Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.12.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas Xile esmakordselt relvaloa 2017. aastal. PPA väljastas 08.05.2022 Xile relvaloa kehtivusega kuni 11.04.2027. Relvaloale kantud relva omamise eesmärk oli turvalisuse tagamine. X esitas 13.01.2023 relvaloa muutmise taotluse seoses relva hoiukoha muutumisega. PPA alustas relvaloa kehtetuks tunnistamise ja relvaloa andmisest keeldumise menetlust, teavitas 30.01.2023 kirjaga Xit menetluse alustamisest ning kavatsusest relvaluba kehtetuks tunnistada ja relvaloa andmete muutmisest keelduda (dtl 67-68). X esitas PPA-le oma vastuväited (dtl 69-74).
2.PPA tegi 09.02.2023 otsuse nr 4.2-1/1290-2 (dtl 2 jj), millega tunnistas Xi nimele väljastatud relvaloa nr DL50018864 kehtetuks ja keeldus talle relvaloa väljastamisest; kohustas Xit relva ja laskemoona hiljemalt otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseile; kohustas Xit relva ja laskemoona kolme kuu jooksul võõrandama või alustama võõrandamist. Haldusakti põhjendused:
1.Politsei andmebaasis on taotlejaga seotud mitmed alarmeerivad juhtumid alates 2014. aastast (2014 – 1 kord, 2019 – 1 kord, 2020 – 2 korda, 2021 – 4 korda, 2022 – 7 korda).
2.Piirkonnapolitseinik teostas 23.11.2022 etteteatamata tulirelva hoiutingimuste kontrolli. Xi tulirelv oli korrektselt hoitud, kuid ta ise käitus närviliselt ja tema käed värisesid. Piirkonnapolitseiniku sõnul ei sobi X relvaomanikuks, kuivõrd ta provotseerib konflikte.
3.Tööandja iseloomustab Xit positiivselt. 1(6)
4.Relva näol on tegemist kõrgema ohuallikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt isegi keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Taotleja käitumine ei ole relvaloa omanikule kohane. Tema reageerimine erinevatele liiklusrikkumistele on olnud kohati liiga intensiivne ning see on kaasa toonud sõidukijuhtidega erinevad konfliktisituatsioonid, mis on juba lõppenud kas ühele või teisele osapoolele tervisekahjustuse või varalise kahju tekkimisega. Ennekõike seab taotleja ohtu iseennast. Teisalt on tema käitumine olnud mitmel korral agressiivne või provotseeriv. Võõra sõiduki ukse avamine, jalgratta sõiduki ette lükkamine ning sõiduki kohalt ärasõidu takistamine, samuti sõiduki jalaga löömine, on taunimisväärne.
5.PPA nõustub, et enamikel juhtudel on süü olnud ka sõidukijuhtidel, keda on suuliselt hoiatatud. Samas ei käitu taotleja alati ka ise õiguskuulekalt, samas leides, et ta ei ole ise praktiliselt kunagi midagi rikkunud. Võib arvata, et taotleja ei saa aru, kui ta ise konflikti algatab ja seda provotseerib, mille korral ei pruugi ta tegutseda hädakaitses. On oht, et mõne järgmise konflikti käigus võib ta hinnata olukorda valesti ja väärkasutada ka tulirelva, kui see peaks juhtuma tal käeulatuses olema.
6.Taotleja ei ole oma käitumist muutnud ka pärast sellele tähelepanu juhtimist (18.10.2022 juhtum).
7.Taotleja ei sobi relvaomanikuks ka seetõttu, et ta on kergesti ärrituv ja ei suuda oma käitumist kontrollida. Seda kinnitavad temaga seotud juhtumid ja ka piirkonnapolitseiniku tähelepanek. Tööandja iseloomustus ja muud panustamised ei kaalu üles taotleja käitumist. Teiste isikute õigus elule, tervisele ja avalikult korrale kaaluvad üles taotleja õiguse eneseteostusele.
3.X esitas 09.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 09.02.2023 otsuse nr 4.2-1/1290-2 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks:
1.Kaebajale on väljastatud relvaluba 2017. aastal ja seda pikendatud 08.05.2022. Vastustajale olid teada kõik haldusaktis kirjeldatud asjaolud kuni 08.05.2022. Vastustaja tunnistas relvaloa kehtetuks asjaolude alusel, millest lähtudes oli ta varem kaebajale relvaloa andnud.
