Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB Puudutatud isik X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määrus muutmata. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (sündinud XX.XX.XXXX) tuli Eestisse 11.09.2023 Venemaalt, ületades ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone. Kell 02.46 fikseeris valvekaamera Võmmorski külas kahe inimese liikumise ja patrull asus neid otsima. X varjas end maastikul patrullametnike eest koos temaga ebaseaduslikult piiri ületanud Tadžikistani kodanikuga. X tabati 11.09.2023 kl 07.09 ja ta esitas kohe Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA pidas X välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kuni 48 tunniks kinni. Kinnipidamisel väitis X, et tal ei olnud plaanis Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, tal puudus kavatsus Eesti ametivõimudega ühendust võtta ning tema soov oli jõuda Saksamaale.
2.Tartu Halduskohus andis 12.09.2023 määrusega asjas nr 3-23-2004 loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks. Kohus leidis, et täidetud on VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaldamise eeldused. X rahvusvahelise kaitse taotlus on praeguse seisuga äärmiselt puudulik. Ei ole andmeid selle kohta, milles seisneb tema
3-23-2004 tagakiusamine tema päritoluriigis Tadžikistanis või miks ta ei saa sinna tagasi pöörduda. Neid asjaolusid saab PPA välja selgitada ainult puudutatud isiku osavõtul. VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla tõhusad. Xl pole reisidokumenti, mida hoiule võtta. Dokumendi puudumine ei takistanud tal Eestisse tulla. Isik ei soovinud tulla Eestisse, vaid kavatses edasi liikuda Saksamaale. Esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s 3 nimetatud põgenemisohu alus: välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses on alust kahelda.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.11.2023 määrusega PPA taotluse ning pikendas luba pidada puudutatud isikut KPK-s kinni kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kuni 08.03.2024. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.12.2023 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ning Riigikohus jättis 16.01.2024 määrusega X määruskaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuleb kontrollida, kas puudutatud isikul on lisaks Venemaa kodakondsusele Tadžikistani kodakondsus (VRKS § 361 lg 2 p 2). Kinnipidamine on vajalik, et kontrollida rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mida siiani pole veel jõutud teha (VRKS § 361 lg 2 p 4). Isik võib põgeneda (VSS § 68 p 8), kuna ta tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata, ületades ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa piiri. Puudutatud isik ei pöördunud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks kohe Eesti ametivõimude poole, vaid varjas end vahetult pärast ebaseaduslikku piiriületust piirivalvurite eest. PPA ametnikud pidasid isiku kinni maanteel mööda sõitnud bussi juhilt saadud vihje põhjal. Samuti väitis isik kinnipidamisel, et soovis minna otse Saksamaale, mistõttu ei tahtnud ta ametivõimusid segada. Ka Tartu Halduskohtu 12.09.2023 istungil väitis puudutatud isik, et ta soovis minna Saksamaale, kus tal on ka sugulasi. Seega on põhjust kahelda isiku hilisemates ütlustes, mille kohaselt ta soovib jääda Eestisse. X ütlustes on ka muid vastuolusid ja küsitavusi, mistõttu ei saa tema väiteid pidada usaldusväärseteks.
