lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-663/12

Munitsipaal- ja riigivara

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-663/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Munitsipaal- ja riigivara
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

22.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-663

Haldusasi

AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV kaebus Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 otsuse nr 18 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV, esindaja vandeadvokaat Paul Keres Vastustaja Pärnu linn, esindaja Tiina Roht Kolmas isik TK, esindajad vandeadvokaadid Paul Varul, Triin Kaurov ja Vitali Šipilov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.03.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde TK 20.04.2022 vastuse lisa 1 ning tagastada Pärnu linna 21.04.2022 vastuse lisa 2.
2.Jätta AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.03.2022 määruse resolutsiooni p 8 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Munitsipaal- ja riigivara
  • 15.06.20263-26-1491/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-480/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.04.20263-23-741/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.03.20263-25-4052/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.03.20263-26-381/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-381/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
Pärnu Linnavolikogu otsustas 17.02.2022 otsusega nr 18 võõrandada Pärnu linnas Tulbi tn 16 asuva kinnisasja (kinnistusraamatu registriosa nr 1569405, katastritunnus 62512:033:3241, suurus 663 m2, sihtotstarve väikeelamumaa) TK-le hinnaga 134 000 eurot.
2.AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV hääletasid volikogu istungil nimetatud otsuse vastu.

3-22-663

3.Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 otsuse nr 18 tühistamiseks. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse täitmise peatamist kuni lõpplahendi jõustumiseni. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajad soovisid osaleda enampakkumisel, kuid nad ei saanud seda teha; 2) kuna TK võttis volikogu istungist osa (ta jäi istungi saali, suhtles volikogu liikmetega), on vaidlustatud otsus õigusvastane; 3) otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks on otsus linna huvides. Samuti pole põhjendatud enampakkumise korraldamata jätmist; 4) vastustaja ei lähtunud linna huvidest. Vastustaja lähtus TK huvidest. Avalikul enampakkumisel oleks saanud kinnistu alghinnaks määrata 134 000 eurot. See oli kolme eksperthinnangu kohaselt keskmine turuhind. Linnal oleks võimalik suuremat kasu saada; 5) vaidlusaluse otsuse täitmisel muutuks Tulbi tn 16 asuva kinnistu suhtes enampakkumise läbiviimine ning kaebajate õiguste ja huvide kaitse võimatuks või vähemalt oluliseks raskendatuks. Nimelt kaotab Pärnu linn otsuse täitmisel, s.o asjaõiguslepingu sõlmimisel ja kinnistusraamatus asjakohaste omanikukannete tegemisel kinnisasja omandi. Vaidlustatava otsuse tühistamisel pärast selle täitmist linna omand aga ei taastu, vaid selleks tuleb linn omanikuna uuesti kinnistusraamatusse kanda ja selleks tuleb uuelt omanikult nõusolek saada. Kõige selle juures on küsimuseks, kas vaidlustatava otsuse tühistamine annab pärast otsuse täitmist üleüldse aluse kinnistu tagasi võõrandamiseks või on täitmisjärgselt uue omaniku õiguste kaitsmine juba niivõrd oluline, et see kaalub kaebajate huvi õigustatult üles. Sellise potentsiaalse olukorra vältimiseks on vaidlustatava otsuse täitmise peatamine põhjendatud.
4.Vastustaja ja kolmas isik taotlesid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 28.03.2022 määruse resolutsiooni p-ga 8 kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna nende eesmärgiks on omandada vaidlusalune kinnistu. Asjaõiguslepingu tagasitäitmine pole võimalik; 2) kaebuse eduväljavaated pole kuigi head. Kaheldav on kaebajate tegelik huvi vaidlusalune kinnistu omandada, sest nad ei taandanud ennast otsuse vastuvõtmisest (haldusmenetluse seadus (haldusmenetluse seadus (HMS)) § 10 lg 1 p 4). Samuti ei väljendanud nad enne kohtumenetlust (nt volikogu istungil) soovi vaidlusalune kinnistu omandada. Pärnu Linnavolikogu 25.04.2019 määruse nr 15 „Pärnu linnavara valitsemise kord“ (kord) § 7 lg 4 p 3 võimaldab vara võõrandada otsustuskorras, kui see on linna huvides. Kolmas isik taandas ennast otsuse tegemisest. Linna esitatud põhjendustest nähtub, et linna huvid on majanduslikku laadi, milleks on saada turuväärtusele vastav hind. Eksperdid andsid hinnangu selliselt, et arvesse ei võetud hoonestusõigust. Turuhinnaks oli 134 000 eurot. Kaebajad pole eksperthinnangute usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Maa-ameti hinnastatistika kohaselt on maksimaalne hind ruutmeetri kohta 187,77 eurot, praegusel juhul oli see 202,11 eurot. Küsimust sellest, kas otstarbekas oleks olnud läbi viia enampakkumise menetlus või võõrandada kinnisasi otsustukorras, kohus eraldivõetuna ei hinda. Linnal tuli kaalutlusõiguse teostamisel arvestada kaebaja huvidega; 3) kolmas isik selgitas, et on kinnisasja omandamiseks sõlminud enne kaebuse saamist 17.03.2022 laenulepingu AS-ga SEB Pank ning tegelenud notaritoimingute ettevalmistamisega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaasnevad kolmandale isikule täiendavad kulud; 4) kuna kaebuse eduväljavaated on kesised ja kohus pole veendunud, et kaebaja õigusi on rikutud, oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine ebaproportsionaalne. Avalik huvi seisneb ka selles, et kinnistu müügist saadud rahaga täita kohaliku omavalitsuse ülesandeid.

