Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 14.11.2023, Tartu 3-21-2783 Xi (endine x) kaebus Viru Vangla vastu nõuetega tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus, mis seisnes 26.06.2021, 01.08.2021, 22.08.2021, 28.08.2021, 11.09.2021, 20.09.2021, 30.09.2021 kuni 08.10.2021, 11.10.2021 ja 25.11.2021 kambriväliseks liikumiseks ettenähtud ajal kambrite lukustamises ning lähedastele ja vangistusseaduse § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele helistamise võimaldamata jätmises, ning kohustada Viru Vanglat lõpetama kaebaja liikumis- ja helistamisõiguse piiramine kambriväliseks liikumiseks ettenähtud ajal Tartu Halduskohtu 13.12.2022. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.12.2022. a otsus muutmata.
2.Jätta Xi menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses Xi, Yi ja Zu nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 14.12.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.X paiknes 2021. aastal Viru Vangla V8 osakonna läänepoolsetes kambrites (II üksus).
2.Viru Vangla lukustas 26.06.2021. a korraldusega nr 1-4/689-1 alates 26.06.2021 kl 20 V8 osakonna kambrid vangla julgeoleku tagamiseks, edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja täpsete asjaolude väljaselgitamiseni vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 12 alusel. Korralduse kohaselt laekus 26.06.2021 ametnikele info, et osakonnas võib aset leida kinnipeetavate vaheline füüsiline kontakt. Korraldust tuli kinnipeetavatele suuliselt tutvustada. 02.07.2021. a korraldusega nr 1-4/689-2 avati kambrid 02.07.2021 kl 15.35.
3.Viru Vangla lukustas 30.09.2021. a korraldusega nr 1-4/1144-1 alates 30.09.2021 kl 14.30 V8 osakonna julgeolekukaalutlustel ja asjaolude väljaselgitamiseks VangS § 8 lg 2 ja VSkE § 12 alusel. Korralduse kohaselt toimus osakonnas intsident (rünne vanglaametniku vastu), mille järel näitasid osakonna kinnipeetavad vangla ja vanglateenistujate vastu üles negatiivset meelestatust. Korralduses nähti ette, et kinnipeetavad saavad helistada vastavalt Viru Vangla kodukorra (kodukord) lisas 1.9 kehtestatule, s.o laupäeviti ning et kõned ametiasutustele toimuvad vastavalt esitatud taotlustele ja vangla võimalustele. Korraldust tuli kinnipeetavatele suuliselt tutvustada. 07.10.2021. a korraldusega nr 1-4/1144-2 avati kambrid 07.10.2021 kl 11.
4.Viru Vangla lukustas 01.08.2021. a korraldusega nr 1-4/851-1, 22.08.2021. a korraldusega nr 1-4/948-1, 28.08.2021. a korraldusega nr 1-4/987-1, 11.09.2021. a korraldusega nr 1-4/1055-1, 20.09.2021. a korraldusega nr 1-4/1091-1, 11.10.2021. korraldusega nr 1-4/1177-1 ja 25.11.2021. a korraldusega nr 1-4/1321-1 korralduste koostamise päevadel V8 osakonna kambrid, välja arvatud osakonna läänepoolsed kambrid kl 8.25-10.25. Korralduste kohaselt VangS § 66 lg 1 nõuab kinnipeetavate järelevalve korraldamist viisil, mis tagab VangS ja VSkE täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks, õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tulenevalt vangla töökorralduslikest vajadustest lukustati kambrid VangS § 8 lg 2 ja VSkE § 12 alusel. Korraldustes nähti ette, et kinnipeetavad saavad helistada peale osakonna avamist vastavalt päevakavale või erandkorras põhjendatud taotluse alusel ning et lukustatud ja kartserikambrite erakõned toimuvad vastavalt esitatud taotlustele. Korraldusi tuli kinnipeetavatele suuliselt tutvustada.
