X. X. kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 25.08.2021 otsuse ning 17.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks ja kohustamiseks 25.08.2021 otsuse alusel tehtud registrikande kustutamiseks Kaebaja – X. X., volitatud esindaja Tiia Born Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kolmas isik – Y. Y.
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning
1.1.tühistada Põllumajandus- ja Toiduameti 25.08.2021 otsus nr 6.1-5/35020-1 ning 17.12.2021 vaideotsus nr 1.1-4/660;
1.2.kohustada Põllumajandus- ja Toiduametit 25.08.2021 otsuse alusel tehtud maaparandussüsteemide registri kande nr 9115430020240/003 kustutamiseks.
2.Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt X. X. kasuks välja menetluskulu 740 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.11.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-22-117 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y. Y. esitas 03.08.2021 Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) taotluse temale kuuluval katastriüksusel XXXXX:XXX:XXXX Koikkülas, Valga vallas (edaspidi Xxxxx kinnistu) asuva kuivendussüsteemi ala kandmiseks maaparandussüsteemide registrisse. PTA tutvus 16.08.2021 olukorraga kohapeal ja hindas olemasolevate kuivenduskraavide ja eesvoolude tehnilist seisukorda.
2.PTA asus 25.08.2021 otsuses nr 6.1-5/35020-1 „Hinnang maaparandussüsteemi seisukorrale“ seisukohale, et Valga maakonnas Valga vallas Koikküla külas põhikaardi veejuhtmed, mis asuvad katastriüksustel XXXXX:XXX:XXXX, XXXXX:XXX:XXXX (X. X.le kuuluv Xxxxxx kinnistu) ja XXXXX:XXX:XXXX (Transpordiametile kuuluv 23196 Kirbu-Koikküla tee), moodustavad maaparandussüsteemi ehitise LAOSE METS (maaparandussüsteemi registrikood 9115430020240/003). PTA leidis, et neid on võimalik viia vastavaks maaparandusseaduse (MaaParS) § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele maaparandushoiutööde tegemisega. Sama otsusega märgiti, et maaparandussüsteemi kandmisega maaparandussüsteemide registrisse loetakse MaaParS § 99 lg 1 alusel antuks kasutusluba LAOSE METS maaparandussüsteemile.
3.X. X. esitas PTA otsusele 10.09.2021 vaide, leides, et käesolevaks ajaks on kraavid täiesti kinni kasvanud ja nende kaudu kusagile vee juhtimine võimatuks muutunud. Lisavee juhtimist Xxxxxx kinnistule ei soovita tulenevalt avalikust huvist. Xxxxxx kinnistul asuvate kraavide kasutuselevõtt ja sinna naaberkinnistult lisavee juhtimine eeldaks maaparandussüsteemi rekonstrueerimist, mis saab MaaParS § 53 lg 5 kohaselt toimuda vaid omaniku nõusolekul.
4.PTA jättis 17.12.2021 vaideotsusega nr 1.1-4/660 vaide rahuldamata (dtl 22-26). Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) Maaparandussüsteem on nähtav Maa-ameti kaardil. PTA teostas 16.08.2021 ülevaatuse, mille kohta koostas protokolli nr KP_2109194. 2) Maaparandussüsteemile hinnangu andmisel lähtutakse maaeluministri 19.12.2018 määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“ (määrus nr 75) §-des 2 ja 3 toodust. PTA tunnustab nende looduses eksisteerivate kraavide registreerimist maaparandussüsteemide registris, mille sügavus on üldjuhul vähemalt 0,25 m 90% ulatuses 100 m lõigul. Kraavitus tervikuna peab olema looduses selgelt nähtav ning tagama pinnavee äravoolu (isegi kui mõni kraavilõik jääb sooniku või nn lodu alale) maa-alalt, st kraavitus tervikuna ei pea olema nähtav Maa-ameti kaartidelt. Hinnangu andmiseks teostab järelevalveametnik pistelised mõõtmised. Protokollist nähtuvalt ei ületa määruses sätestatud tööde maht hoiutööde mahtu. 3) LAOSE METS maaparandussüsteemi eesvoolu suubub reguleeriv võrk. Eesvoolu määramisel võeti aluseks suubla asukoht maaparandussüsteemil, milleks on maapinna reljeefi arvestades madalamal asuv pinnavorm. Maaparandusseaduse (MaaParS) § 3 lg 4 kohaselt võib suubla olla maapõue osa või pinnavorm, kui liigvee juhtimine veekogusse ei ole võimalik või põhjustab majanduslikult ülemääraseid kulutusi. LAOSE METS maaparandussüsteemil puudub
2(11)
3-22-117 veekogu kui suubla ja seetõttu ei ole võimalik liigvett kuivendusvõrgust – eesvoolu kaudu – juhtida veekokku.
5.X. X. esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 25.08.2021 otsuse nr 6.15/35020 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks ning PTA 17.12.2021 vaideotsuse nr 1.1-4/660 tühistamiseks. Ühtlasi nõudis kaebaja, et kohus teeks PTA-le ettekirjutuse tagajärgede kõrvaldamise kohta, st kohustaks PTA-d kustutama maaparandussüsteemide registrist maaparandussüsteemi LAOSE METS puudutav kanne.
