N.S kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (lahti riietumisega läbiotsimised)
Menetlusosalised
Kaebaja N.S (ik XXX) Vastustaja Viru Vangla, esindaja Ülo Anijalg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.11.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.S ja Viru Vangla apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta Viru Vangla saateüksuse juhi selgitused ning Viru Vangla saateplaanid toimikusse. Jätta kaebaja taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata.
Jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.
Rahuldada N.S apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.11.2024 otsus osas, millega kohus jättis kaebuse osaliselt rahuldamata. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Viru Vanglalt N.S kasuks välja täiendavalt 1650 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.11.2024 otsus menetluskulu osas. Mõista Viru Vanglalt N.S kasuks välja 109,50 eurot esimese ning teise astme kohtus kantud menetluskulu katteks.
Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood tähemärgiga.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.05.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-24-1911 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav N.S (edaspidi kaebaja) esitas 26.04.2024 vanglale taotluse hüvitada mittevaraline kahju 2000 eurot seoses tema läbiotsimistega. Taotluse kohaselt käis kaebaja korduvalt pikaajalistel kokkusaamistel, kohtus, meditsiinilistel põhjustel väljaviimistel ning pärast seda iga kord otsiti teda lahti riietumisega läbi. Kaebaja osales vanglas kutsehariduskoolitusel ning ta otsiti iga kord pärast kooli lahti riietumisega läbi. Kaebajal pole kunagi olnud kokkupuuteid keelatud ainetega. Vangla alandas kaitseväe ohvitseri staatuses olevat kaebajat.
2.Viru Vangla jättis 22.06.2024 vastuses kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg-st 1 ja justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus nr 44) § 31 lg-test 1 ja 31 tulenevad õiguslikud alused läbiotsimiseks, sh lahti riietumisega. Õigusaktidega ei ole kehtestatud keeldu teha lahti riietumisega läbiotsimisi. Lahti riietumisega läbiotsimistel arvestatakse kinnipeetava sooviga teha läbiotsimist kahes osas (ülakeha ja alakeha). Seetõttu oli kaebajal võimalus vältida täiesti alasti olemist. Kaebaja väide korduvate kükkide tegemise kohta on tõendamata. Kui kaebajal oli etteheiteid läbiotsimise kohta, oleks ta pidanud viivitamatult nõudma toimingute kirjalikku põhjendamist, et vanglal oleks võimalik neid väiteid kohe kontrollida (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 108 lg-d 1 ja 2). Pikaajalised kokkusaamised toimuvad privaatses ruumis, kus inimesed puutuvad üksteisega kokku vahetult ja kus puudub järelevalve. Sestap on vangla julgeolekukaalutlustel põhjendatud ning vajalik teha pärast pikaajalisi kokkusaamisi lahti riietumisega läbiotsimisi, et ennetada keelatud esemete sattumist eluosakonda. Väär on kaebaja väide, et igal tööpäeval pärast kooli tehti talle lahti riietumisega läbiotsimine. Kaebaja oli Viru Vanglas puidupingioperaatori õppel ajavahemikus 01.09.2023–13.02.2024, mis jagunes teooriaks ja praktikaks. Teooriaõpe toimus tavalistes klassiruumides, kuid praktika toimus tööstushoones. Lahti riietumisega läbiotsimised tehti pärast praktikat. Praktika käigus puututi õppe-eesmärkidel kokku erinevate ohtlike esemetega. Julgeolekukaalutlustel on vajalik ennetada selliste esemete sattumist vangla eluosakondadesse. Lahti riietumisega läbiotsimise eesmärgiks on tuvastada väiksemõõdulisi ja raskemini avastatavaid esemeid ja aineid, mis jäävad kompimise ja muude vähemintensiivsete läbiotsimisviiside kasutamisel avastamata. 2023. a märtsist maini toimus kaebajal kokku 7 saatmist kohtuistungitele. Kuigi kinnipeetav viibib kohtus politsei järelevalve all, ei välista see keelatud esemete üleandmist või vanglasse sattumist. Vanglal pole võimalik teada, millised kokkupuuted on kohtus oleval kinnipeetaval teiste kõrvaliste inimestega ning milliseid esemeid ja aineid ta võib enda valdusesse saada. Politseiametnikud ei tegele vangistuse täideviimisega, mistõttu ei saa ka eeldada, et neile oleks teada, millised ained ja esemed on vanglas keelatud. Läbiotsimisi pärast kohtuistungeid tehti määruse nr 44 § 32 p 1 alusel (läbiotsimine on kohustuslik vanglasse sisenemisel). Kaebaja käis perioodil 26.04.2021–26.04.2024 väljaviimistel meditsiinilistel põhjustel kokku 8 korda. Läbiotsimiseks esines õiguslik alus (VangS § 68 lg 1, määruse nr 44 § 32 p 1 ja § 31 2(11)
3-24-1911 lg 31). Väljaviimistel tervishoiuasutustesse on kinnipeetaval võimalik kokku puutuda kõrvaliste inimestega ja erinevate keelatud esemetega. Pelgalt asjaolu, et kaebaja on kunagi olnud elukutseline kaitseväelane, ei anna alust tema erikohtlemiseks.
