Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 05.11.2024, Tartu 3-23-907 X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 15.02.2023 ja 28.04.2023 aset leidnud täielike läbiotsimistega Tartu Halduskohtu 22.12.2023. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.12.2023. a otsus muutmata.
2.Jätta X.X. menetluskulud (riigilõiv 60 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses X.X. nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 05.12.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 20.02.2023 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas 1600 eurot, kuna tema suhtes viidi 15.02.2023 (taotluses ekslikult märgitud 15.02.2022), mil ta naases SA Tartu Ülikooli Kliinikum Stomatoloogia kliinikust, läbi läbiotsimine koos riidest lahti võtmisega. Keelatud esemeid või aineid ei leitud. Vangla käitus väärikust alandavalt.
2.Tartu Vangla jättis 20.04.2023. a otsusega nr 1-13/41-2 X.X. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla hinnangul oli X.X. suhtes kliinikust naasmise järgselt täieliku läbiotsimise teostamine õiguspärane. Kuivõrd kinnipeetava väljaviimise käigus võib tekkida
olukordi, kus ametnikud ei saa kinnipeetavat pidevalt jälgida või nende vaateväli võib olla piiratud, peab vangla ka sel juhul välistama keelatud esemete vanglasse sattumise. Kõige tõhusam meetod vangla julgeolekut ohustavate ja s.h väikesemõõduliste esemete avastamiseks on kinnipeetava täielik läbiotsimine. Kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki ja kehtestatud nõudeid, ei saa läbiotsimist pidada kinnipeetava väärikust alandavaks. Menetluse käigus ei tuvastatud ühtegi raskendavat asjaolu, mis võimaldaks kvalifitseerida läbiotsimist kinnipeetava väärikust alandava kohtlemisena.
3.X.X. esitas 02.05.2023 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas 1600 eurot, kuna tema suhtes viidi 28.04.2023 nii vanglast lahkudes kui ka SA Tartu Ülikooli Kliinikum Stomatoloogia kliinikust naastes läbi läbiotsimine koos riidest lahti võtmisega. Läbiotsimiseks puudus vajadus. Vanemvalvuri antud korraldused seista näoga seina poole, tõsta käed üles, painutada sõrmi, pöörata peopesad ametniku poole, avada suu, ei olnud õiguspärased. Keelatud esemeid või aineid ei leitud. Vangla käitus väärikust alandavalt.
4.Tartu Vangla jättis 07.07.2023. a otsusega nr 1-13/83-2 X.X. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla hinnangul oli X.X. lahti riietumisega läbiotsimine põhjendatud nii vanglast lahkumisel kui ka vanglasse naasmisel. Kuna kinnipeetavad võivad eluosakonnast väljapoole keelatud esemeid toimetada ka kellegi teise palvel, ei ole võimalik vanglal tõsikindlalt ette näha, kes võib sellise keelatud tegevusega tegeleda ning on oluline hoida ära ka esmakordne juhtum. Teatud sagedusega kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimiste teel kontrollimine kannab endas preventiivset eesmärki ja heidutab kinnipeetavaid sellisest tegevusest hoiduma. Kuivõrd kinnipeetava väljaviimise käigus võib tekkida olukordi, kus ametnikud ei saa kinnipeetavat pidevalt jälgida või nende vaateväli võib olla piiratud, peab vangla ka sel juhul välistama keelatud esemete vanglasse sattumise. Kõige tõhusam meetod vangla julgeolekut ohustavate ja s.h väikesemõõduliste esemete avastamiseks on kinnipeetava täielik läbiotsimine. Vanemvalvuri poolt korralduste andmist ei saa pidada õigusvastaseks. Ametniku eesmärk oli veenduda, et kinnipeetaval ei ole keelatud aineid või esemeid. Kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki ja kehtestatud nõudeid, ei saa läbiotsimist pidada kinnipeetava väärikust alandavaks. Menetluse käigus ei tuvastatud raskendavaid asjaolusid, mis võimaldaks kvalifitseerida läbiotsimist kinnipeetava väärikust alandava kohtlemisena.