6.Tallinna Halduskohus võttis 26.01.2022 määrusega X. X. kaebuse menetlusse nõuetes tühistada PTA 25.08.2021 otsus (sh kasutusluba) ja PTA 17.12.2021 vaideotsus ning kohustada PTA-d 25.08.2021 otsuse alusel tehtud registrikande kustutamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.X. X. palub 17.01.2022 kaebuses (täiendavad seisukohad 07.03.2022, 29.04.2022, 19.09.2022 ja 20.09.2022) tühistada PTA 25.08.2021 otsus nr 6.1-5/35020 ja PTA 17.12.2021 vaideotsus nr 1.1-4/660 ning kohustada PTA-d kustutama 25.08.2021 otsuse alusel tehtud registrikanne. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) PTA teostas Y. Y. 03.08.2021 taotluse alusel 16.08.2021 ülevaatuse, mille käigus hindas lisaks Y. Y. Xxxxx kinnistule ka kaebaja Xxxxxx kinnistut ja Transpordiametile kuuluvat 23196 Kirbu-Koikküla tee kinnistut (ülevaatuse protokoll nr KP_2109194). PTA ei teavitanud kinnistu omanikke ülevaatuse toimumisest. Ülevaatusel osales kinnistuomanikest üksnes Y. Y.. Protokollis on ekslikult märgitud, et maaomanikud on olukorrast teadlikud. 2) Vaidemenetluse käigus ei ole PTA haldusmenetluse seaduses (HMS) ettenähtud korras haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust kontrollinud, rikkudes kaebaja põhiõigust seadusega sätestatud menetlusele ning hea halduse tava. PTA ei analüüsinud sisuliselt tõendeid, põhjendamiskohustust on täidetud puudulikult, kaalutlusõigus on jäetud teostamata ning rikutud on kolmandate isikute kaasamise nõuet. Vastustajagi möönab minetusi läbiviidud haldusmenetluses maaparandussüsteemi LAOSE METS registrisse kandmisel. Tegemist on oluliste rikkumistega, mis tingivad PTA 25.08.2021 otsuse ja vaideotsuse tühistamise. 3) Kaebaja vaidlustab veejuhtmete tunnustamist looduses kraavi jälgede põhjal. Veejuhtmed on kinni kasvanud. Eluliselt ei ole usutav, et kinniskasvanud kraave saab tunnustada looduses kraavidena, mida saaks maaparandushoiutöödega nõuetele vastavusse viia. Nende kasutuselevõtt eeldaks rekonstrueerimist. PTA ametniku selgitusest saab järeldada, et aimatavate kraavijälgede olemasolul selliste kuivenduskraavide arvele võtmine on lubatav, kuna kraavid sisuliselt nõuavad rekonstrueerimist (uuesti kaevamist). PTA on vaideotsuse leidnud, et tunnustab maaparandussüsteemide registris nende looduses eksisteerivate kraavide registreerimist, mille sügavus on üldjuhul vähemalt 0,25 m 90% ulatuses 100 m lõigul. Kraavitus tervikuna peab olema looduses selgelt nähtav ning tagama pinnavee äravoolu (isegi kui mõni kraavilõik jääb sooniku või nn lodu alale) maa-alalt, st kraavitus tervikuna ei pea olema nähtav Maa-ameti kaartidelt. Kraavi jälje olemasolu looduses ei anna alust eeldada, et tegemist on kraaviga. PTA ei hinnanud Xxxxxx kinnistule määratud eesvoolu ega veejuhtmeid enne selle registrisse kandmist. Kinnikasvanud kraavi ei ole võimalik pidada veejuhtmeks. 4) Vaidlustatud otsuse aluseks olev 16.08.2022 maaparanduse ülevaatuse protokoll nr KP_2109194 on ebapiisav ja puudulik kuivenduskraavide ja eesvoolude olemasolu ja tehnilise seisukorra hindamise osas. Protokollist ei selgu 30-40 cm kraavide olemasolu ja kraavidele on
3(11)
3-22-117 antud umbmäärane visuaalne hinnang. Silmaga hindamise meetodit geodeesia ei tunne – väidetavad kraavide sügavused ja ristlõiked Tammi kinnistul on mõõdistamata. Ka kõrguspunktide visuaalset nivelleerimist ei ole võimalik hinnata. Maaparandussüsteemi LAOSE METS maaparandussüsteemide registrisse kandmine oli õigusvastane, kuna süsteem ise puudub ning seda pole võimalik nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega. Iga kraav ei moodusta maaparandussüsteemi. 5) PTA luges kaebaja tagaselja ja tema teadmata kasutusloa antuks 25.08.2021 maaparandussüsteemile, mille II maailmasõja paiku rajatud veejuhtmed on kinni kasvanud ja millel puudub eesvool. Xxxxxx kinnistul asuv aimatava asukohaga kraav tunnistati eesvooluga kraaviks. Väidetava kraavi kohal ja vahetus läheduses kasvab kümneaastane kuuseenamusega noorendik, mille aastane juurdekasv vastab I boniteedi metsamaale, st kraavi ümbritsev maaala ei kannata liigniiskuse all. PTA ei hinnanud eesvoolu enne selle registrisse kandmist. 09.02.2022 mõõdistustöid teostati hinnangu andmise õigsuse kontrolli nimetuse all. Kaebaja sai teada LAOSE METS maaparandussüsteemi registrisse kandmisest pärast otsuse tegemist ning PTA pole teinud Xxxxxx kinnistul vaatlust enne 09.02.2022. Otsustamaks, kas süsteemi saab hoiutöödega nõuetega vastavusse viia või mitte, pidi PTA kohapeal läbi viima vaatluse, teavitades sellest kinnistu omanikke ja eelnevalt kokku leppides aja. Eesvoolu määramine on 2021. a augustis toimunud asjaolusid kohapeal looduses PTA poolt kontrollimata. Voolusuunda ei nähtu üheltki kaardilt ega jooniselt. Kui MaaParS § 99 lg 1 alusel loeti LAOSE METS maaparandussüsteemile kasutusluba antuks, pidid vastavad andmed olema kaardilt nähtavad. Mõõdistamisjoonis tehakse juhul, kui maaparandussüsteemi andmed ei ole nähtavad olemasolevalt kaardilt (MaaParS § 100). 