3.N.S esitas 28.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Viru Vanglalt välja kahjuhüvitis 2000 eurot inimväärikuse alandamise eest.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.11.2024 otsusega kaebuse osaliselt ning mõistis Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 350 eurot. Kohus mõistis vastustajalt välja 10 eurot kaebaja menetluskulu katteks. Kaebaja väide eraellu sekkumisest seoses läbiotsimise filmimisega on esitatud esimest korda kohtumenetluses, mitte kohtueelses menetluses. Seetõttu jätab kohus selle väite tähelepanuta. Pärast igakordset pikaajalist kokkusaamist toimunud lahti riietumisega läbiotsimised ei olnud õigusvastased, sest neid ei tehtud rutiinselt ilma põhjuseta. Määruse nr 44 § 32 p 2 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik enne ja pärast lühiajalist ning pikaajalist kokkusaamist. Vastustaja on selgitanud, et läbiotsimised olid vajalikud keelatud ainete ja esemete leidmiseks, sest pikaajalised kokkusaamised toimuvad privaatses ruumis, kus inimesed puutuvad vahetult kokku ja kus puudub järelevalve. Vangla on asjakohaselt selgitanud, et julgeolekukaalutlustel on põhjendatud ning vajalik teha lahti riietumisega läbiotsimisi, et ennetada keelatud esemete sattumist eluosakondadesse. Täiendavalt on vangla selgitanud, et alates 2022. a lõpust muudeti külastajate läbiotsimise praktikat ja neile ei tehta enam lahti riietumisega läbiotsimisi enne pikaajalisele kokkusaamisele tulemist, välja arvatud põhjendatud juhtudel. Seetõttu on olulisem panna suuremat rõhku pikaajalistelt kokkusaamistelt tulnud kinnipeetavate läbiotsimisele. Ka senises kohtupraktikas on soovitatud vanglal pöörata külastajate asemel rohkem tähelepanu kinnipeetavate kontrollimisele. Pärast kutsekooliõppes praktikatundides osalemist kaebaja lahti riietumisega läbiotsimised ei olnud õigusvastased. Vangla on selgitanud, et tööstushoones toimuva praktika käigus puutub kinnipeetav õppe-eesmärkidel kokku erinevate ohtlike esemetega. Lisaks on vangla usutavalt märkinud, et lahti riietumisega läbiotsimise eesmärgiks on tuvastada väikeseid ning raskemini avastatavaid esemeid ja aineid, mis jäävad kompimise jms kasutamisel avastamata; kinnipeetava läbiotsimine kompamise või skaneerimise teel ei ole piisavalt efektiivne viis avastamaks väikseid peidetud esemeid. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kaalutlustega, mistõttu ei olnud tegemist põhjendamatute rutiinsete läbiotsimistega. Vangla põhjendused on kesised osas, miks peeti vajalikuks pärast meditsiinilistel põhjustel väljaviimist teha kaebaja suhtes just lahti riietumisega läbiotsimised. Läbiotsimised tuleb teha kaalutlusõiguse alusel. Kuigi vastustaja on selgitanud, et tervishoiuasutuses on kinnipeetaval võimalik puutuda kokku kõrvaliste inimeste ja keelatud esemetega, ei ole vangla siiski arvesse võtnud, et väljaviimine toimus konvoiga, st järelevalve all. Vastustaja pole selgitanud, kui tõenäoline on, et järelevalve all toimunud väljaviimise käigus oleks kaebajal olnud võimalik saada keelatuid aineid ja esemeid enda valdusesse. Seda arvestades ei ole vangla ka põhistanud, miks ei oleks saanud teha läbiotsimisi vähemintensiivsel viisil (nt skaneerimisega). Ühtlasi pole vangla esitanud põhjendusi, kuidas erineb kinnipeetava naasmine vangla meditsiiniosakonnast sellest, kui kinnipeetav naaseb vanglasse pärast konvoi saatel väljaviimist tervishoiuasutusest. Seetõttu oli tegemist õigusvastaste läbiotsimistega perioodil 26.04.2021–26.04.2024, kokku 8 korral. Lahti riietumisega läbiotsimised 2023. a märtsist maini kokku 7 korral pärast kohtus käimist olid õigusvastased. Asjakohatud on vastustaja selgitused, et kuivõrd politseiametnikud ei 3(11)
3-24-1911 tegele vangistuse täideviimisega, siis ei saa ka eeldada, et neile oleks teada, millised ained ja esemed on vanglas keelatud. Kohus tugineb Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2024 otsuses asjas nr 3-22-2525 võetud seisukohtadele. Vastustaja ei ole usutavalt põhistanud tõenäosust, et kaebajal oli võimalik omastada või kaasa võtta keelatud esemeid kohturuumidest või kohtuda kolmandate isikutega. Seetõttu on tegemist olulise kaalutlusveaga. Õigusvastase lahti riietumisega läbiotsimisega rikkus vastustaja kaebaja subjektiivset õigust. Inimväärikust alandavaks saab pidada kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega vältimatult kaasnevate kannatuste taseme. Õigusvastaste läbiotsimiste eest (kokku 15 korral perioodil 26.01.2021–26.04.2024) on põhjendatud mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja rahaline hüvitis 350 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Viru Vangla palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 20.11.2024 otsus osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse (läbiotsimised pärast kohtus ning tervishoiuasutuses käimist), ja teha uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kui halduskohtule jäid selgusetuks põhjused, miks oli vajalik teha pärast tervishoiuasutustes käimist lahti riietumisega läbiotsimisi, oleks kohus pidanud nõudma vastustajalt selle kohta selgitusi. Vanglas toimuvad saatmised kontrollitud keskkonnas ning tingimustes, mida vangla saab mõjutada (nt välistades täielikult kinnipeetavate kokkupuute kõrvaliste inimestega), aga vanglaväliste asutuste tingimusi ja töökorraldust ei saa vangla mõjutada. Praktikas pole saatjatel võimalik tagada, et keelatud esemete, nt skalpelli jms esemete üleandmine oleks välistatud. Kohtuotsusest ei selgu, millistel kuupäevadel toimunud saatmistega seoses on kahjuhüvitis välja mõistetud. Läbiotsimised olid proportsionaalsed ja kaalutletud. Kaebaja ei esitanud varem vastuväiteid läbiotsimiste kohta. Saatmised PPA ning vangla poolt toimuvad erineva korra järgi. PPA ametnikud ei ole seotud vangistust reguleerivate õigusaktidega ega ole teadlikud keelatud esemete määratlemisest vangistuse kontekstis. Kohtusaalides viibivaid isikuid ei kontrollita ja see võimaldab edasi saata vangla sees esemeid ja sõnumeid. Läbiotsimised pärast kohtus käimist olid seega õiguspärased ja kaebaja ei esitanud varem nende kohta vastuväiteid. Väär on kohtu seisukoht, et vangla oleks pidanud lähtuma ainult kaebajaga seotud konkreetsetest ohtudest. Vangla julgeolek on laiem kui vaid konkreetse isikuga seonduvad ohud. Vastustajal polegi võimalik kõiki võimalikke ohte üksikasjalikult teada.
