Korrakaitse › Muu korrakaitse

3-22-325

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

rahuldamata

ning

Korralduse nr 305 p 82 oli õiguspärane. Korralduse nr 373 ja selle seletuskirja kohaselt oli piirangute ja meetmete eesmärk piirata koroonaviiruse levikut, viirusega nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ja kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Koroonaviiruse leviku riskitase oli väga kõrge, nakkuse levik hüppeline ja haiglaravi vajavate arv suur. Prognoositi haigestumise kasvu jätkumist järgnevatel nädalatel. Võrreldes teiste Euroopa riikidega, oli Eesti epidemioloogiline olukord üks halvimaid, kuid vaktsineerimisega hõlmatus üks Euroopa madalamaid. Terviseamet soovitas 25.10.2021 kehtestada rangemaid ühiskondlikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks ja kontrolli alla võtmiseks. Need põhjendused olid piirangu kehtestamiseks asjakohased. Inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on väga kaalukad õigused ja avalikud huvid, mis kaaluvad selgelt üles kaebaja huvi tegeleda ettevõtlusega tema valitud valdkonnas. Piirangud kaitsesid tegelikult ka kaebaja enda õigusi ja huve. Piirangute kehtestamiseks oli olemas õiguslik alus (NETS § 28 lg-d 2, 5, 6 ja 8). NETS § 28 lg 6 annab vastustajale avara kaalutlusõiguse piirangute sisu ja ulatuse kindlaks määramisel, sh erandite kehtestamisel. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks võetavad meetmed on kaitseabinõud, mis tuginevad prognoosile. Kui tegemist on võrdlemisi uue nakkushaigusega, 2(10)