6) Vastustaja lisatud 09.02.2022 vaatluse ja mõõdistustööde protokoll KP_2200616 ei kajasta suuremas osas registrisse kantud eesvoolukraavi osa mõõdistamist. PTA mõõtis vana kraavi põhja, mis pole maaparandussüsteemina registrisse kantud, registrisse kantud osa on mõõdistamata ja kraavi selles kohas ei ole (vt dtl 79). Kui PTA tekitab maaparanduse nime all uue truubi paigaldamise ja veejuhtmete (kraavide) rekonstrueerimisega eesvoolu seal, kus seda pole olnud, on tegemist maaparandussüsteemi ehitamisega. Sellist LAOSE METS nimega maaparandussüsteemi, mida saaks saa käsitleda enne 01.07.2003 ehitatud süsteemina, pole olemas olnud. Xxxxxx kinnistul ei ole kunagi asunud eesvoolu, veejuhtmed on ammu kinnikasvanud. Protokolli KP_2109194 tuvastatud asjaolude järgi määratav eesvool suubub rabasse. Tegelikult nn rabasse liigvee suunamisel juhitakse Xxxxx kinnistu liigvesi Xxxxxx kinnistu metsaeraldistele. 7) Xxxxx kinnistu liigvee juhtimisel Xxxxxx kinnistu metsaeraldistele 1, 2 ja 8, kus kasvab metsamajandamiskava takseerandmete alusel mändi 500 tm ja kaske 100 tm, aastane juurdekasv 16 tm, tekivad kaebajale negatiivsed tagajärjed – liigniisutatakse kaebaja kinnistut. Pole välistatud maa soostumine ja üleujutused, mh muutub metsa juurdekasv suure tõenäosusega olematuks. PTA ei ole põhjendanud, miks ühe isiku maatulundusmaa on väärtuslikum kui teine maatulundusmaa, mille arvelt parendada maa seisukorda. Liigvee juhtimine kaebaja kinnistule avaliku huvi puudumiseta on seadusevastane, kuivõrd kolmanda isiku huvi tuleneb tema erahuvist kuivendada oma maad. Xxxxx kinnistu omaniku huvid on kaebaja huvidest kõrgemale seatud. Xxxxx Metsa kinnistu piiril asub tühi ja kuiv vana linaleotamise tiik (Xxxxxxxx katastriüksus XXXXX:XXX:XXXX), kuhu saaks liigvett juhtida ilma maanteed lõhkumata ning maanteetruubi asukohta muutmata. Kaebajal kui metsaomanikul võib tulevikus tekkida huvi endale kuuluvat maad kuivendada, seega ei ole ta huvitatud liigveest, mida soovitakse maaparandussüsteemiga tema maale juhtida. Automaatselt ei saa ühe isiku erahuve esile seada
4(11)
3-22-117 teise arvelt. Omandi riivega sellises ebaproportsionaalses astmes, kus ühe isiku maa saab parendatud (kuivendatud) ja teise oma liigniisutatud (soostatud), tuli kaalutlusõigust läbi viia vastavalt HMS § 4 lg-le 2. MaaParS § 2 mõistest tulenevalt ei saa maaparanduse eesmärk olla maa halvendamine ja kahju tekitamine. Kaebaja maa ei vaja parandamist. 8) Xxxxxx kinnistul asuvate kraavide kasutuselevõtt eeldab nende rekonstrueerimist, st uuesti ehitamist, mida ei saa teha maaparandushoiutööde tegemisega. Kui soovitakse tekitada eesvoolu seal, kus seda pole olemas olnud, paigaldada uus truup ja rekonstrueerida kraavid, on tegemist maaparandussüsteemi ehitamisega. Hoiutöödele etteantud mahus maaparandussüsteemi vastavusse viimise võimalikkus ei rajane tegelikkusele. Nõustuda ei saa väitega, justkui maaparandushooldustööd piirduksid setete eemaldamisega eesvoolust ja kuivenduskraavidest. Lähtudes protokolli KP_2109194 fototabeli piltidest, ei ole pinnas settena käsitletav.
8.Põllumajandus- ja Toiduamet palub 28.02.2022 vastuses (täiendavad seisukohad 04.10.2022) jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Kolmanda isiku taotluse esitamisega seoses oli vastustaja kohustatud andma hinnangu sellele, kas maaparandussüsteemi saab või ei saa MaaParS § 99 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutöö tegemisega. Selleks viis vastustaja läbi kohapealse ülevaatuse toimingu, mille tulemused on kajastatud protokollis nr KP_2109194. Kuna Maa-ameti kaardirakenduses olid Xxxxx kinnistul olevad kuivenduskraavid põhikaardil ja reljeefi kaardil tuvastatavad, teostati kohapeal paikset visuaalset ülevaatust, mille käigus mõõdeti kuivenduskraavi sügavuseks 0,4 m ja pealt laiuseks 2,0 m. Viidatud protokolli kohaselt tuvastas PTA ametnik, et arvele võetavad maaparandusehitise kraavid on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega. Seega ei toimunud juhuslikku „kraavi jälje“ otsimist. 16.08.2021 ülevaatuse protokolli kohaselt (dtl 1112, 29, 30) toimus Maa-ameti põhikaardil olevate veejuhtmete ülevaatus. Olemasolevad Xxxxx kinnistu veejuhtmed, riigi maantee 23106 Kirbu-Koikküla raudbetoonist vana teetruup ja Xxxxxx kinnistul olev veejuhe (maaparandussüsteemi eesvool) koos moodustavad ajalooliselt vana vee ära juhtimise süsteemi. Vana olemasolev süsteem on amortiseerunud ja vajab hooldustöid, et tagada liigvee nõuetekohane äravool. Y. Y. soovis vanade veejuhtmete kandmist registrisse, et erametsakeskuse metsatoetuse meetmega teostada kraavide korrastamist, kuna kevadised lumesulaveed tekitavad metsa all üleujutusi. Niisiis toimus teadaoleva amortiseerunud maaparandussüsteemi ülevaatus. Sellise toimingu käigus kraavide olemasolu, asukoha ja seisundi kindlakstegemises ei ole midagi eriskummalist. 2) Pärast kaebuse esitamist kontrollis PTA eelviidatud hinnangu andmise õigsust mõõdistustööde läbiviimise teel. Selle kohta on koostatud protokoll KP_2200616. PTA tuvastas kaebaja kinnistule jääva maaparandusehitise osas järgmist: Xxxxxx kinnistul oleva eesvoolukraavi (pikkus 260 m) keskmine sügavus on 0,8 m ja pealt laius ligi 3 m. Eesvoolukraavi lähtest kuni 150 m allavoolu vajab veejuhe täiendavalt setetest puhastamist, tormimurru ja raiejäätmete likvideerimist veejuhtme sängist, paisutuse eemaldamist. Edasi kulgeb veejuhe piisavalt sügaval, et tagada liigvee takistusteta äravool. Liigvee takistusteta rabasse juhtimiseks tuleks rajada madal lühike vesivagu. PTA edastas eelviidatud asjaolude kokkuvõtte kaebaja esindajale 11.02.2022. Mõõdistustööde tulemused kinnitasid, et PTA poolt algselt visuaalse ülevaatusega tuvastatud andmetele tuginedes antud hinnang oli õige – asjassepuutuvaid maaparandussüsteemi rajatisi on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutööde tegemisega.