6.N.S palub jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Meditsiinilistel väljaviimistel kasutatakse iga kord käeraudu, ahelaid ja rahustusvööd. Patsiendi käed on fikseeritud kettidega keha külge, mistõttu ei ole võimalik käsi isegi liigutada, rääkimata keelatud esemete kehasse peitmisest. Saatjaks on 2–3 valvurit. Sellistes tingimustes ei saa mingeid esemeid üle anda. Vangla ei selgita, kuidas saab esemeid üle anda üksikvangistuses. Kohtuistungi ajal viibib kohtualune Narva kohtumajas pleksiklaasist puuris, käerauad pidevalt peal, mistõttu pole võimalik midagi kellelegi edastada. Vangla ei esitanud põhjendusi, miks oli igal üksikul korral läbiotsimine vajalik, vaid piirdub üldiste kaalutlustega. See on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 kohaldamisel.
7.N.S palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 20.11.2024 otsus osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata (läbiotsimised pärast pikaajalisi kokkusaamisi ning õppetöö praktikat), ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses.
4(11)
3-24-1911 Kaebaja sai alles kohtumenetluses teada, et vangla filmis läbiotsimisi. Seetõttu ei saanud ta tugineda sellele kohtueelses menetluses. Filmimise väitele tuginemine ei ole käsitatav kaebuse muutmisena. Lahti riietumisega läbiotsimisi ei tehtud erandkorras konkreetse ohu hinnangu alusel, vaid iga kord rutiinselt. Kaebaja oli vahistatuna sisuliselt üksikvangistuses ning tal puudus võimalus toimetada esemeid eluosakonda. Kohus ei ole välja toonud, milliseid puidutöökojast pärinevaid esemeid saaks peita kehaõõnsusesse. Tõele ei vasta väide, et riideid võimaldati seljast võtta osade kaupa. Õigusnormides ei ole läbiotsimist piisavalt reguleeritud. Eestis kehtivad reeglid on vastuolus EIK praktikaga.
8.Viru Vangla palub jätta N.S apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata. Apellatsioonkaebus pole nõuetekohane ning tuleks jätta läbi vaatamata. Lahti riietumisega läbiotsimisi tehakse ühes või kahes osas, vastavalt kinnipeetavate soovile ning kedagi ei sunnita lahti riietuma korraga. Vangla ei pidanud läbiotsimiste tegemisel lähtuma vaid kaebajaga seotud ohuprognoosidest. Vanglal on kohustus kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist. Riigikohtu otsusest nr 3-22-1384 ei tulene, et konkreetne oht peab seonduma just kinnipeetavaga, see oht võib seonduda ka asukohaga, kui kahtlused on tõendatavad. Praegusel juhul on see nii. Ainuüksi ajavahemikus 2023–02.07.2025 on koostatud arvukalt ettekandeid (ligi 200), millest ilmneb, et just tööstushoonest lähtub oht keelatud esemete levikuks mujale vanglasse. Tööstushoones on leitud kinnipeetavate garderoobist ravimeid ja steroide, lõike- ja torkeriistu, sh isevalmistatud, padruneid, süütevahendeid, nikotiinitooteid, tehnikavahendeid, sularaha, ehteid ning erinevaid muid esemeid. Samuti on esinenud juhtumeid, kus kinnipeetavate asjad lähevad kaotsi, sh ka teiste kinnipeetavate süül. Lahti riietumisega läbiotsimise tulemusel on pärast tööstushoones töötamist tuvastatud uus tätoveering. Erinevate ettekannete kohaselt ei ole välistatud juhtumid, kus kinnipeetavatel on töö käigus võimalus vahetult kokku puutuda keelatud esemetega ning need salaja omandada, kui nad sellest ametnikke ei teavita. Tulenevalt töö iseloomust on kinnipeetavatel kokkupuuteid torkeja lõikeriistadega, mille eluosakondadesse toimetamine kujutab ohtu vangla julgeolekule. Pesumajas tegeletakse riiete ja voodipesu pesemisega. Kuna pesupesemise teenust osutatakse ka vanglavälistele ettevõtetele ja asutustele, on erinevate keelatud esemete vanglasse sattumise risk sellest tulenevalt suurem. Pesu sorteerivad enda töö raames kinnipeetavad, mitte valvurid, mistõttu on kinnipeetavatel võimalik vahetult kokku puutuda erinevate keelatud esemetega, nt taskutesse unustatud süütevahendid, tubakatooted jmt, mille sattumine eluosakondadesse kujutab ohtu vangla julgeolekule. Vangla kahtlused ohust vangla julgeolekule ei olnud abstraktsed, vaid kahtlused põhinesid arvukatel ettekannetel ja faktilisel alusel, mille põhjal oli vanglal laiemalt alust eeldada ohtu keelatud esemete ja ainete levikuks tööstushoonest seal töötavate või õppivate kinnipeetavate kaudu. Asjaolu, et kaebaja kohta selles osas ettekandeid ei olnud, ei tohiks olla asjas määrav. PPA konvoiga saabunud kinnipeetavatelt on võetud ära mitmeid vanglas keelatud esemeid, mida PPA polnud ära võtnud (nt amfetamiin ja tulemasin). See kinnitab, et PPA ja vanglateenistuse tehtavad kontrollimise protseduurid erinevad eesmärkide osas. Asjas nr 3-22-1384 leidis Riigikohus, et olukorras, kus vanglale heideti ette ligemale 400 lahti riietumisega läbiotsimise tegemist, oli põhjendatud välja mõista hüvitis 550 eurot. Siinses vaidluses on tegemist oluliselt väiksema arvu läbiotsimistega. Kaebaja ei teinud varem ühtegi pöördumist läbiotsimiste kohta, mis kahandab tema üleelamiste kohta esitatud väidete usaldusväärsust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Tõendite vastuvõtmisest