2(5)

3-22-663

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebajad taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 8 tühistamist ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Kaebajad märgivad kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebus omab perspektiivi ja esialgse õiguskaitse taotlus oleks tulnud rahuldada. Kuigi kolmas isik taandas ennast vaidlusaluse päevakorrapunkti arutamiselt, siis sisuliselt ta seda ei teinud. Ta jäi saali ja suhtles hääletuselt osavõtnud volikogu liikmetega. Ta sekkus asja arutelusse, mida kinnitavad videosalvestised. Kolmas isik omab mõjuvõimu teiste reformierakonna fraktsiooni liikmete üle. Seega ta osales teda puudutava küsimuse lahendamisel ning ta rikkus HMS § 10 lg-t 1; 2) halduskohus eksis, kui leidis, et vastustaja pole põhjendamiskohustust rikkunud ja leidis, et otsus on materiaalselt õiguspärane. Otsusesse pole märgitud neid kaalutlusi, miks otsustati avaliku enampakkumise asemel korraldada otsustuskorras vara võõrandada. Vara võib otsustuskorras võõrandada, kui avalik enampakkumine ei anna tulemust. Tagatud ei olnud kõikide võrdne kohtlemine. Vaidlustatud otsuses pole esitatud põhjendusi selle kohta, et otsustuskorras vara võõrandamine oleks olnud linna huvides. Otsuse tegemisel pole arvestatud linna ega kolmandate isikute huvidega.
7.Kolmas isik taotleb vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajatel puudub kaebeõigus. Kaebajad on Pärnu Linnavolikogu liikmed ja nad osalesid vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda Tulbi tn 16 kinnisasja võõrandamist enampakkumise teel. Kaebajad ei ole enne volikogu 17.02.2022 istungit ega ka istungil viidanud oma huvile omandada vaidlusalune kinnisasi. Väidetavalt rikutud õigusnormid (s.o HMS § 10 lg 1 p 1 ja § 56 lg 3) ei kaitse kaebajate huve. Abstraktne kohtulik huvi pole kohtulikult kaitstav; 2) kaebus on perspektiivitu. Kolmas isik taandas ennast korrektselt, mis on märgitud ka istungi protokollis. Taandamiseks ei pidanud kolmas isik ruumist väljuma. Kolmas isik istus saali viimasesse ritta ning ei osalenud otsusele eelneval arutelul. Otsus võeti vastu 20 poolt ja 10 vastu häälega. Üks hääl ei oleks kuidagi mõjutanud tulemust. Linnavara käsutamisviisid ei ole hierarhilises suhtes. Otsustuskorras vara võõrandamise eeldused olid täidetud, kuna võõrandamine oli linna huvides; 3) esialgse õiguskaitse taotlus ei aita kaebaja õigusi kaitsta. Kolmas isik omandas kinnisasja 31. märtsil 2022.
8.Vastustaja taotleb vastuses kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kolmanda isiku 20.04.2022 menetlusdokumendis esitatud kinnistusraamatu väljavõtte Tulbi tn 16 asuva kinnisasja kohta, kuna see omab asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Ringkonnakohus tagastab vastustaja 21.04.2022 menetlusdokumendis esitatud kinnistusraamatu väljavõtte Tulbi tn 16 asuva kinnisasja kohta, kuna see on võetud juba asja materjalide juurde ning toimiku koormamine dubleerivate dokumentidega ei ole põhjendatud.
10.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

