Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel 26.10.2023, Tartu 3-21-1345 OÜ PharmaEleven kaebus Ravimiameti 26.05.2021. a otsuse nr IN-1-3/21/55 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 31.10.2022. a otsus OÜ PharmaEleven apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ PharmaEleven Volitatud esindaja v.adv. Anne Värvimann Vastustaja Ravimiamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2022. a otsuse resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 27.11.2023 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Seoses apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajate omandisuhete korrastamise reformiga andis Ravimiamet 27.03.2020. a otsusega nr IN-1-3/20/258 OÜ-le PharmaEleven varasemalt OÜ-le EUROAPTEEK kuulunud Siili Apteegi üldapteegi tegevusloa nr 222 (kehtiv alates 01.04.2020, pädev isik – apteegi juhataja A. Saks).
2.Ravimiamet juhtis 02.03.2021 e-kirjas OÜ PharmaEleven tähelepanu asjaolule, et alates 25.01.2021 ei ole tegevusloa omajal nõutavat pädevat isikut ning määras tähtaja tegevusloa muutmise taotluse esitamiseks (uue juhataja määramiseks).
3.OÜ PharmaEleven esitas 23.03.2021 Ravimiametile taotluse tegevusloa muutmiseks. Taotluse kohaselt sooviti tegevusloa nr 222 pädevaks isikuks määrata L. Marran.
4.Ravimiamet jättis 26.05.2021. a otsusega nr IN-1-3/21/55 OÜ PharmaEleven tegevusloa muutmise taotluse rahuldamata, võttes aluseks ravimiseaduse (RavS) § 12, § 45 p-d 2, 4 ja 42, § 54 lg 6 ja § 47 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 6 lg 6, § 18 lg 1, § 25 lg 1 p 2 ja § 33 lg 1. Otsuse kohaselt ei rahuldatud taotlust, sest apteegi juhataja kandidaadil L. Marranil puudub tegevusloa omajaga töölepinguline suhe ja ta ei soovi apteegis täiskoormusega töötada. Arvestades, et renditööjõu kasutamine on olemuselt üldine töökorralduslik võimalus kindlaks ajaperioodiks ettevõtte tööjõuga seonduvate riskide maandamiseks, kuid pädeva isiku töötamine apteegis on tegevusloa omajale pandud alaline kohustus, ei saa renditööjõu kasutamisega täita kohustust, mis on tegevusloa kehtivuse aluseks. Mõjuvatel põhjustel võib hästi toimiva apteegi juhataja töökoormus olla vähendatud. L. Marrani soov töötada apteegis juhatajana alaliselt 0,7 koormusega põhjusel, et ta vajab vaba aega isiklikeks toimetusteks ja puhkamiseks, ei ole käsitatav mõjuvana.
5.OÜ PharmaEleven esitas 18.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Ravimiameti 26.05.2021. a otsus nr IN-1-3/21/55. Kaebuse põhjendused: 1) RavS § 53 lg 2 sätestab välistused, milliste esinemisel ei tohi isikut pädevaks isikuks määrata. Selliseid omadusi apteegi juhatajaks taotleval isikul ei ole. 2) MSÜS, RavS ega muud apteegi pidamist reguleerivad õigusaktid ei näe tegevusloa taotlejale kohustust palgata töötajat, s.h pädevat isikut töölepingulise suhtega. Ravimiameti järeldused on vastuolus töölepingu seadusega (TLS), töötaja õiguste, kaebaja ettevõtlusvabaduse ja poolte lepinguvabaduse põhimõtetega. Töötaja allub kasutajaettevõtte juhtimisele ja kontrollile, tal on kasutajaettevõtte ees kõik TLS-st ja muudest tööõigust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. 3) TLS ega muu õigusakt ei sätesta, et renditööjõudu võib kasutada ainult tähtajaliselt ja ei või kasutada tähtajatu töölepingu puhul. TLS § 28 lg 2 p 91 tõlgendus on meelevaldne.