5(11)
3-24-1911
9.Vastustaja palub asja juurde võtta Viru Vangla saateüksuse juhi selgitused, et PPA lähtub kohtuistungitele saatmisel teistest õigusaktidest ja nõuetest. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda tõendid selle kohta, millal ta viibis õppetööl, samuti videosalvestised tema läbiotsimiste kohta. Samuti palub kaebaja võtta toimikusse Riigikogu õiguskomisjoni esimehe kirja alasti läbiotsimiste kohta vanglates ja saateplaanid. Ringkonnakohus võtab Viru Vangla saateüksuse juhi selgitused asja õigemaks lahendamiseks kohtutoimikusse (HKMS § 198 lg 3). Kaebaja taotletud tõendite kogumiseks puudub alus, v.a saateplaanid, mille vastustaja esitas ringkonnakohtu nõude alusel 12.01.2026. Kohus mõistab õigust ise sõltumatult kelle iganes arvamustest, mistõttu ei ole Riigikogu komisjoni esimehe kiri asja lahendamiseks vajalik. Lahti riietumisega läbiotsimiste videosalvestiste väljanõudmisest ning esitatud 03.05.2023 läbiotsimise salvestise uurimisest keeldub ringkonnakohus HKMS § 62 lg 3 p 1 alusel. Isegi kui sellise salvestise tegemine oli õiguspärane, on selle säilitamine käsitatav privaatsuse ning inimväärikuse ülemäärase riivena, kuna salvestise säilitamiseks ligi aasta pärast läbiotsimise toimumist ei saanud olla legitiimset eesmärki. Kahjunõude aluseks olevad asjaolud
10.Esiteks tuleb kindlaks teha elulised asjaolud, mis on siinsel juhul kahjunõude aluseks.
11.Halduskohtu otsusest nähtub, et 2023. a märtsist maini toimus kaebajal kokku 7 saatmist kohtuistungile. Ta käis ajavahemikus 26.04.2021–26.04.2024 väljaviimisel tervishoiuasutuses kokku 8 korda. Vastustaja tõi oma 10.12.2025 menetlusdokumendis välja, et kaebaja osales Viru Vanglas 01.09.2023–13.02.2024 puidupingioperaatori õppes, mille praktikatundide raames käis kaebaja tööstushoones 47 korda. Vastustaja 12.01.2026 menetlusdokumendist nähtub, et ajavahemikus 31.05.2022–08.10.2023 oli kaebajal 17 korda ühe ööpäeva kestnud pikaajaline kokkusaamine oma abikaasaga. Kaebaja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud ning ringkonnakohus loeb need tuvastatuks.
12.Vaidlust ei ole selles, et vangla tegi kaebajale iga kord pärast väljaviimist kohtuistungile ja tervishoiuasutusse ning vangla tööstushoonest praktikalt naasmist, samuti pärast pikaajalisi kokkusaamisi lahti riietumisega läbiotsimised.
13.Vastustaja 12.01.2026 menetlusdokumendist nähtub, et läbiotsimise kohas oli seinal teave, et läbiotsimist võimaldatakse kahes osas (ülakeha ning alakeha eraldi), kuid kinnipeetaval on võimalus lahti riietuda ka korraga tervenisti, kui ta seda ise soovib. Kabiinis riietub kinnipeetav lahti ning ametnik kontrollib visuaalselt kinnipeetava ülakeha ja alakeha. Füüsiline kontakt kinnipeetavaga puudub. Ametnikule peab ette näitama käed ja tõstma need üles, samuti peab ette näitama peopesad. Läbiotsimise käigus tuleb avada suu, veendumaks, et suhu ja keele alla ei ole midagi peidetud. Ametnikule tuleb näidata selga. Olles ametniku poole seljaga tuleb näidata kordamööda jalataldu. Seejärel tuleb ametniku poole pöörduda küljega ning teha kükk. Riided kontrollitakse üle röntgenseadmega. Ringkonnakohus loeb eelneva alusel tõendatuks, et läbiotsimine toimus vastavalt vastustaja kirjeldatud protseduurile. Puudub alus seada vangla selgitusi kahtluse alla. Kaebaja ei ole nende selgituste kohta vastuväiteid esitanud ega muude tõenditega ümber lükanud. Kahjunõudes esitatud väited genitaalide kergitamise ja korduvate kükkide tegemise vajaduse kohta ei ole leidnud tõendamist. Asjas kohalduv õigus
14.VangS § 68 lg 1 järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavat läbi otsida keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg 4 järgi kehtestab läbiotsimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse nr 44 § 31 lg 1 esimene lause sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Määruse nr 44 § 31 lg 31 kohaselt peab vanglateenistuse 6(11)
3-24-1911 ametnik otsima isiku läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega; läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera (määruse nr 44 § 31 lg 5). Määruse nr 44 § 32 sätestab, et kinnipeetava läbiotsimine on kohustuslik järgmistel juhtudel: vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel (p 1); enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist (p 2).