3(5)

3-22-663 kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

11.Halduskohus jättis 28.03.2022 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ega keelanud esialgse õiguskaitse korras Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 otsuse nr 18 täitmise peatamist. Viimati märgitud otsusega võõrandati kolmandale isikule Pärnu linnas asuv kinnistu 663 m2 hinnaga 134 000 eurot. Ringkonnakohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kolmas isik on alates 31.03.2022 vaidlusaluse kinnistu omanik. Seega on asjaõiguslik leping sõlmitud ja selle alusel kinnistusraamatusse omanikku puudutav kanne tehtud. Kaebajate taotletav esialgne õiguskaitse ei aita kaebajate eesmärki enam saavutada ehk hoida ära seda, et vastustaja ei sõlmiks kolmanda isikuga asjaõiguslikku lepingut ning et kolmandat isikut ei kantaks vaidlusaluse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse.
12.Isegi, kui asjaolud oleksid olnud teisiti, esineb põhjendatud kahtlus, kas kaebajatel esines ka tegelik vajadus õigusi kaitsta esialgse õiguskaitse abinõuga. Kolmas isik juhib põhjendatult tähelepanu asjaolule, et kaebajad on Pärnu Linnavolikogu liikmed, nad ei ole enne 17.02.2022 volikogu istungit avaldanud Pärnu linnale soovi vaidlusalust kinnistut osta, samuti ei teinud nad seda volikogu istungil, vaid võtsid vaidlusaluse päevakorrapunkti hääletamisest osa. Kaebuses esitatud põhjendused viitavad eeskätt objektiivse õiguse väidetavale rikkumisele ja avalike huvide kahjustamisele (nt Pärnu linna huve on kahjustatud ning rikutud on HMS § 11 lg 1 p 1 ja HMS § 56 lg-t 3). Kaebuses toodud põhjendused koos kolmanda isiku ja vastustaja selgitustega tekitavad põhjendatud kahtluse, et kaebajatel ei olnud tegelikku soovi vaidlusalust kinnistut osta. Üksnes oletusliku ja teoreetilise huvi tagamiseks ei tule esialgse õiguskaitse abinõud kohaldada. Kui kaebajad soovivad tegelikkuses kaitsta avalikke huve, on neil võimalik pöörduda nt revisjonikomisjoni või vajadusel õiguskaitseorganite poole.
13.Ringkonnakohtu esialgse hinnangu kohaselt ei ole halduskohus ka kaebuse perspektiivi hindamisel ilmselgelt eksinud.
13.1.Korra § 7 lg-st 4 ja § 12 lg-st 4 ei pruugi järelduda, et linnavara käsutusse andmine peaks igas olukorras toimuma tingimata kindla hierarhia alusel, s.o alguses avatud enampakkumine, siis valikpakkumine ning alles viimasena otsustuskorras vara võõrandamine. Korra § 12 lg 1 sätestab, et linnavara käsutamise otsustamiseks võib huvitatud isik esitada linnavara omandamise soovi osas põhjendatud avalduse linnavara valitsejale. Linnavara valitseja edastab avalduse koos enda seisukohaga käsutamise otsustajale koostades vajadusel linnavara käsutamise otsuse osas eelnõu või teeb käsutamise otsuse tegemise õiguse olemasolul ise otsuse (kord § 12 lg 2). Seega sätestab korra § 12 lg 1 selgesõnaliselt puudutatud isikule õiguse esitada avaldus linnavara võõrandamiseks ning vastustajal lasub kohustus see avaldus lahendada ja võimalik, et enne, kui ta otsustab asja avalikul enampakkumisele suunamise. Viidatud norm võib olla mõeldud kaitsma puudutatud isiku õigusi. Sarnaseid puudutatud isiku huve kaitsvaid erinorme on sätestatud teisigi. Näiteks kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostueesõigus (asjaõigusseadus § 73 lg 2) Samuti on ehitise omanikul, kelle kasuks hoonestusõiguse seadmiseks on menetlus algatatud, pärast ehitise teenindamiseks vajaliku maa maakatastris registreerimist õigus ehitise juurde kuuluv maa erastada juhul, kui tegemist ei ole maaga, mis on vajalik riigile tema ülesannete täitmiseks (maareformi seadus § 351 lg 2). Korra § 12 lg 4 sätestab alternatiivsed juhtumid, millal linn võib vara otsustuskorras võõrandada, kuid

