Rande talu FIE kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 2. detsembri 2021. a otsuse nr 1330.3/21/2335 ja 1. veebruari 2022. a vaideotsuse nr 1330.3/22/3-5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Rande talu FIE, esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), esindaja Eva Rückenberg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rande talu FIE kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2022. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. novembril 2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub otsuse jõustumisel (HKMS § 253 lg 3)
1.Rande talu FIE (edaspidi Rande talu) esitas PRIA-le 9. oktoobril 2019 toetustaotluse põllumajandusministri määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel toetuse saamiseks. Toetust taotleti katastriüksusele nr 84301:001:0991 päikeseelektrijaama ehitamiseks ja selle liitmiseks Elektrilevi võrku ning valvesüsteemi paigaldamiseks.
2.PRIA rahuldas 22. novembri 2019. a otsusega nr 13-30.3/19/1398 esitatud toetustaotluse ning määras Rande talule toetuse summas 112 932,04 eurot.
3.PRIA otsustas 2. detsembri 2021. a otsusega nr 13-30.3/21/2335 jätta Rande talule välja maksmata 8. septembri 2021. a maksetaotlusega nr 13-30.3/21/1908 taotletud toetus summas 60 713 eurot ning tunnistada Rande talu puudutavas osas kehtetuks PRIA 22. novembri 2019. a otsuse nr 13-30.3/19/1398. Sama otsusega nõutakse Rande talult tagasi alusetult makstud toetus summas 44 818 eurot 39 senti. Otsuse kohaselt on kaebaja rikkunud meetme määruses sätestatud nõudeid, sest valitseva mõju kaudu seotud ettevõte on tulnud toetust taotlema kahel korral ning sellega ületanud toetuse maksimaalset suurust ühe taotleja kohta (150 000 eurot). Kuna RANDE AGRO OÜ on sama meetme raames saanud toetust summas 148 906,32 eurot ning kaebajale määratud toetussummaks on 112 932,04 eurot, on nende toetuste summa arengukava programmperioodil kokku 261 838,36 eurot. Esitatud dokumendid ja omavahelised suhted võimaldavad asuda seisukohale, et RANDE AGRO OÜ-l on valitsev mõju kaebaja üle. Samuti ei teostanud päikeseelektrijaama töid sõltumatu isik ning omafinantseeringu nõue on täidetud näilikult. Seega on kaebaja loonud ja täitnud toetuse saamise tingimused kunstlikult.
4.Rande talu esitas 31. detsembril 2021 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide. PRIA jättis
1.veebruari 2022. a vaideotsusega nr 13-30.3/22/3-5 kaebaja vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 17. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada PRIA otsuse nr 13-30.3/21/2335 täitmine.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 21. jaanuari 2022. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PRIA 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2335 täitmise kuni sama otsuse tühistamisnõudega vaidlustamiseks halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni. Kohus selgitas, et kui halduskohtule esitatakse tähtaegselt eelnimetatud otsuse tühistamiseks kaebus, kehtib esialgne õiguskaitse kuni haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Pooled määrust ei vaidlustanud.
7.Kaebaja esitas 3. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2335 ja 1. veebruari 2022. a vaideotsuse nr 13-30.3/22/3-5 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 7. märtsi 2022. a määrusega kaebuse menetlusse.
8.Vastustaja esitas kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus otsustas vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses ja määras kindlaks täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja.
10.1.Vaidlustatav otsus ja vaideotsus ei ole antud kehtiva õiguse alusel, selle õiguslikud alused on tervikuna väärad ning PRIA on faktilisi asjaolusid meelevaldselt tõlgendanud. Kaebaja ei ole ühtegi meetme määruses sätestatud nõuet rikkunud. Kaebajal on tekkinud subjektiivne õigus saada toetust ja nõuda selle väljamaksmist, samuti on tekkinud õigustatud ootus investeeringute elluviimisele maaelu edendamise eesmärgil.
10.2.Asjakohatu on PRIA etteheide, et valitseva mõju kaudu seotud ettevõte on tulnud toetust taotlema kahel korral ning sellega ületanud toetuse maksimaalset suurust ühe taotleja kohta. Kaebaja ja RANDE AGRO OÜ ei ole Euroopa Komisjoni 18. detsembri 2013. a määruse nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 109 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (määrus nr 1407/2013) art 2 lg 2 mõttes üks ettevõtja. Nimetatud kriteeriumitele ei ole PRIA tuginenud RANDE AGRO OÜ ega OÜ InserGrupp osas. PRIA piirdub üldsõnalise väitega, et valitseva mõju sisustamisel ei ole õige piirduda üksnes määruse nr 1407/2013 art 2 lg-s 2 nimetatud kriteeriumitega. Samuti ei ole PRIA veenvalt näidanud, millistest majanduslikest, organisatsioonilistest, õiguslikest ja isiklikest sidemetest saab isikute vahelist piisavat seotust järeldada. PRIA on tõlgendanud Euroopa Liidu õigust lubamatult laiendavalt. Kaebaja ja RANDE AGRO OÜ tegevuskoht ei ühti, samuti oli PRIA-le kaebajale toetuse määramisel teada, et RANDE AGRO OÜ on saanud PRIA-lt toetust 148 906,32 eurot. Kaebaja ja RANDE AGRO OÜ projektide näol on tegemist täiesti eraldiseisvate ja omavahel mitte kuidagi seotud projektidega, mille elluviimise kohad asuvad erinevates maakondades. Kalev Veskuse kui füüsilisest isikust ettevõtja (Rande talu) üle ei saa ükski teine füüsiline isik ega ettevõtja valitsevat mõju omada. Kalev Veskus ei ole füüsilise isikuna osalenud RANDE AGRO OÜ tegevuses ega oma selles osalust ega oma seetõttu juhtorganite koosseisu ja strateegiliste otsuste vastuvõtmisele mingit mõju, samuti ei ole RANDE AGRO OÜ juhatuse liige Kaspar Veskus (Kalev Veskuse poeg) osalenud kaebaja äritegevuses. Seega ei ole alust väita, et kaebaja ja teise äriühingu taotletud toetuste summa ületasid lubatud piirmäärasid. Samuti ei ole täidetud konkurentsiseaduse § 2 lg-s 4 nimetatud kriteeriumid. Konkurentsiamet kui Rahandusministeerium on asunud kaebajale esitatud vastuses seisukohale, et valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 mõttes ei esine. Samuti ei ole PRIA Konkurentsiametilt valitseva mõju tuvastamist taotlenud. PRIA-l ei ole valitseva mõju hindamiseks piisavat õiguslikku pädevust.
