Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada Xi kinnipidamise tähtaega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik X Lihtmenetluses 1. novembri 2023. a kohtuistungil
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Pikendada luba pidada Xit kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neli kuud arvates praeguse määruse tegemisest, s.o 8. märtsini 2024 (k.a).
Tõlkida määrus riigi kulul vene keelde. Toimetada Xile kätte määruse tõlge. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tutvustama määrust viivitamatult puudutatud isikule ja selgitama, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.
Asendada määruse avaldamisel Xi nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Valvekaamera fikseeris 11. septembril 2023 kell 2.46 Setomaa vallas Võmmorski külas kahe inimese liikumise. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastas piiriületajana Xi (sünd. yyyyyyyy). Puudutatud isik esitas kell 7.09 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA pidas ta välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kuni 48 tunniks kinni.
Tartu Halduskohus andis 12. septembri 2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-2004 loa pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kohus leidis, et VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on praeguse seisuga äärmiselt puudulik. Ei ole andmeid selle kohta, milles seisneb tema tagakiusamine tema päritoluriigis Tadžikistanis või miks ta ei saa sinna tagasi pöörduda. Neid asjaolusid saab välja selgitada ainult puudutatud isiku osavõtul. VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla tõhusad. Xil pole reisidokumenti, mida hoiule võtta. Dokumendi puudumine ei takistanud tal Eestisse tulla. X ei soovinud tulla Eestisse, vaid kavatses edasi liikuda Saksamaale. Esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s 3 nimetatud põgenemisohu tuvastamise alus: välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses on alust kahelda.
31.oktoobril 2023 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse, milles palus luba pikendada Xi kinnipidamist kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel.
3.1.Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus tehti Xiga 18. oktoobril 2023 intervjuu, kus ta väitis, et on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja muid kodakondsuseid tal ei ole. Varem on X öelnud, et tal on topeltkodakondsus. On vaja välja selgitada, kas tegu on topeltkodakondsusega inimesega või mitte. Kui X on Tadžikistani kodanik, on tal võimalus pöörduda tagasi kodumaale. PPA ei saa teha ametlikku päringut Tadžikistani Vabariigi ega Vene Föderatsiooni ametivõimudele, kuna X esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Sellest tulenevalt võtab tema kodakondsuse kindlaks tegemine tema kaasabita kauem aega.
3.2.X on kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Põgenemise oht esineb VSS § 68 p 8 alusel: X peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu.
3.3.Põgenemist pole võimalik takistada muul moel kui kinnipidamisega, kuna Xil pole kehtivat reisidokumenti, mida PPA saaks hoiule võtta. Isik on juba ebaseaduslikult piiri ületanud ja võib seda uuesti teha. Xil ei ole seost Eestiga.
4.PPA esindaja selgitas istungil, et Xi isikusamasuses enam kahtlust ei ole. Kontrollida tuleb aga, kas Tadžikistani kodakondsusest saab loobuda nii nagu kaebaja seda väitis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetleja käes on Xi telefon. See on tühjaks tehtud ja sealt lisainfot ei saa. Varjupaigataotluse kohta otsuse tegemiseks on aega kuus kuud arvates taotluse esitamisest. Asjaolusid tuleb vaadelda kogumis. X saabus koos teise mehega, kes on Tadžikistani kodanik. Ta soovis minna Saksamaale. Et inimest Eestis vabadusse lasta, peab olema ka kindel, et ta ei ohusta avalikku korda. Arvestades seda, kust X tuleb ja milline on tema taust, tuleb seda kontrollida.
X vaidles istungil PPA taotlusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
5.1.PPA-le esitas ta Venemaa passi koopia, juhiload ja sõjaväedokumendi. Varem oli tal topeltkodakondsus: Venemaa ja Tadžikistani oma. Kui ta laps oli, siis loobus ta isa Tadžikistani kodakondsusest. Sellepärast pole ka Xil enam Tadžikistani kodakondsust. See, et ta tuli üle piiri koos Tadžikistani kodanikust mehega, ei tähenda, et ka X on Tadžikistani kodanik. Selle mehega kohtus X alles 10. septembril. Ta ei ole Xi tuttav.
5.2.Xil ei olnud võimalik legaalselt reisida, kuna tal oli sõjaväes käinud mehena Venemaalt väljasõidu keeld. Tadžikistani ta minna ei saanud, tal pole Tadžikistani passi. Saksamaal tal sugulasi pole ning sinna ta edasi ei läheks. Saksamaale tahtis sõita teine mees, kellega X üle piiri tuli. Tal elavad seal vennad.