15.Osutatud õigusnormide tõlgendamisel ning lahti riietumisega läbiotsimiste õiguspärasusele hinnangu andmisel lähtub ringkonnakohus Riigikohtu otsuses nr 3-221384/55 võetud seisukohtadest, mida tsiteeritakse pikemalt allpool. Tolles kohtuasjas oli tegemist juhtumiga, kus kinnipeetav otsiti rutiinselt läbi pärast seda, kui ta naasis kinnise vangla eluosakonda pärast seda, kui oli relvastatud järelevalve all või saatjata töötanud remonditöödel väljaspool eluosakonda ja avavanglas. Sellega sarnaneb praeguse asja kaebaja olukord pärast tööstushoonest praktikalt naasmist. Siinses asjas tuleb täiendavalt hinnata, kas õiguspärased olid lahti riietumisega läbiotsimised pärast kohtuistungilt ja tervishoiuasutusest naasmist ning pärast pikaajalisi kokkusaamisi.
16.Läbiotsimise viise VangS § 68 ega määrus nr 44 täpsemalt ei sätesta. Seega on vanglal kaalutlusõigus läbiotsimise viisi valikul. Läbiotsimise mõju intensiivsus on eri viiside puhul erinev. Kõige vähem intensiivne on läbiotsimine läbi riiete kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine. Intensiivsema mõjuga on vaadelda ja uurida alasti keha ilma läbiotsija ja läbiotsitava füüsilise kontaktita. Kõige intensiivsemat, s.o kinnipeetava kehaõõnsuste läbiotsimist VangS § 68 lg 1 ei võimalda (vt RKHKo 3-19-549/98, p-d 15, 20).
17.Viru Vangla kodukord kehtis vaidlusaluste läbiotsimiste ajal erinevates redaktsioonides (esitatud kohtule 12.01.2026). Asjaomaste sätete sisu oli kogu see periood sisuliselt sama, v.a pikaajaliste kokkusaamiste puhul. Kodukorra p 3.5, mis reguleerib kinnipeetava vanglasse vastuvõtmist, sätestab, et kinnipeetav riietub lahti ja ta otsitakse täielikult läbi. Ringkonnakohus leiab, et see säte kohaldub juhul, kui toimub isiku vastuvõtmine vanglasse VangS 2. peatüki 2. jao tähenduses (§-d 13 jj, § 89 ja § 105 lg 21 p 1). Kohtusse ja haiglasse konvoeerimise korral on tegemist vanglasse juba vastu võetud kinnipeetava saatmisega väljaspool vangla territooriumi VangS § 109 tähenduses. Kodukorra p 13.2.7 sätestas esialgu, et kinnipeetav võtab end alasti ning ta otsitakse enne pikaajalisele kokkusaamisele minekut ja pärast kokkusaamist läbi ning kahtluse korral tehakse talle meditsiiniosakonnas narkojoobe tuvastamise test. Alates 01.03.2022 kehtinud kodukorra redaktsioonis on jäetud välja sõnad, et kinnipeetav võtab end alasti. Järelikult ei näinud vaidlusaluste sündmuste ajal kodukord ette, et läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist tuleb tingimata teha lahti riietumisega. Muidu polnuks alasti võtmise kohustuse väljajätmisel mõtet. Kodukorra p 4.6, mis reguleerib kinnipeetava liikumist vangla territooriumil, sätestab, et vajadusel otsitakse kinnipeetav läbi lahti riietumisega. Kodukorra p 17.4.10 näeb ette, et tööstushoones töötavad ja õppivad kinnipeetavad lähevad hoonesse ning tulevad tagasi ainult vanglateenistuse ametniku saatel tootmisosakonda viiva ukse kaudu, kus vanglateenistuse ametnik otsib kõik kinnipeetavad läbi. Järelikult jättis vangla kodukord kõikidel juhtumitel – vanglasse naasmisel, pikaajaliselt kokkusaamiselt ja tööstushoonest tulekul – lahtiseks, millise vajaduse ilmnemise korral tuleb teha lahti riietumisega läbiotsimine. 7(11)
3-24-1911
18.VangS § 41 järgi tuleb kinnipeetavat kohelda inimväärikust austaval viisil ja kindlustada, et vanglas viibimine ei põhjustaks isikule rohkem kannatusi ega ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. VangS § 41 lg 2 kolmanda lause kohaselt peavad piirangud vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Nendest sätetest võib järeldada, et läbiotsimise puhul tuleb eelistada kõige vähem intensiivset läbiotsimise viisi, mis on läbiotsimise eesmärgi saavutamiseks vajalik.