10.3.Päikeseelektrijaama töid tegi kaebajast sõltumatu isik (OÜ InserGrupp) ning kaebaja on täitnud omafinantseeringu nõude õiguspäraselt. Laenuvahendite kasutamine on tavapärane äritegevuses, kaebaja ei ole laenuvahendite kasutamist PRIA eest varjanud. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks kaebaja valitsevat mõju töid teinud OÜ InserGrupp üle või vastupidi. Seega ei ole kaebaja küsinud hinnapakkumist seotult isikult. Kaebaja ei ole varjanud, et OÜ InserGrupp üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks on Kaspar Veskus. OÜ InserGrupp ei ole mingil moel seotud põllumajandusega. Nimetatud äriühingu tegevusaladeks on masinate ja seadmete remont, elektroonika- ja optikaseadmete remont, elektriseadmete remont, elamute ja mitteeluhoonete ehitus, elektri- ja sidevõrkude ehitus, elektriinstallatsioon ja inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine. Kaspar Veskus pöördus ise 2016. aastal PRIA poole küsimusega, kas taotlejast füüsilisest isikust ettevõtjale Kalev Veskusele võib tema pojaga seotud äriühing teha päikeseelektrijaama rajamiseks võrreldava pakkumise. Kaspar Veskuse järelepärimisele saadud vastuses asus PRIA esindaja seisukohale, et kirjeldatud juhtumit ning meetme määruse § 7 lg-t 9 arvestades ei lähe planeeritud tegevus määruse tingimustega vastuollu. Nüüd aga heidab PRIA kaebajale ette samade tingimuste rikkumist. Meelevaldne on vastustaja seisukoht, et kaebaja ja OÜ InserGrupp on tulumaksuseaduse § 8 mõttes seotud isikud. Kalev Veskus ei oma osalust OÜ-s InserGrupp ega ole kuulunud ega kuulu nimetatud äriühingu juhatusse ega nõukokku. Samuti ei ole
3-22-129 sõlmitud poolte vahel ühtegi võlaõiguslikku lepingut, mis oleks määruse nr 25 § 6 lg-ga 10 vastuolus. Pangad ei olnud nõus kaebaja uut äritegevust (päikeseelektrijaama rajamine) finantseerima, mistõttu oli kaebaja sunnitud kaasama laenuvahendid eraisikult (Kaspar Veskuselt) ja RANDE AGRO OÜ-lt. Kohustused on raamatupidamises fikseeritud ja kuuluvad tulevikus tagastamisele.
10.4.Kaebaja on oma põllumajandusliku majandustegevuse lõpetanud ja selle RANDE AGRO OÜ-le täielikult üle andnud. Pärast ettevõtte üleandmist muutus Rande talu tegevusala ning alates 23. oktoobrist 2019 tegeleb Rande talu muu puhastustegevusega (peamiselt teede ja tänavate talvine hooldus) ning täiesti uueks ärisuunaks on päikseenergia tootmine. RANDE AGRO OÜ (ja selle seadusliku esindajana noortalunik Kaspar Veskus) jätkas Rande talu kui füüsilisest isikust ettevõtja varasemate põllumajanduslike tegevustega (teravilja, kaunvilja ja õliseemnete kasvatamine).
10.5.Päikeseelektrijaam on rajatud ja sellele on väljastatud kasutusluba. Päikseelektrijaam on liidetud elektrivõrguga ning kaebaja on tasunud kõik nõutavad liitumistasud. Kuna päikseenergiasse investeeritud vahendid ei ole veel kaebajale piisavalt tulu tootma hakanud, on finantsasutustelt täiendavate finantsvahendite kaasamine raskendatud. Ebaõige on sellest teha järeldust, et kaebajal puudub näidatud ulatuses majandustegevus ning kogu sissetulek pärineb RANDE AGRO OÜ-lt ja Kaspar Veskuselt. Kaebaja on esitanud vastustajale päikseelektrijaama rajamisel omavahendite kasutamise kohta tõendid, mille kohaselt on kaebaja tasunud OÜ InserGrupp arveid, samuti on kaebaja arvelduskontole tehtud sissemaksetest tasutud Elektrilevi OÜ-le liitumise eest. Lisaks tuleb arvestada, et praeguses majandussituatsioonis ei ole päikeseelektrijaama rajamine ainult omafinantseeringule toetudes võimalik. Konkurentsiameti tasuvusanalüüsi järgi ei ole ilma taastuvenergiatoetuseta 10-1000 kw päikeseelektrijaamad keskmist börsihinda arvestades tasuvad. Vastustaja on menetluse raames käitunud sõnamurdlikult ning kaebaja huve mittearvestavalt ja rikkunud seeläbi õiguspärase ootuse põhimõtet.
10.6.Kaebaja vormistas varasemalt Kaspar Veskusega 2020. aastal ning RANDE AGRO OÜ-ga 2019. ja 2020. aastal suuliselt sõlmitud laenulepingud tagasiulatuvalt kirjalikult ning esitas need 14. aprilli 2023. a täiendava seisukoha lisana kohtule. Kirjalikud laenulepingud ja arvelduskonto väljavõtted kinnitavad laenu saamist. Kaspar Veskuselt laenuleping nr 1 alusel saadud 65 000 euro suurusest laenust on kaebaja praeguseks tagasi maksnud 24 350 eurot. RANDE AGRO OÜ-ga sõlmitud laenulepingu nr 2 alusel on kaebaja saanud laenu 29 850, mille tagasimaksmine võis lepingu järgi toimuda nii rahas kui ka traktor MF6475 (registrimärgiga 0986TH) omandiõiguse üleandmise teel. Perioodi 2020-2021 kohta RANDE AGRO OÜ-ga sõlmitud laenulepingu järgi anti kaebajale laenu 101 653 eurot, väljamaksed tehti mitmes jaos ajavahemikul 12. jaanaur 2020 kuni 14. september 2021. Ka selle laenulepingu järgi võib tagasimakse toimuda mitterahalises vormis ehk traktori MF6615 (registrimärgiga 2584TH) omandiõiguse üleandmise teel tulevikus. Kuigi kaebaja ei ole nende kahe laenulepingu alusel laenu rahas tagasi maksnud, annab kaebaja tulevikus RANDE AGRO OÜ-le üle traktori MF6475 ja MF6615 omandiõigused ja pooled loevad laenulepingute kohustused sellega täidetuks (tasaarvestamine).