5.3.Ta ei kavatse Eestis pakku minna ja tuleks vabatahtlikult varjupaigataotluse läbivaatamiseks vajalikele kohtumistele.
5.4.Hiljuti X abiellus. Ta sai oma naisega koos olla pärast seda vaid 15 päeva, sest pidi Venemaalt lahkuma. Passis pole selle kohta veel templit, sellepärast ei öelnud ta seda politseile. X tahab elada Eestis koos perega ja jätkata profitasemel Kreeka-Rooma maadlusega tegelemist.
5.5.Xi telefon on andmetest tühi, kuna ta pidi oma telefoni müüma, et saada Venemaalt lahkumiseks raha. Telefoni eest sai ta 40 000 rubla. Lisaks pidi ta Eestisse tulemiseks võtma võlgu 30 000 rubla. Ta ostis uue telefoni. Selles on üksnes kontaktid ja g-mail. 5.6. Õiguskorda X oma sõnul ei riku ja on valmis järgima kõiki nõudeid
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kinnipidamine on muuhulgas lubatud juhul, kui see on vältimatult vajalik isiku kodakondsuse kontrollimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 2) või rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (samas, p 4). Isiku võib kinni pidada ka juhul, kui see on vältimatult vajalik avaliku korra kaitseks (samas, p 6).
7.Vaidlust pole selle üle, et Xil on Vene kodakondsus (vt ka PPA 1. novembril 2023 esitatud tõend „Isiklikud dokumendid“). Selgitamist vajab aga see, kas Xil on ka Tadžikistani kodakondsus. PPA esitatud tõendi järgi väitis X kinnipidamisel, et tal on topeltkodakondsus (vt dokument nimega „Seletuskiri“, lisatud PPA 12. septembril 2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusele). Tartu Halduskohtu 12. septembri 2023. a istungil palus kohus Xil öelda oma kodakondsuse. Xi vastas, et ta on nii Tadžikistani kui ka Vene kodanik. Praeguses kohtuasjas toimunud istungil eitas X aga Tadžikistani kodakondsuse omamist. X võis oma ütlusi muuta, leides, et Tadžikistani kodakondsuse eitamine annab talle rahvusvahelise kaitse menetluses paremaid võimalusi.
8.Xiga on rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses 18. oktoobril 2023 tehtud intervjuu. Intervjuul selgitas X, et tuli Venemaalt pakku võimaliku mobilisatsioonikutse eest (vt PPA 1. novembril 2023 esitatud intervjuu protokoll). X väitis, et ei taha Ukraina vastu sõtta minna. Taotleja kirjeldas intervjuul traumaatilist lahingu kogemust oma ajateenistuse perioodil 2022. a veebruaris. Kaebaja sõnul sai ta ka ise toona haavata. Intervjuu käigus selgunud asjaolud vajavad kontrollimist. Tõenäoliselt on Xit tarvis veel küsitleda, võimalik ka, et meditsiiniliselt läbi vaadata. Oluline on, et X oleks nendeks toiminguteks PPA-le kättesaadav.
9.Istungil leidis PPA, et arvestades Xi tausta vajab kontrollimist ka see, kas ta võib vabaduses viibides ohustada avalikku korda. PPA ei tuginenud taotluses siiski VRKS § 361 lg 2 p-le 6. PPA väide istungil jäi üldsõnaliseks. Kohus jätab selle väite seetõttu kõrvale.
10.On oht, et X vabaduses viibides põgeneb. Põgenemisohu tuvastamise aluseks on praegusel juhul VSS § 68 p 8: X on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu (vt „Isiku kinnipidamise protokoll“, lisatud PPA 12. septembril 2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusele) ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.
10.1.Ebaseaduslikku piiriületust on X põhjendanud sellega, et teda kui potentsiaalset mobiliseeritavat poleks Venemaalt välja lubatud. See põhjendus on iseenesest praeguse kohtumenetluse raames usutav.
10.2.Põhjused, miks X saabus Eestisse ilma dokumentideta, vajavad selgitamist. Xi sõnul ei saanud ta originaaldokumente kaasa võtta, kuna Venemaal tabamise korral oleks ta muidu kinni võetud (18. oktoobri 2023. a intervjuu). Menetleja küsimuse peale, miks ei oleks Vene ametivõimud saanud tema isikut sama hästi tuvastada kaasas olnud dokumentide koopiate põhjal vastas X, et koopiad saadeti juba siia. Ka kohtule pole arusaadav, kuidas dokumentide või originaaldokumentide puudumine vahistamist takistanud oleks.