2.Haldusaktis ei ole olulisi fakte ja kohaldatavat õigust omavahel seotud. Haldusaktis ei ole kontrollitud, kas relvaloa kehtetuks tunnistamine on sobiv, vajalik ja mõõdukas eesmärgi saavutamiseks.
3.Vastustaja võinuks piirduda kaebaja intensiivsele reageerimisele erinevatele liiklusrikkumistele tähelepanu juhtimisega. Kaebaja püüab distsiplineerida teisi liiklejaid liiklusreeglite täitmisel. Kaebaja lubas edaspidi reageerimise viisi muuta ja on seda lubadust ka täitnud. Ühegi juhtumi korral ei ole tal relva kaasas olnud. Kaebaja on ise käitunud õiguskuulekalt ning ka väidetavate rikkumiste aset leidmise korral ei ole kaebaja süü suur. Kaebaja on Kaitseliidu liige ja käib pidevalt kaitseliidu õppustel.
4.Asjaolu, et kaebaja kaitseb järjekindlalt oma õigusi, sealhulgas maanteel liiklusseaduse mõistes, ei ole asjakohane kaalutlus. Oma õiguste kaitsmine ja kindel tsiviilpositsioon avaliku korra rikkumise korral kolmandate isikute pool ei tähenda, et kaebaja on sobimatu relva kandma.
5.Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet. Haldusorgan ei ole uurinud kaebaja hetkeolukorda, tervislikku seisundit, kaebaja võimekust relva soetada, omada ja vallata.
6.Ühegi juhtumi korral ei tuvastatud kaebaja poolt avaliku korra rikkumist ja kaebaja kohta ei ole esitatud ühtegi kaebust. Vastustaja ei ole selgitanud, kas eesmärke oleks võimalik saavutada leebemate vahenditega. Kaebaja relvaloa kehtivuse võinuks peatada.
4.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata:
1.RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaselt võib PPA keelduda relvaloa a soetamisloa väljastamisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Tegemist on prognoosotsusega.
2.Relvaloa olemasolu nõuab keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Relva omamisega eneseteostuse õigus ei ole absoluutne.
3.Kaebajale on relvaluba väljastatud enda ja vara kaitse eesmärgil. Samas kaebaja väidab, et omab relva, et käia lasketiirus. Kui tulirelva omamine on oluline, peaks kaebaja käituma viisil, mis ei anna alust pidada teda relva kandmiseks sobimatuks. Kaebajal on võimalus laskespordiga soovi korral edasi tegeleda ka isiklikku relva ja relvaluba omamata. 2(6)
4.Asjaolu, kas isikul on olnud juhtumite ajal relv kaasas, ei ole oluline. Kaebaja on ise rikkunud samuti õigusnorme, tema suhtes on algatatud süüteomenetlus ning juhtumitest on teavitanud ka teine osapool.
5.Kaebaja saab enda soovitud eesmärki täita liiklusjuhtumitest teavitades, ilma rikkumistesse sekkumata ning ennast ja teisi ohustamata. Vastustaja peabki isiku käitumist hindama pikema aja jooksul, kontrollimaks, et tegemist ei ole ühekordse või väheolulisem episoodiga. PPA lähtub ka sellest, kuidas isik väljendab enda suhtumist juhtumitesse. Kaebaja ei mõista enda käitumise ja tegude tõsidust ning osakaalu konfliktide eskaleerumisel. Vastupidiselt – kaebaja süüdistab teist osapoolt, mistõttu ei ole ka alust arvata, et kaebaja oma käitumist olulises osas muudaks. Otsuse tegemise hetke seisuga oli kaebajaga politsei infosüsteemis seotud 83 juhtumist. Kaebaja käitumisest ja temaga politsei infosüsteemis seotud juhtumitest nähtub, et kaebaja on provotseeriv, impulsiivne, konfliktne, konfliktid korduvad ja on toimunud erinevate inimestega pikema aja vältel.