3-22-325 mida põhjustav viirus seejuures muteerub, ei saa olla täpselt teada, kas ja kuivõrd tõhus oleks üks või teine võimalik lahendus. Seega piisab lahenduse valiku õigustamiseks sellest, et lahendus on eesmärgipärane ja selle valikul ei ole lähtutud meelevaldsetest kaalutlustest. Riik ei saa jääda uudse ohtliku nakkushaiguse leviku korral ootama, kuni teadusandmed ja teadmised haigusest täienevad, sest see võib tuua kaasa inimeste massilise haigestumise ja suremuse, tervishoiusüsteemi kokku kukkumise ning ühiskonna täieliku sulgemise. Sellises olukorras tuleb tegutseda ennetavalt, kasutades ettevaatuspõhimõtet, ning võtta kasutusele meetmed ja piirangud, mis võivad tõenäoliselt olla efektiivsed. Õigusvastaseks saab pidada üksnes neid piiranguid, mis ei saa olemasolevate teadmiste järgi mingil juhul olla efektiivsed ega aidata kaasa seatud eesmärkide saavutamisele. Valides ühe lahenduse, ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, millised oleksid olnud arengud juhul, kui oleks valitud mõni teine lahendus. Vastustaja on piirangute kehtestamisel lähtunud Terviseameti ja teadusnõukoja arvamustest ja soovitustest ning Terviseameti avaldatud epiidülevaadetest. Teadusnõukoda on vahendanud vastustajale aktuaalseimat ülemaailmset teaduslikku teavet. Seega oli piirangul ka teaduslikult põhjendatud alus. Vaidlusalune piirang oli eesmärgipärane, sest võimaldas vähendada viiruse levikut. Covid-19 haigust põhjustav viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi, või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Järelikult on inimeste vahelise lävimise piiramisele suunatud meetmed asjakohased ja eelduslikult tõhusad viiruse leviku tõkestamiseks. Öise meelelahutuse piirang oli suunatud lähikontaktide vähendamisele. Viirus levib teadaolevalt kõigis vanuserühmades ja ka haiglaravil on erinevas vanuses inimesi. Ka juhul, kui ööklubi klientuur on oma vanusest tulenevalt tugevama tervisega, ei välista see nende poolt viiruse edasikandmist oma lähedastele, sh riskigruppi kuuluvatele isikutele. Vastustaja tõi Terviseameti andmetele tuginedes välja, et pärast piirangu kehtivuse ajutist peatamist aastavahetuse ajaks tuvastati suurem nakatumine just ööklubiealiste inimeste hulgas. Isegi kui nakatumisi ööklubides oli vähem kui mujal, olid need siiski olemas ja iga meede, mis aitab nakatumisi vähendada ja viiruse levikut tõkestada, on asjakohane. Piirang oli vajalik. Vastustaja on Terviseameti seisukohtadele tuginedes asjakohaselt põhjendanud, et testimine on soovitud eesmärkide saavutamiseks ebaefektiivne. Negatiivne test ei tähenda, et isik on nakkusohutu. Negatiivse testi andnud isikud võivad nakatuda ja haigestuda vahetult pärast testi tegemist ja olla 48–72 tundi hiljem juba teistele nakkusohtlikud. Teadusnõukoda on samuti leidnud, et tõendite taastamine varasemal kujul, kus antigeeni testi tõend kehtis 48 tundi ja PCR-testi tõend 72 tundi, ei ole omikron-tüve leviku tingimustes mõistlik. Lisaks võivad testid mõningatel juhtudel anda valetulemusi ja näidata isikut nakkusohutuna, kuigi tegelikult on isik juba nakkusohtlik. Seega ei saa kaebaja viidatud testi tegemise võimalust pidada viiruse leviku tõkestamisel sama efektiivseks meetmeks. Korralduse nr 373 seletuskirjas on märgitud, et kuigi korraldatud tegevustest osavõtt eeldab vaktsineerimise või läbipõdemise tõendatust, on ka sellistel isikutel teatav risk viirusega nakatuda ja kanda seda edasi mittevaktsineeritutele või riskirühma kuuluvatele isikutele. Uute tüvede levik on näidanud, et vaktsineerimine ja haiguse varasem läbipõdemine ei pruugi uute tüvede puhul alati aidata nakatumist ja nakkuse levitamist vältida, kuigi muudab nende poolt haiguse läbipõdemise kergemaks. Seetõttu oli öise meelelahutuse piiramine ka vaktsineeritute ja läbipõdenute osas põhjendatud, et vähendada inimeste vaheliste ebaoluliste kontaktide vähendamise kaudu ka viiruse leviku võimalusi. Piirangute seadmisel oli õigustatud arvestada piiratud tegevuste olulisust inimeste seisukohalt. Öine meelelahutus ei ole samavõrra oluline kui koolis või tööl käimine, toidukaupluste ja apteekide külastamine, ametiasutustega 3(10)