5.X.X. esitas 25.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 02.07.2023 kaebuse muutmise taotluse. Halduskohus menetles kaebaja kaebust Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot 15.02.2023 ja 28.04.2023 aset leidnud lahti riietumisega läbiotsimiste eest. Kaebaja põhjendused: 1) Väljaviimise ajal oli kaebajal seljas vangla jope, ümber keha jope peal asetses vöö, selle külge kinnitatud käeraudadesse suletud kätega kõhu peal, mida eemale liigutada ei olnud võimalik. Protseduure teostanud meditsiinitöötajad olid kaebaja jaoks tundmatud isikud. Kaebajal puudus võimalus omandada ükskõik milliseid esemeid või aineid. 2) Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 4.6 viimane lause sätestab vajadusel kinnipeetava täieliku läbiotsimise koos lahti riietumisega. Käesoleval juhul niisugust vajadust ei ilmnenud. Kasutada tulnuks tehnilisi vahendeid, mis võimaldavad keelatud esemeid ja aineid avastada kinnipeetava füüsilist puutumatust riivamata. Vangla toiming on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditega ning kätkeb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-te 3 ja 8 ning põhiseaduse § 26 riivet. Toiming on käsitletav väärikuse alandamisena.
6.Tartu Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus jättis 22.12.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ning jättis kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Lahti riietumisega läbiotsimist ei nähta ette üksnes juhul, kui esineb veenev kahtlus, et peidetud on keelatud esemeid. Kuna vanglal ei ole võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid väljastpoolt eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. 2) Vastustaja usutavalt põhjendas, et kuigi kinnipeetav viibib väljaviimise ajal ametnike järelevalve all, võib tulla ette olukordi, kus ametnikud ei saa kinnipeetava vahetus läheduses viibida (nt meditsiiniliste protseduuride ajal) või on ametnike vaateväli piiratud. Paratamatu on, et ametnike tähelepanu võib kinnipeetavalt mujale kanduda. Stomatoloogia kliinikus on kinnipeetava vahetus läheduses esemeid, mille omamine vanglas on keelatud. Seejuures võivad esemed olla väga väikeste mõõtmetega ning nende peitmine riiete alla ei ole keerukas. Ohutusvööle kinnitatud käeraudade kasutamine väljaviimisel üksnes raskendab esemete haaramist, maast ülesvõtmist ja riietesse peitmist, kuid ei muuda seda võimatuks. Ka sellisel viisil fikseeritud kätega on võimalik haarata keelatud esemeid hetkel, kui ametnikud kinnipeetava käsi visuaalselt ei näe. Kuigi kaebaja peab võimatuks, et ta oleks võinud midagi kätega haarata, saab ta anda hinnangu üksnes subjektiivsest vaatepunktist lähtuvalt. Kinnipeetaval ei ole väljaviimise ajal võimalik tajuda, millise nurga alt ametnikud tema käsi näevad või kas need teatud ajahetkedel nähtaval on. 3) Läbiotsimisega, mis seisneb ainult läbi riiete kompimises, ei ole alati võimalik veenduda, et kinnipeetav ei ole riiete alla peitnud keelatud esemeid. Tehniliste vahenditega (nt metallidetektor) ei ole võimalik avastada metalli mittesisaldavaid, kuid kinnipeetavale eluosakonnas keelatud esemeid. Teenistuskoera kasutamine võimaldab leida üksnes kindlaid keelatud aineid. 4) Kaebaja väited teda alavääristavast ametnike käitumisest läbiotsimise ajal on paljasõnalised. Kaebaja ei ole esile toonud tema suhtes teostatud lahti riietumisega läbiotsimistega seoses kohtupraktikas nimetatud asjaolusid, mida EIK on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ning EIÕK art 3 rikkumiseks. 5) Kaebaja läbiotsimised toimusid õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.o avastamaks keelatud esemeid ja aineid. Ka oli vanglal vajadus tagada turvalisus ja kaitsta teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.X.X. esitas 26.12.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.12.2023. a otsus ja rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Vajadus alasti läbiotsimiseks puudub, kui puudub alus eeldada keelatud esemete või ainete olemasolu kinnipeetava juures. Kohtuotsuse p-des 19-21 toodud argumendid ei ole aktsepteeritavad. Läbi riiete kompamine ja erinevate tehniliste vm vahendite kasutamine oleksid piisavad leidmaks vangla julgeolekut ohustada võivaid esemeid. Kaebaja profiil ei anna alust tema täielikuks lahti riietumisega läbiotsimiseks, sest keelatud esemete ja ainete käitlemine ei ole seostatav kaebajaga. EIK hinnangul ei piisa, kui alasti läbiotsimise meetme kasutamist põhjendatakse vangla üldiste julgeolekuvajadustega, seega ei ole kohtu seisukoht otsuse p-s 15 aktsepteeritav. 2) Alates 13.06.2023 ei teosta vangla alasti läbiotsimisi väljaviimiste raames, mis viitab varem aset leidnud läbiotsimiste õigusvastasusele. 3) Eelnevalt on halduskohus tunnistanud kinnipeetava põhjendamatud lahti riietumisega läbiotsimised õigusvastaseks (nt kohtuasi nr 3-22-2525).