6.10.03.2022 sündmuse peale on 17.03.2022 algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel, kaebaja on kriminaalmenetlusse kaasatud kannatanuna. 14.08.2022 sündmuse peale on 29.08.2022 algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel, kaebaja on kriminaalmenetlusse kaasatud kahtlustatavana.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.RelvS § 43 lg 31 kohaselt võib PPA tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Seega on relvaloa muutmisest keeldumise ja relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks relvaloa omaja enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis või käitumine ja relvaloa omaja peab selle eluviisi või käitumise tõttu olema sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
6.Hiljutises kohtupraktikas on leitud, et: - RelvS § 43 lg 31 näeb ette kaalutlusõiguse relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel (Tartu Ringkonnakohtu 28. veebruari 2023. a otsuse p 13). PPA-l on sätte kohaldamisel avar kaalutlusõigus otsustamaks, millist käitumist käsitada enda või teiste isikute turvalisust ohustavana määral, mis toob kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise (Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2022. a otsuse nr 3-20-2571 p 9). - Isikust lähtuva ohu tuvastamine süüteomenetluses ei ole RelvS § 43 lg-s 31 kohaldamise eeldus (Tartu Ringkonnakohtu 28. veebruari 2023. a otsuse p 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2022. a otsuse nr 3-21-578 p 10). - RelvS § 43 lg-s 31 peetakse silmas laiemalt loa omaja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saab relva jätkuvalt omada ja kasutada (Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2022. a otsuse nr 3-21-578 p 10,
23.novembri 2022. a otsuse nr 3-20-2365 p 9). - PPA-l tuleb arvestada kõiki asjaolusid, mis iseloomustavad relvaloa omaja eluviisi või käitumist, s.h nii teda negatiivselt kui ka positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (Tartu Ringkonnakohtu
28.veebruari 2023. a otsuse nr 3-20-2002 p 12 ja 23. veebruari 2023. a otsuse nr 3-21-1179 p 12). - Relvast lähtuva ohu ennetamiseks ei pea ega tohi PPA jääda ootama esimest sündmust, mis vahetult relvaga seondub, kuna juba sel esimesel sündmusel võivad – isegi relvaomaniku tahtluseta – olla väga rasked tagajärjed (Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2022. a otsuse nr 3-22-1160 p 10).
7.Praegusel juhul on PPA kaebajale omistatud käitumisena, mis ohustab kaebaja enda või teise isiku turvalisust ja mille tõttu on ta sobimatu relva omama, käsitlenud kaebaja korduvaid konflikte liikluses. Arvestades eelkirjeldatud kohtupraktikat, võis vastustaja kaebaja iseloomustamisel hinnata politsei andmebaasis talletatud juhtumeid, mis ei ole seotud süüteomenetlustega. 3(6)
8.Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel ja relvaloa muutmisest keeldumisel arvestanud asjakohast kaebaja käitumist iseloomustavat teavet ega ole teinud kaalumisvigu. Haldusaktis on PPA kirjeldanud ajavahemikul 2014-2022 toimunud 17 eri liiklusjuhtumit, millest 15 kohta on kohtule esitatud ka täiendavat informatsiooni (vastustaja 17.04.2023 vastuse lisad 1-17 ja 25.04.2023 vastuse lisa). Kaebaja esitas kohtule videosalvestised neist 11 juhtumi kohta (02.10.2023 esitatud tõendid). Istungil täpsustas vastustaja, et kuigi