3-22-325 suhtlemine jm esmavajaduste rahuldamine. Selleks, et need tegevused oleksid inimeste jaoks jätkuvalt võimalikud, oli põhjendatud piirata vähem olulisi tegevusi, et tõkestada viiruse levikut asjatute juhukontaktide vähendamise kaudu. Klientide andmete säilitamine ja Facebooki grupis nakatumiste kohta info levitamine ei aita efektiivselt kaasa nakatumiste vältimisele ja edasilevitamisele. Kliendi andmeid võib säilitada üksnes kliendi nõusolekul ja omavoliline andmetöötlus on andmekaitse nõuetega vastuolus. Kehatemperatuuri mõõtmine suudab eristada vaid sellised isikud, kes on juba raskelt haigestunud, mitte haigustunnusteta nakkusekandjaid. Seega ei ole tegemist sama efektiivsete meetmetega kui lävimise piiramine. Piirang ei ole ebaproportsionaalne. Inimeste elu ja tervise kaitsmine, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on oluliselt kaalukamad kaebaja soovist teenida tulu tema valitud majandustegevuse raames. Piirangud olid kehtestatud mh kaebaja huvides. Kaebajal oli võimalik oma tegevusaega muuta ja ta ei jäänud tulust täielikult ilma. Tema tegevus taastus kohe pärast piirangu kehtivuse lõppemist, st kaebaja ei pidanud kulutama ressursse selleks, et varasemat tegevust taastada. Kaebaja teenis kohe pärast piirangu lõppemist märkimisväärselt tulu ja kasumit. Seega oli piirang tema suhtes ajutine ega omanud majandustegevust väljasuretavat mõju. Lisaks oli kaebajal võimalik teenida tulu 2021.–2022. aastavahetusel, kui vaidlusaluse piirangu kehtivus ajutiselt peatati. Kaebajaga saab nõustuda, et viirus levib kellaajast sõltumata, kuid ilmselgelt asjakohatuks ei saa pidada ka vastustaja selgitusi, et öisel ajal suureneb inimeste riskikäitumine, mis suurendab viiruse leviku ohtu. Ööklubis on lähikontakte enam kui päevases meelelahutustegevuses (nt kinos, teatris, kontserdil), kus hoitakse reeglina distantsi võõraste inimestega ja kantakse maske. Kinos, teatris jne käimine ei ole aktiivne tegevus nagu tantsimine, mis suurendab väljahingatavas õhus olevate viiruseosakeste hulka ja levimise kaugust. Öine meelelahutus on seltskondlik üritus. Selle käigus juuakse sageli alkoholi või kasutatakse muid meelemürke, mis ei soodusta viiruse leviku tõkestamiseks ette nähtud muudest nõuetest kinnipidamist. Jookide joomine ja tantsimine ei soosi ka maskide kasutamist. Öise meelelahutuse eripäraks on otsida lähedust ja juhukontakte võõraste inimestega ning eesmärgiks ei ole hoida kinni hajutatuse nõudest. Seega ei saa nõustuda väitega, et öise meelelahutuse piiramine ei soodusta vastustaja seatud eesmärkide täitmist ega võimalda viiruse levikut tõkestada. Öine tegevuspiirang seati valdkonnaüleselt, mistõttu ei ole kaebajat ebavõrdselt koheldud. Kaebajal oli võimalik muuta oma tegutsemise aega ja seeläbi majandustegevusega piiratud ulatuses tegeleda. Vaidlusaluse piirangu ajutine peatamine aastavahetuse ajaks ei näidanud seda, et piirang ei olnud vajalik. Korralduse nr 445 seletuskirjas on selgitatud erandi kohaldamist aastavahetuse tähistamise traditsiooniga, mis on Eesti inimestele oluline ja mille ajal ei ole piirangute kinnipidamist võimalik tõhusalt kontrollida. Piirangu ajutine peatamine ei saanud kaebaja õigusi rikkuda, sest ka kaebaja sai tänu sellele tulu teenida. Peatamine kestis kuni 02.01.2022 hommikuni, sest tegemist oli nädalavahetusega. Samas on korralduse nr 445 seletuskirjas selgitatud, et uus omikron-tüvi on agressiivse levikuga. Eksperdid hindasid, et tegemist võib olla viiruse tüvega, millel on suurenenud ülekandumisvõime ja võime koroonaviiruse spetsiifilisest immuunsusest hoolimata nakatumist põhjustada. Omikron-tüve leviku riski prognoositi väga kõrgeks ja arvati, et vaktsiinide efektiivsus on selle tüve suhtes väiksem. Järsk tõus nakatumistes suurendaks märgatavalt ka raskelt haigestumiste hulka ja sellega kaasnevat koormust haiglavõrgule. Neil põhjustel ei pidanud vastustaja võimalikuks piiranguid 2022. a alguses leevendada, vaid jätkata seni kehtinud meetmetega. Seega on vastustaja prognoosile tuginedes asjakohaselt põhjendanud, miks ei saanud aasta algusest piiranguid leevendada. Korralduse nr 305 p 19 nägi ette piirangute hindamise vajaduse iga 2 nädala tagant ja vastustaja on seda ka teinud. Selline vajaduse ülehindamine ei tähenda tingimata, et iga piirangu peab uuesti kehtestama või selle proportsionaalsust uuesti põhjendama. Piirangute vajaduse 4(10)