5(11)
3-22-117 3) Algne ülevaatus toimus Xxxxx kinnistu omaniku taotlusel, kes andis PTA ametnikule teada, et on Xxxxxx kinnistu omaniku esindajaga suhelnud kraavide arvele võtmise, maaparanduskaevu puhastamise ja enda liigniiske metsa probleemide selgitamisega. PTA ametnik pidas sellist suhtlust piisavaks, et teostada kohapealne ülevaatus. Ka kaebajat kaasates 09.02.2022 toimunud täiendav ülevaatus ja mõõtmine (dtl 65-72) kinnitas 16.08.2021 ülevaatusel tuvastatu alusel tehtud järelduste õigsust, mistõttu vastab kaebaja ja teise Xxxxxx kinnistu omaniku haldusmenetlusse kaasamisega seonduv võimalik õiguste rikkumine HMS § 58 tunnustele ega saa olla aluseks haldusakti tühistamisele. 4) Põhjendatud ei ole kaebaja etteheited, et vastustaja ametnik määras kraavide mõõtmeid (sh sügavust) üksnes visuaalselt. Kraavide sügavus fikseeriti mõõdulindiga ja mõõdulindi kasutamise fakt kajastub ka 16.08.2021 ülevaatuse protokollis (dtl 11). Kaebaja väide, et fototabelist nähtuvalt kraavi pole, on asjatundmatu ja ekslik hinnang. Kraavide pikiprofiili koostamine joonise kujul ei ole nõutav ega tingimata vajalik maaparandussüsteemile hinnangu andmiseks ning seda enne 25.08.2021 otsuse tegemist ei tehtud. Pikiprofiil koostati hiljem selleks, et lükata ümber kaebaja väide, justkui poleks antud juhul võimalik viia maaparandussüsteemi hoiutööde tegemisega vastavusse MaaParS § 99 nõuetega. 5) Nõustuda ei saa, et hinnang on antud mitteeksisteerivale maaparandussüsteemile, sest maaparandussüsteemi osad (kraavid, sh eesvool) olid nähtavad olemasolevatel kaartidel ning ühtlasi ka kohapeal, looduses. Asjaolust, et Xxxxxx kinnistul asunud eesvool (kraav) on kinni kasvanud, ei saa järeldada, et maaparandussüsteemi eesvoolu pole kinnistul kunagi olnud. Kraavi kinnikasvamine tähendab, et maaparandussüsteemi pole nõuetekohaselt hooldatud ja see halvendab eesvoolu toimimist. Kinnikasvamine tähendab, et eesvoolul tuleb teostada vajalikud hoiutööd, tagamaks eesvoolu nõuetekohane toimimine, mitte aga seda, et eesvoolu pole olemas. 6) Õige ei ole väide, et Xxxxx kinnistu liigvett soovitakse maaparandussüsteemi kaudu juhtida kaebajale kuuluvale metsamaale. Antud juhul on maaparandussüsteemi osaks ehk suublaks raba ning sinna juhitakse ka Xxxxx metsa maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu voolav liigvesi. 7) Nõustuda ei saa, et kõnealuste rajatiste nõuetele vastavusse viimine nõuab ehitamist ja seda eesmärki pole võimalik saavutada maaparandushoiutööde tegemisega. Maaparandussüsteemi hooldamine ja uuendamine on maaparandushoiutööd (MaaParS § 44 lg 1, § 46 lg 1, maaeluministri määruse „Maaparandushoiutööde nõuded“ § 1, § 3). Maaparandushoiutööde hulka kuuluvad mh setete eemaldamine eesvoolust ja kuivenduskraavist (määruse § 3 p 1 ja 2) ja truubi vms rajatise asendamine või täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata (määruse § 3 p 3). Kõnealused rajatised on võimalik viidatud tööde teostamisega MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetega vastavusse viia. Vaidlustatud otsusega ei kohustata kedagi maaparandushoiutöid teostama. Otsuse sisuks on üksnes hinnangu andmine selle kohta, milliste tööde teostamisega saab maaparandussüsteemi nõuetega vastavusse viia. Hinnangu toime piirdub sellega, et selle alusel kantakse andmed maaparandussüsteemi kohta vastavasse registrisse (MaaParS § 99 lg 3) ning seeläbi loetakse rajatisele antuks kasutusluba. 8) Xxxxx kinnistu omanik soovis oma kinnistul paikneva vana maaparandussüsteemi arvele võtta ja korrastada. Vastava süsteemi eesvool, mis on ajalooliselt paiknenud kaebaja omandis oleval kinnistul ja arvestab loodusseadustest tulenevat vee voolamise suunda (pinnareljeef, millest tingituna voolab vesi Xxxxxx kinnistul asuva raba poole), tuleb kogu süsteemi toimimise tagamiseks MaaParS nõuetega kooskõlla viia, kuid mingil põhjusel ei soovi Xxxxxx kinnistu omanik seda teha. Teoreetiliselt võimalikud alternatiivsed lahendused liigvee
6(11)
3-22-117 ärajuhtimiseks tähendavad sisuliselt ca 4 ha metsa kuivendamist pumpamissüsteemide või uute kraavide mäest läbi kaevamisega ning need on ühelt poolt ebamõistlikult kallid ja teiselt poolt vastuolus keskkonnahoiu põhimõtetega. 9) Otsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Otsuses on viidatud protokollis nr KP_2109194 tuvastatud asjaoludele. Vaidlustatud otsuse andmisele eelnenud haldusmenetluses ja vaidemenetluses ei esinenud selliseid minetusi, mis peaks kaasa tooma vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamise. Kaebuses taotletud registrikande kustutamiseks puudub alus.
9.Kolmas isik kaebusele vastust ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohtu menetluses on nõue PTA 25.08.2021 otsuse (dtl 14-15) tühistamiseks. Selle otsusega hindas PTA maaparandussüsteemi LAOSE METS seisukorda ja luges mh kaebaja kinnistul asuvad veejuhtmed maaparandussüsteemi ehitise osaks. Ühtlasi on märgitud, et maaparandussüsteemide registrisse kandmisega loetakse kasutusluba maaparandussüsteemile LAOSE METS antuks. Selliselt moodustavad PTA 25.08.2021 otsus ja selle alusel kasutusloa antuks lugemine kohtu hinnangul ühtse haldusakti. Samuti on kohtu menetluses nõue PTA 17.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks ja PTA kohustamiseks kustutada 25.08.2021 otsuse alusel tehtud registrikanne maaparandussüsteemide registris. Kohus selgitas kaebust menetlusse võttes kaebuses esitatud PTA 25.08.2021 otsuse tühisust puudutavate argumentide kohta täiendavalt, et neid saab hinnata ka tühistamiskaebuse alusel, sest HKMS § 41 lg 4 võimaldab ka tühistamiskaebuse alusel teha kindlaks haldusakti tühisuse.
11.Vaidlusalune PTA 25.08.2021 otsus „Hinnang maaparandussüsteemi seisukorrale“ on antud MaaParS § 99 lg 2 alusel ja lähtudes Xxxxx kinnistul kohapealse ülevaatuse tulemustest, mis on kajastatud protokollis nr KP_2109194 (dtl 11-12). PTA leidis 25.08.2021 otsuses, et kokku kolmel katastriüksusel asuvad veejuhtmed moodustavad maaparandussüsteemi ehitise LAOSE METS, mida on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega. Samuti märkis PTA, et maaparandussüsteemide registrisse kandmisega loetakse kõnealusele maaparandussüsteemile kasutusluba antuks. Akti lisadeks on asukoha plaan ning tehniliste andmete teatis. PTA jäi 17.12.2021 vaideotsuse seisukohale, et maaparandussüsteem oli nähtav Maa-ameti kaardil, vajalike tööde maht süsteemi nõuetekohaseks viimiseks ei ületa määruse nr 75 §-des 2 ja 3 toodut ning olemasolev reguleeriv võrk suubub eesvoolu, mille määramisel võeti aluseks maapinna reljeefi arvestades madalamal asuva pinnavormi kui suubla asukoht, sest maaparandussüsteemil puudub veekogu kui suubla. Halduskohtule kaebuse esitamise järgsel ajal on PTA oma varasema hinnangu õigsust kontrollinud Xxxxxx kinnistul mõõdistustööde läbiviimise teel – Xxxxxx kinnistul toimus 09.02.2022 täiendav ülevaatus ja mõõtmine, mille käigus mõõdeti Xxxxxx kinnistul oleva eesvoolukraavi pikkust, keskmist sügavust ja laiust ning mille kohta koostati protokoll KP_2200616 (dtl 65-67).
12.Kaebaja on PTA 25.08.2021 otsuse vaidlustanud põhjusel, et see rikub tema õigust oma omandit vabalt kasutada. Kaebaja peab akti esmalt tühiseks, kuna sellest ei selgu õigused ja kohustused, eelkõige küsimus, kellele on pandud kohustus maaparandushoiutööde teostamiseks. Tühisuse aluste puudumisel palub kaebaja akt tühistada, kuna see on põhjendamata, vastustaja pole teostanud kaalutlusõigust ning kaebaja jäeti menetlusse kaasamata. Kaebaja leiab, et maaparandussüsteemi LAOSE METS maaparandussüsteemide registrisse kandmine oli õigusvastane, kuna süsteem ise puudub ning seda pole võimalik
7(11)
3-22-117 MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia üksnes maaparandushoiutööde tegemisega. Kaebaja toob välja, et kohas, kuhu kaardil on määratud eesvool rajada, ei ole kunagi kraavi asunudki.
13.Kohtu hinnangul ei ole alust pidada PTA 25.08.2021 otsust tühiseks. HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine juhul, kui sellest ei selgu selle andja või adressaat, haldusakti ei ole andnud pädev haldusorgan, akt kohustab toime panema õigusrikkumise või ei selgu sellest õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või ei ole akti võimalik muul objektiivsel põhjusel kellelgi täita. Neid aluseid praegusel juhul ei esine.