politsei infosüsteemis on kaebajaga seotud 83 juhtumit, on haldusaktis kajastatud kaebaja alarmeerivat käitumist iseloomustavad juhtumid. Ülejäänud juhtumid on piirdunud teavitamisega või on kaebaja teate alusel alustatud rikkuja suhtes menetlust, isikutevahelist kontakti ei ole tekkinud (istungil alates 00:04:56). Kohtule nähtub esitatud tõenditest järgnev: - märgates liiklusreeglite rikkumist proovis kaebaja rikkuja tähelepanu saada helisignaaliga (20.11.2020 juhtum dtl 42, 114, 12.09.2021 juhtum dtl 46, 117, 10.03.2022 juhtum dtl 49, 79, 120, 27.06.2022 juhtum dtl 53, 121, 15.07.2022 juhtum dtl 54, 122, 18.10.2022 juhtum dtl 63, 125), sh samal ajal rikkujale järele sõites (19.01.2021 juhtum dtl 43, 115), koputades sõiduki aknale (26.07.2021 juhtum dtl 45, 116) või avades sõiduki ukse (10.08.2022 juhtum dtl 56-59, 123); - kaebaja hoidis pärast väidetava rikkumise tuvastamist ja rikkumisest sõidukijuhi teavitamist liiklust kinni (14.07.2020 juhtum dtl 41), sh olukorras, kui sõidukijuht põhjendas ja vabandas (15.07.2022 juhtum dtl 54, 122); - kaebaja takistas sõiduki edasise liikumise kasutades selleks oma jalgratast või iseennast (12.09.2021 juhtum dtl 46, 117, 15.07.2022 juhtum dtl 54, 122, 10.08.2022 juhtum dtl 56-59, 123); - kaebaja takistas ka rikkumise lõpetamist olukorras, kus sõidukijuhil ei olnud kaebaja poolt edasise teekonna takistamise ja tagurdamise võimatuse tõttu võimalik ohutult paigalt liikuda (12.09.2021 juhtum dtl 46, 117), sh ei lõpetanud kaebaja takistamist ka siis, kui tema tähelepanu sellele juhiti (14.01.2022 juhtum dtl 48, 118) - korrale kutsumine lõppes kaebajapoolse gaasirelva kasutamisega või kasutamisega ähvardamisega (10.03.2022 juhtum dtl 49, 79, 120, 14.08.2022 juhtum dtl 60, 124); - kaebaja jälitas sõidukit uude peatumiskohta (10.08.2022 juhtum dtl 56-59, 123).
9.Kaebaja esitatud videosalvestiste seletuskirjast (dtl 111-113) nähtub kohtule, et kaebaja eesmärk on tuvastada rikkuja isik (st salvestada nägu), saada rikkumiste kohta selgitusi, takistada väidetavatel rikkujatel põgeneda ning kaebaja peab väidetavaid liiklusrikkujaid läbivalt ülbeks (sama ka dtl 69 ja 71). Istungil selgitas kaebaja, et tema eesmärk on rikkujad tuvastada, saada nad videopildile ja et nad oma rikkumist selgitaksid (istungil alates 00:17:34). Kaebajal tavakodanikuna ei ole liiklusrikkumise menetlemise ega rikkujate distsiplineerimise pädevust. Kaebajale ei saa ette heita liiklusrikkumisele tähelepanu juhtimist ja politsei liiklusrikkumisest teavitamist, kuid kaebaja käitumine ja sekkumine läheb tavapärasest tähelepanu juhtimisest ja teavitamisest kaugemale ning on mitmel korral lõppenud kaebaja ja rikkuja vahelise konflikti ja/või kaebajapoolse täiendava liiklustakistuse tekitamisega. Kaebaja on korduvalt kasutanud helisignaali ka olukorras, kus ohuolukord on juba möödunud (vt nt 19.01.2021) ning eesmärgiks ei ole enam ohuolukorra ärahoidmiseks tähelepanu juhtimisega (LS § 39 lg 3).
10.Kohtule nähtub asjas esitatud tõenditest kaebaja käskiv kõneviis ja järeleandmatu hoiak väidetavate rikkujate suhtes, soov neid distsiplineerida ning soovimatus hoiduda konflikti eskaleerumisest või konfliktisituatsioonist väljuda. Seejuures on kaebaja end ise mitmel korral sõiduki ette asudes ohtu pannud ning kahel korral on korralekutsumine päädinud füüsilise kontaktiga.