3-22-325 ülehindamine võib tähendada ka seda, et vastustaja analüüsib tekkinud olukorda, viiruse levikut, nakatumiste ja surmajuhtumite arvu, vaktsineerituse taset, haiglavõrgu koormust ning otsustab, kas see toob kaasa vajaduse kehtivaid piiranguid leevendada või karmistada, et soovitud eesmärke saavutada. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et korraldusele nr 373 järgnevates korraldustes ei hinnatud vaidlusaluse piirangu jätkuva kehtimise vajadust. Kui epideemiline olukord ei olnud piirangu kehtestamise aja seisuga võrreldes muutunud või oli muutunud kehvemaks, siis puudus sisuline põhjus põhjendada piirangute jätkuvalt kehtima jätmise vajadust. Selline vajadus oli ilmselge. Vastustaja selgitas, et 10.01.2022 ei olnud olukord paranenud või oli tegemist vaid väga lühiajalise muutusega, millele tuginedes ei saanud pikemaajalisi plaane teha. Nagu edasine näitas, muutus olukord 2022. a jaanuaris järsult halvemaks ja piirangute kehtetuks tunnistamise peale sai hakata mõtlema alles märtsis 2022, kui haigestumine hakkas vähenema. Terviseamet oli 12.01.2022 samuti arvamusel, et kehtestatud piiranguid, sh öise meelelahutuse piirangut, ei ole omikron-tüve laia leviku ja samaaegselt leviva delta-tüve tõttu põhjust leevendada. Vastustajaga selgitas õigesti, et oluline ei ole vaadelda üksnes intensiivravil olijaid, vaid kõiki nakatumisi, sest ka väljaspool haiglaid olevad haigestunud on koormaks tervishoiusüsteemile ja levitavad viirust, samuti on haiglavõrgule koormaks need, kes on haiglas, kuid mitte intensiivravil. Piirang oli ajutine, sest kehtis 4,5 kuud. Piirang ei kestnud põhjendamatult kaua. Vastustaja on selgitanud, milline oli 2021. a novembrist kuni 2022. a märtsini epideemiline olukord, nakatumiste arv, hospitaliseeritute arv ja vaktsineerituse tase, millest lähtudes otsustati piirangute kehtestamise ja kehtima jätmise üle. Vastustaja viitas, et piirangu kehtivuse ajutine peatamine aastavahetuse ajaks tõigi 2022. a jaanuaris kaasa nakatunute arvu järsu kasvu ja seda eelkõige ööklubiealiste inimeste hulgas. Püsivamate tagajärgede saavutamiseks pidi epideemiline olukord olema pikemaajaliselt stabiilsem ja näitama viiruse leviku vähenemist pikema aja jooksul. Piirangu kehtestamise ajaks oli koroonaviiruse levik muutunud nii ulatuslikuks, et piirangute kehtestamine oli kogu ühiskonna huvides. Piiranguid kehtestati erinevatele isikute gruppidele ja kellelegi ei makstud piirangute talumise eest hüvitist. Tegemist oli kogu ühiskonda puudutava probleemiga ja kõigil ühiskonna liikmetel oli talumiskohustus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-325 hulgas on palju nn riskirühma kuuluvaid inimesi ja teatrisaalid on sageli halvasti ventileeritud. Kellaajalise piirangu mittevajalikkust kinnitab eelkõige see, et ajavahemikul 31.12.2021 alates kella 23.00-st kuni 02.01.2022 kella 06.00-ni ei rakendatud erandlikult kõnealust piirangut. Seletuskirjast võib järeldada, et erandit kehtestades seati aastavahetuse üheskoos tähistamise traditsioon olulisemaks kui inimeste ja tervise kaitse. Väide, et puudus haldussuutmatus piirangu järgimist kontrollida, on otsitud, sest tavaliselt on aastavahetuse ajal tööl tavapärasest rohkem korrakaitsjaid. Kellaajaline piirang ei olnud mõõdukas. Kaebaja mõistis tema majandustegevust mõjutavate erinevate piirangute seadmise vajalikkust ja oli neid järginud ligikaudu kahe aasta jooksul. Kaebaja järgis ka kellaajalist piirangut, kuigi pidas seda õigusvastaseks. Piirang oli justkui seatud laiale ettevõtjate ringile, kuid tegelikult mõjutas vaid väga kitsast osa meelelahutusasutustest. Teiste meelelahutusasutusasutuste tegevust ei piiratud nakkuse leviku tõkestamiseks peaaegu üldse, kuid ööklubide tegevus praktiliselt seiskus. Kuna teistes valdkondades ei olnud piiranguid, ei olnud see piirang ja sellest saadav kasu praktikas järelikult kuigi oluline. Kellaajalise piirangu kehtimise ajal kaebaja tegevus praktiliselt peatus (v.a 31.12.2021–02.01.2022), sest kuigi kaebaja muutis ööklubi lahtiolekuaegasid, langes tema käive umbes 95%. Sellega sekkuti väga intensiivselt kaebaja õigusesse tegeleda ettevõtlusega. Nõustuda ei saa ka halduskohtu argumentatsiooniga, et ööklubis on suurem nakatumise risk. Pole tõendeid, et kell 23.00–06.00 käituvad inimesed riskialtimalt. Kui nakkuse leviku seisukohalt oli oluline alkoholi tarbimine ja juhukontaktide loomine, tulnukski piirangud suunata neile tegevustele, mitte kellaaegadele. Üldteada on asjaolu, et siseruumides oli üks parimaid viiruse leviku tõkestamise meetmeid hea ventilatsioon, mis on ööklubides tavapärane. Väär on halduskohtu järeldus, et ööklubisse minnakse enamasti sotsialiseeruma või uusi kontakte otsima. Tänapäeval külastatakse ööklubi eelduslikult n-ö oma seltskonnaga, sest valju muusika ei soodusta uute kontaktide loomist. Ööklubis tarbitakse küll alkoholi, kuid mitte rohkem kui nt restoranis või baaris enne kella 23.00. Kaebajat on koheldud kellaajaliste piirangute kehtestamisega ebavõrdselt, sest pealtnäha üldine piirang mõjutas tegelikult väga kitsast hulka ettevõtjaid (eeskätt ööklubisid, vähemal määral baare ja pubisid). Sellega võtsid ööklubid enda kanda ebaproportsionaalse osa võitlusest viiruse leviku vastu, et meelelahutuse valdkonda tervikuna (teatrid, kinod, restoranid, spordiklubid jne) saaks hoida avatuna. Samas puudus igasugune kompensatsioonimehhanism. Seejuures ei olnud piirangutest vabad mitte üksnes esmavajaduste rahuldamisega tegelevad ettevõtted, vaid ka muud meelelahutusasutused või erinevate hobide harrastamisega seotud ettevõtted. Piirang mõjutas ka kaebaja töötajaid, kellelt sisuliselt võeti võimalus käia tööl.