14.Vastustaja põhjendustest nähtuvalt on ta MaaParS § 99 lg-st 1 lähtudes lugenud maaparandussüsteemile kasutusloa antuks põhjusel, et sai vastava taotluse kolmandalt isikult, kes soovis erametsakeskuse metsatoetuse meetme raames teostada kraavide korrastamist metsa üleujutuste vältimiseks. Iseenesest õige on vastustaja positsioon, et teadaoleva maaparandussüsteemi ülevaatust saab MaaParS § 99 regulatsioonist tulenevalt pidada seaduspäraseks viisiks varasematele, maaparandussüsteemide registrisse kandmata maaparandussüsteemidele kasutusloa antuks lugemiseks. MaaParS rakendussätete peatükis paiknev § 99 sätestab üldised tingimused, mille esinemisel on süsteemi tagantjärele kandmine maaparandussüsteemide registrisse võimalik. Üheks selliseks on üldistatult olukord, kus süsteemi registrisse kandmiseks vajalikud andmed on nähtavad olemasolevalt kaardilt ning süsteem vastab nõuetele või on seda võimalik hoiutöödega nõuetega vastavusse viia.
15.MaaParS seletuskirjas on selgitatud, et valdav osa maaparandussüsteemidest on ehitatud enne Eesti taasiseseisvumist ning olemasolevate süsteemide õiguslik korraldamine on olulise tähtsusega, lisaks on regulatsiooni eesmärgiks pidurdada süsteemide toimimisvõime edasist halvenemist, kuna maaparandushoidu tehakse uuringutest nähtuvalt valdavalt ebapiisavalt ja maa kuivendusseisund on halvenenud. Rakendussätete eesmärgiks on muuta olemasolevate süsteemide registrisse kandmine osapooltele mõistetavaks ja paindlikumaks. MaaParS § 99 regulatsiooni vajadust on seletuskirjas põhjendatud asjaoluga, et olemasolevate süsteemide registrisse kandmise toimingud on varasemas praktikas küsimusi tekitanud ning seda mh olukordades, kus osa maaomanikke tahab ja osa ei taha süsteemi registrisse kanda.
16.Praegusel juhul ei ole MaaParS § 99 alusel süsteemi registrisse kandmise ja sellega kasutusloa antuks lugemisega – kusjuures seaduse tekstist ja seletuskirjast nähtuvalt ei vaja selline tegevus konkreetse kinnisasja omaniku sooviavaldust, vaid vastustaja peaks nõuetele vastavad või nendega vastavusse viidavad süsteemid registrisse kandma ka ilma omaniku sooviavalduseta – kohtu hinnangul sätestatud vastukäivaid õigusi või kohustusi ega pandud kellelegi ka otseselt konkreetsete maaparandushoiutööde teostamise kohustust. Vastustaja märgib õigesti, et vaidlustatud otsuses sisalduva hinnangu toime piirdub antud ajahetkel sellega, et selle alusel kantakse andmed maaparandussüsteemi kohta vastavasse registrisse (MaaParS § 99 lg 3) ja loetakse rajatisele antuks kasutusluba.
17.Kuna eeltoodust tulenevalt pole alust pidada PTA 25.08.2021 otsust tühiseks, jääb kohtuasja põhisisuks küsimus, kas PTA 25.08.2021 otsus kui hinnang maaparandussüsteemi seisukorrale ja kasutusloa antuks lugemine maaparandussüsteemile oli õiguspärane.
18.Kasutusloa andmist enne 01.07.2003 ehitatud maaparandussüsteemile, mille andmed on nähtavad olemasoleval kaardil, kuid mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata, reguleerib MaaParS § 99. Selle kohaselt loetakse registrisse kandmata maaparandussüsteemile kasutusluba antuks, kui 1) süsteem on ohutu; 2) süsteemi reguleeriv võrk tagab mulla
8(11)
3-22-117 veerežiimi, mis sobib maaviljeluseks; 3) süsteemi eesvool tagab liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku; 4) olemasolevalt kaardilt on nähtavad MaaParS § 101 lg 1 p-des 2‒6 nimetatud andmed; 5) süsteemi avatud eesvool on kantud Eesti topograafia andmekogusse (MaaParS § 99 lg 1). Seejuures loetakse p-des 2 ja 3 sätestatud nõuded täidetuks, kui PTA hinnangul saab maaparandussüsteemi nende nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutöö tegemisega (MaaParS § 99 lg 2). Maaparandushoiutööde alla kuuluvad nii maaparandussüsteemi hooldamine kui ka selle uuendamine (vt MaaParS §-d 4446, määruse nr 75 §-d 2 ja 3), kuid mitte maaparandussüsteemi rekonstrueerimine.
19.Asjas puudub vaidlus selle üle, et kõne all olevad kraavid olid rajatud enne 01.07.2003 ning eelnevalt maaparandussüsteemide registrisse kandmata. 25.08.2021 otsuse lisaks oleva tehniliste andmete teatise kohaselt on ehitise kasutusele võtmise aastaks 1942. Vastustaja on tuginenud asjaolule ja selleski puudub iseenesest vaidlus, et maaparandussüsteemi kohta olid olemasolevalt kaardilt (vastustaja on viidanud https://xgis.maaamet.ee kaardirakenduse põhikaardile ja reljeefi kaardile) nähtavad süsteemi kohta vajalikud andmed, eelkõige kraavid/veejuhtmed ise. Vastustaja asus 25.08.2021 otsuses eelneva alusel seisukohale, et veejuhtmeid, mis moodustavad maaparandussüsteemi ehitise LAOSE METS, on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega.