5.X koos 7 kinnipeetavaga esitasid 25.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. X esitas 22.11.2022 täiendava seisukoha. Tartu Halduskohus võttis 13.02.2022. a määrusega menetlusse üksnes Xi kaebuse nõuete osas tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus, mis seisnes 26.06., 01.08., 22.08., 28.08., 11.09., 20.09., 30.09.-08.10., 11.10. ja 25.11.2021 kambriväliseks liikumiseks ettenähtud ajal kambrite lukustamises ning lähedastele ja VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamise võimaldamata jätmises; kohustada vanglat lõpetama kaebaja liikumis- ja helistamisõiguse piiramine kambriväliseks liikumiseks ettenähtud ajal. Veel palus kaebaja tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks VangS § 8 lg 2 ja § 41 lg 2. Kaebaja põhjendused: 1) V8 osakonnas on päevas kambriväliseks liikumiseks ette nähtud 4 tundi. Vanglal on kohustus tagada selles ulatuses kambriväline liikumine. 2) Konflikti Yiga ei olnud. Valetamist kinnitab see, et kaebaja viibis V8 osakonna läänepoolses kambris ja Y idapoolses kambris. Y paigutati V7 osakonda, sest ta ründas valvurit. Vangla valetamist kinnitab ka see, et vangla hakkas neid väiteid esitama vahetult enne otsuse tegemist. 5 päeva jooksul ei võimaldatud helistada lähedastele. 3) 01.08., 22.08., 28.08., 11.09., 20.09., 11.10. ja 25.11.2021. a korraldused tehti teatavaks valvurite poolt suuliselt ca 20 minutit enne osakonna hommikust avamist või enne osakonna
lukustamist. Helistada ei võimaldatud päevakavas ette nähtud aegadel lähedastele ega VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele. Helistamise võimaldamiseks ei ole vaja 4 valvurit. 4) Arusaamatu on, miks peab II üksuses olema vahetuses 4 valvurit, kus osakonnas on korraga avatud 6-10 kinnipeetavat ning teistes osakondades, kus on avatud 40 kinnipeetavat, piisab ühest valvurist. Ühe valvuri puudumine ei tõsta julgeolekuohtu. Ebaõige on väide, et iga valvur ei sobi II üksusesse järelevalvet tegema. Kõik valvurid õpivad Sisekaitseakadeemias ja õppeprogramm on sama. 5) Haldusakte ei tutvustatud. Haldusakt tuleb kätte toimetada vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-le 1 ja § 62 lg 2 p-le 1, mida ei tehtud. Haldusakti ei saa põhjendama hakata kohtumenetluse käigus. 6) Vangla ei saa õiguste piiramist ja oma kohustuste täitmata jätmist põhjendada tööjõu puudusega. Vanglal on kohustus rakendada VangS §-des 138 ja 139 sätestatud meetmeid ning kutsuda teenistusse ametnikud, kellel on puhkepäev või kes viibivad puhkusel, aga mitte piirata kaebaja õigusi.
6.Tartu Halduskohus jättis 13.12.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Otsuse põhjendused: 1) Põhjust ei ole kahelda, et teabe- ja uurimisosakonna juhataja kajastas 29.06.2021. a kandes tõeselt kaebajaga toimunud vestluse sisu. Vestlusest ilmneb, et kaebajal oli Yiga läbi kambriuste verbaalne konflikt tekkinud ning sellesse oli juba sekkunud Z. Kinnipeetavate vaheline konflikt on otseseks ohuks vangla julgeolekule. Asjaolu, et 26.06.2021 kl 20-ni reaalset füüsilist konflikti aset ei leidnud, ei tähenda, et osakonna lukustamine oli õigusvastane. VangS § 8 lg-s 2 ette nähtud kambrite lukustamise võimalus on ennetav abinõu, mille eesmärk on õigusrikkumist ära hoida. Y paigutati teise osakonda. Sellega oli julgeolekuoht ära langenud. 26.06.-02.07.2021 toimunud lukustamine ei kestnud ebamõistlikult kaua. Mõistetav on, et asjaolude väljaselgitamine võtab aega. Kaebaja väide, et Yi ümberpaigutamise tingis hoopis see, et ta ründas valvurit, on oletuslik ja tõendamata. Usutavam on, et Yi paigutamise teise osakonda tingis vajadus hoida teda eemale V8 osakonnas paiknevast kaebajast ja teistest sama osakonna kinnipeetavatest, et pingeid osakonnas maandada. See, et vangla avas konflikti täpsema sisu 15.11.2022. a vastuses, ei tähenda, et vangla valetaks. Kaebaja väide, et kambrite lukustamise tingis ametnike puudus, on oletuslik ja tõendamata. Ei nähtu, et vangla ületanuks 26.06.2021. a korralduse andmisel kaalutlusõiguse piire või teinuks muid kaalutlusvigu. Osakonna sulgemine 26.06.-02.07.2021 oli julgeoleku tagamise ja õigusrikkumiste ärahoidmise eesmärgil põhjendatud. 