10.3.X esitas kohe pärast seda, kui ta kinni peeti, rahvusvahelise kaitse taotluse. Enne seda varjas ta ennast öösel maastikul piirivalvurite eest ega võtnud ka telefoni teel Eesti ametivõimudega ühendust. X selgitas seda sellega, et tal oli telefonis Venemaa SIM-kaart, millel ei olnud Eestis levi. Kui Xile anti teada, et hädaabinumbrile saab Eestis helistada ka Venemaa numbrilt, väitis ta, et ei teadnud seda (18. oktoobri 2023. a intervjuu). Ei saa välistada, et X seda tõesti ei teadnud ega proovinud seetõttu hädaabinumbrit valida. Teisalt on aga võimalik ka see, et ta ei soovinud ametivõimudega kontakti luua. 18. oktoobri 2023. a intervjuul väitis X, et tuli hommikul pärast piiriületust ise maantee äärde, et end võimudele üle anda ja rahvusvahelist kaitset taotleda. Kinnipidamise protokolli järgi hääletas X maanteel koos kaaslasega ning nendest andis PPA-le teada neist mööda sõitnud maakonnaliini bussijuht. Kinnipidamisel selgitas X, et kuna ta tahtis minna otse Saksamaale, ei tahtnud ta ametivõime segada („Seletuskiri“). Seega ei kinnita tõendid üheselt Xi soovi Eesti ametivõimudega ühendust võtta: tema eesmärgiks võis olla ka sõiduki peale saanuna Eestist edasi liikuda.
10.4.Kinnipidamisel ütles X PPA-le, et tema eesmärk oli jõuda Saksamaale. Ta selgitas, et tal on sugulased Saksamaal. Ta vanaisa elas kunagi Saksamaal, kuid vanaisa sugulasi ta ei tunne (vt „Seletuskiri“). Seda, et ta tahtis minna Saksamaale ja et tal on seal sugulasi, ütles X ka Tartu Halduskohtus 12. septembril 2023 toiminud istungil. Praeguses asjas peetud istungil eitas aga X plaani suunduda Saksamaale, samuti seda, et tal Saksamaal sugulasi oleks.
10.5.Istungil väitis X, et soovib jääda Eestisse ning tuua siia ka oma pere (abikaasa). Sugulaste ankeeti (lisatud PPA 12. septembril 2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusele) ta aga abikaasat märkinud ei ole. X ütles istungil, et on tegelenud professionaalselt maadlusega ning sooviks seda ka edasi teha. Maadlemist X varasemates seletustes maininud ei ole. Ta on märkinud üksnes õpinguid autode remonti ja hooldust ning töötanud autoelektrikuna (18. oktoobri 2023. a intervjuu).
10.6.Kohus leiab, et Xi ütlustes esinevad vastuolud kogumis tekitavad kahtluse tema usaldusväärsuses ning vajavad edaspidises menetluses üle kontrollimist. Praegu olemasoleva info põhjal järeldab kohus, et X võib vabaduses viibides Eestist põgeneda ega pruugiks olla PPA-le varjupaigataotluse menetluses kättesaadav.
11.VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks praegusel juhul tõhusad. Xil pole reisidokumenti, mida hoiule võtta. Isegi kui tal selline dokument oleks, ei takistaks selle hoiule võtmine tõenäoliselt tema lahkumist. X on varem ilma dokumentideta ebaseaduslikult piiri ületanud. Tal pole seoseid Eestiga.
12.X on viibinud kinnipidamiskeskuses praeguseks ligi kaks kuud. Varjupaigataotlus tuleb läbi vaadata võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast selle vastuvõtmist (VRKS § 181 lg 1). Seega võib Xi taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamine võtta veel kuni
neli kuud. Kohtumenetluses pole selgunud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kinnipidamise pikendamine kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks, riivaks Xi õigusi ebaproportsionaalselt (vt ka haavatavuse hindamise ankeet, lisatud PPA 12. septembril 2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusele). Kui PPA saab praegusel hetkel selgusetuks jäänud asjaolud välja selgitatud enne nelja kuu möödumist, tuleb X kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada (VRKS § 364 lg 1).
13.Kohus ei ole andnud luba Xi kinnipidamiseks võimaliku ohu tõttu avalikule korrale. Kui PPA leiab, et Xit tuleb pärast tema kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude selgumist kinni pidada sel alusel, tuleb PPA- l esitada kohtule uus taotlus.
14.Kohus rahuldab PPA taotluse ja annab loa pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamist. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub haldustoiminguks loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale ehk PPA-le. Xile tuleb toimetada kätte määruse tõlge vene keelde.
15.Kohus asendab HKMS § 175 lg 5 ja VRKS § 13 lg 2 alusel määruse avaldamisel Xi nime ja sünniaja tähemärgiga. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.