19.EIK otsuse p-s 75 asjas Dejnek vs. Poola (9635/13) juhtis kohus tähelepanu sellele, et kinnipidamisasutustes turvalisuse tagamine on vajalik, kuid väga invasiivste ja potentsiaalselt alandavate meetmete rakendamist, nagu kogu keha ja lahti riietumisega läbiotsimised, peab vangla suutma oma otsustes veenvalt põhjendada (vt ka otsus asjas Nowak vs. Poola 60906/16, p 37). Vajalikkus tähendab, et lahti riietumisega läbiotsimist õigustab tõsine sotsiaalne vajadus ja see meede on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (vt Wainwright vs. Ühendkuningriik, 12350/04, p 43). Asjas Frérot vs. Prantsusmaa (70204/01) tegeles EIK olukorraga, kus kinnipeetavale tehti sageli alasti läbiotsimisi koos päraku visuaalse kontrolliga. EIK möönis, et sellised alasti läbiotsimised võivad olla vajalikud, kui nende läbiviimine tuleneb vajadusest tagada vanglas julgeolek ja ennetada kuritegevust, aga need peavad põhinema kindlatel ja konkreetsetel kahtlustel. Vaid üldisest eeldusest lähtumine kujutab endast EIÕK art 3 rikkumist (p-d 38 ja 41). Asjas Roth vs. Saksamaa (6780/18 ja 30776/18, p-d 70–72) leidis EIK, et läbiotsimiste ja vangla turvalisuse tagamise ning kuritegude ennetamise eesmärgi vahel ei olnud konkreetset seost (p-d 69 ja 70–72). Kohus tuvastas, et läbiotsimine ise ei toimunud inimväärikust alandaval viisil, aga nendel korduvatel ja üldistel läbiotsimistel puudus õiguspärane eesmärk ja vangla omavoli tekitas alaväärsustunnet ja ärevust. Seega ületasid läbiotsimised paratamatult kannatuse ja alandamise taluvuspiiri, mis on seotud õiguspärase kohtlemisega. Kohus tuvastas EIÕK art 3 rikkumise. EIK on asjas Bojar vs. Poola (11148/18, p-d 15-16) märkinud, et ei piisa sellest, kui niivõrd intensiivse ja potentsiaalselt inimese väärikust alandava meetme kasutamist, nagu on lahti riietumisega läbiotsimine, põhjendatakse vangla üldiste julgeolekuvajadustega. EIK tuvastas viidatud asjas EIÕK art 8 rikkumise. Otsuses asjas Adamčo vs. Slovakkia (55792/20) leiti, et kui kinnipeetava suhtes on kohaldatud juba mitmeid järelevalvemeetmeid ja läbiotsimiste vajalikkust ei ole veenvalt tõendatud, siis pikka aega süstemaatiliselt toimunud lahti riietumisega läbiotsimistele allutamine kujutab endast alandavat kohtlemist EIÕK art 3 mõistes (vt ka Frérot vs. Prantsusmaa, p 47; van der Ven vs. Holland 50901/99, p-d 61–62). Ühtlasi on kohus leidnud, et lahti riietumisega läbiotsimise puhul tuleb kinnipeetaval võimaldada lahti riietuda järk-järgult nii, et inimene ei oleks läbiotsimisel täiesti alasti (vt EIK otsus Nowak vs. Poola, p 38 ja õiguskantsleri 07.06.2023 kiri nr 7-4/230551/2303077 Tartu Vanglale).
20.Eesti õiguse tõlgendamisel tuleb arvestada EIÕK-d ning selle kohaldamispraktikat EIK-s (RKÜKo 5-18-5/17, p 50). Eeltoodud EIK praktikast järeldub, et kinnipeetava süstemaatilised lahti riietumisega läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, s.t ei tulene kinnipeetava käitumisest või erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärased kontrollimeetmed ja kujutavad endast inimväärikust alandavat kohtlemist (EIÕK art 3). Seisukohta, et kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimine on õiguspärane üksnes juhul, kui see põhineb üksikjuhu riskihinnangul, on rõhutanud ka piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT; vt CPT Eesti külastuse kohta, mis toimus 27.09–05.10.2017. Strasbourg 2019, p 84, kättesaadav: https://rm.coe.int/168098db94).
