Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 07.11.2023, Tartu 3-22-1168 X ja Y kaebus Tartu valla kohustamiseks rajada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid vastavalt Tartu Vallavolikogu 28.02.2007. a otsusega nr 25 kehtestatud Tila külas asuva Xxx maaüksuse ja Xxx maaüksuse detailplaneeringule Tartu Halduskohtu 14.10.2022. a otsus Tartu valla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad X ja Y Esindaja v.adv. Rene Varul Vastustaja Tartu vald Esindaja v.adv. Margo Lemetti
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.10.2022. a otsus muutmata, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Mõista Tartu vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 1074 (tuhat seitsekümmend neli) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 07.12.2023 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vallavalitsus algatas 22.12.2004. a. korraldusega nr 572 Tartu vallas Tila külas Xxx kinnistu detailplaneeringu ning kohustas vallavanemat sõlmima lepingu Zga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks.
2.Tartu Vallavolikogu kehtestas 28.02.2007. a otsusega nr 25 Tila külas asuva Xxx ja Xxx maaüksuste detailplaneeringu. Nimetatud planeeringuala hõlmab kinnistuid aadressiga xxx, Tila küla, Tartu vald (registriosa nr xxx, omanik X) ja xxx, Tila küla, Tartu vald (registriosa nr xxx, omanik Y).
3.X ja Y esitasid 29.03.2022 Tartu Vallavalitsusele taotluse endise Xxx kinnistu detailplaneeringualale ettenähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamiseks.
4.Tartu Vallavalitsus teatas 25.04.2022. a kirjas, et ei rahulda 29.03.2022. a taotlust. Vald märkis, et vallavolikogu 28.02.2007. a otsuses nr 25 ega detailplaneeringu seletuskirjas ei ole viidatud, et planeeringuala ÜVK süsteemi väljaehitamine jääks kohaliku omavalitsuse teostada või kanda. Sellist kohustust ei lähtunud vallale ka planeeringu kehtestamise hetkel kehtinud planeerimisseaduse redaktsioonist. Ka ei seatud otsusega ehitus- või kasutuslubade väljaandmist sõltuvusse ÜVK süsteemi väljaehitamisest. Vald on teinud kulutusi ja investeerinud Xxx tn ÜVK süsteemi rajamisse. Xxx ja Käänu tn-le on rajatud uued torustikud ning vald on tellinud torustikutööde projektid, mis teevad kinnistuomanike liitumised võimalikuks.
5.X ja Y esitasid 25.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nad palusid kohustada Tartu valda rajama omal kulul 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ÜVK trassid vastavalt Tartu Vallavolikogu 28.02.2007. a otsusega nr 25 kehtestatud detailplaneeringule ja selles toodud tehnovõrkude planeeringule, rajades mh uued torustikud Xxx 21 kinnistust kuni Xxx põik 6 kinnistu piirini. Kaebuse põhjendused: Vastustajal on ÜVK trasside väljaehitamise kohustus hoolimata arendaja pankrotistumisest. Kaebuse eesmärk on sundida valda viima ellu 2007. a kehtestatud detailplaneering. Arendaja pankrotistumise korral ei saa jääda detailplaneeringu tegevuskavad realiseerimata. Kaebajad saavad tugineda kehtivale planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg-le 1 ja nõuda planeeringukohaste tehnorajatiste väljaehitamist.
6.Tartu vald palus 27.06.2022. a vastuses lõpetada asja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu ning menetluse jätkamise korral jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Vallavolikogu 28.02.2007. a otsuses ega detailplaneeringu seletuskirjas ei ole viidatud, et planeeringuala ÜVK süsteemi välja ehitamine jääks valla teostada või kanda. Sellist kohustust ei lähtunud vallale ka planeeringu kehtestamise hetkel kehtinud planeerimisseaduse redaktsioonist. Otsusega ei seatud ehitus- või kasutuslubade väljaandmist sõltuvusse ÜVK süsteemi väljaehitamisest. PlanS § 131 lg 1 ei käsitle ÜVK süsteemi väljaehitamise kohustust, vaid avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste ehitamist. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 6 lg-le 1 on vee-ettevõtjal õigus võtta ÜVK-ga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Kaebajate taotlused on reaalselt mittesaavutatavad, sest detailplaneeringu ja selles toodud tehnovõrkude planeeringu alusel ei ole võimalik ÜVK süsteemi rajada. Ka ajaline piir 6 kuud ei ole reaalselt saavutatav.