4(6)
Linnaliikluses ei ole harvad olukorrad, kus liiklejal tuleb valida mitme õigushüve vahel, et tagada kokkuvõttes see, et inimesed ja vara jääks terveks. Rikkumise ajendiks võib olla mõne algse reegli rikkumine (valitud ei ole sobivat kiirust, trajektoori vms), kuid olukorra kulminatsioon võib nõuda tähtsaimate õigushüvede tarbeks mõne formaalse reegli rikkumist, et mitte tekitada täiendavat kahju. Ka käesolevas asjas vaatluse all olevate juhtumite hulgas on selliseid: 26.07.2021 juhtumi osas selgitas juht, et ta vältis ülekäigurajale sõites sõitjaid täis bussiga äkkpidurduse tegemist (dtl 45), 27.06.2022 juhtumi videosalvestiselt (dtl 121) nähtuvalt ei olnud sõidukijuhil võimalik manöövrit ohutult ilma ülekäigurajale sõitmata sooritada, st veenduda, et tee, kuhu ta sõidab, on vaba. Kohtule nähtub, et kaebaja peab aktiivset korrale kutsumist oluliseks olenemata sellest, kas väidetav liiklusrikkumine üldse toime pandi, kas rikkujal oli liiklusolukorda arvestades üldse võimalik rikkumist vältida või oli tegemist inimliku eksimusega. Bussiga tekkinud situatsiooni arvestades oli kaebajal ilmselgelt ruumi ohutult tee ületamiseks (mida kaebaja ka video lõpus teeb, alustades teeületust punase tulega); samas kui bussi järel ootasid juba teised sõidukid, mis muudab tagurdamise nõudmise ilmselgelt ebamõistlikuks (dtl 116 video).
11.Arvestades, et kaebaja kasutab väidetavate rikkujate korralekutsumisel tal kaasasolevaid vahendeid, sh jalgratast ja vajadusel enesekaitseks gaasirelva, ei ole välistatud olukord, kus tulirelva olemasolul tuleb kaebajal konfliktisituatsioonis kasutada ka seda. Seejuures ei nähtu kohtule, et haldusaktis kirjeldatud konfliktide vältimine oleks olnud võimatu ja enesekaitseks gaasirelva kasutamine seetõttu vältimatu. Ka juhul, kui vahetult gaasirelva kasutamise eel võis kaebaja olla hädakaitse olukorras, on igakordseks konflikti loonud suhtluse algatajaks olnud kaebaja. Kaebaja ise leidis kohtuistungil, et konfliktid ei ole alguse saanud mitte tema reageeringust, vaid rikkumise faktist; sellest, et sõidukijuht sekkub kaebaja liikumisruumi (istungil alates 00:42:25). Kohtule nähtuvalt on konfliktisituatsioonid olnud põhjustatud mitte liiklusrikkumisest endast ega liiklusrikkumisele tähelepanu pööramisest, vaid kaebajapoolsest reageeringust ja jäigast eesmärgist sundida väidetavat rikkujat rikkumist selgitama ja lõpetama. Sealjuures on olnud tegemist olukordadega, kus kaebajal endal puudus lisaks tähelepanu juhtimisele liiklustakistus edasi liikumisel (10.03.2022 juhtum, kus videopildi kohaselt oli kaebajal piisavalt ruumi kaubikust möödumiseks). Kaebajal on alati olnud valik, kas jätta rikkumisele reageerimata, pöörata rikkuja tähelepanu ühekordselt rikkumisele ja/või teavitada politseid ja ise eemalduda või jätkata rikkujaga suhtlust ka siis, kui korrarikkumine on lõpetatud, oht möödunud ja/või teine osapool soovib eeltoodut teha. Võõraste isikute poolt avalikus kohas toimepandud pisirikkumistele reageerimine ja järeleandmatult selgituste nõudmine ei ole relvaomanikule kohane käitumine, kuivõrd sellega võib relvaomanik ise osutuda konflikti algatajaks või võimendajaks. Iseenda konfliktisituatsioonidesse panemine võib päädida ka olukorraga, kus kaebaja on sunnitud tulirelva kasutama. Nagu kohus eelpool selgitas – PPA ei pea ootama otseselt tulirelvaga seotud sündmust. Kuna kaebaja on konfliktisituatsioonis juba kasutanud vähemohtlikku gaasirelva, on relvaloa kehtetuks tunnistamine kohtu hinnangul ohu ennetamiseks proportsionaalne meede.