11.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
11.1.Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased. Otsus on tehtud kehtiva õiguse alusel, see on piisavalt motiveeritud ja haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetega vastavuses. Kaebaja lähtub ebaõigesti üksnes Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrusest nr 1407/2013 art 2 lg-st 2. Valitseva mõju mõiste sisustamine ei toimu pelgalt vähese tähtsusega abi määruse alusel. Valitsevat mõju sisustamisel lähtutakse toetuse piirmäära seisukohalt ka määruse nr 25 § 8 lg 3 alusel konkurentsiseadusest. Sellele on juhitud tähelepanu ka
3-22-129 kohtupraktikas. Piirangu eesmärk on tagada aus konkurentsikeskkond ning toetuse ühtlasem hajutamine enama arvu erinevate ettevõtjate vahel. PRIA pädevus teostada järelevalvet, mh kontrollida taotleja tegevuse vastavust meetme määruse nõuetele tuleneb ELÜPS § 103 lg-st
1.PRIA-l on pädevus hinnata valitseva mõju esinemist, et välistada toetuse määramine olukorras, kus tegelikult on toetuslagi ületatud. Sellele viitab selgelt ka määruse nr 25 § 8 lg 3 sõnastus. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et PRIA on õigustatud ettevõtja mõiste sisustamisel lähtuma toetuse piirmäära seisukohalt konkurentsiõiguse sätetest ja neid ka analüüsima ning oma otsust nende sätetega põhjendama (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-1287).
11.2.Kaebaja ja RANDE AGRO OÜ on tihedalt seotud, kaebaja ei saaks ilma RANDE AGRO OÜ poolse rahalise abita tegutseda. Kahte omavahel tihedalt seotud ettevõtjat kasutati eesmärgiga pääseda ligi suuremale hulgale toetustele, saades seeläbi põhjendamatu konkuretsi eelise teiste ettevõtjate ees. Päikeseenergiajaama alune kinnistu on kaebaja esindaja Kalev Veskuse ja RANDE AGRO OÜ kaasomandis ning sõlmitud kasutuskord ei pruugi tagada, et päikeseenergiajaamast hakkab reaalselt kasu saama kaebaja. Samuti esineb isikuline seos kaebaja ja RANDE AGRO OÜ otsustuspädevust omavate isikute vahel ning nende tegevuskoht on sama. Kaebaja esindaja Kalev Veskus on RANDE AGRO OÜ ainuomaniku ja juhatuse liikme Kaspar Veskuse isa. Kaebaja rahalised vahendid (sh laenud) pärinevad suures osas RANDE AGRO OÜ-lt ja lähikondsetelt. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et päikeseelektrijaama ehitajaks valiti RANDE AGRO OÜ-ga seotud OÜ InserGrupp. RANDE AGRO OÜ ainuomanik ja juhatuse liige Kaspar Veskus on ka OÜ InserGrupp juhatuse liige ja osanik. Kaebaja on haldusmenetluses kinnitanud käibe puudumist ja vara üleandmist RANDE AGRO OÜ-le. Viidatud asjaolud kinnitavad, et kaebaja tegutses RANDE AGRO OÜ abil, mistõttu on põhjendatud lugeda isikud valitseva mõju kaudu seotuks.
11.3.Rahandusministeerium ja Konkurentsiamet on selgitanud, et nende hinnang kaebaja ja RANDE AGRO OÜ puhul valitseva mõju puudumise kohta tugineb ainult kaebaja antud infole ning võib erineda täiendavate asjaolude ilmnemisel. PRIA tuvastatud asjaolud kinnitavad valitseva mõju esinemist. PRIA-l puudub kohustus pöörduda valitseva mõju kohta hinnangu saamiseks Konkurentsiameti poole, samuti ei ole Konkurentsiameti seisukohad PRIA-le siduvad. Seetõttu on kaebaja sellekohane etteheide asjakohatu.
11.4.Tegemist ei olnud sõltumatu hinnapakkumisega, vaid seotud isiku poolt esitatud hinnapakkumisega, millest tulenevalt on vaide esitaja rikkunud meetme määruse § 7 lg-s 9 ja § 6 lg-s 10 sätestatud tingimusi. Tulumaksuseaduse § 8 lg 1 p-st 1 lähtuvalt käsitletakse isikuid omavahel seotuna, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju, seejuures igal juhul käsitatakse soetuna abikaasasid, elukaaslaseid või otse- või külgjoone sugulasi. OÜ InserGrupp poolt päikeseelektrijaama rajamine ja valvesüsteemide paigaldamine ei ole meetme määruse mõttes lubatav. Määruse nr 25 § 7 lõige 9 kohaselt ei tohi taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku. Samuti ei ole määruse nr 25 § 6 lg 10 järgi abikõlblikuks tasu taotleja enda, tema töötaja või tema liikme tehtud töö eest. Sisuliselt ringles raha samadele füüsilistele isikutele kuuluvate äriühingute vahel. Kaebajale RANDE AGRO OÜ poolt laenatud raha jõudis OÜ-le InserGrupp. Kaebaja on RANDE AGRO OÜ ja OÜ InserGrupp juhatuse liikme ja osaniku Kaspar Veskuse isa. Kuivõrd on tuvastatud valitseva mõju olemasolu ning selle kaudu kaebaja ja RANDE AGRO OÜ seotus, siis on RANDE AGRO OÜ sisuliselt ehitanud päikeseelektrijaama endaga seotud isikule. PRIA ei olnud ega saanudki olla nimetatud asjaolust 2016. aastal, mil vastas RANDE AGRO OÜ pöördumisele, teadlik. Tingimuse kunstliku loomisega võib olla tegu ka siis, kui ettevõtja ostab vajaliku ja mõistliku seadme endaga seotud äriühingult ning kulutuse kandmine on poolte tiheda seose tõttu vaid formaalne.
