Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 26. oktoober 2023, Tartu 3-22-799
Haldusasi
MTÜ Saarte Koostöökogu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10. detsembri 2021. a otsuse nr 13-21.2/21/4718 ja 8. märtsi 2022. a vaideotsuse nr 13-21.2/22/138-4 tühistamiseks ning maksetaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 20. juuni 2022. a otsus MTÜ Saarte Koostöökogu apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – MTÜ Saarte Koostöökogu Vastustajad - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. juuni 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 27. november 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 31. märtsi 2021. a otsusega määrati toetust MTÜ-le Saarte Koostöökogule, kes koos SA-ga EHTNE Saaremaa märgis arendavad ühisprojekti, mille eesmärgiks on suurendada märgise „Ehtne Saaremaa toode“ tuntust. Toetuse suuruseks oli 181 850,54 eurot, millest 8016,84 eurot maksis PRIA ka välja.
PRIA 10. detsembri 2021. a otsusega nr 13-21.2/21/4719 tunnistati toetuse määramise otsus kehtetuks, nõuti tagasi juba välja makstud toetus 8016,84 eurot ning jäeti ülejäänud osas toetus välja maksmata ning maksetaotlused rahuldamata. Otsuse kohaselt oli MTÜ alustanud tegevuse elluviimisega juba enne maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruses nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11) § 27 lg-s 4 sätestatud tähtaega, st enne toetusetaotluse esitamist. MTÜ-l oli juba enne taotluse esitamist 31. detsembril 2020 Kuressaares kaubanduskeskuses Auriga olemas äripind, millel tegutses märgise „Ehtne Saaremaa toode“ pood. Toetuse saamiseks esitati arveid mitteabikõlbulike kulude eest. SA EHTNE Saaremaa märgis oli taotleja poolt kunstlikult loodud, et vastata määruses nr 11 sätestatud tingimustele ja sellega on toetuse saamise tingimused loodud kunstlikult.
2.MTÜ Saarte Koostöökogu esitas pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata 8. märtsi 2022. a vaideotsusega nr 13-21.2/22/139-4) kaebuse, milles palus toetuse tagasinõudmise otsus ja vaideotsus tühistada ning kohustada PRIA-t vaadata kaebaja esitatud maksetaotlused uuesti läbi. Kaebuse kohaselt on kaebaja mittetulundusühing, kelle põhikirjaliste eesmärkide hulka ei kuulu piirkondliku märgise haldus- ja arendustegevusega seonduv ning sellepärast asutas ta sihtasutuse. Õige pole väide, et ühisprojekti tegevustega alustati ennetähtaegselt. PRIA rikkus kaalutlusõigust.
3.Tartu Halduskohtu 20. juuni 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vaidlustatud otsus oli ebaselge, kuid mitte sellisel määral, et tingiks otsuse tühistamise, sest kohtu arvates ei pruugi ka otsuse läbimõeldum vormistus ja ülesehitus viia teistsugusele lõppjäreldusele.
3.2.Määruse nr 11 § 28 lg 3 p 2 järgi on toetuse saamise eelduseks see, et tegevus viiakse läbi vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, keda nimetatakse partneriteks. Vastustaja oli välja toonud, et sihtasutus oli asutatud vahetult enne toetusetaotluse esitamist ning kaebaja ja sihtasutuse juhtorganitesse kuuluvad osaliselt samad isikud (K. Kelder ja J. Tiitson). Kohus nõustus vastustajaga, et sihtasutuse asutamise asjaolud (asutamise ja registreerimise kronoloogia, juhtorganite liikmete osaline kokkulangevus, tegevuse jaotumine ja koostöö) koosmõjus sisuliste aspektidega võivad viidata eesmärgile luuga partnerasutus, et formaalselt täita määruse nr 11 § 28 lg 3 p-s 2 sätestatud tingimus.