4.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 27.02.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse, milles palus luba pikendada X kinnipidamist kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel. PPA on küll teinud otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, kuid see on tõlkimisel ning isikut saab VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinni pidada kuni lõpliku otsuse tegemiseni, milleks on PPA otsuse edasikaebamise korral halduskohtu otsus, millega jääb kaebus rahuldamata (VRKS § 31 lg 1 p 2). Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist võimaldab ka VRKS § 361 lg 2 p 6. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik piiriületus, väidetav ajateenistus Venemaa sõjaväes, Ukraina-vastases sõjas osalemine), ei ole PPA veendunud, et ta saabus Eestisse heatahtlikult. Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil reageerida välismaalase ebaseaduslikule riigis viibimisele ning seda eriti praeguses olukorras, kus Venemaa kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud. Eestis on ca 20 000 mobilisatsioonieas Venemaa kodanikku. On reaalne oht nende mobiliseerimiseks, üles ärgitamiseks, massirahutuste korraldamiseks. Tegevuse eesmärk oleks häirida Eesti riigi avalikku korda ja julgeolekut (nt pronksiöö). Venemaa võtab kasutusele järjest uusi taktikaid, kuidas EL-i riike häirida ja rünnata (hübriidsõda). Isik on näidanud oma tegude ja muutuvate ütlustega, et on ebausaldusväärne ja ei ole teada tema Eestisse tuleku tegelik eesmärk. Isiku valduses olnud mobiiltelefon oli infost tühi (ei olnud pilte, GPS-ajalugu ega isikuga seotud asju) – ka see ei ole tavapärane isiku puhul, kelle kindel soov oleks taotleda rahvusvahelist kaitset. Leebemad järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad, kuna on oht, et isik põgeneb. PPA-l ei ole isiku suhtes usaldust ka seetõttu, et isikul oli kaasas elektrišokirelva taoline ese, mis on Eestis tsiviilkäibes keelatud. Isiku sõnul oli see kaitseks metsloomade eest, kuid see ei ole eluliselt usutav. Isiku sihtriigiks on Saksamaa, kus elavad tema sugulased. Pole eluliselt usutav, et isik 2(6)
3-23-2004 loobuks oma eesmärgi täideviimisest, kuna Eestiga ei seo teda midagi. Lisaks ei ole PPA-l võimalik järelevalvemeetmena rakendada dokumendi hoiule võtmist, sest isikul puudub kehtiv reisidokument.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 06.03.2024 määrusega PPA taotluse osaliselt ja pikendas luba pidada X KPK-s kinni kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 06.05.2024. VRKS § 361 lg 2 p 6 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotleja võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine avaliku korra ohustamise tõttu on põhjendatud üksnes siis, kui tema käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (nt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 20–21). VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale või julgeolekule olema märkimisväärne ning seda võib põhjendada nt isiku varasema käitumise ja sidemetega, samuti tema juurest leitud esemete ja muude asjaoludega (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades puudutatud isikuga seotud olulisi asjaolusid, ei saa välistada kaebajal sidemete olemasolu Venemaa relvajõudude või julgeolekuasutustega ning seeläbi eitada ka seda, et isikust võib lähtuda tõeline ja piisavalt tõsine oht Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Seejuures ei ole PPA tuginenud isikust lähtuva ohu hindamisel üksnes sellele, et piiriületuseks oli puudutatud isik oma mobiiltelefoni sisu tühjendanud. PPA järelduse aluseks on eeskätt asjaolu, et isik teenis alles hiljuti Venemaa armees ja osales Venemaa agressioonisõja vähemalt ettevalmistavas faasis. Eirata ei saa ka asjaolu, et isik sai Venemaa agressioonisõja ettevalmistavas faasis haavata ning oli kolm kuud haiglas. Eestisse tulles oli tal kaasas Eestis ebaseaduslik elektrišokirelv ning ta oli oma