutnud kirjeldada ja tõendada, et läbiotsimine oleks toimunud sedavõrd erakorralistel, kaebaja õigusi täiendavalt piiravatel asjaoludel, et vangla toimingul oleks olnud kaebaja inimväärikuse alandamise kvaliteet. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus ei määra kaebajale rahalist hüvitist, kuid tuvastab, et 2. detsembril 2022 toimunud kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimised oli õigusvastased.
30.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 25; 5. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 13).
31.HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudele seoses väärikuse alandamisega kohaldub RLS § 60 lg 2, mis sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kaebaja pidi tasuma seoses väärikuse alandamisega tekitatud kahju nõude eest riigilõivu 45 eurot. Tartu Halduskohus
3-24-749 vabastas 18. märtsi 2024. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
32.Arvestades kaebaja nõude suurust ja välja mõistetavat hüvitist, on kaebus rahuldatud osaliselt. Kohus on jätnud hüvitise välja mõistmata, kuid on kahju hüvitamiseks tuvastanud vastustaja tegevuse õigusvastasuse, s.t rahuldanud kaebuse osaliselt, kuid rahuldamise osakaal ei ole suhtarvuna hinnatav. Kohus leiab, et kaebust tuleb pidada rahuldatuks 15 % ulatuses. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna menetlusabi saaja oli vabastatud 45 euro ulatuses riigilõivu tasumisest, tuleb Tartu Vanglalt riigituludesse välja mõista 6,75 eurot (45×0,15). Ülejäänud kaebaja menetluskulu (riigilõiv) summas 38,25 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda.
33.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.