2) Rünne vanglaametniku vastu (30.09.2021. a korraldus) ning sellele järgnev kinnipeetavate negatiivne meelestatus vangla ja vanglateenistujate suhtes on oluliseks ohuks vangla julgeolekule. Tõenäoline oli, et järgneda võis uus rünne ametnike vastu ja suuremad korratused. Sellises olukorras oli põhjendatud kambrite sulgemine. 30.09.-07.10.2021 lukustamine ei kestnud liiga kaua. Vangla ei teinud 30.09.2021. a korralduse andmisel kaalutlusvigu ja osakonna sulgemine on julgeoleku tagamise eesmärgil põhjendatud. 30.09.-07.10.2021 toimunud lukustamine ei saanud kaebajat oluliselt mõjutada, sest ta viibis 01.-08.10.2021 kartserirežiimil, s.t tema liikumis- ja muud õigused olid sellest tulenevalt piiratud. 3) Ei ole mõistlikku põhjust kahelda vangla selgituses, et V8 osakonnas paiknevad ohtlikumad kinnipeetavad, mistõttu kehtivad seal järelevalve tegemisel valvurkoosseisule rangemad nõuded, milles ei saa järeleandmisi teha. Ametnikel võib olla ühtne väljaõpe, kuid II üksusesse teenistusse saamiseks tuleb neil täita kõrgendatud kehalised nõudmised. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et V8 osakonnas kehtiksid järelevalve tegemisele samad nõuded, nagu muudes osakondades, kui erinevates osakondades paiknevatest kinnipeetavatest lähtub erinev oht. 4) Olukorras, kus ametnik haigestub või on sunnitud minema erakorraliselt kinnipeetavat haiglasse saatma ja asemele ei ole võimalik leida uut ametnikku, ei ole tegemist
VangS v.r § 139 lg 1 p-s 1 kirjeldatud olukorraga. Ka ei ole tavapärase ja igapäevase järelevalve tegemise näol tegemist VangS v.r § 139 lg 1 p 2 tähenduses edasilükkamatu või ettenägematu teenistusülesandega või teenistusülesandega, mida ei ole võimalik lõpetada kehtestatud tööajanormi piires. Seega ei olnud vanglal võimalik kohustada ametnikke teenistusse jääma või tulema VangS v.r § 139 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Vanglal oli õigus lasta vahetuse ära töötanud ametnikud puhkama ja üritada esimesel võimalusel leida puuduva ametniku asemele uus. Seejuures on vangla üritanud kinnipeetavate õigusi piirata nii vähe kui võimalik, tagades neile päevas 2 tundi vaba aega osakonnas liikumiseks. Vanglaametniku puudumisest tingitud lukustamised kestsid üksnes ühe päeva. Vanglal ei olnud õigust VangS v.r § 139 lg 1 p 3 alusel kohustada ametnikke ületunnitööd tegema. 5) 01.08., 22.08., 28.08., 11.09., 20.09., 11.10. ja 25.11.2021. a korralduste andmisel teostas vangla nõuetekohaselt kaalutlusõigust ja kaalutlusreeglite rikkumist ei nähtu. Nendel päevadel oli kambrite osaline lukustamine vajalik ja põhjendatud vangla julgeoleku tagamiseks ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Alust ei ole kahelda vangla kinnituses, et 08.10.2021 kambreid ei lukustatud. 6) 26.06.-02.07.2021 sai kaebaja iga päev korduvalt helistada, s.h advokaatidele. 30.09.2021 sai kaebaja korduvalt helistada. 01.-07.10.2021 viibis kaebaja kartseris ja sai iga päev korduvalt helistada, s.h advokaatidele. 01.08., 22.08., 28.08. ja 11.09.2021 sai kaebaja korduvalt helistada kambrite lahtioleku ajal. 20.09., 11.10. ja 25.11.2021 sai kaebaja korduvalt helistada, kui kambrid olid avatud ja ka kui olid suletud. Vangla on võimaldanud kaebajal helistada oluliselt rohkem, kui VSkE § 51 lg 2 ette näeb. Kaebaja ei viidanud ühelegi juhule, kus tal olnuks hädasti vaja helistada ajal, kui kambrid olid lukustatud, kuid vangla seda ei võimaldanud. 7) VangS § 41 lg 2 ega § 8 lg 2 ei ole PS-ga vastuolus. 8) Kambrite lukustamisest tingitud kaebaja liikumis- ja helistamisõiguse piiramise õigusvastasust ei saa tuletada sellest, et kaebajale ei tehtud haldusakte kättetoimetamisega teatavaks. Valvurid tutvustasid korraldusi suuliselt. Kaebaja oli kambrite lukustamise põhjustest teadlik. 9) Korraldustes on viited õiguslikule ja faktilisele alusele. Õigusvastaseks ei saa pidada seda, et vangla korralduste põhjendusi kohtumenetluses täpsustas. Vastustaja vastuseks kaebaja väidetele ja kohtu küsimustele täpsustas korralduste andmise põhjusi. Ei ole mõistlikku alust kahelda, et vangla lähtus nendest põhjendustest ja kaalutlustest haldusaktide andmisel. 