20.Kaebaja on viimase seisukoha vaidlustanud. Vaideotsuses refereeritud kaebaja väidetest nähtuvalt on kaebaja juba vaiet esitades toonud välja probleemi, et kraavid on kinni kasvanud ja nende kaudu kaudu vee juhtimine võimatuks muutunud, mistõttu nende kasutuselevõtt eeldaks kraavide rekonstrueerimist. Ka kaebuse üheks põhiküsimuseks on vaidlus, kas kõnealuseid kraave veejuhtmetena saab pidada maaparandussüsteemiks, mille kandmine registrisse oleks MaaParS §-st 99 tulenevalt võimalik. Kaebaja viitab ka, et PTA ei hinnanud eesvoolu enne selle registrisse kandmist.
21.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kõnealusele küsimusele sisuliselt vastanud. PTA 25.08.2021 otsuse järgi põhineb hinnang, et maaparandussüsteem on võimalik maaparandushoiutööde tegemisega MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia, eelkõige 16.08.2021 kohapealse ülevaatuse tulemustel, mis on kajastatud protokollis nr KP_2109194. Vastustaja vastuses on selgitatud, et kohapeal teostati paikset visuaalset ülevaatust, mille käigus mõõdeti kuivenduskraavi sügavuseks 0,4 m ja pealt laiuseks 2,0 m. Samas ei ole protokolli ega ka selles viidatud välitööde lehe põhjal (dtl 30) võimalik tuvastada, milliseid kraave antud ülevaatusel hinnati. Nii protokollis sisalduv tuvastatud asjaolude kirjeldus, protokollile lisatud fotod, välitööde leht kui ka asjaolu, et kaebajat ei olnud ülevaatusest teavitatudki, viitavad pigem sellele, et kohapeal on hinnatud üksnes Xxxxx kinnistul asuvate kraavide seisukorda. Vaidlus puudub selles, et kaebajat ei teavitatud ei kavatsusest maaparandussüsteem registreerida ega ka 16.08.2021 toimuvast ülevaatusest. Ülevaatusest teavitati eelnevalt üksnes kolmandat isikut (dtl 30). MaaParS §-s 99 sätestatud menetluse puhul ei ole küll otsesõnu nõutud kõigi huvitatud isikute menetlusse kaasamine, kuid säte näeb siiski ette, et PTA-l on mh süsteemi nõuetele vastavusse viimiseks vajalikele töödele hinnangu andmiseks õigus viibida kinnisasjal, millel maaparandussüsteem paikneb, kuid seda juhul, kui ka maaparandussüsteemi omanik või tema volitatud isik viibib kohapeal või on kinnisasjal viibimise aeg temaga kokku lepitud (lg 10). Praegusel juhul kaebajaga tema kinnistul viibimise aega kokku lepitud ei olnud. Seega ei kinnita miski, et vastustaja oleks enne maaparandussüsteemi registrisse kandmist üle vaadanud ka Xxxxxx kinnistul asuvad ja Maaameti põhikaardilt nähtuvad veejuhtmed, mille vastustaja on otsuses lugenud süsteemi eesvooluks.
9(11)
3-22-117
22.Ehkki vastustaja märgib õigesti, et vaidlustatud otsuse sisuks on eelkõige hinnangu andmine selle kohta, kas maaparandushoiutööde teostamisega saab maaparandussüsteemi nõuetega vastavusse viia, mitte otseselt kellelegi konkreetsete kohustuste panemine, tuleb siiski arvestada, et maaparandussüsteemi eesvooluna registrisse kantud veejuhtmed võivad edaspidi muutuda järelevalvemenetluses vastustaja enda ettekirjutuse objektiks – kuna maaparandussüsteem on kinnisasja oluline osa, tekiks kaebajal kui kinnisasja omanikul ühtlasi süsteemi omanikuna seadusest tulenev kohustus süsteemi korras hoida ehk hoiukohustus (MaaParS § 49 lg 1 p 1). Lisaks on maaparandussüsteemide registri andmed aluseks seadusest tulenevatele erinevatele kitsendustele. Seda arvestades ei saa õiguspäraseks pidada selliste veejuhtmete eesvooluna registrisse kandmist, mille toimivuse või mille nõuetele vastavusse viimiseks vajalike tööde mahu tuvastamiseks pole eelnevalt mingit ülevaatust teostatud.
23.Kohus viitas eelnevalt, et asjaoludest ei nähtu, et PTA oleks enne otsuse tegemist, aga ka vaidemenetluse käigus kaebaja kinnistut puudutavas osas veendunud, ega tehniliste andmete teatise järgi juba 1942. a kasutusele võetud süsteem pole praeguseks faktiliselt kasutusest välja langenud või milliste tööde teostamine oleks veejuhtmete eesvooluna kasutusele võtmiseks vajalik. Kohtul oleks iseenesest võimalik arvestada kohtumenetluses ka haldusorgani poolt vaidemenetluses esitatud põhjendustega, lugedes need haldusaktiga üheks tervikuks. Praegusel juhul on kaebaja vastavad väited vaidemenetluses aga jäetud täiesti tähelepanuta. Vaideotsus koosneb valdavalt maaparandusseaduse ja selle seletuskirja refereeringust, sidumata neid mingilgi viisil kaebaja etteheidetega. Vaideotsuses on selgitatud, et hinnangu andmiseks teeb järelevalveametnik pistelised mõõtmised, kuid pole välja toodud, kus on kirjeldatud mõõtmised tehtud. Vajalike tööde mahu osas tugineb vaideotsus maaparanduse ülevaatuse protokollile, kuid protokollis on seda täielikult põhjendamata üksnes sedastatud, et tööde maht ei ületa hoiutööde mahtu. Kohus märgib, et maaparandusseadus lähtub seletuskirja kohaselt tõsiasjast, et erametsamaal paiknevad ning seni registrisse kandmata süsteemid on valdavalt niivõrd kesises tehnilises seisundis, et süsteeme rekonstrueerimata ei saagi neid süsteemidena käsitada (seletuskirja lk 100). Seda teades eeldanuks ka praegusel juhul süsteemi registrisse kandmine vähemalt elementaarsel tasandil süsteemi, sh eesvoolu seisundi eelnevat hindamist, eriti olukorras, kus vastav küsimus oli vaidemenetluses tõstatatud.