12.Kaebajaga seotud juhtumid on oluliselt tihenenud 2021. ja 2022. aastal. Enne 08.05.2022 kaebajale relvaloa andmist leidis haldusaktis kirjeldatud juhtumitest aset 9. Juhtumid leidsid aset 8 aasta jooksul (2014 – 1, 2019 – 1, 2020 – 2, 2021 – 3, 2022 – 2) ja neist ühes oli kaebaja liiklusõnnetuses kannatanu (05.11.2021 juhtum). Seega võisid need üksikjuhtumid olla piisavalt harvad, et need ei takistanud relvaloa andmist. Pärast 08.05.2022 relvaloa andmist leidis ca kuue kuu jooksul aset veel 5 juhtumit. Samuti on kaebaja pärast 05.09.2022 vestlust (dtl 61), milles lubas edaspidi kontakti rikkujatega vältida, sattunud uude konfliktsituatsiooni, kus asus kaubikule ohtlikult lähedale (18.10.2022 juhtum). Kohtule nähtub, et pärast kaebajale 08.05.2022 relvaloa väljastamist on juhtumite esinemise sagedus tõusnud. Vastustajal ei ole keelatud relvaloa omaja käitumise vastavust RelvS § 36 lg 4 p 3 ja § 43 lg 31 tingimustele järjepidevalt hinnata ega otsustada relvaluba kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ebakohase käitumise 5(6)
intensiivsus ületab teatud lävendi. Vastustajal on eelkirjeldatud kohtupraktikast tulenevalt selles osas kaalutlusõigus ja kohtu hinnangul ei ole vastustaja praegusel juhul kaalutlusvigu teinud.
13.Praeguses asjas ei ole tuvastatav, et vastustaja oleks jätnud kaebaja kahjuks arvestamata mõne sedavõrd kaaluka asjaoluga, mis võinuks muuta haldusakti resolutsiooni. Vastustaja esitatud relvaloaomaniku täiendava kontrolli (dtl 65-66) kohaselt on vastustaja vestelnud kaebaja pereliikmetega ja proovinud vestelda naabritega. Haldusakti kohaselt ei ole kaebaja perekonnaliikmete arvamusi relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestatud kaebaja kahjuks. Seda kinnitas istungil ka vastustaja (istungil alates 00:09:14). Kuigi vastustajal on uurimiskohustus (HMS § 6), ei ole vastustaja kohustatud täiendavalt uurima asjaolusid, milles kahtlus puudub (kaebaja viidatud tervislik seisund, oskus ja võimekus relva soetada, omada ja vallata). Ka ei saa vastustaja küsitleda isikuid, kelle olemasolust kaebaja lähisfääris vastustaja ei tea (vt istungil elukaaslase kohta käsitletu). Vastustaja on ka leidnud, et kaebaja vabatahtlik töö ja ühiskonda panustamine ei kaalu üles haldusaktis kirjeldatud relvaomanikule ebasobivat käitumist. Kohus nõustub selles osas vastustajaga. Kuigi heategevus ja ühiskonda panustamine on tervitatavad, ei tähenda see, et kaebaja võib liiklusrikkumisi nähes käituda võimaliku rikkujaga konfliktselt ja survestada teda selgitusi andma, pannes end seejuures ohtlikesse olukordadesse, mis päädivad füüsilise kontakti ja/või relva kasutamisega.
14.Kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud kaaluma ka relvaloa peatamise võimalust. RelvS § 43 lg 1 p 21 kohaselt peatab PPA relvaloa kehtivuse, kui esineb põhjendatud kahtlus, et loa omaja võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust. Relvaloa peatamine on oma olemustelt ajutine meede (vt RelvS § 43 lg 2). Olukorras, kus vastustajal oli juba kujunenud veendumus kaebaja käitumise relvaomanikule sobimatuses, ei pidanud vastustaja kaebaja relvaluba samal alusel peatama.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA 09.02.2023 otsus nr 4.2-1/1290-2 on õiguspärane, proportsionaalne, põhjendatud ning kooskõlas RelvS § 43 lõikega 31 ja HMS §-ga 54 ja § 56 lõigetega 13. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
16.Kaebaja avaldas 05.09.2022 suulisel vestlusel PPA-le, et vajab relva lasketiirus käimiseks (dtl 62). Kohtuistungil märkis kaebaja, et tal ei ole turvalisusega probleeme, vajab relva lasketiirus käimiseks, kuid ei soovi laskespordiklubiga liituda (istungil 00:10:18). Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et võimalikul uue relvaloa taotlemisel tuleb läbi mõelda, milleks kaebaja tulirelva vajab ja kas ta seaduses sätestatud tingimustele vastab. Isikul ei ole õigust saada relvaluba mis tahes muul eesmärgil, kui ta tegeliku eesmärgi kohta seaduses sätestatud tingimustele ei vasta ega soovi neile vastata.
17.Kuna kaebus jäi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.