10) Kohus ei saa vanglale teha tulevikku suunatud ettekirjutust, mille kohaselt oleks vanglal keelatud kambriväliseks liikumiseks ette nähtud ajal kambreid lukustada ja kaebaja helistamist piirata. Sellise ettekirjutusega sekkuks kohus lubamatult vangla kaalutlusõiguse teostamisse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.X esitas 27.12.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 13.12.2022. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või saata asi uuesti arutamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus rikkus kohtumenetluse norme, uurimiskohustust ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Kohus ületas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-s 1 ja art-s 13 sätestatud mõistlikku asja lahendamise aega ja tõhusa menetluse aega. Menetlus on toimunud üle aasta, mis on ebaproportsionaalselt pikk aeg kirjaliku menetluse läbiviimisel. Kohus ei korraldanud asja arutamist istungil, millega tegi kaebaja protsessuaalsed õigused olematuks. Kui kohus järginuks uurimiskohustust, s.h küsitlenuks tunnistajaid ja nõudnuks välja videosalvestised, oleks kohus teinud vastupidise otsuse. 2) Kaebaja ja Yi vahel ei olnud konflikti. Kaebaja ei ole sel teemal teabe- ja uurimisosakonna juhatajaga rääkinud. Kohus ei selgitanud välja, et Y paigutati 2 kuud pärast ümberpaigutamist tagasi V8 osakonda. Kui konflikt oleks aset leidnud, ei oleks vajalik 6 päeva selleks, et
kinnipeetav teise osakonda paigutada. Alandav on kohtu väide, et tõendamata ja oletuslik on kaebaja väide, et 26.06.2021 tingis kambrite lukustamise ametnike puudus. 3) 30.09.2021 ei rünnanud kinnipeetav valvurit, vaid vastupidi. Ükski teine kinnipeetav sellega seotud ei olnud. Ükski kinnipeetav ei vastuta teise kinnipeetava või valvuri käitumise eest ning vangla ei saa osakonda kollektiivselt karistada asjaolude tõttu, mis toimusid osakonnas, kui kinnipeetavad olid kambrites lukus ega ole mingit rikkumist toime pannud. Kaebaja paigutati kartserisse 01.10.2021. a lõunal, aga osakond lukustati 30.09.2021. a kl 14.15. Kohtuotsus on põhjendatud üksnes vangla valelike väidetega. Kohus ei ole erapooletu ja sõltumatu. 4) Tähtsust ei oma, et 01.08., 22.08., 28.08., 11.09., 20.09., 11.10. ja 25.11.2021 ei olnud osakond terve päev lukus. Vanglal on kohustus tagada kaebajale miinimumaeg 4 tundi. Vangla ei saa piirata kaebaja õigusi, põhjendades seda tööjõu või rahaliste vahendite puudusega. 5) Ebaõige on kohtu seisukoht, et vanglal ei ole kohustust kaebajale kätte toimetada haldusakti koopiat, mille alusel tema õigusi piiratakse. Üheski haldusaktis ei ole põhjendusi. 6) V7 ja V8 osakonna valvurid ei saa eraldi väljaõpet. Arusaamatuks jääb, mil moel ametniku poolt 10 korda rohkem kätekõverduste tegemine tõstab ametniku teenistusoskusi ja suurendab julgeolekut. Kohus ei teinud kindlaks, et V7/V8 osakonna kinnipeetavad oleksid ohtlikumad teiste osakondade kinnipeetavatest. 7) Vangla põhjendus töökohtade täitmata jätmise kohta ei ole asjakohane, sest vangla ei saa õiguste piiramist põhjendada tööjõu või rahaliste vahendite puudusega. Kohus tõlgendas vääralt VangS §-dest 138, 139 ja 140 vangla kohustusi ametnike teenistusse jätmise või kutsumise osas. Nimetatud normid annavad direktorile õiguse ja kohustuse kutsuda ametnik puhkuselt või puhkepäevalt teenistusse, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. 8) Vangla peaks tagama kambrite lukustamise ajal helistamise määral, mis oleks kaebajale tagatud, kui osakonda ei oleks lukustatud. Kohus ei selgitanud välja, kellele oli helistamine tagatud ja kellele mitte, mistõttu leidis ebaõigesti, et kaebajale oli helistamine tagatud. VangS § 28 lg-s 3 sätestatud keeld on absoluutne ega anna vanglale kaalutlusõigust otsustada, kas võimaldada helistada või mitte. Helistamiste piiramised olid õigusvastased. 9) VangS § 8 lg 2 ja § 41 lg 2 on vastuolus PS-ga. Ka VangS § 28 lg 1 teine lause on PS-ga vastuolus ning kui ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud norm on PS-ga kooskõlas, siis on PS-ga vastuolus VSkE § 51 lg 2 ja § 511.
8.Viru Vangla palub 27.01.2023. a vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla väitel on kohtuotsus põhjendatud.
9.X märkis 23.02.2023. a seisukohas, et Y toodi ca 6 kuud hiljem V8 osakonda tagasi, mis näitab, et vangla eksitab kohut, õigustamaks õigusvastast tegevust.