3.3.Kaebaja selgitustest ilmneb, et loodud juriidiline isik võttis üle osa kaebaja ülesandeid, sh esitluse. Kohtu hinnangul ei olnud ainuüksi tegevuse laienemine ja raskused selle korraldamisel asjaoluks, mis põhjendaks mittetulundusühingu vajadust luua nende ülesannete täitmiseks eraldiseisev juriidiline isik. Ühingu põhikirjalist tegevust ja selle juhtimist on võimalik ümber korraldada ka ühingul endal, muuhulgas on võimalik värvata vajadusi ja võimalusi arvestades palgalisi töötajaid. Kohus polnud veendunud, et ilma vajaduseta saavutada määruse nr 11 § 28 lg 3 p-s 2 sätestatud tingimuse täitmine olnuks kaebaja juhatuse liikmetel vaja sihtasutust asutada.
3.4.Projektitaotluse kohaselt olid ühisprojekti tegevusteks märgise „Ehtne Saaremaa toode“ esindus- ja esitluspindade opereerimine, teavitustegevused pindadel ning võrgustiku haldus ja arendus. Ühisprojekti ühiste kavatsuste kokkuleppe järgi oli kaebaja kui taotleja ülesandeks korraldada ja valmistada ette esitluspindade käivitamine ja viia läbi võrgustiku arendustegevused. SA EHTNE Saaremaa märgis ülesandeks oli tagada projekti vältel loodavate esindus- ja esitluspindade igapäevane töö ja teenindamine. Kaebaja on rentinud kaubanduskeskuses Auriga äripinna, millel tegutseb ühisprojekti partner SA EHTNE Saaremaa märgis. Vastustaja on viidanud aga, et sihtasustuse kasumiaruandes ei ole 2021. a esimesel poolaastal kajastatud esitluskulusid, kuigi tooteesitlus pidi olema sihtasutuse ülesandeks.
3.5.Seetõttu leidis vastustaja, et kaebaja poolt üüritud äripinnal tegeleb tema partneriks olev sihtasutus äritegevusega. Ka kohus järeldas, et sihtasutuse tegevus ei ole piirdunud üksnes esindusja esitluspindade igapäevase töö tagamise ja teenindamisega, kuna tõenditest nähtub, et poes EHTNE toimub vahendustegevusega müük. Samas viitas kohus, et toetustaotluse sõnastusest
järeldub, et tegemist pidi olema tehnilise valmisoleku ja tutvustamisvõimaluste tagamisega. Miski ei viita taotluse sõnastuses sellele, et ette oleks nähtud ka müügitegevus.
3.6.Kaebaja selgituse järgi sõltusid esitlused klientide huvist ja soovidest ning esitluste oluliseks osaks olid müügitehingud. Teatud müügitegevust esitluste käigus ei saa iseenesest pidada toetuse eesmärkidega vastuolus olevaks, kuid kohtu hinnangul sarnaneb esitluste läbiviimine sellisel moel väga tavalisele müügitegevusele, mille puhul on samuti omal kohal toodete tutvustus ja väljapanek (esitlus), et tagada suurem läbimüük.
3.7.Ka kaebaja ja sihtasutuse vahel sõlmitud käsunduslepingus ei ole ette nähtud, et sihtasutus esitlus- ja esinduspindade teenindajana (opereerijana) peaks esitletavat kaupa müüma või müügitehinguid vahendama.
3.8.Kuigi partnerasutuse tegevuse kvalifitseerimine (osaliselt) äritegevusena ei kujuta endast määruse nr 11 § 28 lg 3 p 2 rikkumist, on see üheks asjaoluks kogumist, mis praegusel juhul viib järeldusele toetuse saamise tingimuste kunstlikust loomisest.
3.9.Järeldust tingimuste kunstlikust loomisest toetab kaebaja poolt haldusmenetluses väljendatud tahe korrigeerida partneri aruandlust ning viia see vastavusse raamatupidamise tavaga, sest see kinnitab kaebaja ja partneri tegevuste segunemist.
3.10.Kokkuvõttes nõustus kohus vastustajaga, et kaebaja ja sihtasutuse partnerluse puhul on määruse nr 11 § 28 lg 3 p-s 2 sätestatud tingimus täidetud kunstlikult.