mobiiltelefoni andmetest puhastanud. Puudutatud isiku väide, et elektrišokirelv oli tal kaasas kaitseks loomade vastu, ei ole usutav. On üldteada, et elektrišokirelv eeldab kasutamiseks siiski lühikest vahemaad ning tõenäosus sellise relva kasutamiseks metslooma vastu on suhteliselt väike. Samuti ei pea kohus usutavaks puudutatud isiku väiteid telefoni sisu puhastamise kohta, seda enam, et väidetavalt abiellus ta 15 päeva enne Venemaalt lahkumist. Kohtu hinnangul tuleb ohu hindamisel võtta arvesse ka puudutatud isiku käitumist pärast KPK-lt mobiiltelefoni saamist. Puudutatud isik esitas halduskohtule kaebuse, et talle väljastataks tema mobiiltelefon, et suhelda lähedastega, jälgida aktuaalseid uudiseid, vaadata YouTube’i, kasutada Google Translate’i, pääseda ligi e-postile ja andmehoidlale, kasutada vabalt WhatsAppi ja Telegrami. PPA info kohaselt on pärast KPK-lt mobiiltelefoni saamist drastiliselt suurenenud isiku sotsiaalmeedia sõprade arv ja talle hakati KPK-sse pakke saatma. Pakkide saatmist põhjendati sellega, et inimestel hakkas kahju toredast inimesest. See näitab puudutatud isiku oskust manipuleerida. Lisades siia ka tõiga, et puudutatud isik abiellus väidetavalt 15 päeva enne Venemaalt lahkumist, ei saa pidada sellist aktiivset suhete arendamist tavapäraseks. Samuti ei ole tavapärane, et värskelt abiellunu ei märgi abikaasat isikuandmete ankeeti. Vaadates isiku tegevust laiemalt, ei saa välistada, et ta võis tulla Eestisse Venemaa eriteenistuste tellimusel. Kohus arvestab asjaoluga, et rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne, mistõttu on raskendatud ka Eesti julgeolekuasutuste töö isikust lähtuva ohu väljaselgitamisel. Ehkki PPA hinnang, et puudutatud isik võib olla ohuks Eesti julgeolekule ja avalikule korrale ning tema Eestisse saabumine ei pruugi olla heatahtlik, on oma olemuselt hinnanguline, siis ei tähenda see aga seda, et isik tuleks KPK-st vabastada. Puuduvad muud puudutatud isiku olukorraga seotud erilised asjaolud, mis lubaksid asuda seisukohale, et tema jätkuv kinnipidamine kaks kuud on ebaproportsionaalne. Selle aja jooksul on võimalik PPA-l ja julgeolekuasutustel täiendavalt hinnata isikust lähtuvat ohtu Eesti avalikule korrale ja julgeolekule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(6)
3-23-2004
6.X palub määruskaebuses halduskohtu 06.03.2024 määrus tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st. PPA ja halduskohtu väidet puudutatud isikust lähtuva julgeolekuohu kohta kinnita ükski tõend. Kohtu märgitu, et isik teenis alles hiljuti Venemaa armees ning osales Venemaa 24.02.2022 alustatud täiemahulise agressioonisõja vähemalt ettevalmistavas faasis, ei saa automaatselt tähendada, et kaebajast võib lähtuda oht. Kohus pole välja toonud, et puudutatud isik tegi seda omal soovil. Arusaamatuks jääb viide isikul kaasas olnud elektrišokirelvale. Puudutatud isik ei pruukinud teada, et see on Eestis keelatud. Ohtu sellest ei lähtunud. Veelgi äärmuslikum on tuletada ohtu asjaolust, et puudutatud isiku telefonist olid kustutatud isiklikud andmed, mida isik ei soovi võõrastega jagada. Jääb selgusetuks, kuidas kinnitab kaebajast lähtuvat ohtu asjaolu, et suurenenud on tema sõprade arv sotsiaalmeedias, ja kuidas see kinnitab isiku manipuleerimisoskusi. Inimene võib suhelda teiste inimestega. Põhistamata ja tõendamata on kohtu järeldus, et isik võis Eestisse tulla Venemaa eriteenistuste suunamisel. Kuna kohus on ise möönnud, et kaebajast lähtuv oht on kindlaks tehtud hinnanguliselt (puudutatud isiku arvates oletuslikult), tulnuks isiku suhtes kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Jätkuv kinnipidamine muudab isiku põhiõiguste riive järjest intensiivsemaks. Mida pikemaks kujuneb kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad asjaolud. Haldusorgan peab näitama, et on menetluses rakendanud nõuetekohast hoolsust. Puudutatud isiku kinnipidamine on ebaproportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 9 ja 10).