10.X märkis 22.10.2023. a seisukohas, et ta jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja palun apellatsioonkaebuse rahuldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus jättis 13.12.2022. a otsusega kaebuse tuvastamisnõude osas rahuldamata, asudes kokkuvõtvalt seisukohale, et Viru Vangla tegevus 26.06.-02.07., 01.08., 22.08., 28.08., 11.09., 20.09., 30.09.-07.10., 11.10. ja 25.11.2021 kambrite lukustamisel ja helistamise võimaldamisel ei olnud õigusvastane, vangla ei ole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiranud ning piirangute seadmise eesmärgi ja nende kohaldamise kestust arvestades ei olnud piirangud ülemäärased. Ka jättis halduskohus rahuldamata kaebuse kohustamisnõude osas, leides, et kohus ei saa vanglale teha tulevikku suunatud ettekirjutust,
mille kohaselt oleks vanglal edaspidi keelatud kambriväliseks liikumiseks ette nähtud ajal kambreid lukustada ja kaebaja helistamist piirata, sest sellise ettekirjutusega sekkuks kohus lubamatult vangla kaalutlusõiguse teostamisse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt hindas halduskohus nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohti, ka muid asjas esitatud tõendeid igakülgselt, objektiivselt ning nende kogumis ja vastastikuses seoses. Ühtki asjakohast kaebaja väidet ega esitatud tõendit ei ole tähelepanuta jäetud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole eksinud otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Apellatsioonkaebuses esitab kaebaja ositi samad väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja etteheide, et halduskohus rikkus uurimiskohustust, s.h ei küsitlenud tunnistajaid ega nõudnud välja videosalvestisi, on põhjendamatu. Halduskohtumenetluses sätestab uurimispõhimõtte HKMS § 2 lg 4 lause 1, mille alusel tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Seega uurimispõhimõte ei ole absoluutne, vaid kohtul tuleb koguda tõendeid omal algatusel üksnes olukorras, kus kohtu hinnangul esineb selleks vajadus. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi. See ei tähenda, et kohus oleks kohustatud tegelema menetlusosaliste asjasse puutumatute argumentidega ning uurima igat võimalikku probleemi, mis teoreetiliselt võiks asja lahendamist mõjutada. Asjaolude väljaselgitamine peab jääma vaidluse eseme piiridesse. Uurimispõhimõte vaidluse eseme piire ei avarda (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 29). Ringkonnakohtule ei nähtu käesoleva haldusasja materjalidest, et halduskohus oleks jätnud vajalikud asjaolud välja selgitamata või tõendid kogumata. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et kaebaja ka ei taotlenud halduskohtus tunnistajate ülekuulamist ega videosalvestite väljanõudmist vanglalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet.
14.Kaebaja väitel ei korraldanud halduskohus asja arutamist kohtuistungil, millega tegi kaebaja protsessuaalsed õigused olematuks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väide sisutu. Tartu Halduskohus selgitas 07.11.2022. a määruses (II kd, tl 68-69), et jätab kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata, arvestades, et kaebaja ei ole konkreetselt ära näidanud, kuidas aitaks kohtuistungi korraldamine asja lahendamisele kaasa ning kohtuistungi korraldamise vajadus ei olnud halduskohtule äratuntav. Argumentide esitamine ja neile vastuvaidlemine ning küsimuste esitamine ei pea tingimata toimuma istungil. Pooltel on kogu kohtumenetluse jooksul võimalik seda teha sama tõhusalt kirjalikult. Pooled on saanud oma seisukohti selgitada kohtule esitatud menetlusdokumentides. Halduskohus märkis määruses, et menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid menetlusdokumente ja vastuväiteid teise menetlusosalise täiendavatele menetlusdokumentidele. Kaebaja sai eelnimetatud halduskohtu määruse kätte 09.11.2022 (II kd, tl 70) ning esitas 22.11.2022 täiendava seisukoha (II kd, tl 8182p). Ringkonnakohus selgitab, et kohtuistungi korraldamine on vajalik eelkõige olukorras, kus vaidlusega seonduvad asjaolud on ebaselged ning vajavad kohtu poolt täpsustamist menetlusosaliste kaasabil. Käesolevas haldusasjas selliseid asjaolusid ei ilmne.