9.Tartu Vangla palus 30.01.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:
1) Kohus õiguspäraselt pidas vangla selgitusi läbiotsimiste põhjendatuse osas veenvaks. Läbiotsimiste teostamise eesmärgiks on leida kinnipeetava valdusest üles kõik esemed või ained, mis võivad kujutada ohtu vanglas viibivatele isikutele ja vangla julgeolekule tervikuna. Vanglal ei ole igakordselt tõsikindlat teadmist, milliseid esemeid kinnipeetavad võivad vanglasse toimetada. Vanglal ei ole võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid eluosakonda toimetada, siis ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Teatud juhtudel võivad kinnipeetavad toimetada keelatud esemeid eluosakonda teiste kinnipeetavate palvel. 2) Vanglas teostatakse ka käesoleval hetkel kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimisi. Kinnipeetav otsitakse väljaviimiselt vanglasse tagasi saabudes lahti riietumisega läbi põhjendatud kahtluse, saatemeeskonna sisendi või juhuvalimi alusel. 3) Kuivõrd kaebuste asjaolud on erinevad, ei saa eeldada, et kohus peab jõudma sama tulemini.
10.X.X. märkis 03.03.2024. a seisukohas, et puudus õiguslik alus vaidluse all olevate läbiotsimiste teostamiseks, millega leidis aset EIÕK art-te 3 ja 8 rikkumine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus nõustus 22.12.2023. a otsuses vangla seisukohaga, et kaebaja läbiotsimised toimusid õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.o avastamaks keelatud esemeid ja aineid ning et vanglal oli vajadus tagada turvalisus ja kaitsta teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebuses esitab kaebaja suuresti samad väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arusaamaga, et vajadus alasti läbiotsimiseks puudub, kui puudub alus eeldada keelatud esemete või ainete olemasolu kinnipeetava juures. Ühtlasi on sisutu kaebaja väide, et tema profiil ei anna alust tema täielikuks lahti riietumisega läbiotsimiseks, sest keelatud esemete ja ainete käitlemine ei ole seostatav temaga. Nimelt tuleneb vangistusseaduse §-st 68, justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ §-st 32 ja kodukorra (intsidentide ajal kehtinud redaktsioonis) p-st 4.6 alus kinnipeetava läbiotsimiseks koos lahti riietumisega. Kodukorra seletuskirja kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks ennetada ja takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist. Seega ei nähta lahti riietumisega läbiotsimist ette üksnes juhul, kui esineb veenev kahtlus, et peidetud on keelatud esemeid. Senises kohtupraktikas on leitud, et kuna vanglal ei ole ilmselt võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid väljastpoolt eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda ka üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Ühtlasi on kohtupraktikas kinnistunud põhimõte, et vanglal on kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist ning ühtlasi tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks (TrtRKo 09.05.2019, 3-17-1236, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika). Seega julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks.