3-22-325 nakatumine 2022. a jaanuaris, kinnitab, et öisele meelelahutusele seatud piirangud olid sobivad meetmed. Kohus hindas piirangu alternatiive, kuid leidis õigesti, et puudusid muud sama efektiivsed abinõud viiruse leviku tõkestamiseks. Vastustaja kehtestaski alates 2021. a novembrist täiendavad öise meelelahutuse piirangud, sest varasemad piirangud – vaktsineeritus või negatiivne testitulemus – ei olnud tõhusad ning viiruse levik ja haiglate koormus suurenes. Vastustajale ei tulnud õigusaktidest ega kohtupraktikast kohustust kirjutada lahti kõiki mõeldavaid alternatiive, mida ta otsustas mitte kasutada. Kaebajat mõjutanud piirang oli ajutine ja võimaldas tal tegevust osaliselt jätkata. Piirangu kehtestamise eesmärgid olid samas väga kaalukad. Võrdse kohtlemise hindamisel ei saa aluseks võtta Terviseameti statistikat, sest see ei kajasta tegelikku meelelahutusasutustest alguse saanud nakatumiste hulka. Täpset nakatunute hulka ei olegi võimalik tuvastada, kuid Terviseameti seisukohtade põhjal pole alust kahelda, et öine meelelahutus põhjustas palju nakkuskoldeid ja kehtestatud piirang võimaldas neid ennetada. Vastustaja on põhjendanud n-ö aastavahetuse erandi kehtestamist. Ettevõtjate erineval kohtlemisel arvestati konkreetse tegevuse nakkusohtlikkust ning tegevuse vajalikkust inimeste esmavajaduste ja ühiskonna toimimise seisukohast. Seetõttu ei saanud kõigile kehtestada ühetaolisi piiranguid. Öine meelelahutus oli nakkusohtlik, kuid ebavajalik ühiskonna liikmete esmavajaduse rahuldamise seisukohalt. Seetõttu kehtisidki selles valdkonnas rangemad piirangud. Ööklubis kohtuvad paratamatult võõrad inimesed ja viirus levib ka juhuslike kontaktide kaudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Seletuskirjad on leitavad aadressilt https://kriis.ee/covid-19/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad (08.11.2023).