3.11.Määruse nr 11 § 27 lg 4 kohaselt ei või projektitoetuse taotleja toetatava tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist alustada varem ja tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui kohaliku tegevusgrupi poolt projektitaotluse PRIA-e teenuse keskkonnas kinnitamise päevale järgneval päeval. Kaebaja esitas taotluse 31. detsembril 2020. Vastustaja on märkinud, et kaebajal oli Auriga kaubanduskeskuses äripind olemas juba alates 21. juunist 2019 ning ta oli alustanud seal tegevust, mis on samalaadne sellega, mille toetuseks kaebaja praeguse vaidluse esemeks olevat toetust taotles. Kohus nõustus, et tegevus esitluspindadega algas juba enne 2020. aastal toetusetaotluse esitamist. Kaebaja tegevuses ei eristu väidetavad erinevad etapid ning kohus nõustus vastustaja järeldusega, et kaebaja alustas oma tegevust esitluspindade ettevalmistamiseks ja nende käivitamist juba enne toetusetaotluse esitamist. Kaebaja on saanud toetust ka varem ning kuigi varasem toetus saadi teistsuguse taotlusvooru ja projekti raames ning nüüd tuli projekt realiseerida koos partneriga, on kaebaja tegevus nii varasema kui praeguse projekti raames olnud suunatud sarnasele eesmärgile – märgise „Ehtne Saaremaa toode“ esitlustegevusele. Ka kaebaja ise on kinnitanud, et märgis „Ehtne Saaremaa toode“ ja kohaliku toodangu tutvustamine on olnud juba pikka aega strateegia esemeks.
3.12.Määruse nr 11 § 31 lg 1 p 21 järgi ei ole abikõlbulikud kulud, mille on tasunud ühis- ja koostööprojektis osalev partner. Vastustaja on viidanud, et nii kaebaja kui tema partneriks olev sihtasutus korraldavad üüripinnal esitlustegevusi ning partner esitab kaebajale oma tegevuste eest arveid. PRIA leidis, et kaebaja ja partneri ülesanded kattuvad omavahel. Kuigi toetusetaotluse ja kokkuleppe järgi olid isikute ülesanded eristatud, ei veennud tõendid kohut, et need ka tegelikkuses eristuvad.
3.13.Kaebaja arvates ei ole sisseostetud esitlusteenus käsitatav partneri tegevuskuluna. Kohus leidis, et partnerlus kaotaks mõtte, kui partneri panus seisneks ainult selles, et ta on võtnud enda täita mõned ülesanded, mida taotleja oleks saanud enda tegevust ümber korraldades ka ise täita.
3.14.Kuna kohus nõustus, et määruse nr 11 § 28 lg 3 p-i 2, § 27 lg 4 ja § 31 lg 1 p-i 21 rikuti, on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) § 80 lg 2 p 1 ja 4 ning lg 3 ja 4 järgi alus toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Ka juba välja makstud toetuse tagasinõudmine on ELÜPS § 111 lg 1 ning selles viidatud normide järgi õiguspärane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.MTÜ Saarte Koostöökogu apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Sihtasutuse asutamine oli põhjendatud ja vajalik. Kaebaja kui MTÜ võis tegutseda mittetulundusühingute seadusest (MTÜS) tulenevalt vaid oma põhikirjaliste eesmärkide nimel, milleks olid erinevad koordineerivad tegevused ja turundus. Põhikirja muutmine nõudnuks vähemalt 9/10 liikmete nõusolekut ning kuna kaebaja liikmeid on 91, ei oleks tegemist lihtsa protseduuriga.
4.2.Ebaõige on seisukoht, et SA EHTNE Saaremaa märgis tegeles äriga. Kohus pole põhjendanud esiteks seda, kuidas vaidlus esitlus- ja esindustegevuse opereerimise ning toodete müügi põhiolemuse üle võib tõendada määruse nr 11 § 28 lg 3 p-s 2 sätestatud tingimuste kunstlikku loomist. Sättes seatakse tingimused üksnes projekti pikkusele ja partneri kaasamisele.