7.Tartu Halduskohus jättis 21.07.2021. a määrusega Tartu valla taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus rahuldas 14.10.2022. a otsusega kaebuse (resolutsiooni p 2); kohustas Tartu valda hiljemalt 3 kuu jooksul kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumisest uuesti läbi vaatama kaebajate 29.03.2022. a taotluse (resolutsiooni p 3); mõistis vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 2068 eurot (resolutsiooni p 4). Otsuse põhjendused:
1) Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt ei ole planeeringualal (s.h kaebajate kinnistutel) lubatud lokaalsed reoveepuhastid. Y sõnul on ta saanud vallast suulise vastuse, et septiku paigaldamine ei ole lubatud (istungil 00:38:23). Seega on kaebajatel õigustatud ootus, et detailplaneeringujärgsed rajatised välja ehitataks. Seda ei mõjuta asjaolud, et kaebajad olid kinnistuid ostes trasside olukorrast teadlikud ega kas trasside olukord mõjutas kinnistute hinda nende soetamise ajal. Kaebajatele ei saa panna kohustust rajatiste välja- või ümberehitamiseks ja/või rahastamiseks, mida kohalik omavalitsus on enda territooriumil võimaldanud ehitada, kuid mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. 2) Vastustaja ja Z vahel sõlmitud lepingut ei ole kohtule esitatud ega teatatud, kust on tõend leitav. Vastustaja esindaja väljendas istungil, et Zle sooviti 22.12.2004. a korraldusega nr 572 üle anda detailplaneeringu koostamise ja selle eest tasumise ülesanne, kuid silmas ei ole peetud detailplaneeringu realiseerimise (s.h trasside ehitamine) rahastamist (istungil 01:02:13). Seega ei ole tõendatud, et vastustaja on detailplaneeringu alusel trasside väljaehitamise ja selle rahastamise kohustuse arendajale üle andnud. 3) Ei ole ilmnenud, et vastustaja oleks detailplaneeringut kehtestades määratlenud objektide rahastamiseks kohustatud isikud või oleks sõlminud nendega halduslepingud vastava kohustuse ülevõtmise kohta. Kohaliku omavalitsuse üksus võtab riski, kui algselt planeeringust huvitatud isik (nt kinnisvaraarendaja) ei suuda planeeringut ellu viia (mh pankrotistumise korral), jäävad välja ehitamata piirkonna arenguks hädavajalikud tehnorajatised, siis ei saa nende väljaehitamise ja rahastamise kohustus üle minna kinnisasja omandanud isikutele. Omavalitsus ei saa leppida olukorraga, kus elanikel ei ole võimalik tarbida tänapäevasele standardile vastavaid eluks hädavajalikke teenuseid (vesi, kanalisatsioon). 4) Ei nõustu vastustajaga, et kõnealused kanalisatsioonirajatised ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud tehnorajatised. Kuigi detailplaneeringus ette nähtud rajatised teenivad ka iga kinnistuomaniku huve ükshaaval, on tegemist piirkonda teenindava terviklahendusega, mille ülesanne on hügieeni- ja keskkonnanõudeid järgiva teenuse tagamine ulatuslikumalt kui üksikute isikute huvides. 5) PlanS § 131 lg-s 3 sätestatu ei tähenda üksnes korraldamise kohustust, vaid ka planeeringuala rajatiste otstarbekohase kasutamise tagamist. Ei ole alust järelduseks, et varasematest planeeringutest võrsunud kohustused lakanuks kehtiva PlanS-i jõustumisel olemast. 6) Kaebajad avaldasid istungil (00:43:02, 0045:23) valmisolekut tasuda liitumistasu ca 2000 eurot. Detailplaneeringule vastavate rajatiste puudumine on eelduslikult tekitanud reostuse, mille likvideerimise kulu on vee-ettevõtja pidanud liitumistasu kujunemisel oluliseks arvesse võtta. Kujunenud olukorda reovee ärajuhtimisel ei saa ette heita kaebajatele. 7) Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb vastustajal arvestada kaebajate õiguspärase ootusega, et kehtivast detailplaneeringust ei tulenenud neile kohustust vee- ja kanalisatsioonirajatised välja ehitada ning seda rahastada. Ka tuleb arvestada kaebajate seisukohaga, et piirkonda majapidamiste lisandumisel võib kaebajatele rajatiste ehitamise kulude kanda jätmine olla ebaproportsionaalne, kui nende rajatiste kaudu tagatakse lisanduvate majapidamiste ÜVK süsteemiga liitumine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.Tartu vald esitas 14.11.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.10.2022. a otsuse ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohtul olnuks võimalik kohustada vastustajat kaebajate taotlust uuesti läbi vaatama, kui kohus oleks vastustaja vastuse, millega taotlus lahendati, tühistanud kui keelduva haldusakti. Kohtuotsuse põhjendustes puudub analüüs vastustaja 25.04.2022. a kirja õiguspärasuse kohta. 2) Kohus ei toonud välja, millisest materiaalõiguse normist tuleneb, et vastustajal esineb detailplaneeringukohase ÜVK rajatiste väljaehitamise osas kohustusi või millised need
kohustused on. Kaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 5 (kohtuotsuse p 30). Kohus ei ole üheselt mõistetavalt, selgelt ja veenvalt välja toonud, millised on vastustaja kohustused, mis kohtu arvates on täitmata. 3) Kaebajatel puudub ÜVVKS § 5 lg-s 2 viidatud liitumisleping ning §-s 13 viidatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse müümise leping. Vald on kasutuslubade väljastamisel nõudnud kanalisatsiooni- ja veetrassi liitumise lepinguid. Seda kinnitas X ka istungil. Kohus ei asunud järeldusele, et vastustajale tulnuks mõnest õigusnormist või haldusaktist kohustus rajada trassid omal kulul. Lisaks avaldasid kaebajad istungil valmisolekut tasuda liitumistasu mingis osas. Sellega võib lugeda neid loobunuks kohustamisnõude rahuldamisest osas, mis puudutas vastustaja kohustamist rajada ÜVK süsteem omal kulul. Puudub õigusnormist või haldusaktist tulenev kohustus, mis vastustajal oleks täitmata. 4) Kohtu suunised taotluse uuesti läbivaatamiseks on vastuolus ÜVVKS-i regulatsiooniga. ÜVK-ga liitujal tuleb liitumistasu kaudu tasuda kulutused, mis kaasnevad ÜVK väljaehitamisega. Sellist tõlgendust kinnitab ÜVVKS § 61. Kaebajad olid kinnistuid ostes teadlikud, et kanalisatsioonisüsteem ei ole ühendatud vee-ettevõtja hallatavasse ühiskanalisatsioonisüsteemi, nagu nägi ette detailplaneering. Sellest tulenevalt ei saa neile kohalduda ÜVVKS § 6 lg 11. Vaidlus selle üle, kas 10 000 euro suurune liitumistasu on põhjendatud, väljub haldusasja piiridest. Seega on asjakohatu kohtu argumentatsioon, mis puudutab liitumistasu suurust. Liitumistasu suurus on reguleeritud ÜVVKS §-dega 6 ja 61 ning seda küsimust ei saa kohalik omavalitsus lahendada kaebajate 29.03.2022. a taotluse uue läbivaatamise käigus. Selle küsimuse lahendamine on määratud vee-ettevõtja pädevuses.