7(10)

3-22-325 haldusmenetluse käigus esitatud vastuväidetest jm. Mida ulatuslikum on halduse diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon (nt Riigikohtu 24.11.2011 otsus nr 3-3-1-74-11, p 15). Haldusakti põhjendamise nõue peab tagama PS §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (nt Riigikohtu 10.11.2022 otsus nr 3-19-292, p 16; 05.11.2008 otsus nr 3-3-1-49-08, p 11). Haldusakti motivatsiooni põhjalikkusele seab teiselt poolt piirid haldusmenetluse efektiivsuse nõue (HMS § 5 lg 2). Praegusel juhul ei saa korralduse motiveerimisele seada väga rangeid nõudeid. Korraldusega nr 305 ja seda muutva korraldusega nr 373 piirati paljude inimeste ja ettevõtjate tegevust ning osaliselt (sh ööklubide puhul) olid piirangud intensiivsed. Faktiliselt ja õiguslikult oli tegemist pigem keeruka olukorraga ning vastustajal oli piirangute kehtestamisel ulatuslik kaalutlusõigus (vt NETS § 28 lg-d 5 ja 8; Riigikohtu 31.10.2022 otsus nr 5-22-4, p-d 63, 67–69). Teisalt oli 2021. oktoobris koroonaviiruse leviku riskitase taas väga kõrge ja prognooside järgi oli ette näha haigestumise kasvu jätkumist kõigis vanuserühmades. Kuna haiguse leviku tõkestamiseks tuli vastustajal rakendada täiendavaid meetmeid põhjendamatu viivituseta ja piirangute adressaate oli palju, ei saa eeldada seletuskirjas iga ettevõtja või ettevõtjate grupi olukorda puudutavate üksikasjalike põhjenduste esitamist. Korralduse nr 373 seletuskirjas on toodud põhilised kaalutlused kellaajaliste piirangute kehtestamiseks, sh on selgelt väljendatud piirangute seadmise eesmärk. Vastustaja on esitanud täiendavad selgitused piirangute kehtestamise aluseks olevate asjaolude ja piirangute proportsionaalsuse kohta kohtumenetluses. Piirangute kehtestamise õiguspärasus on kohtulikult kontrollitav.