6.Tartu Halduskohus jättis 31.10.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Põhjendatud ei ole kaebaja ootus, et 23.03.2021. a tegevusloa muutmise taotluse pidi lahendama analoogselt tegevusloa nr 222 aluseks olnud varasemate taotlustega, mille esitajaks ei olnud kaebaja. Siili apteegi pidajale oli väljastatud veel 3 proviisorapteegi tegevusluba, millest tulenevalt peab OÜ-s PharmaEleven proviisori staatuses olev isik kindlustama Siili apteegis apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja seadusekohased kohustused, mis on sätestatud RavS §-s 45 veel kolmes apteegis. 2) Tõendikogum ei tõenda taotleja poolt tegevusloa omajana tegevusloa kontrollieseme nõuete täitmist põhjusel, et apteegi pädev isik ei ole tegevusloa omajaga täiskoormusega töölepingulises suhtes. Kaebajale tegevusloa omajana ja pädevale isikule apteegi juhatajana tegevuse piirangud on sätestatud mh RavS § 43 lg-s 4. Vastustajale ei esitatud haldusmenetluses pädeva isiku kandidaadi töölepingut OÜ-ga EUROAPTEEK ega väidetavalt sõlmitavat renditöö lepingut. Kuna vastavaid lepinguid ei esitatud ka kohtumenetluses, lähtus kohus asjaolust, et haldusmenetluse tõendikogumi kohaselt soovis pädeva isiku kandidaat L. Marran jätkata töötamist OÜ EUROAPTEEK juures. Haldusmenetluses ei ole sisuliselt kaalutud, kas apteegi juhataja olukord oleks halvem renditööd tehes võrreldes töölepingu alusel töötamisega, samuti, kas apteegi juhataja tegelikkuses ei saaks täita oma kohustusi renditöötajana töötades. Need eraõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ei puutu vaidluse esemesse, sest kaebus ei ole esitatud apteegi juhataja õiguste kaitse motiivil. 3) Vaidlustatud haldusaktist lähtuv kaebaja õiguste riive ei ole kaebuses toodud asjaoludel üle kasvanud kaebaja õiguste rikkumiseks, s.h ettevõtlusvabaduse rikkumiseks.
4) Tõendikogumiga on tõendatud, et kaebaja on mitme üldapteegi tegevusloa hoidja. Seega peab kaebaja tagama kõigi nende apteekide tegevuse vastavuse RavS ja muule kehtivale avalikule õigusele. Apteegi juhatajal peab olema mh distsiplinaarvõim Siili apteegi teiste töötajate (tl 46) suhtes, et apteegi juhatajana tagada RavS nõuete igapäevane täitmine apteegis. Tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et renditöötajast apteegi juhataja oleks teiste apteegi töötajate tööandjaks töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) mõttes. Seega on põhjendatud vastustaja nõue, et apteegi juhataja töötaks apteegi pidaja juures. 5) Asjas ei saa kaebusega kaitsta OÜ EUROAPTEEK õigusi ja ettevõtlusvabadust. Äriregistri andmetel on OÜ PharmaEleven registrisse kantud 18.02.2020, seega ei ole vastustaja saanud kaebajale varasemalt sarnast nõuet esitada. Kaebaja on 23.03.2020 Ravimiametile esitatud Siili apteegi müügilepingu lisa kohaselt ostjana apteegi juhataja töölepingu üle võtnud (tl 76p). Kaebaja ei ole Ravimiametile ja kohtule vastupidist kinnitavaid tõendeid esitanud. 6) Kaebaja ettevõtlusvabaduse piirangud on Ravimiamet kehtestanud seadusjõuliste õigusaktide alusel. Vastustaja kohaldatud piirangu aluseks olev regulatsioon on ettevõtjana tegutseva isiku hoolsuskohustust arvestades piisavalt selge ja üheselt mõistetav.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.OÜ PharmaEleven esitas 30.11.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.10.2022. a otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav ja lõppjäreldused on ebaõiged. Asjassepuutumatu on kohtuotsuse p-des 50-53 toodud apteekide omandireformi käsitlus. Jääb selgusetuks, millise kontrollieseme nõude jätaks kaebaja täitmata olukorras, kus apteegi juhataja töötaks tööjõurendi lepingu alusel. 2) Kohus jättis hindamata kaebuse põhjendused (p 2.2.3.3), s.h asjaolu, et kaebajal on seadusest tulenev kohustus võimaldada töötajate töö- ja pereelu ühildamist ja peab tagama töötajate võrdse kohtlemise, s.h töötajate töökoormuse valikuõiguse osas. Ükski apteegi teenuse osutamist reguleeriv õigusakt ei keela tegevusloa omajal sõlmida pädeva isikuga (apteegi juhataja) tööjõurendi lepingut. Ei eksisteeri sätet, mis keelaks apteegi juhatajal olla tööl osalise tööajaga. Puuduvad põhjendused, kuidas ja miks apteegi juhataja tööjõurendi lepingu alusel ja osalise tööajaga oma kohustusi täita ei saaks. 3) Kohtuotsuse p-s 53 toodud faktilised asjaolud ei kajastunud kaebuses ja neid ei arutatud ka kohtuistungil, mistõttu on üllatav, et nimetatud asjaolud on kohtu jaoks asja lahendamisel olulised. Kohus rikkus nimetatuga HKMS § 157 lg-t 2. 4) Kohus kohaldas ebaõigesti RavS § 43 lg-t 4. Tegemist ei ole tegevuspiirangu vaidlusega. Seega ei ole viidatud säte kaebuse lahendamisel asjakohane. 5) Asjassepuutumatu on kohtuotsuse p-s 56 toodud järeldus, et pädeva isiku kandidaat L. Marran soovis töötada OÜ EUROAPTEEK juures. Haldusorgan ei küsinud tegevusloa taotlejalt lepinguid. Lepingute sisu osas poolte vahel vaidlust ei olnud. 6) Vastustajal puudub pädevusnorm otsustamaks, kas tegevusloa taotleja peab apteegi juhatajaga (pädev isik) sõlmima töölepingu või tööjõurendi lepingu ning määramaks, et apteegi juhataja peab töötama vaid täistööajaga. Apteegi juhatajaga sõlmitav lepinguliik ei ole tegevusloa kontrolliesemeks. Puudub säte, millest tulenevalt saaks vastustaja nõuda apteegi juhatajaga töölepingu sõlmimist. 7) TDVS vaidluses ei kohaldu. Ebaõige on kohtu arusaam, et apteegi juhatajal peab olema distsiplinaarvõim teiste töötajate üle. Alluvussuhted töökohal määrab tööandja kindlaks ametijuhendite, töösisekorraeeskirjade ja muude ettevõttesiseste dokumentidega, mis kehtivad ka renditööjõule.
8) Asjaolu, et kaebaja võttis üle OÜ EUROAPTEEK majandusüksuse Siili apteegi näol, tähendab, et kaebajale laieneb vastava apteegi kui õigusseellase eelneva praktikaga kaasnev õiguslik järjepidevus ja õiguspärane ootus, s.h vastustaja poolt õiguse tõlgendamise osas.
8.Ravimiamet palub 11.01.2023. a vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Tegevusloa andmise aluseks olevad kontrollieseme nõuded peavad olema tagatud kogu tegevusloa kehtivuse aja (mitte ainult tegevusloa andmisel). Apteegiteenuse osutamise tegevusluba ei saa anda ja ei saa kehtida, kui üldapteegil puudub vastava kvalifikatsiooni ja kogemusega pädev isik. Pädeva isiku õiguste tagamiseks on seadusega pandud kohustused üldapteegi tegevusloa omajale, mitte tööjõurenditeenuse pakkujale. 2) Vastustaja ei kohaldanud uut praktikat töölepingulise suhte nõudmisel, vaid tegemist on olnud pädevale isikule ja tegevusloa omajale kehtestatud nõuete eesmärgipärase kohaldamisega ning proviisoromandi nõuete kehtestamisel ei muudetud senist pädeva isiku funktsiooni, nõudeid ja piiranguid. Kaebaja soov, mille kohaselt võiks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvat ja tegevusloa kehtivuse eelduseks olevat nõuet täita mõne muu ettevõtja töösuhte alusel oleva isikuga (omamata ise töölepingulist suhet tegevusloaga kinnitatud pädeva isikuga), ei ole kooskõlas tegevusloa omajale kehtestatud kohustuste, ülesannete ja vastutuse eesmärgiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et 16.03.2020. a müügilepinguga ostis kaebaja OÜ-lt EUROAPTEEK Siili Apteegi, millega läks kaebajale üle ka apteegi juhataja tööleping koos töösuhtest tulenevate kohustustega (vt töölepingu lisa p 11, tl 76). Käesoleva vaidluse esemeks on Ravimiameti otsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus üldapteegi tegevusloa muutmiseks apteegi uue juhataja osas, kes töötaks apteegis tööjõurendi lepingu alusel koormusega 0,7 kohta. Kaebaja on apellatsiooniastmes jätkuvalt seisukohal, et OÜ PharmaEleven Siili Apteegi juhataja kandidaat vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele ning seadus ei keela tööjõurendi lepingu sõlmimist, samuti osaajaga töötamist, mistõttu tulnuks vastustajal 19.03.2021. a tegevusloa taotlus (tl 40-41) seoses pädeva isiku muutumisega rahuldada. Vastustaja selgitab, et taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on eelkõige asjaolu, et kaebaja soovib tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva ja tegevusloa kehtivuse (põhiregulatsiooni) eelduseks oleva pädeva isiku nõude täita viisil, mille kohaselt oleks pädev isik teise ettevõtja töötaja (pädev isik ei oma töösuhet tegevusloa omajaga).
11.Ringkonnakohus selgitab järgnevalt, kas ravimiseadust ja selle alusel kehtestatud teisi õigusakte tuleb tõlgendada viisil, et apteegi juhatajana saab töötada ka isik, kes ei oma töösuhet tegevusloa omajaga. Kui küsimusele saab vastata jaatavalt, uurib ringkonnakohus ka seda, kas Ravimiametil esines õiguslik alus jätta kaebaja taotlus tegevusloa muutmiseks rahuldamata põhjusel, et pädeva isiku töökoormus ei olnud 1, vaid 0,7.
12.MsÜS § 6 lg 1 järgi võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). MsÜS § 6 lg 2 kohaselt on majandustegevuse põhinõuded nõuded, mis kehtestatakse üksnes kindlale tegevusalale ja mis ei ole tegevusalast sõltumata kehtivad üldised nõuded. Käesoleval juhul saab sellisteks nõueteks pidada apteegiteenuse osutamisele ravimiseadusest tulenevaid nõudeid. RavS §-st 47
tuleneb, et apteegile antakse tegevusluba, kui ta vastab ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. RavS § 29 lg 2 järgi on apteegiteenuse osutamine lubatud ainult sellekohase tegevusloaga apteegis ja selle struktuuriüksuses ning arvestades eri liiki apteekidele kehtestatud piiranguid. Kaebaja esitas üldapteegi tegevusloa taotluse (tl 40-40p). RavS § 38 lg 1 p 3 sätestab, et tegevusluba peab olema apteegiteenuse, sealhulgas üldapteegiteenuse osutamiseks.
13.Üheks ravimiseadusest tulenevaks apteegiteenuse osutamise põhinõudeks on, et apteegil peab olema apteegi tegevust korraldav ja teenuse nõuetekohase osutamise eest vastutav juhataja (RavS § 12 ja § 54 lg 6). RavS § 12 sätestab: „Pädevaks isikuks nimetatakse käesolevas seaduses ravimite käitlemise tegevusloa omaja poolt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat §-s 54 nimetatud kohustuste täitmiseks määratud isikut. Apteegis on pädevaks isikuks apteegi juhataja.“ RavS § 54 lg 6 sätestab: „Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus on tagada, et ravimite käitlemisel apteegis ja selle struktuuriüksustes järgitaks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõudeid.“ RavS § 3 lg 1 järgi on ravimite käitlemine ravimite tootmine, hankimine, väljastamine, valmistamine, sisse- ja väljavedu, turustamine, transportimine, säilitamine ja turult kõrvaldamine koos nimetatud tegevuste kohta peetava arvestuse ja aruandlusega. Sotsiaalministri määruse nr 24 § 10 lg-st 1 tuleneb, et apteegi tööd juhib ja kontrollib üld-, haigla- või veterinaarapteegi (põhiapteek) juhataja. Juhataja olemasolu tuleb ringkonnakohtu hinnangul pidada tegevusloa põhiregulatsiooni alla käivaks, st sellest sõltub majandustegevuse alustamise ja teostamise lubamine (MsÜS § 17 lg 2).
14.Apteegi juhataja ehk üldapteegi pädeva isiku nõue on apteegi tegevusloa isikuline nõue1. MsÜS § 6 lg 6 sätestab, et isikulise majandustegevuse nõude täitmiseks ettevõtja poolt piisab, kui nõudele vastab ettevõtja heaks lepingu alusel tegutsev füüsiline isik. Olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel võib seadusega ette näha juhud, kui: 1) isikulisele majandustegevuse nõudele peab vastama füüsilisest isikust ettevõtja ise või juriidilisest isikust ettevõtja juhatuse liige või kõik juhatuse liikmed; 2) leping, mille alusel ettevõtja heaks tegutseb isikulisele majandustegevuse nõudele vastav isik, peab vastama teatud sisu- või vorminõuetele.
15.Vaidlust ei ole selle üle, et ravimiseadus ega selle alusel kehtestatud õigusaktid ei määratle apteegi juhatajaga sõlmitava lepingu sisu- ega vorminõudeid. Samas võib ringkonnakohtu hinnangul MsÜS § 6 lg 6 põhjal siiski järeldada, et isikulise majandustegevuse nõude täitmiseks peab lepinguline suhe olema füüsilise isiku (käesoleval juhul apteegi juhataja) ja ettevõtja (käesoleval juhul kaebaja) vahel. RavS § 54 lg-st 6 nähtub, et apteegi juhatajal lasub oluline vastutus apteegiteenuse nõuetele vastavuse eest – seega peab pädev isik töötama apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja heaks ja huvides. Seda võib järeldada ka RavS § 53 lg 2 p-st 2, mille järgi ei või isikut määrata pädevaks isikuks juhul, kui isik osutab apteegiteenust teise apteegiteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevas apteegis, välja arvatud juhul, kui apteek asub vähem kui 4000 elanikuga linnas asustusüksusena või asustusüksuses, mis ei ole linn. Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (vt allviide nr 1) tulemusena jõustus ravimiseaduses § 53 lg 2 p 2 rakendussäte § 1164, mille kohaselt võisid üldapteegi tegevusloa omaja määratud pädevad isikud, kes osutasid apteegiteenust enam kui 4000 elanikuga linnas või vallasiseses linnas või muus asustusüksuses kui linn või vallasisene linn, osutades samaaegselt ka apteegiteenust teise apteegiteenuse Vt ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse 615 SE eelnõu seletuskiri, II lugemine, muudatusettepanek nr 11, RT I, 06.06.2014, 14, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/16d438de-c8ef-4d2f-bfeec0e284a4d196/Ravimiseaduse+ja++tervishoiuteenuste+korraldamise+seaduse+muutmise+seadus
osutamise tegevusloa alusel tegutsevas apteegis, üldapteegi tegevusloa omaja määratud pädeva isikuna tegutseda kuni 2015. aasta 1. juulini (RavS § 1164). Muudatusettepaneku tegemisel selgitati muu hulgas seda, et „apteegiteenust osutades võib kogu apteegi lahtioleku ajal tulla ette olukordi, mis vajavad apteegi juhataja sekkumist või temapoolset panust. Seega on apteegiteenuse kvaliteedi seisukohalt oluline tagada apteegi juhataja või tema asetäitja pidev kohalolek ja kättesaadavus kogu lahtiolekuaja vältel“. Ühtlasi leiti, et muudatus puudutab suuremates linnades või vallasisestes linnades tegutsevaid apteeke, kus juhataja töötab fiktiivselt või nn reatöötajana mujal apteegis. Ka eeltoodu rõhutab pädeva isiku vastutust apteegile seadusega pandud nõuete täitmise eest ning sellest võib üldistatult järeldada, et seadusandja on pidanud vajalikuks, et apteegi juhataja pädeva isikuna peaks keskenduma reeglina täistööajaga - ühe apteegiteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutseva apteegi juhtimisele.
16.Renditööle on omane, et töötaja allub ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (TLS § 6 lg 5), seega on renditöö reeglina ajutine ja tähtajaline. Nii on ka Euroopa Liidu õiguses määratletud ajutise töösuhtena töösuhet, kus tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendav ettevõte ning töötaja on tööle võetud tema teenuseid kasutava ettevõtte ja/või asutuse jaoks ja kontrollimisel2. TLS § 17 lg 5 sätestab: „Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi. Kasutajaettevõtja korraldustele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et renditöö põhimõtted, kus renditöötaja allub sisuliselt nii tööandja kui kasutajaettevõtja suunistele ning peab vastuolu korral lähtuma tööandja suunistest, on vastuolus ravimiseaduse eesmärgi ja mõttega. Apteegi juhataja töökoormus ja töösuhte vorm ei tohi takistada apteegi juhatajal ravimiseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete korrektset ja eesmärgipärast täitmist apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja heaks. Siinkohal peab ringkonnakohus oluliseks, et apteegi juhatajal on laialdane inimeste juhtimispädevus ja järelevalvepädevus õigusaktides sätestatud ravimite käitlemist reguleerivate nõuete täitmise üle.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja Siili Apteegi juhataja tööandjaks ei ole praegusel juhul OÜ PharmaEleven, vaid juhatajat OÜ-le PharmaEleven välja rentiv OÜ EUROAPTEEK. Eeltoodust lähtudes ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga selles, nagu saaks asjassepuutumatuks pidada halduskohtu otsuse p-s 56 toodud järeldust, et pädeva isiku kandidaat soovis jätkata töötamist OÜ EUROAPTEEK juures. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et renditööjõuna apteegis töötaval juhatajal on keeruline sisuliselt suunata apteegiteenuse osutaja majandustegevust ja selle korraldust, kuna tal ei ole otsest töösuhet tegevusloa omajaga. OÜ Euroapteek andis kaebajale frantsiisilepinguga üle nii „Euroapteek“ kaubamärgi kui ka õiguse saada vajalikke teenuseid äritegevuse jätkamiseks (raamatupidamisteenus, IT tugi, turundusteenus, kategooriajuhtimine, tööjõurent jms.) (tl 76-76p). VÕS § 376 sätestab, et frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi. VÕS § 377 sätestab frantsiisivõtja kohustused, sh kohustuse järgida frantsiisiandja juhiseid, mis on suunatud õiguste kasutamisele frantsiisiandjaga samal alusel ja viisil (p 3), samuti kohustuse osutada klientidele kõiki täiendavaid teenuseid, millega need võiksid arvestada kauba omandamisel või teenuse tellimisel frantsiisiandjalt (p 4). VÕS § 378 järgi on frantsiisiandjal õigus kontrollida frantsiisivõtja poolt frantsiisilepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteeti. Ka eeltoodud sätetest nähtuvalt ei ole vaidlusalusel juhul tagatud OÜ-lt EUROAPTEEK kaebaja heaks renditud pädeva isiku ega seeläbi ka kaebaja iseseisvus ja Nõukogu direktiiv 25.06.1991, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks (91/383/EMÜ).
sõltumatus RavS-st tulenevate ülesannete täitmisel, millest tulenevalt on hägustatud ka apteegiteenuse osutaja tegevusloa omaja vastutus olukorras, kus selgub, et apteegiteenuste osutamisel on seaduse vastu eksitud. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma siinjuures mingit tähtsust ka see, kas apteegi töös on seni esinenud sisulisi eksimusi või puudujääke. Nii kohtupraktikas kui ravimiseaduse muutmisel on toonitatud apteekri sõltumatust ja isiklikku vastutust apteegiteenuse osutamisel. Apteegiteenuse osutamise sõltumatus teise ettevõtja ärihuvidest on vajalik selleks, et tagada apteegiteenuse kvaliteet lähtuvalt apteekri ameti kutseeetikast, mitte teise ettevõtja ärihuvidest3.
18.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, nagu tõlgendanuks halduskohus ebaõigesti RavS § 43 lõiget 4, kuna see käesoleva juhtumi asjaolusid ei puuduta. Halduskohus viitas otsuses (p 55) sättele paralleelse näitena selle kohta, miks tuleks seadust tõlgendada viisil, et apteegis juhatajana töötaval isikul peaks olema töösuhe tegevusloa omajaga. Halduskohtu loogika ravimiseaduse tõlgendamisel on ringkonnakohtu hinnangul õige ja asjakohane.
19.Kaebaja väitel on ebaõige halduskohtu arusaam, et apteegi juhatajal peab olema distsiplinaarvõim teiste töötajate suhtes, et apteegi juhatajana tagada RavS nõuete igapäevane täitmine apteegis. Kaebaja väitel määrab alluvussuhted töökohal kindlaks tööandja ametijuhendite, töösisekorraeeskirjade ja muude ettevõttesiseste dokumentidega, mis kehtivad ka renditööjõule. Ringkonnakohus möönab, et üldapteegi sisemisi alluvussuhteid on võimalik reguleerida kaebaja poolt märgitud dokumentides, ka ei saa apteegi juhatajat pidada teiste apteegi töötajate tööandjaks. Vastavas osas tuleb halduskohtu põhjendusi muuta. Eeltoodu ei väära siiski seda, et apteegiteenuse osutamine, mille nõuetekohasuse eest vastutab pädeva isikuna apteegi juhataja, peab olema sõltumatu teise ettevõtja ärihuvidest ning tööjõurendilepingu alusel tegutseva pädeva isiku puhul ei ole kaebaja sõltumatus tagatud.
20.Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et kuna kaebaja võttis üle OÜ EUROAPTEEK majandusüksuse Siili apteegi näol, tekkis kaebajal õigustatud ootus vastustaja poolt õiguse tõlgendamise osas. Nii halduspraktika kui õiguse tõlgendus võib aja jooksul muutuda. Ühtlasi on Riigikohus leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist4.
21.Seega leiab ringkonnakohus, et RavS § 12 ja § 54 lg 6 tuleb tõlgendada nii, et tegevusloa omajal on kohustus võtta isiklikult apteeki tööle apteegi juhataja ning tal puudub õigus kasutada RavS-st tuleneva nõude täitmiseks teiselt ettevõttelt laenatud tööjõudu. Seega antud juhul ei saa pidada kaebaja poolt OÜ-lt EUROAPTEEK tööjõurendi korras apteegile juhataja palkamisega tegevusloa eelduseks olevat nõuet täidetuks.
22.Kuna ringkonnakohus on käesolevaga tuvastanud kaebaja tegevusloa taotletud viisil muutmise mittevastavuse põhjusel, et apteegi juhatajal puudus töösuhe kaebajaga, ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt analüüsida, kas apteegi juhataja pidanuks apteegis töötama täiskoormusega. Sel põhjusel ei ole vajalik hinnata ka kaebaja väiteid seonduvalt sellega, et halduskohus jättis hindamata kaebuse vastavasisulised põhjendused punktis 2.2.3.3. Samuti puudub vajadus kontrollida halduskohtu poolt otsuses kajastatud faktilisi asjaolusid ja järeldusi apteegi pädeva isiku töökoormuse osas (halduskohtu otsuse p-d 53 ja 54).
23.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus osaliselt muudab ja täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
RKHK 18.03.2021. a otsus asjas nr 3-18-1287, p 17. RKHK 27.11.2006. a otsus asjas nr 3-3-1-59-06, p 12.
24.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.