15.Kaebaja väitel ületas halduskohus EIÕK art 6 lg-s 1 ja art-s 13 sätestatud mõistlikku asja lahendamise aega ja tõhusa menetluse aega, sest menetlus on toimunud üle aasta, mis on ebaproportsionaalselt pikk aeg kirjaliku menetluse läbiviimisel. Ringkonnakohus ei nõustu
kaebajaga. EIÕK art 6 lg 1 järgi on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. EIÕK art 13 näeb ette, et igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. Seega EIÕK art 6 sätestab õiguse õiglasele kohtumenetlusele ja art 13 õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse 25.11.2021 (I kd, tl 19), millele järgnevalt jättis halduskohus 12.01.2022. a määrusega kaebuse käiguta (I kd, tl 45-46p); 13.02.2022. a määrusega (I kd, tl 92-96) tagastas halduskohus kaebuse osaliselt ja võttis Xi kaebuse osaliselt menetlusse; vastustaja esitas vastuse kaebusele 13.04.2022 (I kd, tl 107-108). Lisaks jättis halduskohus 10.06.2022. a, 16.10.2022 ja 28.10.2022. a määrustega (vastavalt I kd, tl 184-186 ning II kd, tl 22-24 ja tl 64-65p) kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. Eeltoodust ei ilmne ringkonnakohtule, et halduskohus oleks haldusasja menetlemisega venitanud. Ringkonnakohus selgitab, et üldiselt lahendab kohus kohtuasju nende sissetuleku järjekorras ning kirjalikus menetluses asja läbivaatamine ei kohusta kohut asja eelisjärjekorras läbi vaatama. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolust, et halduskohus otsustas 07.11.2022. a määruses (resolutsiooni p 1) asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, ei saa tuletada EIÕK eelnimetatud artiklite rikkumist.
16.Ringkonnakohus selgitab, et VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Seega lubab VangS § 8 lg 2 vanglateenistusel julgeoleku tagamiseks või õigusrikkumise ärahoidmiseks teatud juhtudel kõrvale kalduda VangS § 8 lg-ga 1 kinnipeetavale tagatud üldisest elukorraldusest, s.o piirata kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust kambrite või osakondade lõikes. VangS § 8 lg-s 2 sätestatud meetme näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõu alaliigiga VangS § 69 lg 2 p 1 mõttes, mis on erinevalt VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud meetmest ette nähtud kasutamiseks abstraktse hulga, nt kogu osakonnas paiknevate kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramiseks. Seega on sellise meetme kohaldamise võimalus seaduses ette nähtud. VangS § 28 lg 2 võimaldab eelnevast tulenevalt piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul julgeolekuohtu ei tulene. Ka on kohtupraktikas tunnustatud vangla õigust kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid isikute suhtes, kes ei ole ise õigusrikkumist toime pannud, kuid kelle julgeolek on ohustatud. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Tulenevalt VangS § 66 lg-st 1 on vangla kohustatud tagama julgeoleku vanglas. VangS § 8 lg 2 võimaldabki kinnipeetavate suhtlemis- ja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Tegemist on ennetava meetmega ja selle rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (TrtRKo 08.06.2021, 3-19-1107, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Eeltoodut silmas pidades on põhjendamatu kaebaja arusaam, et võimalik ei ole kogu osakonna sulgemine, s.h nende kinnipeetavate kambrite sulgemine, kes ei ole rikkumist toime pannud. Ühtlasi eksib kaebaja, väites, et tegemist on karistusvahendiga.
17.Kaebaja leidis kaebuses (p 14, lk 10-11), et vangla oleks pidanud kambrite lukustamise vältimiseks rakendama VangS §-dest 138 ja 139 (halduskohus ekslikult märkis otsuses ka VangS § 140) tulenevaid võimalusi. Kaebaja apellatsioonkaebuse väitel tõlgendas halduskohus vääralt VangS §-e 138, 139 ja 140. Kuna kaebaja ei ole kaebuses VangS §-le 140 viidanud, on sellele tuginemine kaebaja poolt alusetu. Halduskohus sedastas otsuses (põhjenduste p 10.6)
kokkuvõtvalt, et vanglal ei olnud võimalik kohustada ametnikke VangS v.r § 139 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel teenistusse jääma või tulema ega olnud ka õigust VangS v.r § 139 lg 1 p 3 alusel kohustada ametnikke ületunnitööd tegema. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta. Kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei lükka eelmärgitut ümber.