4.3.Sihtasutuse tegevus ei saa faktiliselt ega õiguslikult kvalifitseeruda äritegevuseks. Sihtasutuste seaduse (SAS) § 2 lg 3 järgi võib sihtasutus kasutada oma vara ja tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Kuna SA EHTNE Saaremaa märgis põhikirjas ei ole äritegevust märgitud, ei saa esineda sihtasutuse puhul ka äritegevusega tegelemist. Äritegevus ei ole sama mis ettevõtlus. Kuna kaebaja esitluspindadele võetakse ühetaoliselt esitlusele kõigi märgikandjate kaup sõltumata kauba tegelikust nõudlusest tarbijate seas, ei kvalifitseeru esitluspindadel teostatavad tegevused kindlasti kasumlikuks. Seega ei ole ühisprojektil ärilist iseloomu, tegevus on suunatud üksnes kohalike märgisekandjate tuntuse tõstmiseks ja märgikandjate ettevõtluse kasumlikkuse kasvuks. Märgist haldava sihtasutuse tegevusel on laiem kogukondlik eesmärk.
4.4.Juba taotluses oli selgitatud, et igapäevase esinduspinna peal saavad toimuma ka müügitehingud. Seega oli see PRIA-le teada juba taotluse rahuldamise ajal. Ebaratsionaalne oleks esitluspinnal küll toodete näitamine, kuid nende mittemüümine ning ostmiseks mujale suunamine.
4.5.Sihtasutuse poolt kaebajale arvete esitamine oli raamatupidamislik eksitus, mis oli parandatav.
4.6.Tuvastamata on kõik objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud, mis võiksid viidata õiguste kuritarvitamisele või kaebaja lubamatule käitumisele.
4.7.Halduskohus määratles ebaõigesti projekti algusaja. Maaeluministeeriumi poolt kinnitatud MTÜ Saarte Koostöökogu strateegia meede 3 „Piirkonna arengut ja ettevõtlust edendav ühistegevus ja koostöö“ on pikaajaline ja etapiviisiline, milles iga järgmise etapiga rakendatakse uusi tegevusi. Tähtsust ei oma see, et kaebajal oli varasemalt äripind Auriga kaubanduskeskuses, kuna selle äripinna kasutus lõppes koos eelmise toetatud projekti tegevuste lõppemisega. Kaebaja poolt käesoleval ajal üüritav pind on uus ning selle kasutuse sihtotstarve on just ühisprojekti raames ettenähtud tegevusteks. PRIA oli juba toetuse taotlemise ajal teadlik, et märgis „Ehtne Saaremaa toode“ eksisteeris taotlemise hetkel juba pea kümme aastat. Toetuse taotlemise eesmärgiks oli märgise tuntuse suurendamine, mitte uue märgise väljatöötamine. PRIA on toetanud varasemalt kaebajat teises etapis toimunud tegevust seoses sellesama märgisega. Seega on PRIA kaebaja taotluse rahuldamisel aktsepteerinud seda, et kaebaja alustas pärast toetuse taotlemist märgise tuntuse suurendamiseks uue ja iseseisva etapiga.
4.8.Kaebaja ei ole esitanud PRIA-le mitteabikõlbulikke arveid määruse nr 11 § 31 lg 1 p 21 tähenduses. Selle sätte järgi ei ole abikõlblikud kulud, mille on tasunud ühis- ja koostööprojektis osalev partner. Kuna kõik arvetel kajastatud kulud on tasunud kaebaja, on arusaamatu, millistel põhjustel on PRIA ja halduskohus jõudnud järeldusele, et kaebaja on nõudnud mitteabikõlblike kulude hüvitamist määruse nr 11 § 31 lg 1 p 21 mõttes.
4.9.PRIA otsus on oluliste põhjendamispuudustega. Puudub loogiline seos PRIA poolt viidatud õigusliku aluse ja faktiliste asjaolude ning PRIA väidete vahel. Viidatud pole kõigile vajalikele õiguslikele alustele.
4.10.PRIA on rikkunud ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Välja on selgitamata objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud, mis võiksid viidata õiguste kuritarvitusele või kaebaja lubamatule käitumisele. Samuti on välja selgitamata sihtasutuse raamatupidamisliku eksimusega seotud asjaolud.