11.5.Omafinantseeringu tasumise nõude täitmine on näilik. Kaebajal puudus näidatud ulatuses majandustegevus ning kogu sissetulek põhines RANDE AGRO OÜ ja Kaspar
3-22-129 Veskuse rahalistel vahenditel. Omaosalus suuruseks oli 147 743,95 eurot, millest ca 85% on kaetud seotud isikute vaheliste tehingutega. Osa omafinantseeringuks kasutatud rahalistest vahenditest on liikunud seotud isikule OÜ InserGrupp. Ehkki rahasummad on osaliste vahel liikunud, on vahendid jäänud kokkuvõttes seotud osapooltele, mistõttu on tingimuste täitmine kunstlik. Kaebaja ja RANDE AGRO OÜ vahel sõlmitud laenulepingut ei ole kaebaja PRIA-le esitanud, mistõttu ei olnud lepingu olemasolu võimalik kontrollida. Laenulepingu olemasolu ei ole seega tõendatud ning tegemist võib olla maksete tegemise tõendamiseks tagantjärgi loodud alusega. Kuivõrd maksete tegelik majanduslik sisu on tõendamata, on kaebaja omafinantseeringu nõude täitnud üksnes näilikult, toetuse väljamaksmise tingimused on täitmata. Kaebaja väide laenukohustuste raamatupidamises fikseerimise ning tulevikus tagastamisele kuulumise kohta on paljasõnaline, sest seda kinnitavaid dokumente ei ole PRIA-le esitatud.
11.6.Tingimuse kunstliku loomisega võib olla tegu ka siis, kui ettevõtja ostab vajaliku ja mõistliku seadme endaga seotud äriühingult ning kulutuse kandmine on poolte tiheda seose tõttu vaid formaalne. Kohtumenetluses esitatud tagasiulatuvalt vormistatud laenudokumendid ei võimalda järeldada, et tegemist on tavapärases majandustegevuses omaste tehingutega. Ei ole eluliselt usutav, et RANDE AGRO OÜ-ga sõlmitud laenulepinguid oleks saanud sõlmida tavapärase majandustegevuse raames ning olukorras, kus tehingu pooled ei oleks omavahel seotud. Kohtumenetluses esitatud tagantjärgi vormistatud laenulepingud ei ole usaldusväärsed, tavapärase majandustegevuse raames ei oleks selliste laenulepingute vormistamine olnud võimalik.
11.7.PRIA toetuse kaasabil investeeringu tegemisega kaasneb paratamatu risk, et taotleja, taotluse ja tegevuse nõuetele vastavust võidakse pärast toetuse algset määramist täiendavalt kontrollida, mis võib rikkumise avastamisel päädida toetuse tagasinõudmisega. Nõuetele vastavuse eest ning esitatud andmete tegelikkusele vastavuse eest vastutab toetuse saaja. Toetuse tagasinõudmine on määruse nr 1306/2013 art 60 tingimustega kooskõlas. Määruse nr 1306/2013 artiklit 60 käsitlevast Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kui ametiasutused tuvastavad kõrvalehoidumise, peavad nad jätma täielikult tähelepanuta põllumajandustootja poolt soodustuse saamiseks loodud kunstlikud tingimused. Tingimuste kunstliku täitmise tuvastamisel tuleb toetuse tagasi nõuda täies ulatuses, seda on rõhutatud ka kohtupraktikas (nt Tartu Ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3-18-919). Toetuse saamise tingimuste rikkumise korral ei saa kaebaja tugineda usalduse kaitse põhimõttele. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et rikkumise tuvastamisel jäetakse toetus tagasi nõudmata.
KOHTU SEISUKOHT
12.Vaidluse all on PRIA 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2335, millega jäeti Rande talule välja maksmata maksetaotlusega taotletud summa ning tunnistati varasem 22. novembri 2019. a toetuse määramise otsus nr 13-30.3/19/1398 kehtetuks ning nõuti alusetult makstud toetus summas 44 818 eurot 39 senti kaebajalt tagasi, õiguspärasus. Vastustaja heidab kaebajale ette valitseva mõju tingimuse rikkumist, hinnapakkumisega seoses seotud isiku kasutamist ning omafinantseeringu nõude kunstlikku täitmist. Kaebaja hinnangul ei ole RANDE AGRO OÜ-l valitsevat mõju kaebaja tegevuse üle ning kaebaja, RANDE AGRO OÜ ja OÜ InserGrupp vahel ei esine selliseid õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid, mis annaks aluse hinnata kaebaja tegevust määruse nr 25 rikkumisena. Kaebaja palub seetõttu vastustaja 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2335 ning selle peale esitatud vaide kohta tehtud 1. veebruari 2022. a vaideotsuse nr 13-30.3/22/3-5 tühistada. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud haldusaktid formaalselt ja materiaalselt õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Vastustaja hinnangul on kaebaja toetuse saamise tingimused täitnud kunstlikult.
3-22-129
13.Tingimuste kunstlik täitmine tähendab olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest. Vaidlustatud 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2335 ja vaideotsuse tegemise ajal kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 111 lg 1 nägi ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 1303/2013 ja nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil (ELÜPS § 79 lg 3 p-d 1 ja 3). ELÜPS 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt tunnistatakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.
14.Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Nimetatud säte väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka tervikuna EL toetusõiguse üldpõhimõte. Euroopa Kohtu praktikas on rõhutatud, et õigussubjektid ei tohi liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil ning liidu õigusnormide kohaldamisala ei tohi laiendada nii kaugele, et see kataks ettevõtjate kuritarvitusi. Õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Lisaks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada EL-i õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu otsuseid asjades nr C-176/20 (p 68), C-432/12 (p-d 27 ja 29), Riigikohtu 17. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-567, p 10). Kohtupraktikas on selgitatud, et kuritarvituse tuvastamiseks võib vaidlusaluste tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid. Tingimuse kunstliku loomisega võib olla näiteks tegu ka siis, kui kulutuse kandmine on poolte tiheda seose tõttu vaid formaalne (eelviidatud Riigikohtu otsuse p 12). Oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2006. a otsus asjas 3-3-1-80-06, p 23). Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist võib järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p 29).
15.Eeltoodud regulatsioonist tuleneb kogumis, et nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui ka toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuleb PRIA-l keelduda väljamaksetaotluse rahuldamisest ja tühistada kaebajale toetuse määramise otsus ehk
3-22-129 PRIA-l ei ole eeltoodud rikkumise tuvastamise korral kaalumisruumi. Eeltoodud järeldusele on jõutud ka varasemas kohtupraktikas (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p-d 18-20).