18.Kaebaja väitel on VangS § 28 lg-s 3 sätestatud keeld absoluutne ega anna vanglale kaalutlusõigust otsustada, kas võimaldada helistada või mitte. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Helistamise õigus vanglas ei ole piiramatu ning seda ka olukorras, mis puudutab helistamist VangS § 28 lg 3 lauses 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Kohtupraktikas on sedastatud, et kinnipeetava õigus kasutada telefoni suhtlemaks VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikute ja asutustega ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks (RKHKo 31.10.2007, 3-3-1-54-07, p 9). Seadusandja on selgesõnaliselt ette näinud vangla direktori kaalutlusõiguse ainult juhul, kui kinni peetavale isikule helistamisvõimaluse andmine võib ohustada vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustada vangistuse täideviimise eesmärke üldiselt. Teatud erakorralise sündmuse korral (nt rahutused vangla territooriumil, probleemid telefonivõrguga) on vanglal õigus VangS § 28 lg-s 3 märgitud ametiisikutele ja kaitsjale helistamise osas kehtestada ajutisi piiranguid (RKHKo 13.11.2007, 3-3-1-46-07, p 10). Seega ei ole VangS § 28 lg 3 mõte, et kaebajale peab piiramatult igal ajal võimaldama helistamist VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele. Halduskohus tegi telefonikõnede logide (I kd, tl 120-128A) andmete pinnalt kindlaks, et kaebaja sai 26.06.-02.07.2021 iga päev korduvalt helistada, s.h advokaatidele; 01.08., 22.08., 28.08. ja 11.09.2021 sai kaebaja korduvalt helistada kambrite lahtioleku ajal; 20.09., 11.10. ja 25.11.2021 sai kaebaja korduvalt helistada nii siis, kui kambrid olid avatud kui ka siis, kui kambrid olid suletud; 30.09.2021 sai kaebaja korduvalt helistada; 01.-07.10.2021 viibis kaebaja kartseris ja sai iga päev korduvalt helistada, s.h advokaatidele. Vangla on võimaldanud kaebajal helistada oluliselt rohkem, kui VSkE § 51 lg 2 ette näeb, s.o vähemalt üks kord nädalas. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi juhule, kus tal olnuks hädasti vaja helistada ajal, kui kambrid olid lukustatud, kuid vangla seda ei võimaldanud. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud eeltoodut ümberlükkavaid väiteid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vangla ei ole vaidlusalustel päevadel kaebajale helistamise võimaldamisel õigusvastaselt toiminud.
19.Halduskohus luges otsuses (põhjenduste p 8.1) ennastõigustavaks kaebaja väite, et tal ei olnud 26.06.2021. a konflikti Yiga. Ka apellatsioonkaebuses väidab kaebaja sama. Halduskohus sedastas, et ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda selles, et teabe- ja uurimisosakonna juhataja kajastas 29.06.2021. a kandes (II kd, tl 74, ülalt 2. lõik) tõeselt kaebajaga toimunud vestluse sisu. Ka ringkonnakohtule ei nähtu sellekohast põhjust. Kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.
20.Vangla 26.06.2021. a korralduse nr 1-4/689-1 (I kd, tl 109) kohaselt laekus ametnikele info, et osakonnas võib aset leida kinnipeetavate vaheline füüsiline kontakt. Seega ei ole vangla korralduses väitnud, et konflikt toimus. Kaebaja vastupidine väide on ebaõige. Samuti ei ole kaebaja järjekindel enda väidetes, millal Y paigutati tagasi V8 osakonda. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses (p 11, II kd, tl 96-106p), et Y paigutati tagasi osakonda paar kuud pärast ümberpaigutamist. 23.02.2023. a seisukohas (p 2, II kd, tl 115-115p) aga väidab kaebaja, et Y toodi ca 6 kuud hiljem V8 osakonda tagasi. Siiski ei ole Yi V8 osakonda tagasitoomise ajahetkel käesoleva haldusasja lahendamise seisukohalt mingit tähtsust, kuna see ei seondu vangla 26.06.2021. a korraldusega ning seetõttu ei ole selle asjaolu täpne väljaselgitamine vajalik.
Halduskohtu seisukoht (otsuse põhjenduste p 8.6), et oletuslik ja tõendamata on kaebaja väide selle kohta, et 26.06.2021 tingis kambrite lukustamise hoopis ametnike puudus, ei ole ringkonnakohtu hinnangul mingilgi moel kaebajat alandav.
21.Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja väidetest asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda vangla väite õigsuses, et 30.09.2021 lukustati kambrid (30.09.2021. a korraldus nr 1-4/1144-1; I kd, tl 116) seoses sellega, et V8 osakonnas rünnati vanglaametnikku ning seejärel näitasid osakonna kinnipeetavad üles negatiivset meelestatust vangla ja vanglateenistujate suhtes. Seega on paljasõnaline kaebaja väide, et 30.09.2021 ei rünnanud kinnipeetav valvurit, vaid vastupidi. Ringkonnakohtule ei ole usutav kaebaja väide vangla valetamise kohta 30.09.2021 toimunud intsidendi (s.o rünne vanglaametniku vastu) osas. Ühtlasi on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu kaebaja etteheide, et halduskohus ei ole eelmärgituga seonduvalt erapooletu ja sõltumatu. Asjaolust, et halduskohus ei teinud otsust kaebaja kasuks, ei saa järeldada kohtuvõimu erapoolikust.
22.Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja paigutati 01.10.2021 kartserisse, kus ta viibis kuni 08.10.2021 (vangla 15.11.2022. a seisukoht, II kd, tl 72-72p). Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et ta paigutati kartserisse 01.10.2021 lõunal. Eeltoodut arvestades leidis halduskohus põhjendatult (otsuse põhjenduste p 9), et 30.09.-07.10.2021 toimunud kambrite lukustamine ei saanud kaebajat oluliselt mõjutada, sest ta viibis 01.-08.10.2021 kartserirežiimil, mil tema liikumis- ja muud õigused olid juba sellest tulenevalt piiratud.