8.PPA tugines halduskohtule esitatud taotluses esiteks VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Selle sätte alusel kinnipidamist on senises kohtupraktikas peetud võimalikuks kuni PPA rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse tegemiseni, s.o mitte kauemaks kui VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud kuuekuuliseks tähtajaks (Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2023 määrus nr 3-23-246, p 9; 20.03.2023 määrus nr 3-22-1647, p 10; 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 16; 04.03.2022 määrus nr 3-21-2746, p-d 11-12). Kuna puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on PPA 26.02.2024 otsusega nr 12309110057-1 tagasi lükatud, siis ei saa puudutatud isikut enam pidada kinni VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.
9.VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. Riigikohus märkis 29.01.2015 määruse asjas nr 3-3-1-52-14 p-s 12, et seda sätet saab kohaldada, kui isikust lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on märkimisväärne. Ka ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale tuleb sageli hinnata äärmiselt piiratud informatsiooni alusel. Ohtu avalikule korrale saab põhjendada näiteks isiku varasema käitumisega, tema sidemetega, aga ka tema juurest leitud esemetega, näiteks ründeks kasutatavate vahendite või narkootiliste ainetega, samuti muude asjaoludega. Riigikohus leidis 17.04.2020 määruse asjas nr 3-19-1068 p-s 23, et kinnipidamist avaliku korra kaitsmise eesmärgil ei saa pidada põhjendatuks ainuüksi seetõttu, et puudutatud isik sisenes riiki ebaseaduslikult. VRKS § 361 lg 2 p 6 vastab direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 punktile e, mille kohaselt võib taotleja kinni pidada üksnes siis, kui seda nõuab riikliku julgeoleku või avaliku korra kaitsmine. Oht riiklikule julgeolekule või avalikule korrale saab taotleja kinnipidamist või tema kinnipidamise jätkamist direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimese 4(6)
3-23-2004 lõigu punkti e alusel vajalikkuse nõudest tulenevalt põhjendada üksnes siis, kui isiku konkreetne käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi või asjaomase liikmesriigi sise- või välisjulgeolekut (Euroopa Kohtu 15.02.2016 otsus N., C-601/15 PPU, p 67). Mõiste „avalik julgeolek“ kohta tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et see hõlmab nii liikmesriigi sise- kui ka välisjulgeoleku ning järelikult võib avalikku julgeolekut mõjutada institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimise kahjustamine ning oht rahvastiku säilimisele, samuti välissuhete raske häirimise oht või oht rahvaste rahumeelsele kooseksisteerimisele või militaarhuvide kahjustamine (vt kohtuotsus Tsakouridis, C-145/09, p-d 43 ja 44). Kui senises kohtupraktikas on peetud mõnd ühiskonna põhihuvi või asjaomase liikmesriigi sise- või välisjulgeolekut ohustavate isikute all silmas terrorismi, organiseeritud kuritegevuse jm raskete kuritegudega seotud isikuid, siis praegusel juhul on tegemist teist laadi ohuga (sõja puhkemine ja riigi eksistentsi lõpp). Mida rängemad tagajärjed võib kaasa tuua julgeolekuohu realiseerumine, seda madalam on tõendamisstandard.