4(5)

3-22-663 see ei võta puudutatud isikult õigust esitada avaldus vastavalt korra § 12 lg-le 1 ning saada sellele vastus enne muude vara võõrandamismenetluste kasuks otsustamist.

13.2.Vaidlusalusele kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks korraldati 2000. a-l avalik suuline enampakkumine (kaebuse lisa 1). Avalikust enampakkumisest võttis kolmas isik osa ja ta kuulutati võitjaks (kaebuse lisa 3) ning tema kasuks seati hoonestusõigus. Ka teistele huvitatud isikutele (sh kaebajatele) oli tagatud võimalus osaleda avalikul suulisel enampakkumisel. Kolmas isik on hoonestusõiguse alusel ehitanud kinnistule elamu ning ta taotles Pärnu linnalt elamu aluse maa müümist. Viidatud asjaolud lubavad seega järeldada, et kolmas isik on käsitatav korra § 12 lg 1 mõttes puudutatud isikuna ja tal oli õigus viidatud normi alusel taotleda hoonestusõiguse seadjalt otsustuskorras maa võõrandamist ning vastustajal lasus kohustus see avaldus lahendada enne avalikku enampakkumist. Nimetatud küsimust tuleb vajadusel põhiasja raames põhjalikumalt analüüsida.
13.3.Kas kohaldamisele kuulus HMS § 10 lg 1 p 1 või tuli kohaldada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lg-d 5 ja 6, seda tuleb otsustada põhiasja lahendamise raames. Siiski pole vaidlust küsimuse üle, et kolmas isik päevakorra p 6 küsimuse otsustamisel ei osalenud. Kas kolmas isik võis kuidagi muud moodi asja otsustamist sisuliselt volikogu istungil mõjutada ja kas see omaks üldse vaidlustatud otsuse kehtimise kontekstis tähendust, seda tuleb otsustada tõendite hindamisel ja vajadusel HMS § 58 tõlgendamise kontekstis.
13.4.Kaebajad saaksid kaitsta eeskätt oma huvi osaleda läbipaistvas vara võõrandamise menetluses, kus tagatud oleks võrdne kohtlemine. Hoonestusõiguse seadmise menetluses oli ka kaebajatele tagatud võimalus esitada enda pakkumus. Kuna kolmas isik osutus hoonestusõiguse seadmise menetluses edukaks ja tema kasuks seati hoonestusõigus, muutus ta korra § 12 lg 1 mõttes puudutatud isikuks ja tal tekkis õigus esitada avaldus kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks. Kaebaja huvid eelduslikult ei laiene sinnamaani, et nad peaksid saama nõuda, et vaidlustatud otsus oleks vastavalt HMS-i normidele vastu võetud ja piisavalt põhjendatud ning et korra § 12 lg 3 p 4 kohaselt oleks linna huvid kaitstud. Kaebajad ei saa kaebusega nõuda volikogu istungile pandud otsustuste seaduslikkuse kontrolli ega kaitsta avalike huve.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 8 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.02.20263-25-3126/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.01.20263-25-4380/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja