Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-22-117 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-117 kraavidena, mida saaks maaparandushoiutöödega nõuetele vastavusse viia. Nende kasutuselevõtt eeldaks rekonstrueerimist. Kraavi jälje olemasolu looduses ei anna alust eeldada, et tegemist on kraaviga. PTA ei hinnanud Vahtra kinnistule määratud eesvoolu ega veejuhtmeid enne maaparandussüsteemi registrisse kandmist. Kinnikasvanud kraavi ei ole võimalik pidada veejuhtmeks. Maaparandussüsteemi LAOSE METS maaparandussüsteemide registrisse kandmine oli õigusvastane, kuna süsteem ise puudub ning seda pole võimalik nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega. Vaidlustatud otsuse aluseks olev 16.08.2022 maaparanduse ülevaatuse protokoll on ebapiisav ja puudulik kuivenduskraavide ja eesvoolude olemasolu ja tehnilise seisukorra hindamise osas. Laose kinnistu liigvee juhtimisel Vahtra kinnistu metsaeraldistele 1, 2 ja 8 tekivad kaebajale negatiivsed tagajärjed – liigniisutatakse kaebaja kinnistut. Liigvee juhtimine kaebaja kinnistule avaliku huvi puudumiseta on seadusevastane, kuivõrd kolmanda isiku huvi tuleneb tema erahuvist kuivendada oma maad.

3-22-117 käigus mõõdeti kuivenduskraavi sügavuseks 0,4 m ja pealt laiuseks 2,0 m. Samas ei ole protokolli ega ka selles viidatud välitööde lehe põhjal võimalik tuvastada, milliseid kraave antud ülevaatusel hinnati. Nii protokollis sisalduv tuvastatud asjaolude kirjeldus, protokollile lisatud fotod, välitööde leht kui ka asjaolu, et kaebajat ei olnud ülevaatusest teavitatudki, viitavad pigem sellele, et kohapeal on hinnatud üksnes Laose kinnistul asuvate kraavide seisukorda. Vaidlus puudub selles, et kaebajat ei teavitatud ei kavatsusest maaparandussüsteem registreerida ega ka 16.08.2021 toimuvast ülevaatusest. MaaParS §-s 99 sätestatud menetluse puhul ei ole küll otsesõnu nõutud kõigi huvitatud isikute menetlusse kaasamine, kuid säte näeb siiski ette, et PTA-l on mh süsteemi nõuetele vastavusse viimiseks vajalikele töödele hinnangu andmiseks õigus viibida kinnisasjal, millel maaparandussüsteem paikneb, kuid seda juhul, kui ka maaparandussüsteemi omanik või tema volitatud isik viibib kohapeal või on kinnisasjal viibimise aeg temaga kokku lepitud. Praegusel juhul kaebajaga tema kinnistul viibimise aega kokku lepitud ei olnud. Seega ei kinnita miski, et vastustaja oleks enne maaparandussüsteemi registrisse kandmist üle vaadanud ka Vahtra kinnistul asuvad ja Maa-ameti põhikaardilt nähtuvad veejuhtmed, mille vastustaja on otsuses lugenud süsteemi eesvooluks. Vastustaja märgib õigesti, et vaidlustatud otsuse sisuks on eelkõige hinnangu andmine selle kohta, kas maaparandushoiutööde teostamisega saab maaparandussüsteemi nõuetega vastavusse viia, mitte otseselt kellelegi konkreetsete kohustuste panemine, tuleb siiski arvestada, et maaparandussüsteemi eesvooluna registrisse kantud veejuhtmed võivad edaspidi muutuda järelevalvemenetluses vastustaja enda ettekirjutuse objektiks (MaaParS § 49 lg 1 p 1). Lisaks on maaparandussüsteemide registri andmed aluseks seadusest tulenevatele erinevatele kitsendustele. Seda arvestades ei saa õiguspäraseks pidada selliste veejuhtmete eesvooluna registrisse kandmist, mille toimivuse või mille nõuetele vastavusse viimiseks vajalike tööde mahu tuvastamiseks pole eelnevalt mingit ülevaatust teostatud. Asjaoludest ei nähtu, et PTA oleks enne otsuse tegemist, aga ka vaidemenetluse käigus kaebaja kinnistut puudutavas osas veendunud, ega tehniliste andmete teatise järgi juba 1942. a-l kasutusele võetud süsteem pole praeguseks faktiliselt kasutusest välja langenud või milliste tööde teostamine oleks veejuhtmete eesvooluna kasutusele võtmiseks vajalik. Kaebaja vastavad väited on vaidemenetluses jäetud täiesti tähelepanuta. Maaparandusseadus lähtub seletuskirja kohaselt tõsiasjast, et erametsamaal paiknevad ning seni registrisse kandmata süsteemid on valdavalt niivõrd kesises tehnilises seisundis, et süsteeme rekonstrueerimata ei saagi neid süsteemidena käsitada (seletuskirja lk 100). Seda teades eeldanuks ka praegusel juhul süsteemi registrisse kandmine vähemalt elementaarsel tasandil süsteemi, sh eesvoolu seisundi eelnevat hindamist, eriti olukorras, kus vastav küsimus oli vaidemenetluses tõstatatud. PTA vastusest kaebusele nähtub, et alles peale kaebaja poolt kohtule kaebuse esitamist asus PTA kontrollima oma algse hinnangu õigsust, viies kaebaja kinnistul läbi mõõdistustööd. Toimingu läbiviimise kohta on koostatud protokoll KP_2200616 koos lisadega. Protokolli põhjal koostatud teabenõude vastusest nähtub, et Vahtra kinnistul oleva 260 m pikkuse eesvoolukraavi keskmiseks sügavuseks on mõõdetud 0,8 m ja pealt laiuseks ligi 3 m. Kaebaja teabenõude vastates on PTA kaebajale ühtlasi selgitanud, et eesvoolukraavi lähtest kuni 150 m allavoolu vajab veejuhe täiendavalt setetest puhastamist, tormimurru ja raiejäätmete likvideerimist veejuhtme sängist ning paisutuse eemaldamist, kulgedes edasi piisavalt sügaval, et tagada liigvee takistusteta äravool, kusjuures liigvee takistusteta rabasse juhtimiseks tuleks rajada madal lühike vesivagu. Ka ülaltoodud selgitusi arvestades ei saa nõustuda PTA seisukohaga, justkui kinnitaksid 09.02.2022 teostatud mõõdistustööde tulemused tagantjärgi, et PTA poolt algselt visuaalse 4(7)

3-22-117 ülevaatusega tuvastatud andmetele tuginedes antud hinnang oli õige ja et asjassepuutuvaid maaparandussüsteemi rajatisi on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutööde tegemisega. Mõõdistamistööd kinnitavad eeskätt veejuhtme paiknemist kaebaja kinnistul, mitte aga selle nõuetekohasust, sh nõuetele vastavusse viimiseks vajalike tööde mahtu. Tuleb arvestada, et maaparandusseaduse seletuskirja kohaselt võib eesvoolust sette eemaldamine kui üks tavapärasemaid maaparandustöid olla olenevalt sette mahust kas eesvoolu hooldamine, uuendamine või ka rekonstrueerimine. Eesvooludel eristab uuendamist rekonstrueerimisest eemaldatava sette keskmine maht – alla 10 km2 valgalaga eesvoolul on vastavaks piiriks 1,2 m3/m. Seletuskirjas on selgitatud, et töö sisu on mõlemal juhul sarnane, ent põhiline erinevus seisneb eemaldatava sette mahus (vt seletuskirja lk 72). Praeguses asjas pole ligikaudseltki hinnatud eemaldamisele kuuluva sette mahtu. Õige on kaebaja väide 09.02.2022 mõõdistustööde teostamisest maaparandussüsteemide registrisse kantust erinevas asukohas, mis nähtub nii prokollile nr KP_2200616 lisatud asukohaplaanist kui ka protokollis endas viidatud koordinaatidest (nt X6398066 Y635542; X6398101 Y635467), mis ei ühti kaardil tähistatud eesvoolu paiknemisega. Nimetatud asjaolul ei ole siiski määravat tähtsust. Ka kaebaja ise viitab, et kaardil tähistatud asukohas puudub kraav või mingi muu rajatis, mida saaks maaparandussüsteemi eesvooluks pidada. Üksnes registrisse kantud ekslikud asukohaandmed ei saaks faktiliselt muuta maaparandussüsteemi olemasolu. Eelnevast tulenevalt ei ole PTA 25.08.2021 otsus haldusmenetluse (HMS) §-de 54 ja 56 järgi õiguspärane. HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sedastust, et maaparandussüsteem on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega, tuleb praegusel juhul pidada haldusakti üheks kandvaks põhjenduseks. Eelpool tuvastatud põhjendamispuuduste tõttu pole kohtul võimalik veenduda, kas vastustaja on jõudnud õigele lõppjäreldusele. Seega tuleb PTA 25.08.2021 otsust ja vaideotsust praegusel juhul pidada õigusvastaseks ja need HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel tühistada. Kuna kohus tühistab kande põhjustanud haldusakti, tuleb rahuldada ka õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-117 Asjassepuutumatu on halduskohtu seisukoht, et õiguspärane ei ole selliste veejuhtmete eesvooluna registrisse kandmine, mille toimivuse või mille nõuetele vastavusse viimiseks vajalike tööde mahu tuvastamiseks pole eelnevalt mingit ülevaatust teostatud. Kaebaja kinnistul paikneva eesvoolu ülevaatus leidis aset. Põhjendatud ei ole halduskohtu etteheide tööde mahu (eemaldamisele kuuluvate setete mahu) hindamata jätmise kohta. Maaparandussüsteemi puhul loetakse süsteemi uuendamiseks sette eemaldamist eesvoolust keskmise sette mahuga 0,5–1,2 kuupmeetrit meetri kohta (määruse nr 75 § 3 p 1). Sette mahu hindamiseks ei olnud vajalik täpsete mõõdistustööde teostamine, vaid piisas ligikaudsetest andmetest ja trapetsi pindala valemist. Kaebaja kinnistul asuva kraavi pealtlaius oli umbes 3 m ja sügavus keskmiselt 0,8 m. Tavapärane eesvooluna toimiva kraavi põhjalaius on 0,4 m ja sügavus 1 m. Kui eelnimetatud parameetritega kraav tuleks kaevata nullist, oleks eemaldatava pinnase maht 1,7 kuupmeetrit meetri kohta. Kuna antud juhul on tegemist juba olemasoleva kraaviga, millel sügavust keskmiselt 0,8 m, ei saa sette eemaldamise maht mingil juhul ületada 1,2 m3. Seega sai vastustaja ka ilma mõõtmistöödeta järeldada, et eesvoolu nõuetele vastavusse viimine ei nõua kraavist setete eemaldamist mahus, mis väljub süsteemi uuendamise piiridest. MaaParS § 99 lg 2 näeb sõnaselgelt ette, et MaaParS § 99 lg p-de 2 ja 3 nõuded loetakse täidetuks siis, kui PTA hinnangul saab maaparandussüsteemi nimetatud nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutöö tegemisega. Selline hinnang on antud ülevaatuse protokollis nr KP_2109194 ja 25.08.2021 otsuses. Hinnang on kehtiva õigusega kooskõlas ning selle andmisel ei esinenud menetlus- ega vormivigu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(7)

3-22-117 Vastustaja jaataski seda võimalust 25.08.2021 otsuses nr 6.1-5/35020-1 (dtl 14), mis põhines 16.08.2021 maaparanduse ülevaatuse protokollil nr KP_2109194 (dtl 11-12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelnimetatud otsusest ega protokollist pole võimalik aru saada, millel põhines vastustaja hinnang, et maaparandussüsteemi on võimalik nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutööde tegemisega ehk vajalik pole süsteemi rekonstrueerimine. Kaebaja kinnistu ülevaatus toimus vastuolus MaaParS § 99 lg-ga 10, mis eeldab, et maaparandussüsteemi omanik on menetlustoimingu tegemise juures või ülevaatus toimub ilma omanikuta, kui kinnisasjal viibimise aeg on omanikuga kokku lepitud. Kaebajat ülevaatuse toimumise ajast ei teavitatud. PTA 16.08.2021 protokollis ja 25.08.2021 otsuses puuduvad mistahes kontrollitavad andmed, mis iseloomustaksid Vahtra kinnistul asuva eesvoolukraavi seisundit. Arvestades kaebaja poolt esitatud fotosid kraavi olukorra kohta (dtl 29), ei saanud vastustaja vaid visuaalse vaatluse teel tuvastada MaaParS § 99 lg 2 eelduse täitmist. Õige pole vastustaja seisukoht, et MaaParS § 99 lg 10 ei kohaldunud, sest füüsiliselt kaebaja kinnisasjale ei mindud, vaid hinnang anti kinnisasjaga külgneva tee peal seistes. MaaParS § 99 lg 10 eesmärgiks ei ole ringkonnakohtu hinnangul üksnes valduse kaitse, vaid kinnisasja omaniku kaasamine menetlusse. Maaparandussüsteemi registrisse kandmisega kaasnevad kinnisasja omaniku jaoks kitsendused, mistõttu peab isikul olema võimalus menetluses kaasa rääkida. Tee, millel ülevaatuse tegija väidetavalt seisis, kulgeb vaidlusaluse eesvoolukraaviga risti. Ilmselgelt ei olnud võimalik sealt anda hinnangut kraavi seisundile 260 m ulatuses.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.