21.Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka
22.Riigikohus leidis asjas nr 3-22-1384/55 (p 29), et sage ja süstemaatiline väljaspool eluosakonda töötavate kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimine ei ole proportsionaalne, sest ei ole seotud konkreetse ohuga. Asjaolu, et vanglal lasub VangS § 66 lg 1 järgi julgeoleku tagamise ülesanne, sh kohustus kaitsta kinnipeetavat teise kinnipeetava eest, ei saa tulla kõigi kinnipeetavate õiguste riive arvelt, kui vanglal on muid viise ohtude maandamiseks. Lahti riietumisega läbiotsimist võib õigustada vanglale varem teadaolev info, et nt kinnipeetaval on kavatsus kasutada vägivalda, kinnipeetavate käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või töö objektilt on tuvastatud keelatud esemete kadumine. Selline info tuleb ka säilitada viisil, et seda saaks hiljem kontrollida. Julgeolekukaalutlusel kompamisest intensiivsema astmega läbiotsimine ei saa põhineda abstraktsel ohul, vaid eeldab konkreetset ohtu. Järelikult ei saa VangS § 68 lg-t 1 ja vangla kodukorda tõlgendada selliselt, et lubatud on sagedased, süstemaatilised ja ilma konkreetse ohuta lahti riietumisega läbiotsimised isegi juhul, kui see toimub juhuslikkuse põhimõttel. Selleks peab esinema konkreetne oht, mis tingib vajaduse otsida kinnipeetav läbi lahti riietumisega. Korrakaitseseaduse (KorS) mõistekasutus ei ole vanglas kohaldatav, sest KorS vangistusseaduse toimingutele ei kohaldu (KorS § 1 lg 9). Läbiotsimised pärast tööstushoonest praktikalt tulekut
23.Nii nagu ka asjas 3-22-1384/55, nähtub siinses asjas, et vangla ei ole läbiotsimise viiside valikul lähtunud proportsionaalsuse põhimõttest ning lahti riietumisega läbiotsimist tehti töölt naasvale kinnipeetavale alati. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja osas otsustanud kaalutlusõigust järgides (HMS § 4 lg 2), millist läbiotsimise viisi pidada konkreetsel juhul proportsionaalseks. Vangla vaidlusalune tegevus toimus peamiselt preventiivsetel kaalutlustel pikema aja vältel. Vastustaja ei ole suutnud põhjendada, et vähemalt mõni lahti riietumisega läbiotsimine oli kaebaja suhtes konkreetse ohu ärahoidmiseks vajalik. Konkreetse ohuna ei saa siin kontekstis käsitada seda, et esines üldine teadmine, et tööstushoonest on kinnipeetavad varem kaasa toonud keelatud esemeid. Konkreetne oht peab seonduma üksikjuhtumiga, mille puhul on vanglal laekunud teabe alusel tekkinud konkreetsetele asjaoludele tuginev kahtlus, et kaebajal võib just sellel ajahetkel olla kaasas keelatud ese. Vastustaja ületas VangS § 41 lg-s 1 sätestatud künnist. Läbiotsimised pärast kohtust ja tervishoiuasutusest tulekut
24.Eeltoodud põhimõtted laienevad ka läbiotsimistele, mis toimusid pärast kohtuistungit ja arstikülastust kaebaja vanglasse naasmisel. Tegemist oli küll vanglasse sisenemisega, mille korral on määruse nr 44 § 32 p 1 kohaselt läbiotsimine kohustuslik, kuid määrus ega kodukord ei näe ette, et see peab toimuma tingimata lahti riietumisega. Vangla peab sõltuvalt konkreetsel juhtumil esinevatest asjaoludest hindama, kas lahti riietumisega läbiotsimine on vältimatu eesmärgi saavutamiseks. Üldistusele ja vangla senisele üldisele kogemusele tuginev hinnang, et väljaspool vanglat viibides võis kinnipeetav kaasa võtta keelatud eseme, ei anna alust sedavõrd invasiivseks rutiinseks läbiotsimiseks, kui puuduvad ohusignaalid – kinnipeetav oli kogu saatmise ajal saatemeeskonna pideva jälgimise all, tal olid käerauad jm ohjeldusmeetmed jne. EIK leidis asjas Tatič vs. Slovakkia (8280/23), et kui kinnipeetavat konvoeeritakse politseiametnike pideva järelevalve all kohtuistungile ja ta ei puutu seal kokku teiste isikutega, siis tuleb arvestada, et see oluliselt vähendab keelatud esemete kättesaamise tõenäosust. Seda asjaolu peab vastustaja läbiotsimise korraldamisel uurima ning arvesse võtma. Vanglal on võimalik koguda teavet saatemeeskonnalt, kas kinnipeetav väljus millalgi pideva valve alt, kas eemaldati käerauad jm ohjeldusmeetmed, kas kinnipeetav puutus lähemalt kokku teiste isikutega jne. Kaebaja suhtes toimib riigivõim ühtsena, s.o vangla ja politsei peavad korraldama koostöö teabe vahetamiseks. Siinsel juhul nähtub vastustaja 9(11)
3-24-1911 selgitustest, et kõik läbiotsimised olid rutiinsed ja kaalutlusõigust mingilgi moel ei teostatud, mis toob kaasa kaalutlusvea ning see tingib läbiotsimiste õigusvastaseks tunnistamise. Läbiotsimised pärast pikaajalist kokkusaamist
25.Samuti laienevad eeltoodud põhimõtted läbiotsimistele, mis toimusid pärast pikaajalist kokkusaamist. Tegemist oli küll juhtumitega, mille puhul on määruse nr 44 § 32 p 2 kohaselt läbiotsimine kohustuslik, kuid määrus ega kodukord ei näe ette, et see peab toimuma tingimata lahti riietumisega. Vangla peab sõltuvalt konkreetsel juhtumil esinevatest asjaoludest hindama, kas lahti riietumisega läbiotsimine on möödapääsmatu. Sellele viitab ka eespool märgitud asjaolu, et vangla muutis selles osas oma kodukorda ja jättis välja kohustuse teha tingimata lahti riietumisega läbiotsimine. Üldine oht, et kokkusaamiselt võis kinnipeetav saada keelatud eseme, ei anna alust sedavõrd invasiivseks rutiinseks läbiotsimiseks, kui puudub konkreetne oht. Arvestada tuleb kokkusaajate isikutega ja nende taustaga. Vangla ei ole läbiotsimise viisi valikul hinnanud, millise kuriteo toimepanemisega seoses kaebaja vanglas viibis, tema käitumist vanglas ega ka tema abikaasa tausta. Tuleb möönda, et pikaajalise kokkusaamise käigus keelatud eseme saamise risk on kõikide eeltoodud juhtumitega võrreldes kõrgem, iseäranis olukorras, kus perekonnaliiget enne kokkusaamist lahti riietumisega läbi ei otsitud. See ei tähenda, et aktsepteeritavaks saab pidada lahti riietumisega läbiotsimist ka pelgalt teoreetilise, abstraktse ohu korral. See tähendab, et konkreetse ohu künnis on nendel juhtumitel märksa madalamal ning ka märksa väiksem kahtlus võib õigustada kõige invasiivsemat lubatud läbiotsimise viisi. Praegusel juhul nähtub vastustaja selgitustest, et kõik läbiotsimised olid rutiinsed ja kaalutlusõigust mingilgi moel ei teostatud, mis toob kaasa kaalutlusvea ja see tingib läbiotsimiste õigusvastaseks tunnistamise. Dokumenteerimine
26.Vastustaja ei dokumenteerinud läbiotsimisi, sh seda, kui mitu korda ja mil viisil on kinnipeetavat läbi otsitud. Asjas Adamčo vs. Slovakkia (p 96) on EIK leidnud, et lahti riietumisega läbiotsimine, mis on kinnipeetava õigusi äärmiselt riivav, tuleb dokumenteerida, et kinnipeetavatele oleks tagatud vajadusel oma õiguste kaitse. Kinnipeetavatel oleks peaaegu võimatu kaitsta oma õigusi õigusvastaste läbiotsimiste korral, kui nende toimingute kohta puuduvad dokumenteeritud andmed. Läbiotsimiste kohta andmete puudumise probleemi on EIK märkinud ka otsuses asjas Bojar vs. Poola (p 16), tuues välja, et selline olukord takistab EIK-l hinnata, kas läbiotsimise piisava põhjendatuse nõue oli täidetud. Vastustaja ei ole vangla kodukorras täpsustanud läbiotsimise korda ega pidanud aruandlust lahti riietumisega läbiotsimiste ja nende põhjuste kohta. Riigikohus on nentinud, et erinevaid läbiotsimise viise on nende intensiivse riive tõttu vaja täpsemalt reguleerida (vt RKHKo 3-19-549/98, p 21). Mida intensiivsemalt isiku põhiõigust riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon (RKÜKo 3-3-1-48-16, p 38). Kehtivast õigusest ei tule selge sõnaga läbiotsimiste dokumenteerimise või nende üle arvestuse pidamise kohustust (vrd VangS § 5 3 lg 1 p 8). VangS § 41 põhimõtte järgimiseks tuleb lahti riietumisega läbiotsimiste kui invasiivsete meetmete puhul kinnipeetavate õiguste kaitse tagamiseks viidatud normist kohustus neid toiminguid dokumenteerida. Invasiivsete läbiotsimiste dokumenteerimise kohustus tagab, et ei rikutaks kinnipeetavate õigust tervise kaitsele põhiseaduse (PS) § 28 mõttes ega toimuks väärkohtlemist PS § 18 ja EIÕK art 3 tähenduses. Nõuetekohase lahti riietumisega läbiotsimise tõendamiskoormus lasub vanglal, mitte kinnipeetaval. Korrektne dokumenteerimine vähendab võimalust, et ainuüksi vajalike andmete puudumise tõttu tuleb otsustada vangla kahjuks. Õiglane hüvitis
27.Eeltoodust tulenevalt oli vangla tegevus kaebajat süstemaatiliselt ja rutiinselt, konkreetset ohtu kindlaks tegemata läbi otsides õigusvastane. 10(11)
3-24-1911
28.Ringkonnakohus leiab RKHKo 3-22-1384/55 p-des 33–38 toodut arvestades, et kaebaja kasuks tuleb välja mõista hüvitis kogu taotletud ulatuses, s.o 2000 eurot, mis on kaebaja õiguste rikkumise ulatust ja kestust ning vangla süüd arvestades proportsionaalne. Ekslik on vangla arvamus, et Riigikohtu osundatud lahendis välja mõistetud 550 eurot tuleb pidada orientiiriks seda laadi rikkumiste puhul hüvitise kindlaksmääramisel. Tolles asjas nõudiski kaebaja ainult 550 euro väljamõistmist ning Riigikohus ei saanud ületada nõude piiri, isegi kui pidas põhjendatuks suuremat hüvitist. Praeguses asjas on kaebaja õiguste rikkumine ja vangla süü laiem, kuna õigusvastased läbiotsimised toimusid rutiinselt rohkemates elusituatsioonides, mis võimendas kaebaja alandatust ja läbielamisi. See, et kaebaja läbiotsimiste kohta vastustajale varem pretensioone ei esitanud, ei tähenda, et need polnud rutiinselt tehtuna ja kumuleeruvalt kaebaja jaoks alandavad. Kokkuvõte
29.Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada. Halduskohtu 20.11.2024 otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata läbiotsimiste osas, mis toimusid pärast pikaajalisi kokkusaamisi ja tööstushoones praktikalt naasmist. Selles osas tuleb teha uus otsus, millega mõista Viru Vanglalt välja N.S kasuks täiendavalt 1650 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks.
30.Viru Vangla apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud
31.HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus menetluskulu jaotuse osas tühistada ja jagada kogu menetluse kulud uuesti.
32.Kuna kaebus rahuldatakse ringkonnakohtu otsuse tulemusel täies ulatuses, tuleb vastustajalt välja mõista kõik kaebaja menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse pealt riigilõivu 60 eurot ja apellatsioonkaebuse pealt 49,50 eurot (esialgu tasus 60 eurot, millest kohus tagastas enam makstud 10,50 eurot). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 109,50 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.