3-22-325 Terviseameti selgitustele (dtl 106 jj) tuginedes veenvalt põhjendanud, miks nakatumiste statistikas kajastatud 1% ei anna adekvaatset pilti tegelikust olukorrast (vt 30.12.2022 seisukoha p 5.2 ja 05.04.2023 seisukoha p 2.5): meelelahutusüritustel nakatunud inimesed ei pruugi täpselt teada, kus nad nakatusid, sest viibisid õhtu või öö jooksul mitmetes erinevates kohtades, või ei soovi nakatumise koha infot avaldada. Terviseameti statistikas kajastuvad seetõttu vaid n-ö kindlad nakatumiskohad. Hilisõhtusel ja öisel ajal meelelahutuskohti külastanud ja seal nakatunud inimesed võisid kanda viiruse järgmistel päevadel kodus, tööl, õppeasutustes vms kohtades toimunud lähikontaktide kaudu edasi järgmistele inimestele. Statistikas ei kajastunud see enam aga meelahutuskohast, vaid nt kodust või töölt alguse saanud nakkuskoldena. Seetõttu ei ole alust väita, et öisel meelelahutusel ei olnud koroonaviiruse edasikandmisel mingit rolli või oli see marginaalne. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et öise meelelahutuse piirangu sobivust kinnitab mh see, et pärast piirangu ajutist leevendamist aastavahetuseks tõusis taas nakatumiste arv ning vastustajal oli 2022. jaanuaris öise meelelahutuse piirangutega jätkates piisav alus arvata, et nakatumiste arvu suurenemisele aitas muude võimalike asjaolude kõrval (sh kaebaja viidatud koosviibimised pere ja sõprade ringis) kaasa ka aastavahetusel kellaajaliste piirangute leevendamine.

3-22-325 piiramise roll viiruse leviku tõkestamisel oli nii marginaalne, et sellise meetme järgi puudus vajadus, arvestades mh ööklubi külastajate kaudu viiruse võimalikku edasikandumist pereliikmetele, töökaaslastele jne. Ööklubide jms öisel ajal tegutsevate meelelahutusasutuste tegevuse intensiivsemat piirangut õigustas ühelt poolt asjaolu, et sellises tegevuses osalejate puhul võis eeldada suuremat riskikäitumist ja sellest tulenevalt ka viiruse leviku ohtu (sh võrreldes päevase või õhtuse meelelahutusega nagu kinod või teatrid). Vastustaja ega halduskohus pole väitnud, et viiruse levik sõltub kellaajast, vaid on välja toonud, et ööklubis puututakse lähedalt kokku suure hulga võõraste inimestega, tarbitakse alkoholi ja tantsitakse ning need tegevused ei soosi mh maski kandmise ja hajutatuse nõude täitmist, samuti on Terviseamet selgitanud, et alkoholi tarbimise tulemusel nõrgeneb inimese immuunsüsteem, mis muudab ta haigustele vastuvõtlikumaks. Ööklubis pidutsemisega kaasnevaid riske viiruse levimiseks inimeste vaheliste kontaktide kaudu ei pruugi hajutada ka ööklubide väidetavalt hea ventilatsioon. Ka baarides ja restoranides tarbitakse sageli alkoholi, kuid tantsimine jms aktiivne tegevus inimeste seltskonnas, kes igapäevaselt kokku ei puutu, toimub just ööklubis, mitte baaris või restoranis. Kuna paljud ööklubid avatakse alles hilisõhtul, on tõenäoline, et osa inimesi viibib enne ööklubisse jõudmist veel mõnes meelelahutusasutuses. Sellega suureneb ka juhukontaktide hulk ühe õhtu jooksul. Kaebaja välja toodud kinod, teatrid, kontserdimajad jms kultuuri ja meelelahutuse valdkonna ettevõtjad ei ole ööklubidega võrreldavad, sest inimesed istuvad neid asutusi külastades suurema osa ajast kohapeal ning reeglina ei tarbi ürituse ajal alkoholi. Teiselt poolt õigustas öise meelelahutuse suuremat piiramist asjaolu, et see võimaldas hoida avatuna sellised ettevõtted ja asutused, kus suur osa ühiskonna liikmetest said rahuldada oma esmavajadusi ning mis olid olulisemad ühiskonna kui terviku toimimise seisukohast. Sellised kaalutlused, mis ühelt poolt arvestavad tegevuse võimalikku nakkusohtlikkust ning teiselt poolt selle tegevuse vajalikkust inimeste ja ühiskonna esmaste vajaduste rahuldamise seisukohast, ei olnud praegusel juhul õigusvastased. Selleks ei olnud mh vaja kehtestada eraldi üleriigilist nimekirja ühiskonnas olulistest ja mitteolulistest tegevustest.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.