14.EIK on oma praktikas osutanud vajadusele tagada turvalisus asutustes, kus inimestelt on võetud nende vabadus. Samas on EIK märkinud, et jõuliselt sekkuvad ja potentsiaalselt alandavad meetmed nagu keha läbivaatused või alasti läbivaatused peavad olema usutavalt õigustatud (Dejnek vs Poola, nr 9635/13). Riigikohus on 11.12.2014. a otsuse nr 3-3-1-64-14 p-s 9 selgitanud, et EIÕK art-st 3 tuleneb lepinguosalisele riigile kohustus kaitsta tema jurisdiktsiooni all olevaid isikuid mitte ainult riigivõimu esindajate, vaid ka eraisikute rünnakute vastu. See kohustus sisaldab ka ülesannet kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist. Viidatud kohtuotsuses leidis Riigikohus, et vangla oli raskelt hooletu, jättes kinnipeetava enne eluosakonda sisenemist läbi otsimata, mis võimaldas tuua eluosakonda käärid ning see tõi vanglale kaasa vastutuse teisele kinnipeetavale tekitatud kahju eest. Kõnealusest lahendist nähtub selgelt põhimõte, et vanglal on kohustus tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks. Eelnevat silmas pidades on halduskohtu otsuse p-des 15 ja 19-21 toodud argumendid ringkonnakohtu hinnangul igati asjakohased ning kaebaja vastupidine väide on põhjendamatu. Käesoleval juhul on vastustaja piisavalt veenvalt välja toonud seose vangla julgeoleku tagamisega ning vähemintensiivsete meetodite ebapiisavuse. Seega ringkonnakohus nõustub, et kaebaja läbiotsimised toimusid õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.o avastamaks keelatud esemeid ja aineid.
15.Kohtupraktikas on sedastatud, et vanglal on olemas õiguslik alus teostada vajadusel kinnipeetava täielikku läbiotsimist koos lahti riietumisega ning juhul kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist käsitleda kinnipeetava alandamise või karistamisena. Ka ei välista Eesti ega EIK kohtupraktika vajadusel sellise läbiotsimise teostamist ning seda ei peeta automaatselt kinnipeetava inimväärikust riivavaks ja õigusvastaseks toiminguks (TrtRKo 09.05.2019, 3-17-1236, p 12). Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi (RKHKm 06.09.2007, 3-3-1-40-07, p 12). Halduskohus märkis otsuses (p 21), et kaebaja väited teda alavääristavast ametnike käitumisest läbiotsimise ajal on jäänud paljasõnaliseks ning kaebaja ei ole väitnud konkreetseid rikkumisi läbiotsimise toimetamisel. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja täpsemaid väiteid välja toonud.
16.Vangla märgib 30.01.2024. a vastuses, et vanglas teostatakse ka käesoleval hetkel kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimisi. Kinnipeetav otsitakse väljaviimiselt vanglasse tagasi saabudes lahti riietumisega läbi põhjendatud kahtluse, saatemeeskonna sisendi või juhuvalimi alusel. Ringkonnakohtul ei ole alust vangla väidetu õigsuses kahelda. Seega on sisutu kaebaja väide läbiotsimiste mitteteostamise kohta alates 13.06.2023.
17.Kaebaja viide haldusasjas nr 3-22-2525 tehtud kohtuotsusele kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimiste õigusvastaseks tunnistamise kohta ei anna alust käesolevas haldusasjas vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. Viidatud kohtuasjas tehtud halduskohtu otsus ei ole veel jõustunud ning lisaks on viidatud asjas kirjeldatud asjaolud erinevad käesoleva asja asjaoludest. Vangla märgib 30.01.2024. a vastuses põhjendatult, et kuivõrd kaebuste asjaolud on erinevad, siis ei saa eeldada, et kohus peab jõudma sama tulemini.
18.Ringkonnakohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Käesolevas
haldusasjas jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas halduskohus ka asjakohaselt siseriiklikke õigusnorme.
19.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.12.2023. a otsuse muutmata.
apellatsioonkaebuse
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus jätkas 08.01.2024. a määrusega (resolutsiooni p 2, dtl 106-108) kaebajale antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 60 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
21.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja isikuandmete kaitseks kohtuotsuse avaldamisel tema nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.