24.PTA vastusest kaebusele nähtub, et alles pärast kaebaja poolt kaebuse esitamist halduskohtule asus PTA kontrollima oma algse hinnangu õigsust, viies kaebaja kinnistul läbi mõõdistustööd. Toimingu läbiviimise kohta on koostatud protokoll KP_2200616 koos lisadega (dtl 65-72). Protokolli põhjal koostatud teabenõude vastusest (dtl 73) nähtub, et Xxxxxx kinnistul oleva 260 m pikkuse eesvoolukraavi keskmiseks sügavuseks on mõõdetud 0,8 m ja pealt laiuseks ligi 3 m. Kaebaja teabenõude vastates on PTA kaebajale ühtlasi selgitanud, et eesvoolukraavi lähtest kuni 150 m allavoolu vajab veejuhe täiendavalt setetest puhastamist, tormimurru ja raiejäätmete likvideerimist veejuhtme sängist ning paisutuse eemaldamist, kulgedes edasi piisavalt sügaval, et tagada liigvee takistusteta äravool, kusjuures liigvee takistusteta rabasse juhtimiseks tuleks rajada madal lühike vesivagu.
25.Ka ülaltoodud selgitusi arvestades ei saa kohtu hinnangul siiski nõustuda PTA seisukohaga, justkui kinnitaksid 09.02.2022 teostatud mõõdistustööde tulemused tagantjärgi, et PTA poolt algselt visuaalse ülevaatusega tuvastatud andmetele tuginedes antud hinnang oli õige ja et asjassepuutuvaid maaparandussüsteemi rajatisi on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutööde tegemisega. Mõõdistamistööd kinnitavad kohtu arvates eeskätt veejuhtme paiknemist kaebaja kinnistul, mitte aga selle nõuetekohasust, sh nõuetele vastavusse viimiseks vajalike tööde mahtu. Tuleb arvestada, et maaparandusseaduse
10(11)
3-22-117 seletuskirja kohaselt võib eesvoolust sette eemaldamine kui üks tavapärasemaid maaparandustöid olla olenevalt sette mahust kas eesvoolu hooldamine, uuendamine või ka rekonstrueerimine. Nimelt on seletuskirjast nähtuvalt maaparanduses probleemiks see, et kui eesvoolude hoidu ei ole varem piisavalt tehtud, ei pruugi eesvoolu uuendamisega enam olla võimalik selle toimimist tagada, vaid vajalikuks võib osutuda eesvoolu rekonstrueerimine. Eesvooludel eristab uuendamist rekonstrueerimisest eemaldatava sette keskmine maht – alla 10 km2 valgalaga eesvoolul on vastavaks piiriks 1,2 m3/m. Seletuskirjas on selgitatud, et töö sisu on mõlemal juhul sarnane, ent põhiline erinevus seisneb eemaldatava sette mahus (vt seletuskirja lk 72). Praeguses asjas pole aga olenemata kaebaja poolt vastava probleemi tõstatamisest ligikaudseltki hinnatud eemaldamisele kuuluva sette mahtu.
26.Kohus märgib täiendavalt, et õige on ka kaebaja väide 09.02.2022 mõõdistustööde teostamisest maaparandussüsteemide registrisse kantust erinevas asukohas, mis nähtub nii prokollile nr KP_2200616 lisatud asukohaplaanist (dtl 68) kui ka protokollis endas viidatud koordinaatidest (nt X6398066 Y635542; X6398101 Y635467), mis ei ühti kaardil tähistatud eesvoolu paiknemisega. Nimetatud asjaolule ei omista kohus siiski määravat tähtsust. Ka kaebaja ise viitab, et kaardil tähistatud asukohas puudub kraav või mingi muu rajatis, mida saaks maaparandussüsteemi eesvooluks pidada. Üksnes registrisse kantud ekslikud asukohaandmed ei saaks faktiliselt muuta maaparandussüsteemi olemasolu.
27.Eelnevast tulenevalt ei ole PTA 25.08.2021 otsus kohtu hinnangul HMS §-de 54 ja 56 järgi õiguspärane. HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sedastust, et maaparandussüsteem on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega, tuleb praegusel juhul pidada haldusakti üheks kandvaks põhjenduseks, ent ülaltoodust tulenevalt puudub kohtul võimalus veenduda, et selles osas puudulikud põhjendused ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega ehkki pole välistatud, et vastustaja jõuab kaebaja seisukohti sisuliselt kaaludes ja oma järeldusi asjakohaselt põhjendades samasuguse tulemuseni, tuleb PTA 25.08.2021 otsust ja vaideotsust praegusel juhul pidada õigusvastaseks ja need HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel tühistada. Kaebaja on taotlenud ka PTA kohustamist maaparandussüsteemide registrist maaparandussüsteemi LAOSE METS puudutava kande kustutamiseks. Kuna kohus tühistab kande põhjustanud haldusakti, tuleb rahuldada ka õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue ja HKMS § 5 lg 1 p 5 alusel teha vastustajale ettekirjutus kustutada maaparandussüsteemide registrist maaparandussüsteemi LAOSE METS puudutav kanne.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot ja kandnud esindajakulusid 720 eurot. Esitatud on HKMS § 109 lg 1 kohased kuludokumendid. Kohtul pole alust pidada õigusabikulude nõuet asja mahtu ja keerukust arvestades ülepaisutatuks. Menetluskulu 740 eurot tuleb seega tervikuna vastustajalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.