10.X ja Y paluvad 12.12.2022. a vastuses jätta valla apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Valla 25.04.2022. a kirjas puuduvad viited, et tegemist oleks haldusaktiga. Kaebajad esitasid kohustamiskaebuse, et kohus kohustaks valda toimingute tegemiseks ehk ÜVK trasside rajamiseks. 2) Kui kohtul ei ole RVastS § 6 lg-st 5 tulenevalt võimalik teha valda kohustavat ettekirjutust, siis on loogiline, et kohus kohustas valda uuesti kaebajate taotlust lahendama. 3) Vallal on detailplaneeringust tulenev kohustus trasside rajamiseks. Sellise kohustuse võib vald täita vee-ettevõtja või mõne muu isiku kaudu. Kaebajad ei ole millestki loobunud. 4) Liitumise küsimus ei ole käesoleva vaidluse peateema.
11.Tartu vald palub 25.09.2023. a seisukohas rahuldada apellatsioonkaebus ning mõista kaebajatelt vastustaja kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Seisukoha põhjendused: 1) Detailplaneeringule ja selle täitmisele saab kohaldada selle kehtestamise ajal kehtinud õigusnorme. Kui vastustaja ei ole detailplaneeringu kehtestamise otsuse ega seletuskirja kohaselt võtnud veevärgi- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise kohustust, ei ole andnud seda halduslepinguga üle arendajale ning selline kohustus ei tulenenud vastustajale detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud õigusest, ei saa kaebajatel olla subjektiivset õigust nõuda vastustaja kohustamist ehitada trassid välja vastustaja kulul. 2) PlanS § 131 lg-s 3 on silmas peetud detailplaneeringuala välise alaga ühendatuse tagamist planeerimisõiguslike vahenditega. Vaidluse all ei ole detailplaneeringu alale kavandatud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide ühendamise küsimus detailplaneeringu ala välise alaga. 3) Kuna vastustajal ei ole kohustust ehitada välja detailplaneeringu alale kavandatud vee- ja kanalisatsioonisüsteeme omal kulul, peavad nende väljaehitamiseks vajalikud kulud sisalduma vee-ettevõtja poolt küsitavas liitumistasus. Halduskohtu seisukohad on vastuolus ÜVVKS regulatsiooniga.
12.X ja Y märgivad 06.10.2023. a seisukohas, et nad saavad tugineda praegu kehtivale PlanS § 131 lg-le 1 ja nõuda planeeringukohaste tehnorajatiste väljaehitamist. Kehtiv detailplaneering paneb vallale kohustuse kaebajate kinnistute juures trasside väljaehitamiseks. Valla kohustuse trasside väljaehitamiseks näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
14.Pooled vaidlevad ka apellatsiooniastmes selle üle, kas kaebajatel kui endise Xxx kinnistuga hõlmatud olnud uute kinnistute omanikel on subjektiivne õigus nõuda vastustajalt Tartu Vallavolikogu 28.02.2007. a otsusega nr 25 kehtestatud Xxx ja Xxx maaüksuste detailplaneeringuga (edaspidi detailplaneering) ettenähtud ühisveevärgija kanalisatsioonitrasside (trassid) rajamist viisil, kus sellega seotud kulud jäävad vastustaja kanda. Kohtumenetluses on kaebajad väljendanud ka seisukohta, et nad oleksid nõus sellega, kui nende kanda ei jääks enam kui ca 2000 eurot trasside rajamise kulust (kohtuistungi protokoll 00:43:02, 00:45:23) .
15.Vastustaja vastusest kaebajate taotlusele nähtub, et vastustaja on trasside rajamise kulude kandmisest keeldunud nii põhjusel, et tal puudub selleks detailplaneeringu ja seaduse alusel kohustus kui ka selgitusega, et vastustaja on juba omalt poolt teinud kulutusi ja investeerinud Xxx tn ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rajamisse – Xxx ja Käänu tänavale on rajatud uued torustikud ja valla poolt on tellitud kavandatavate torustikutööde projektid (M. Taklai töö), mis teevad võimalikuks kinnistuomanike liitumise Tartu Veevärgiga (vt vastustaja 25.04.2022. a vastus kaebajate taotlusele).