16.Kaebaja on esmalt seadnud kahtluse alla vastustaja järelduse valitseva mõju esinemise kohta ning rõhub sellele, et PRIA ei ole määruse nr 1407/2013 art 2 lg-s 2 nimetatud kriteeriumitele tuginenud ja pole ära näidanud, et kaebaja tegevus nende kriteeriumitega oleks vastuolus. Vastustaja on seisukohal, et toetuse määramisel ja väljamaksete tegemise otsustamisel ei saa valitseva mõju hindamisel lähtuda vaid määrus nr 1407/2013 art 2 lg-s 2 sätestatud kriteeriumitest, vaid olulised on ka toetuse piirmäära seisukohalt määruse nr 25 § 8 lg 3 alusel konkurentsiseaduse normid.
17.Määruse nr 25 § 8 lg 2 esimese lause ja lg 3 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 150 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku, kusjuures ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku. Määruse nr 25 § 8 lg 6 kohaselt loetakse lisaks vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. Valitsev mõju oli algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille puhul loeti formaalselt erinevad ettevõtjad sisuliselt üheks ettevõtjaks (Riigikohtu halduskolleegiumi 18. märts 2021. a otsus asjas nr 3-18-1287, p 24). Kohus nõustub vastustajaga, et valitseva mõju tuvastamisel ei saa seetõttu lähtuda üksnes määruse nr 25 § 8 lg-s 6 viidatud määruse nr 1407/2013 art 2 lg-s 2 nimetatud kriteeriumitest, vaid arvestada tuleb määruse nr 25 § 8 lg-s 3 viidatud konkurentsiseaduse normidega (eelkõige KonkS § 2 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitega). Vastupidisel juhul puuduks määruse nr 25 § 8 lg-s 3 tehtud viitel konkurentsiseadusele üldse sisuline mõte. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (p 2). KonkS § 2 lg 4 sisustamisel on asjakohane võtta analoogia korras aluseks ka tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 8 sätestatud seotud isikute kriteeriumid. TuMS § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud, muu hulgas juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse- või külgjoones sugulasi (TuMS § 8 lg 1 p 1). Kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p 24). Nimetatud normidest lähtuvalt ei ole valitseva mõju hindamisel oluline ainuüksi isikute õiguslik staatus ja asjaolu, kas isikud tegutsevad iseseisvate isikutena ja millises ulatuses üks isik teist isikut lähtuvalt osalusest ja juhtorganite tegevuses osalemisest mõjutada saab. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul tuleb silmas pidada, et erinevalt äriühingust ei ole tal juhatust ega nõukogu, mille tegevuses teine isik üldse osaleda saaks. Isikute vaheline valitsev mõju võib seisneda ka muudes otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite kasutamise võimaluses.
18.Kohtu hinnangul on juriidiliselt eraldiseisvad ettevõtted Rande talu ja RANDE AGRO OÜ omavahel seotud nii isikuliselt, asukohaliselt kui ka äriliselt ning tegutsevad ühisest majanduslikust huvist kantuna. PRIA on vaidlustatud otsuses analüüsinud kaebaja
3-22-129 sissetulekute ja väljaminekute iseloomu ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et Rande talu majandustegevus ei ole ilma RANDE AGRO OÜ ja Kaspar Veskuse finantsvahendite kaasamiseta jätkusuutlik ega omafinantseeringu nõude täitmiseks piisav. Arvelduskonto väljavõtted kinnitavad, et valdavalt toimub kaebaja majandustegevus RANDE AGRO OÜ-lt ja Kaspar Veskuselt saadud finantsvahendite abil ning kaebaja majandustegevus on aastatel 2019-2021 olnud tugevalt nende isikute tegevusest sõltuv. Ilma RANDE AGRO OÜ ja Kaspar Veskuse finantseeringuta ei oleks kaebaja majandustegevus toetustaotluse esitamise ja päikeseelektrijaama rajamise ajal olnud võimalik. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esindaja Kalev Veskus ei oma osalust OÜ-s InserGrupp. Küll aga omab RANDE AGRO OÜ ainuomanik ja juhatuse liige Kaspar Veskus osalust OÜ-s InserGrupp. PRIA otsusest nähtuvalt on Rande talu, RANDE AGRO OÜ ja OÜ InserGrupp vahel toimunud ulatuslikult finantstehinguid. Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtetest (tl-d 41-46, 141-153) ei nähtu, et kaebaja oleks saanud märkimisväärseid sissetulekuid teistele mitteseotud isikutele osutatud teenuste eest. Kohus ei pea vajalikuks korrata vaidlustatud otsuses esitatud kaebaja sissetulekute analüüsi ja nõustub kaebaja finantsvõime ning finantsvahendite saamise kohta otsuses esitatud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).
19.Kaebaja on möönnud, et märkimisväärseid sissetulekuid muudest allikatest (väljaspool kaebaja ja poja ning temaga seotud ettevõtetega tehtud tehingud) ei olnud tal vaidlustatud otsuse tegemise hetkeks tekkinud. Samuti nähtub vastustaja otsusest ning kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtetest, et kaebaja ei saanud vaidlustatud otsuse tegemisele eelneva viie kuu jooksul üldse käivet muudest allikatest. Kaebaja on kaebuses ka märkinud, et tema tulu muudest allikatest oli väike ning finantsasutused keeldusid talle laenu andmast, mistõttu pidi ta päikeseelektrijaama rajamise ja omafinantseeringu kohustuse täitmiseks võtma laenu Kaspar Veskuselt (65 000 eurot) ja RANDE AGRO OÜ-lt (kokku 131 503 eurot). Märkimisväärne on asjaolu, et kaebaja haldus- ja vaidemenetluse ajal PRIA-le laenulepinguid ei esitanud, need on vormistatud alles kohtumenetluses tagantjärgi pärast seda, kui vastustaja tugines laenulepingute puudumise argumendile. Kaebaja esitas 14. aprillil 2023 kohtule laenulepingud, mis olid vormistatud kirjalikud tagantjärgi. On äärmiselt ebatõenäoline, et mitteseotud isikud sõlmiksid sellises ulatuses laenulepingud esmalt suuliselt ja vormistaks alles aastaid hiljem laenulepingud tagantjärgi kirjalikult. Mitteseotud isikute vahel oleks selliste laenulepingute sõlmimine ka äärmiselt vähetõenäoline. Esiteks on kokkulepitud intress väga madal (2,4% aastas) ning teiseks ei ole laenumakse koos intressidega igakuist tasumist ette nähtud, vaid laenu tagastamine toimub vastavalt võimalustele (laenulepingute pd 1.2. ja 1.3). RANDE AGRO OÜ-ga sõlmitud kahe laenulepingu järgi võib laenu tagastamine toimuda ka lepingus märgitud traktoritega tasaarveldamise teel. Kaebaja on selgitanud, et on Kaspar Veskusega sõlmitud laenulepingut nr 1 täitnud ning laenu tagasimakseid teinud. Samas ei nähtu kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtetest, et kaebaja oleks saanud olulises ulatuses sissetulekuid Kaspar Veskusega mitteseotud isikutelt. Seega on tagasimaksed Kaspar Veskusele tehtud vähemalt osaliselt RANDE AGRO OÜ-lt saadud laenude abil. Kuna Kaspar Veskus on RANDE AGRO OÜ ainuomanik, siis viitab selline finantseerimine ringmakse kasutamisele. Samuti on Kaspar Veskusega sõlmitud laenulepingu nr 1 punktides 1.2. ja 1.3. vastuolu, sest p 1.2. kohaselt on laenusumma ja intresside täieliku tasumise lõpptähtajaks märgitud 31. detsember 2027, samas p 1.3. kohaselt lõpeb intressi arvestamine laenusumma täielikul tagasimaksmisel ja intressi tasumise lõpptähtaeg on 31. detsember 2025. Selline vastuolu viitab samuti sellele, et laen pole antud turutingimustel. Samuti tekitab selline vastuolu kahtluse, kas tegemist on üldse reaalse laenulepinguga. Sellele viitab ka asjaolu, et kirjalikul laenulepingul nr 1 puudub selle sõlmimise kuupäev.
3-22-129
20.RANDE AGRO OÜ-ga sõlmitud kahe laenulepingu puhul kaebaja rahas tagasimakseid teinud ei ole. Ka nendel laenulepingutel puudub sõlmimise kuupäev ning lepingu tingimused ei vasta turutingimustele. Ei ole kuigi tavapärane, et äriühingu poolt füüsilisele isikule antud laenude puhul võimaldatakse kohustusi täita sõidukite omandiõiguse üleandmise teel olukorras, kus laenu- ja sellega seotud lisakohustuste (intressikulu) täitmine toimub vastavalt tingimustele, aga hiljemalt 31. detsember 2025. Selline laen ei vasta turutingimustel antud laenu põhimõttele, sest sisuliselt ei ole laenuandjale tagatud intresside tasumine enne 31. detsembrit 2025. Turutingimustel keegi sellist laenu ei annaks, sest ka tasaarvestamise aluseks olevate sõidukite väärtus on ajas kahanev. Samuti ei ole majandustegevuses tavapärane, et äriühing annaks suures summas laenu füüsilisele isikule algselt suulise laenulepingu alusel, mis alles hiljem kirjalikult fikseeritakse. Kohtule ei ole esitatud ka laenulepingu tagasimakse võimalusena märgitud traktorite MF6475 ja MF6615 omandiõiguse väärtust hinnata võimaldavaid dokumente. Kaebaja esitatud andmed traktorite kohta ei võimalda nende väärtust ja seisukorda hinnata, mistõttu ei ole tõendatud, et tegemist on tavapärases majandustegevuse raames tehtavale tehingule iseloomuliku tehinguga. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule selliseid tõendeid, mis lükkaks ümber vastustaja vaideotsuses esitatud kahtluse. Samuti ei kattu laenulepingus nr 2 nimetatud sõiduki andmed liiklusregistri andmetega. Lepingu kohaselt on üleantavaks sõidukiks traktor Massey Ferguson MF6475 registrimärgiga 0986TH, liiklusregistris on sõiduki mudeliks aga FENDT FENDT 930 VARIO. Kahtlusi sõiduki väärtuses, et see oleks laenulepingus kokkulepitud kohustuste täitmiseks piisav, süvendab ka asjaolu, et haldus- ja vaidemenetluses ei ole kaebaja traktori MF6475 registrinumbriga 0986TH üleandmise võimalust välja toonud. See asjaolu selgus alles kohtule 14. aprillil 2023 esitatud laenulepingust nr 2. Kohus ei pea vajalikuks sõidukite väärtust ka detailselt uurida, sest laenulepingute tingimused kinnitavad, et tegemist ei ole turutingimustel antud laenuga. Laenulepingutes määratud intress 2,4% on märkimisväärselt madalam turutingimustel antavatest laenudest ning intresside tasumise kokkulepe ei vasta samuti tavapärase laenulepingu tingimusele. Kohus nõustub lisaks vastustajaga, et kaebaja ei ole esitanud ka selliseid tõendeid, mis kinnitaks nende laenukohustuste kajastamist kaebaja raamatupidamises.
21.Raskesti mõistetavad on ka kaebaja väited RANDE AGRO OÜ-lt saadud laenu kasutusotstarbe kohta. Vaidemenetluses väitis kaebaja, et RANDE AGRO OÜ-lt saadud laenu kasutati traktori MF6615 (registrimärgiga 2584TH) soetamiseks. Seega soetas kaebaja traktori selleks, et see siis laenu tagasimaksena omakorda RANDE AGRO OÜ-le anda. Sisuliselt saab RANDE AGRO OÜ Rande talult laenu tagasimaksena sama sõiduki, mille soetamiseks ta omakorda väidetavalt Rande talule laenu andis. Selline tegevusviis ei ole loogiline ega majanduslikult mõistlik. Arusaamatuks jääb ka sõiduki soetamise vajadus seoses päikeseelektrijaama rajamise kohustusega ning kaebaja majandustegevusega, sest tegemis on põllumajanduses kasutatava traktoriga, samas on kaebaja ise väitnud, et põllumajandusliku majandustegevusega ta enam üldse ei tegele, sest RANDE AGRO OÜ võttis varasemalt Rande talu põllumajandusliku majandustegevuse üle.
22.Lisaks tuleb arvestada, et päikeseelektrijaam rajati katastriüksusele, mille kaasomanikeks on Kalev Veskus ja RANDE AGRO OÜ, kusjuures suurem osa kinnistust on RANDE AGRO OÜ omandis. Kuigi PRA-le kinnitati, et rajatav päikeseelektrijaam jääb Rande talu FIE nimele, on päikeseelektrijaam rajatud kinnistule, millest enamus kuulub RANDE AGRO OÜle. Kohus möönab, et kinnistu kasutuskorraga on võimalik täpsemalt kinnistu kasutamine, sh kasu saamine kokku leppida. Teisalt ei saa mööda vaadata faktist, et suurem osa kaasomandis kuulub jätkuvalt RANDE AGRO OÜ-le. See asjaolu kinnitab samuti Rande talu ja RANDE AGRO OÜ omavahelist seotust, sest sisuliselt on päikeseelektrijaam rajatud ka RANDE
3-22-129 AGRO OÜ kinnistule. Iseseisvalt ei pruugi nimetatud asjaolu olla määrav, kuid koostoimes muude asjaoludega on Rande talu ja RANDE AGRO OÜ omavaheline tihe seotus ilmne.
23.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et laenulepingute tingimused ja asjaolu, et laenulepingud vormistati tagantjärgi alles kohtumenetluse ajal ei võimalda pidada laenulepinguid tavapärases majandustegevuses turutingimustele vastavaks. Vastupidi, sellisel viisil käitumine kinnitab Rande talu ja RANDE AGRO OÜ ning Kaspar Veskuse tihedat majanduslikku seotust. Kaebaja viidatud laenulepingud, samuti tema finantseerimise viis viitavad selgelt sellele, et RANDE AGRO OÜ ja selle äriühinguga seotud Kaspar Veskus omavad mõju Rande talu tegevusele. Läbi väidetavate laenulepingute ja finantseerimisviisi on RANDE AGRO OÜ-l kui ka selle omanikul Kaspar Veskusel võimalik kaebaja tegevust mõjutada.
24.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja on käitunud sõnamurdlikult. Kaebaja tugineb selle väite esitamisel sellele, et Kaspar Veskus pöördus 2016. aastal PRIA poole küsimusega, kas olukorras, kus taotleja on FIE võib tema pereliikmega seotud äriühing teha hinnapakkumise, millele vastustaja vastas jaatavalt (tl-d 39-40). Kaebaja jätab tähelepanuta selle, et PRIA-le esitatud küsimus oli üldsõnaline ning seal ei olnud piisavalt selgitatud omavahelisi laenukohustusi ja muid finantssidemeid ega asjaolu, et päikeseelektrijaam rajatakse kinnistule, mille üheks omanikuks on Kaspar Veskuse omandis olev RANDE AGRO OÜ. PRIA-le edastatud teave oli sedavõrd üldsõnaline, et vastustaja positiivsest vastusest ei saa teha lõplikke järeldusi kaebaja tegevuse õiguspärasuse kohta. Valitseva mõju ja isikute omavaheliste sidemete hindamine toimub nii toetuse määramise otsustamisel kui ka sellele järgneval väljamaksetaotluste lahendamisel. PRIA vastus tegevuse lubatavuse kohta tugines kirjas märgitud teabel, mis selgelt ei olnud põhjaliku analüüsi tegemiseks piisav. Samuti ei piira Kaspar Veskuse küsimusele vastamine PRIA kontrollitegevuse ulatust, sh väljamaksetaotluse lahendamisel. Kaebaja rahaline seis ning tema majandustegevuse tihe seotus RANDE AGRO OÜ-st kui ka füüsilise isiku Kaspar Veskuselt saadavatest finantsvahenditest ei saanud eelnimetatud vastuse koostamisel vajaliku detailsusega PRIA-le teada olla. Lisaks tuleb arvestada, et PRIA ametniku vastus ei ole eelotsus, millega oleks antud lõplik hinnang isikutevahelistele sidemetele ning kavandatud tegevuse nõuetekohasusele. Sellise eelotsuse andmise õigust ja kohustust ei näe ka ükski toetust reguleeriv siseriiklik ega Euroopa Liidu õigusakt ette. Paljuski on Rande talu majandustegevust iseloomustavad andmed, sh see, et peaasjalikult toimib kaebaja majandustegevus just RANDE AGRO OÜ-lt ja Kaspar Veskuselt saadud laenuvahendite toel ning nn omatulu osakaal on madal, selgunud toetuse määramise järgselt esitatud viimase väljamaksetaotluse lahendamisel läbiviidud kontrollimenetluses. Asjaolu, et PRIA oli juba toetuse määramisel teadlik perekondlikust sidemest kaebaja ja päikeseelektrijaama rajamiseks kasutatud kinnistu teise omaniku RANDE AGRO OÜ omaniku vahel, ei tähenda, et kaebaja tegevus vastas nõuetele. Isikute vahelist seotust ja valitseva mõju esinemist võib PRIA hinnata nii toetuse määramisel kui ka väljamaksete tegemise otsustamisel.
25.Toetus- ja väljamaksetaotluse lahendamine on PRIA pädevuses. Toetuse määramist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et PRIA-l puuduks selle raames pädevus isikute seotuse ja valitseva mõju hindamiseks. Vastustajal puudub õigusaktidest tulenevalt kohustus küsida Konkurentsiametilt või Rahandusministeeriumilt valitseva mõju esinemise kohta arvamust, samuti ei ole nende haldusorganite poolt antud arvamus PRIA-le siduv. Ükski õigusakt ei näe PRIA-le ette kohustust lähtuda isikute omavahelise seotuse ja valitseva mõju hindamisel Konkurentsiameti või Rahandusministeeriumi kirjavahetuses väljendatud arvamusest (tl-d 21-24). Samuti tuleb silmas pidada, et kaebaja esitatud kirjavahetuses on
3-22-129 haldusorganitele esitatud teave üldsõnaline, mistõttu ei kanna haldusorganite vastuses esitatud arvamus ka siduva arvamuse kvaliteeti. Asjakohatu ja paljasõnaline on kaebaja seisukoht, et PRIA-l ei ole piisavaid teadmisi valitseva mõju hindamiseks. PRIA tegeleb toetustaotluse lahendamisel igapäevaselt muu hulgas tingimuste kunstliku täitmise, sh isikutevaheliste seoste kontrollimisega. Vastustaja on otsuses detailselt analüüsinud asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et RANDE AGRO OÜ ja Rande talu on tihedalt seotud.
26.Vastustaja on seadnud kahtluse alla ka OÜ InserGrupp tegevuse asjakohasuse. OÜ InserGrupp hinnapakkumuse ja päikeseelektrijaama ehitamisega seonduvalt on vastustaja kaebajale heitnud määruse nr 25 § 7 lg 9 rikkumist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et määrus nr 25 § 7 lg 1 sätestatud kolme võrreldava hinnapakkumise võtmise kohustuse eesmärgiks on tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine ning samuti see, et toetus jõuaks majanduskäibesse ning selle positiivne mõju ei piirduks üksnes taotlejaga. Seetõttu peavad hinnapakkumused esitama ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja ka üksteisest. Seda rõhutab määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud piirang, mis näeb ette, et taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Määruse nr 25 § 7 lg-t 9 ei saa mõista siiski nii, et sättes nimetamata pakkujate omavahelised seosed või seosed toetuse taotlejaga on lubatavad. Määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud keelu toimeks on, et keelu rikkumise korral ei ole vaja enam kontrollida äriühingute tegelikku seotust ja ühist tegutsemist. Hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks ka juhul, kui tal küll puudub määruse nr § 7 lg-s 9 nimetatud seos toetuse taotleja või teiste pakkujatega, kuid esineb muu asjaolu, mis kinnitab isikute omavahelist seotust. Määruse nr 25 § 7 lg 1 nõude täitmiseks on vajalik, et pakkumuse esitaja koostab selle teiste pakkujate ja toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega oma taotleja ja/või teiste pakkujatega ühist huvi, eelkõige mitte seoses toetatava tegevusega. Muu hulgas ei tohi pakkuja seega olla majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast investeeringuobjektist. See nõue kehtib pakkujale ka hinnapakkumise alusel teenuse osutamise ajal ning määruse nr 25 seletuskirja kohaselt laieneb ka alltöövõtjatele (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus asjas nr 319-1474, p-d 23-25).
27.Kohtu hinnangul ei saa ka OÜ InserGrupp pidada kaebajast sõltumatuks hinnapakkujaks ja päikeseelektrijaama rajamiseks tehtud tööde teostajaks. Vaidlust ei ole selles, et toetusobjektiks olev päikesepark on rajatud, kuid toetuse saamise õiguspärasuse hindamisel on oluline, kas toetuse saamise tingimused on täidetud kunstlikult või mitte. Tingimuste kunstlik täitmine tähendabki olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest. OÜ InserGrupp üheks omanikuks ja juhatuse liikmeks on samuti Kaspar Veskus, kes on Kalev Veskuse poeg ning kes on tihedalt seotud ka RANDE AGRO OÜ-ga, sest on ka nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks. Kaebaja esindaja Kalev Veskus ja RANDE AGRO OÜ ja OÜ InserGrupp juhatuse liige Kaspar Veskus on sugulased ning PRIA otsuses kajastatust nähtuvalt on nende tegevus ka tihedalt seotud, sest Rande talu tegutseb valdavalt Kaspar Veskuselt ning RANDE AGRO OÜ-lt saadud finantsvahendite (valdavalt laenude) abil. Kuna ilmselgelt toimub kaebaja tegevus peaasjalikult Kaspar Veskuse ja temaga seotud äriühingult (RANDE AGRO OÜ) saadud finantsvahendite arvelt ning toetusobjektiks olev päikeseelektrijaam on rajatud maa-alale, millega on seotud ka RANDE AGRO OÜ, siis on omavahelised sidemed ja Kaspar Veskuse huvi tegevuse finantseerimise vastu ilmne. OÜ InserGrupp tuleb seetõttu samuti lugeda määruse nr 25 mõttes seotud isikuks, kelle hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks. PRIA tuvastatud
3-22-129 asjaolud viitavad sellele, et kaebaja ja RANDE AGRO OÜ ning ka OÜ InserGrupp tegevuste eesmärgiks oli vastastikuste kohustuste loomine ja nende täitmine sisuliselt ringmaksete teel. PRIA on põhjendatult välja toonud, et Rande talu tegutseb suures osas RANDE AGRO OÜ-lt ja Kaspar Veskuselt saadud rahaliste vahendite toel, kusjuures OÜ-le InserGrupp tasutud summad jõudsid omakorda erinevate tehingute tulemustena osaliselt RANDE AGRO OÜ-sse ning RANDE AGRO OÜ omakorda finantseeris laenudega Rande talu tegevust. Selline faktiline olukord viitab raharinglusele kolme omavahel seotud isiku vahel. Sellist tegevust saab pidada tahtlikuks toetuse tingimuste kunstlikuks täitmiseks. Samuti moodustavad nõutavast omafinantseeringust suurema osa seotud isikutelt saadud finantsvahendid, mistõttu on põhjendatud ka PRIA järeldus, et omafinantseeringu olemasolu tingimus on täidetud kunstlikult.
28.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et RANDE AGRO OÜ-l on valitsev mõju kaebaja üle. Vaidlust ei ole selles, et RANDE AGRO OÜ oli saanud vastustajalt samast meetmest toetust juba 148 906,32 eurot, mistõttu ületas kaebaja taotletud ja saadud toetus lubatud määra olulises ulatuses. Maksimaalne toetussumma oli 150 000 eurot (määruse nr 25 § 8 lg 2 esimene lause). Kuna kaebaja ja RANDE AGRO OÜ on üksteisega seotud ettevõtjad, siis ei saanud RANDE AGRO OÜ-le juba määratud toetust arvestades määrata kaebajale maksimaalse toetuse suurust ületavas osas täiendavat toetust (määruse nr 25 § 8 lg 3). Samuti tuleb kaebaja omafinantseeringu nõude täitmist pidada kunstlikuks, sest tegemist ei ole kaebaja omatuluga ning suures osas on kaetud omafinantseering seotud isikutelt saadud finantsvahenditest, mis omakorda liikusid seotud isikutele vähemalt osaliselt tagasi. OÜ InserGrupp ei ole alust omakorda pidada sõltumatuks hinnapakkujaks ning ehitustööde teostajaks. Kuna kaebaja on rikkunud toetuskõblikkuse tingimusi, siis ei saa kaebaja tugineda usalduse kaitse argumendile. Seega ei ole kaebajale 22. novembri 2019. a otsusega nr 1330.3/19/1398 toetuse määramine ja väljamaksmine põhjendatud, mistõttu on vastustaja põhjendatult tunnistanud nimetatud otsuse kehtetuks, keeldunud väljamaksete tegemisest ja nõudis juba välja makstud toetuse tagasi. Vaidlustatud PRIA otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ei ole seega alust.
29.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Rande talu FIE kaebuse rahuldamata. Sellest tulenevalt tühistab kohus HKMS § 253 lg 3 alusel ka Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2022. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3). Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Põhjendused muudetud 25.02.2025 Tartu Ringkonnakohtu otsusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.