10.Venemaa on oma tegevusega Ukrainas näidanud, et ta on valmis rahvusvahelist õigust rikkudes alustama sõda naaberriigi territooriumi annekteerimiseks ning panema toime sõjakuritegusid mh tsiviilelanikkonna vastu. Sõjalisele tegevusele eelnevad tavaliselt seda ette valmistavad ja seda hõlbustavad naaberriigi julgeolekut kahjustavad muud tegevused, sh hübriidrünnakute vormis, mille täpsemat sisu ja ulatust pole alati võimalik ennustada. Selliste tegevuste oht on reaalne ka Eesti suhtes, kuigi tegemist pole veel vahetu ohuga. Riigil on õigus ja kohustus seista vastu sellistele tegevustele ja võtta vajalikke seaduslikke meetmeid. Direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimese lõigu punkt e ei välista sellise rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamist, kelle puhul pole välistatud ja on piisav kahtlus, et ta võib olla Eestisse saabunud selleks, et olla valmis täitma Venemaa antud ülesandeid. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt riiki ja ühiskonda ähvardava ohu tõsidusest ja selle realiseerumise potentsiaalsetest tagajärgedest, ei pea olema tingimata otseseid ja ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et konkreetne rahvusvahelise kaitse taotleja on saabunud Venemaa eriteenistuste suunamisel. Tegemist on olukorraga, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et riigi julgeoleku kahjustamine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et kahjustamine ei ole välistatud. Ohukahtlust peavad kinnitama isiku käitumist või tausta iseloomustavad individuaalsed asjaolud. Iseäranis olukorras, kus Venemaalt ebaseaduslike sisserändajate hulk suureneb, ei ole põhjendatud nõuda, et iga algkahtlusega hõlmatud rahvusvahelise kaitse taotleja kohta peavad olema julgeolekuasutusel kohe olemas konkreetsed tõendid, mis seostavad isikut Venemaa Föderatsiooni eriteenistustega.
11.Siinses asjas on halduskohus asjakohaselt andnud piiratud ajavahemikuks loa puudutatud isikut kinni pidada, kuna on ilmnenud piisav kahtlus, et isik võib olla Eestisse saabunud mitte rahvusvahelist kaitset saama, vaid kaasa aitama Eesti julgeolekut kahjustavale Venemaa tegevusele. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu põhjendusi selles osas. PPA ja halduskohtu ohuhinnang tugineb üksikasjadest kokkupandavale tervikpildile, mitte üksikasjadele loogilise seletuse otsimisele, nagu ekslikult tehakse määruskaebuses. Isik saabus Venemaalt Eestisse koos teise isikuga, ebaseaduslikult piiri ületades ning ennast patrulli eest maastikul varjates ja taotles rahvusvahelist kaitset alles siis, kui patrull ta lõpuks kätte sai. Isik oli teinud oma telefoni tühjaks andmetest, mis annaks võimaluse teha kindlaks tema tegelikku tausta ja liikumisteed. Tal oli kaasas elektrišokirelv. Isik väitis ise, et on osalenud ajateenijana Venemaa sõjas Ukraina vastu ja saanud haavata. Isikul õnnestus KPK-s viibides ja arvutivõrku kasutades luua arvukalt sidemeid kohalike inimestega, kes hakkasid talle juba teeneid osutama – see näitab inimese võimekust täita vajadusel erinevaid ülesandeid. Sellise profiiliga inimese viibimine Eestis võib praeguses julgeolekuolukorras kujuneda vahetuks ja piisavalt tõsiseks ohuks ning selle ennetamiseks on põhjendatud isikut kinni pidada, et asjaolusid lähemalt uurida.
5(6)
3-23-2004
12.Euroopa Kohus on 30.06.2022 otsuses Valstybės sienos apsaugos tarnyba jt, C-72/22 PPU, leidnud, et rahvusvahelise kaitse taotleja ei kujuta endast ohtu liikmesriigi riiklikule julgeolekule või avalikule korrale direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 punkti e tähenduses üksnes selle alusel, et ta viibib selles liikmesriigis ebaseaduslikult. Kuid taotlejat võib pidada selliseks ohuks eriliste asjaolude tõttu, mis lisaks tema ebaseaduslikule riigis viibimisele tõendavad ka tema ohtlikkust (p-d 90 ja 91). Ülaltoodud asjaolud kinnitavad siinses asjas, et Eesti julgeolekule esineb Venemaa poolt reaalne oht ning puudutatud isiku puhul on tuvastatud piisav ohukahtlus. Määruskaebuse väide tõendite puudumise kohta on põhjendamatu. Puudutatud isikut ei peeta kinni ainuüksi seetõttu, et ta on ebaseaduslikult Eestisse tulnud.
13.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.