16.Halduskohus on käsitlenud vastustaja 25.04.2022. a keeldumist trasside oma kulul rajamisest toiminguna, millega võib kaebajate taotlust arvesse võttes nõustuda. Pikaaegsest kohtupraktikast tuleneb, et kohus peab kohustamisnõude rahuldama, kui kaebajal on õigus nõuda vastustajalt toimingut, toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud ja ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks olla õigus toimingule ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kui haldusakt on kehtiv ja näeb ette õiguse nõuda toimingut, on haldusorgan kohustatud toimingu sooritama, st haldusakti täitma, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, põhjendatusest või otstarbekusest1.
17.Ringkonnakohus uurib seetõttu esmalt, kas Tartu vallal on trasside väljaehitamise (korraldamise) ja finantseerimise kohustus kehtestatud detailplaneeringu kui haldusakti alusel (I) või seadusest tulenevalt (II), uurib seejärel, kas haldusasjas esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et vald on toimingu sooritanud (III), selgitab, millises ulatuses on võimalik kohustamiskaebust rahuldada (IV) ning lahendab viimaks menetlusosaliste taotlused ja jaotab menetluskulud (V). I
18.Tartu Vallavalitsuse 22.12.2004. a korraldusega nr 572 (tl 6) kinnitati Tartu vallas Tila külas asuva Xxx kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale ning tehti vallavanemale ülesandeks sõlmida leping Z detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise
RKHK 06.03.2001. a otsus asjas 3-3-1-2-01, p 1.
õiguse üleandmiseks. Lähteülesande p 4.10 kohaselt tuli koos planeeringuga näidata tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, sh vee- ja kanalisatsioonivõrgud ning p 5.4 kohaselt esitada detailplaneeringu koosseisus ka tehnovõrkude planeering. Sarnane detailplaneeringu lähteülesanne kinnitati Tartu Vallavalitsuse 09.02.2005. a korraldusega nr 58 ka Xxx kinnistu osas. Tartu Vallavolikogu 28.02.2007. a otsusega nr 25 kehtestati Tila külas asuvate Xxx ja Xxx kinnistute detailplaneering (tl 24).
19.Detailplaneeringu seletuskirja p. 3.7.1 järgi on planeeritud tehnovõrgud näidatud detailplaneeringu tehnovõrkude planeeringul. Seletuskirjas selgitatakse: „Planeeringuala kruntide teenindamiseks on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustik. Planeeritud puurkaevule on ette nähtud eraldi veetorustik ja linna ühisveetorustikuga on ette nähtud eraldi veeringtorustik. Rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustik ühendatakse OÜ Tartu Valla Kommunaal kuuluvate olemasolevate tehnovõrkudega. /.../ Väikeelamukruntidele, välja arvatud krundid positsiooninumbritega 27 ja 28, on keelatud rajada lokaalseid reoveepuhasteid või reoveekogumismahuteid ning puur- või salvkaeve.“
20.Detailplaneeringu jooniselt 7 „Tehnovõrkude planeering“ ning jooniselt 2 „Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“ nähtub, et planeeringualale on planeeritud nii puurkaev kui ka veetorustik ning isevoolne kanalisatsioonitorustik, kusjuures joonisel 2 on näidatud ka planeeritud vee- ja kanalisatsiooni liitumiskoht olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitorustikuga. Eeltoodu kinnitab, et kuigi detailplaneeringualale nähti ette puurkaev, planeeriti ka vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamist kuni Tartu valla vee-ettevõtjale kuuluvate tehnovõrkudega liitumiskohani. Detailplaneeringu punktis 3.12 „Planeeringu rakendamise võimalused“ selgitatakse: „Detailplaneeringujärgsed teed, tehnovõrgud ja haljasala ehitab välja planeeritava ala arendaja. Hoonetele ei väljastata Tartu Vallavalitsuse poolt enne kasutuslubasid, kui on välja ehitatud detailplaneeringujärgsed teed, tehnovõrgud ja -rajatised.“
21.Halduskohus pidas asja lahendamisel kaebajate kasuks oluliseks, et vastustaja ei määratlenud detailplaneeringut kehtestades objektide rahastamiseks kohustatud isikuid ega sõlminud nendega halduslepinguid (otsuse p 21) ning detailplaneeringus ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamise ja rahastamise kohustust halduslepinguga üle ei antud (otsuse p 31). Ringkonnakohus märgib, et kuigi halduskohtumenetluses kohtule vastavat halduslepingut ei esitatud, viib Tartu Vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu punkti 3.1.2 sõnastus järeldusele, et tehnovõrkude liitumiskohani väljaehitamise kohustus oli detailplaneeringu kohaselt planeeritava ala arendajal. Seda kinnitab ka asjaolu, et arendaja asus oma kulul trasse välja ehitama. Kohtuistungil selgitas kaebajate esindaja, et kaebajad omandasid krundid detailplaneeringu kehtestamise ajast hiljem (tl 107, 00:05:23). Seega andis detailplaneering kaebajatele õigustatud ootuse eeldada, et rajatakse vee- ja kanalisatsioonitorustik, mille kaudu liidetakse krundid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ning teiselt poolt kindluse vallale, et vastava torustiku rajab arendaja.
22.ÜVVKS § 3 lg 1 järgi on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. ÜVVKS § 4 lg-st 1 tuleneb samas, et ehitised ja seadmed, mida ei käsitata ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina § 3 lõike 1 tähenduses ja mille haldamiseks ei ole määratud vee-ettevõtjat ning mis liidetakse olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, et tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse nõuetekohane osutamine, loetakse olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kui peaasja oluliseks osaks asjaõigusseaduse § 107 lõike 2 tähenduses. Seega detailplaneeringus märgitud vee- ja
kanalisatsioonitrasse saanuks liitmisel linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga käsitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kui peaasja olulise osana.