23.Haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla V8 osakond on tugevdatud järelevalvega osakond. Seetõttu on osakonnas järelevalve teostamisele, s.h valvurkoosseisule kehtestatud rangemad tingimused. Nimelt nähtuvalt justiitsministri 23.07.2013. a määrusest nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ kehtestatakse vanglaametnikele, kes kuuluvad üksusesse, kelle põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist, kõrgemad kehalise ettevalmistuse nõuded (vt § 9 lg 3, § 13 lg 3, § 17 lg 2, § 21 lg 2 ja lisa 6 p 3). Justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 142 kohaselt on II üksuse põhiülesanne korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist. Seega halduskohus sedastas asjakohaselt, et ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda vangla selgitustes, et V8 osakonnas paiknevad ohtlikumad kinnipeetavad ja seetõttu kehtivad seal järelevalve tegemisel valvurkoosseisule ka rangemad nõuded ning II üksusesse teenistusse saamiseks tuleb neil täita kõrgendatud kehalised nõudmised. Kaebaja poolt eeltoodu kahtluse alla seadmine on alusetu. Vangla väite, et V8 osakonnas paiknevad ohtlikumad kinnipeetavad, usutavuse hindamiseks ei pea nõudma eraldi tõendit. Ka ringkonnakohtule ei nähtu alust vangla poolt väidetu õigsuses kahelda.
24.Kaebaja väitel on ebaõige halduskohtu seisukoht, et vanglal ei ole kohustust kaebajale kätte toimetada haldusakti koopiat, mille alusel tema õigusi piiratakse. Kaebaja väide on sisutu. Nimelt ei ole halduskohus otsuses sellekohast seisukohta väljendanud. Halduskohus sedastas otsuses (põhjenduste p 14), et kambrite lukustamisest tingitud kaebaja liikumis- ja helistamisõiguse piiramise õigusvastasust ei saa tuletada sellest, et kaebajale ei tehtud haldusakte kättetoimetamisega teatavaks, vaid valvurid tutvustasid korraldusi suuliselt, millele kaebaja ka enda kaebuses viitas. Korralduste suuline tutvustamine ei takistanud kaebajal oma kaebeõiguse teostamist. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et vangistusalased õigusaktid ei reguleeri, millal ja mil viisil tuleb vangla korraldusi kinnipeetavatele tutvustada. HMS § 5 lgst 1 tulenevalt on vanglal õigus ise kaalutlusõiguse alusel valida menetlustoimingu vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad. Korralduse teatavaks tegemine HMS § 61 lg 1 tähenduses
hõlmab ka selle tutvustamist suuliselt. HMS § 62 lg 1 järgi tehakse haldusakt menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodut silmas pidades ei ole ringkonnakohtul alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
25.Halduskohus põhjendas otsuses (põhjenduste p 13) seisukohta, et VangS § 41 lg 2 ega § 8 lg 2 ei ole PS-ga vastuolus. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu põhjendus piisav ja asjakohane ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda korrata (HKMS § 201 lg 4). Lisaks on kaebaja alles apellatsiooniastmes asunud väitma, et ka VangS § 28 lg 1 teine lause on PS-ga vastuolus, viidates seejärel VSkE § 51 lg 2 ja § 511 PS-ga vastuolule. Halduskohus eeltoodud kaebaja väite osas seisukohta ei ole saanud võtta. Kohtupraktikas on sedastatud, et põhiseaduslikkuse järelevalve saab algatada õigustloova akti või selle sätte suhtes, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Vaidlustatud säte peab olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse PS-le mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse PS-le vastavuse korral (RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul käesoleva haldusasja asjaolud ei tingi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist kaebaja nimetatud sätete osas.
26.Kaebaja väited seonduvalt Viru Vangla V7 osakonnaga ei puuduta käesoleva vaidluse eset, mistõttu jätab ringkonnakohus kaebaja vastavasisulised väited tähelepanuta. Kuna vangla ei ole tuginenud rahaliste vahendite puudusele, nagu väidab kaebaja apellatsioonkaebuses, siis jätab ringkonnakohus ka need kaebaja väited tähelepanuta.
27.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.12.2022. a otsuse muutmata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus rahuldas 09.01.2023. a määrusega (II kd, tl 108-109p) kaebaja menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
29.Kaebaja palus 26.07.2023. a avalduses (II kd, tl 118) asendada tema nimi tähemärgiga. Otsuse avaldamisel tuleb isikute identifitseerimise vältimiseks kaebaja, Yi ja Zu nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3), nagu seda tegi ka halduskohus otsuse resolutsiooni p-s 3.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.