23.AÕS § 107 lg 2 sätestab, et kui üht ühendatud asjadest tuleb lugeda peaasjaks, saab selle omanik ühendamise teel tekkinud tervikliku asja ainuomanikuks. ÜVVKS § 4 lg-st 2 tuleneb, et ehitiste ja seadmete selle osa omanikul, mis loetakse olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluliseks osaks asjaõigusseaduse tähenduses, on õigus õiglasele hüvitisele selle asja tegeliku väärtuse ulatuses olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitmise eelse seisuga. Seega kui detailplaneeringus kajastatud torustikud oleksid liidetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga nagu detailplaneeringu seletuskirjas märgitud, oleks nende omand üle läinud tolleaegsele OÜ-le Tartu Valla Kommunaal, praegu AS-le Tartu Vesi, kes pidanuks maksma arendajale õiglase hüvitise selle asja tegeliku väärtuse ulatuses liitumise eelse seisuga.
24.Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 05.04.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-63513 kuulutati välja detailplaneeringu järgse arendaja Z pankrot. Selleks, et selgitada, kuidas jagunevad kaebajate ning vastustaja õigused ja kohustused pärast arendaja pankrotti, tuleb järgnevalt selgitada asjassepuutuvaid õigusnorme ning nende tõlgendamise ja kohaldamise praktikat. II
25.KOKS § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas veevarustust ja kanalisatsiooni, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Samamoodi on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada planeeringute kui haldusaktide elluviimine2. Ringkonnakohus on seisukohal, et pärast arendaja pankrotti 2010. aastal tekkis õiguslikult uus olukord, kus detailplaneeringu elluviimine detailplaneeringu punktis 3.1.2 ettenähtud viisil arendaja poolt ja finantseerimisel oli võimatu. Sellises olukorras ei saanud vastustaja enam tugineda asjaolule, et ta on kehtiva haldusaktiga (detailplaneeringuga) detailplaneeringu järgse lahenduse elluviimise arendajale üle andnud. Planeeringu p-s 1.2 märgitud planeeringu eesmärk, milleks oli lahenduste andmine muu hulgas kruntide tehnovõrkudega varustamisele, kehtis samas endiselt. Samuti kehtis detailplaneeringu punkt 3.7, mis nägi ette krunte teenindava vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamise planeeringualal, detailplaneeringu joonistest nähtuvalt kuni tehnovõrkude liitumiskohani. Kohtupraktikas on leitud, et „pankrot tähendab vaid, et kohustuse täitmiseks tuleb vallal leida teine lahendus. Kui detailplaneeringut on asutud ellu viima, peab kohalik omavalitsus tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huve kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras“3. Seega tekkis vastustajal pärast arendaja pankrotti kehtestatud detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist tulenev kohustus korraldada detailplaneeringus ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine ja ühendamine Tartu valla vee-ettevõtjale kuuluvate olemasolevate tehnovõrkudega.
26.Halduskohtumenetluses tekkis poolte vahel vaidlus, kas kaebajatel on alus nõuda vastustajalt torustike rajamist ka kehtiva PlanS § 131 lõikele 1 tuginedes, mis sätestab: „Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.“ Nimelt leiab vastustaja, et ta ei saanud detailplaneeringut 2007. aastal kehtestades kuidagi teada, et 01.07.2015 jõustuv planeerimisseadus paneb talle sedavõrd kuluka kohustuse.
RKHK 09.06.2017. a määrus asjas 3-2-1-31-17, p 19. RKHK 02.12.2019. a otsus asjas nr 3-17-1909, p 21 ning 05.03.2019. a otsus asjas nr 3-13-385, p 12.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja väide toimingu õiguspärasuse kohtuliku kontrolli seisukohast asjakohane. Vastustaja poolt detailplaneeringu elluviimisest keeldumise kui toimingu kooskõla seadusega pidi halduskohus kontrollima toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega pidi halduskohus ühtlasi hindama kohustamiskaebuse õiguslikku alust, st kaebajate subjektiivse õiguse ning vastustaja kehtivast seadusest tuleneva kohustuse olemasolu toimingu tegemisest keeldumise aja seisuga. Kaebajate subjektiivne õigus sai vastustaja toimingust keeldumise ajal tugineda lisaks kehtivale detailplaneeringule ka PlanS § 131 lõikele 1.
28.Samas ei muudaks vastustaja toimingule antavat õiguslikku hinnangut ka see, kui lähtuda detailplaneeringu kehtestamise ajal 2007. aastal, samuti arendajale pandud kohustuse äralangemisel 2010. aastal kehtinud ehitusseaduse (EhS) §-st 13, mida on peetud kehtiva planeerimisseaduse § 131 lõike 1 eelkäijaks. EhS (kuni 31.08.2010 kehtinud redaktsioonis) § 13 sätestas: „Detailplaneeringu avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.“ Kohtupraktikas on nimetatud sätet tõlgendatud järgmiselt: „Ehitusseaduse §-s 13 ettenähtud tagamiskohustus sarnaneb varem planeerimis- ja ehitusseaduse §-s 47 sisaldunud tagamiskohustusele, mille kohta Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et see kohustus on täidetud, kui detailplaneeringukohased teed ja tehnovõrgud on ehituslikult lõpetatud. Selle kohustuse võib täita ka ehitusloa taotlejaga või muude isikutega teede ja tehnovõrkude väljaehitamist puudutavate kokkulepete sõlmimise ja täitmise kaudu. /.../ Põhimõtteliselt saab kohalik omavalitsus nimetatud kohustust vältida detailplaneeringu kehtestamata jätmise ning ehitusloa väljastamata jätmise teel. /.../ Kohaliku omavalitsuse tagamiskohustus EhS § 13 mõttes tähendab ka seda, et kohalik omavalitsus peab leidma detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude rajamiseks vajaliku raha. Finantseerimise korraldamine võib toimuda kokkuleppel arendajaga, kuid kokkuleppe mittesaavutamine ei vabasta kohalikku omavalitsust tagamiskohustusest.“4 Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sätet Riigikohtu lahendite valguses tõlgendada avaralt, st et see hõlmab lisaks vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamisele ka vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise kohustuse.
29.Haldusasja materjalide põhjal võib järeldada, et vastustaja ei vältinud käesoleval juhul ka enda tagamiskohustust sellega, et ta oleks jätnud detailplaneeringu kehtestamata või hoonetele kasutusload detailplaneeringu p-s 3.12 märgitud viisil väljastamata. Seega leidis vastustaja ekslikult, et tal puudub pärast arendaja pankrotistumist detailplaneeringu ja/või seaduse järgne kohustus korraldada trasside lõpuni ehitamine. III
30.Riigikohus on selgitanud, et kohustamiskaebus tuleb kohtul lahendada kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 esimene lause)5. Seega tuleb kontrollida ka seda, kas asjas esinevad tõendid, millest nähtub, et vastustaja on oma kohustuse siiski täitnud. Nimelt toob vastustaja vastuses kaebajate taotlusele välja, et Tartu Vallavalitsus on juba omalt poolt teinud kulutusi ja investeerinud Xxx tn ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rajamisse – Xxx ja Käänu tänavale on rajatud uued torustikud ja valla poolt on tellitud kavandatavate torustikutööde projektid (M. Taklai töö), mis teevad võimalikuks kinnistuomanike liitumise Tartu Veevärgiga (vt vastustaja 25.04.2022. a vastus kaebajate taotlusele).
RPsJK 16.01.2007. a otsus asjas nr 3-4-1-9-06, p-d 31, 33. RKHK 16.06.2021. a otsus asjas nr 3-20-1245, p 18.3.
31.Ringkonnakohus ei saa siiski vastustaja väitega kohustuse täitmisest nõustuda. AS Tartu Veevärk kirjas kinnistuomanikele (tl 47), milles palutakse teatada huvist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks hiljemalt 20.01.2022, selgitatakse, et äriühingule teadaolevalt võivad Xxx ja Xxx põik tänavas olla torud, kuid et neid pole rajatud seaduslikult, nende rajamise kvaliteet ja omand on teadmata, siis neid Kõrvekülla rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada ei saa. Kinnistute veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks on vaja rajada uued torustikud alates Xxx 21 kinnistust kuni Xxx põik 6 kinnistu piirini. Ka selgitatakse, et keerukaks teeb olukorra asjaolu, et mingitest torudest on juhitud reovesi tänava lõpus asuvale maa-alale, mis asub kinnistute Xxx tänav 21, 23 ja 34 vahel. Enne uute torustike rajama asumist on vaja see reostus likvideerida ning rajada maapinna konstruktsioonid, kuhu saab torustikud rajada. Reostuse likvideerimisega uute tänavatorustike rajamise ajaks on vaja need torud sulgeda, kust reostus tuleb, et läbi viia ehitustööd. Kirja kohaselt võib liitumistasu suurusjärk kinnistu kohta olla 10 000 eurot, kuid see summa täpsustub hangete käigus.
32.Kaebajate 17.01.2022. a kirjast (49-52) Tartu Vallavalitsusele nähtub, et ehitisregistrisse on kantud rajatis xxx nimetusega Tartu valla, Tila küla, Xxx ja Xxx põik kinnistute kanalisatsiooni torustikud; rajatis 221353926 nimetusega Tartu valla, Tila küla, Xxx ja Xxx põik kinnistute veevarustuse torustikud; rajatis 221353930 nimetusega Tartu valla, Tila küla, Xxx ja Xxx põik kinnistute sademekanalisatsiooni torustikud ning rajatis 221353931 nimetusega Tartu valla, Tila küla survekanalisatsiooni torustik, mistõttu ei ole Tartu Veevärgil vaja alustada ehitamist täiesti algusest, mööda minnes olemasolevatest projektidest ja rajatistest.
33.Tartu Vallavalitsuse 01.02.2022. a vastuses kaebajate pöördumisele selgitatakse, et kaebajate kirjas viidatud rajatised ehitisregistris on uued, äsja rajatud Xxx ja Käänu tänava torustikud või Tartu Vallavalitsuse poolt tellitud kavandatavate torustikutööde projektid (näiteks Taklaja töö), mis teevad liitumised võimalikuks. Ehitisregistris olevad rajatised või seal kajastatud ehitusload on korrektsed ning rajatud Tartu Veevärgi poolt vastavalt kokkulepetele arendajatega või projekteeritud vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele. Tartu Veevärk on ebaseaduslike ja mittekasutatavate torustikena ühemõtteliselt arusaadavalt ja korrektselt viidanud lokaalsele torustikule, millega osad kinnistud juhivad reovee oma majadest Xxx tn L3 katastriüksusele, kuhu on tekkinud seetõttu reovee tiik. Kõnealuse torustiku kohta ei ole vallavalitsusele teada selle rajaja ning rajamise kvaliteet, puuduvad ehitamise kohta seaduses nõutud dokumendid ega ole ka väljastatud kasutusluba. Teisisõnu puudub teave, mille alusel oleks vee-ettevõtjal võimalik isegi teoreetiliselt kaaluda torustiku nö ülevõtmist või liitmist ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Vallavalitsuse kirjas leitakse, et seetõttu on põhjendatud, et liitumiseks ehitatakse välja nõuetekohased torustikud alates Xxx 21 kinnistust.
34.15.02.2022 Kõrvekülas toimunud koosolekul selgitas AS-i Tartu Veevärk juhataja T. Kapp taas kord seda, et olemasolevaid torusid ja trasse, mille ehitamise kvaliteet on teadmata, ei võta AS Tartu Veevärk üle. Trasside üle võtmise eelduseks on lisaks ehitusprojektidele ka kasutusloa dokumentatsiooni olemasolu, mh projektid, kaetud tööde aktid, kasutatud materjalide kvaliteeti tõendavad dokumendid, teostusmõõdistused (tl 54).
35.Ringkonnakohus märgib, et avalikult kättesaadavast ehitisregistrist nähtuvalt on kõigi kaebajate poolt nimetatud rajatiste6 seisund „kavandamisel“. Tartu Vallavalitsus on väljastanud rajatistele taotleja ning ehitusprojekti koostaja M. Taklai taotluse alusel 07.12.2020 ehitusloa nr 2012271/41729. Samas ei nähtu dokumente Tartu Vallavalitsuse poolt kasutuslubade Ringkonnakohus ei peatu siinkohal kaebajate kirjas mainitud rajatisel 221298227, mis on küll ehitisregistri järgi olemas, kuid asub Järva maakonnas Türi vallas ega ole seetõttu asjassepuutuv.
väljastamise kohta. Seega võib järeldada, et isegi kui rajatised on välja ehitatud, ei ole nende kasutusele võtmine AS Tartu Veevärk soovitud viisil (kasutusloa dokumentatsioon olemas) võimalik. Ka ei nähtu ringkonnakohtule, et torustikud oleks planeeritud kuni detailplaneeringu joonistelt 2 ja 7 nähtuva liitumiskohani Kõrvekülla rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kui samas lähtuda AS Tartu Veevärk kirjast, mille järgi on kinnistute veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks vaja rajada uued torustikud alates Xxx 21 kinnistust, võib kaebajate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks piisata ka ehitisregistrisse kantud ehituslubade alusel torustike väljaehitamisest. Siiski ei väära see asjaolu, et pärast rajatistele ehitusloa andmist ei ole neile seni kasutuslube vallavalitsuse poolt väljastatud, mistõttu ei ole võimalik ka nende liitmine AS Tartu Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Eeltoodust lähtudes ei saa ringkonnakohus asuda seisukohale, et vastustaja oleks enda kohustuse detailplaneeringu elluviimiseks täitnud. IV
36.Vastustaja väitel avaldasid kaebajad istungil valmisolekut tasuda liitumistasu mingis osas, mistõttu võib nad lugeda loobunuks kohustamisnõude rahuldamisest osas, mis puudutas vastustaja kohustamist rajada ÜVK süsteem omal kulul. Ringkonnakohus vastustajaga ka selles osas ei nõustu.
37.ÜVVKS § 6 lg 1 järgi on vee-ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks. Vastavalt Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031 (Töö nr 44-18, Tln 2019)7 p-le 5.7 on Tila külas ühisveevärgi operaator AS Tartu Veevärk. Seda, et Tartu vallas Tila külas on vee-ettevõtjaks määratud AS Tartu Veevärk, kelle ülesanne on osutada piirkonnas joogiveega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenust, märgib Tartu Vallavalitsus ka enda 01.02.2022. a kirjas nr 4-9/558-5 (tl 51).
38.Vaidlust ei ole selle üle, et AS Tartu Veevärk soovis oma kirjas igalt kinnistuomanikult, sh kaebajatelt ühisveevärgiga liitumise eest liitumistasu suurusjärgus 10 000 eurot, põhjendades seda muu hulgas uute torustike rajamise vajadusega alates Xxx 21 kinnistust kuni Xxx põik 6 kinnistu piirini, st asukohas, mis kattub kaebajate 17.01.2022. a kirjas esile toodud rajatiste asukohaga, kus samas Tartu Vallavalitsuse 01.02.2022. a vastuse järgi on uued, äsja rajatud torustikud või kavandatavate torustikutööde projektid. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on vastavate vee- ja kanalisatsioonitorude ehitamise korraldamine ja sellega seotud kulude finantseerimine pärast arendaja pankrotti valla ülesanne. Vald võib ehitamist korraldada ise, mõne kolmanda isiku või AS Tartu Veevärk kaudu, kandes ka ehitamisega seotud kulud. Tartu Vallavolikogu 18.06.2008. a määrusega nr 10 kehtestatud „Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja“ (määrus nr 10) § 8 lg 1 ls 2 järgi korraldab ühendustorustiku ehitamist vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võib eeldada, et valla poolt vastava kohustuse täitmisel väheneb ka kinnistuomanikelt küsitud liitumistasu, kuid küsimus sellest, kui suureks see lõplikult kujuneb, väljub käesoleva haldusasja arutamise raamidest.
39.ÜVVKS § 10 lg 1 järgi on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus tarbija joogiveega varustamine kuni liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja vajaduse korral puhastamine. ÜVVKS § 5 lg 1 sätestab, et liitumispunkt seaduse tähenduses on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja
kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa. ÜVVKS § 5 lg 2 järgi määrab liitumispunkti vee-ettevõtja selliselt, et see asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku kokkuleppel. Lg 3 järgi määratakse liitumispunkt nii, et see ei tooks tarbimiskoha omanikule ega vee-ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ning tagaks vee-ettevõtjale vaba juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele. Tartu Vallavolikogu 18.06.2008. a määrusega nr 9 kehtestatud „Tartu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja“ § 3 lg 2 järgi asub liitumispunkt avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Seega tuleb eeldada, et ka kaebajate puhul asub liitumispunkt kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri.
40.ÜVVKS § 20 lg 1 järgi on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Lg 2 järgi arvutab liitumistasu suuruse vee-ettevõtja, arvestades § 21 alusel koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat. Lg 3 järgi tagatakse liitumistasuga: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine; 2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis. Määruse nr 10 § 7 lg 1 järgi maksab ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liituja ühekordset liitumistasu. Liitumistasu ei või ületada liitumispunkti ja liitumist võimaldava ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonivõrgu vahelise torustiku/rajatise ehitamiseks tehtud vajalikke kulutusi. Juhul, kui projekti koostab vee-ettevõtja, arvestatakse liitumistasu hulka ka projekti koostamise kulud. ÜVVKS § 22 lg 1 järgi võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
41.Pooled ei vaidle selle üle, et kuni käesoleva ajani ei ole kaebajate majapidamised olnud hõlmatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seega ei ole nad sõlminud AS-ga Tartu Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks liitumislepingut (ÜVVKS § 19) ega maksnud ka selle eest põhjendatud liitumistasu (ÜVVKS § 20). Detailplaneeringu alusel võisid kaebajad küll eeldada, et nad ei pea maksma liitumist võimaldava ühisveevärgi ja/või kanalisatsioonivõrgu vahelise torustiku ehitamiseks tehtud vajalike kulude eest, kuid nad ei saanud eeldada, et liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on neile tasuta. Milline saab olema kaebajatelt võetav liitumistasu, saab vee-ettevõtja otsustada pärast seda, kui vald ja vee-ettevõtja on liitumist võimaldavate torustike ehitamise kulude kandmises kokku leppinud. Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et asjaolu, et vee-ettevõtjal puudub võimalus kasutada arendaja poolt välja ehitatud torusid ei tähenda, et see takistaks valla väitel juba valmis ehitatud uute torude kasutusele võtmist pärast seda, kui vald on neile kasutusloa andnud.
42.Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et kuna liitumist võimaldava ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu vahelise torustiku/rajatise ehitamise pidi korraldama kohalik omavalitsus, ei olnud vee-ettevõtjal alust küsida kaebajatelt tasu uute torustike rajamise eest Xxx 21 kinnistust kuni Xxx põik 6 kinnistu piirini ning kuna kohustamiskaebus seondub nimelt vastavas ulatuses torustike rajamise korraldamisega, saab kohustamiskaebust pidada vastavas osas põhjendatuks.
43.Mis puudutab vastustaja etteheidet, et halduskohus ei analüüsinud piisavalt vastustaja toimingus esinevaid puudusi, siis leiab ringkonnakohus, et vastustaja toimingu õigusvastasus ilmneb siiski halduskohtu otsuse põhjendustest kogumis. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kohtul oli võimalik kohustada vastustajat kaebajate taotlust uuesti läbi vaatama vaid juhul, kui vastustaja oleks vastustaja vastuse, millega taotlus lahendati, tühistanud kui keelduva haldusakti. Asjaolu, et halduskohtul puudus võimalus toimingut tühistada, ei tähenda,
et tal puudus sellest tulenevalt ka õigus kaebajate kohutamisnõuet rahuldada. Põhjendatud on ka halduskohtu otsus, kohustada vastustajat kaebajate 19.02.2020. a taotlust uuesti läbi vaatama kohustuseta panna vastustajale kohustust rajatiste väljaehitamiseks kaebajate soovitud tähtajaks (vt halduskohtu otsuse p 30). V
44.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.10.2022. a otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
45.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad paluvad ringkonnakohtult apellatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmist kokku viie õigusabi tunni eest (tutvumine halduskohtu lahendiga, vastustaja apellatsioonkaebusega, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele) tunnihinnaga 130 eurot, kogusummas 780 eurot (sh käibemaks) ning kahe õigusabi tunni eest (tutvumine vastustaja täiendavate seisukohtadega, vastuse ja täiendava menetluskulude nimekirja koostamine) tunnihinnaga 140 eurot, kogusummas 336 eurot (sh käibemaks). Seega taotlevad kaebajad menetluskulude hüvitamist kokku seitsme õigusabitunni eest kogusummas 1116 eurot.
46.HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks menetluskulude hüvitamist menetluskulude nimekirja koostamise eest (ringkonnakohus loeb selleks 15 minutit). Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks menetluskulu väljamõistmist õigusabi osutamise eest kokku 6 tunni 45 minuti ulatuses kogusummas 1074 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.