4.11.Kaebaja usaldas toetuse määramise otsuse kehtimajäämist ning HMS § 67 lg-st 2 tulenevalt ei oleks tohtinud seda otsust kehtetuks tunnistada. Seda eriti seda arvestades, et kõik etteheidetud asjaolud esinesid juba toetuse määramise ajal.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.SA EHTNE Saaremaa märgise asutamise otsus võeti vastu kaebaja 16. novembri 2020. a üldkoosolekul, sihtasutus asutati 2. detsembril 2020 ning registreeriti 18. detsembril 2020. Sihtasutuse neljast juhatuse ja nõukogu liikmest on kaks samad, kes on ka kaebaja juhatuse liikmeteks (kokku on kaebajal viis juhatuse liiget).
5.2.Tegevusega on alustatud enne lubatavat tähtaega.
5.3.Partneri tegevuskulud ei vasta määruse nr 11 § 31 lg 1 p-le 21, mille kohaselt on mitteabikõlbulikud kulud, mille on tasunud partner. Kaebaja on esitanud arveid, millel on näidatud märgise esitluskuludes sisalduvad tooteesitlejate tööjõukuludega seotud kulud, mis on vastavalt ühisprojekti kokkuleppele sihtasutuse ülesandeks.
5.4.Taotluses jättis apellant mulje, justkui oleks esitlustegevus midagi uudset, kuid sisuliselt on tegemist tavalise poepidamisega.
5.5.Kaebaja on toetust taotlenud ka varem teise meetme raames ning hiljem muutnud oma tegevuse vastavaks määrusele nr 11. Selline tegevus saab olla vaid teadlik.
5.6.Õige on kohtu seisukoht, et ühingu põhikirjalist tegevust ja selle juhtimist on võimalik ümber korraldada ka ühingul endal. Kui kaebaja tahe oli tegutseda märgisega seonduvalt, siis oleks ta saanud seda kinnitada oma liikmete nõusolekuga ja muuta põhikirja.
5.7.Kaebaja tegeles esitluspinnal ka samade toodete müümisega. Tegemist on äritegevusega, millel on kasumit taotlev eesmärk. See, et vahendustegevusega teenitud tulu ei kata projekti omaosalustki, ei välista müügitegevuse käsitlemist ettevõtlusena.
5.8.Õige on halduskohtu järeldus, et ettevõtlusena mõistetavat tegevust ei välista iseenesest juriidilise isiku õiguslik vorm.
5.9.See, et PRIA jättis taotluses tähele panemata ühe lause toodete müümise kohta, ei oma tähtsust, kuna taotluses ei kirjeldanud kaebaja enda tegevust äritegevusena.
5.10.Kaebaja soov muuta sihtasutuse raamatupidamist näitab kaebaja ja tema partneri tegevuste segunemist.
5.11.Kaebaja on tegevust alustanud juba varem, kuna seda tõendab üürileping, mille järgi alustas kaebaja tegevust Auriga keskuses juba 21. juunil 2019.
5.12.PRIA on tuvastanud rikkumise objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud. Ka halduskohtu otsuses on märgitud, et kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsuses ära märkinud, millistele asjaoludele tugineb tema järeldus toetuse saamise tingimuste kunstlikust loomisest.
5.13.Halduskohus on pidanud vaidlusalust otsust lõppkokkuvõttes piisavalt motiveerituks.
5.14.PRIA ei ole rikkunud uurimispõhimõtet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus kirjeldab kõigepealt kokkuvõtvalt olulisemaid asjaolusid käesolevas asjas, et edasi anda vaidluse põhiolemus (osa I), kontrollib seejärel seda, kas PRIA poolt ette heidetud materiaalõiguslikud rikkumised on põhjendatud (osad II-IV), hindab seejärel haldusakti vastavust vorminõuetele (osa V) ning lahendab viimasena muud küsimused ja formuleerib oma lõppseisukohad (osa VI). I Vaidluse sisu
8.Kaebaja esitatud toetusetaotlusest nähtuvalt taotles kaebaja toetust selleks, et suurendada märgise „Ehtne Saaremaa toode“ tuntust. Märgis koondab üle 130 ettevõtte ning eesmärk oli läbi teavitustegevuse viia saarte tootjad ja teenusepakkujad kokku oma klientidega, misläbi kasvab
nende käive. Projektiga luuakse tingimused ja platvorm Saare maakonna ettevõtjate pikaajalise ja mõtestatud ühistegevuse toimumiseks läbi koondumise märgise „Ehtne Saaremaa toode“ alla. Käivitatakse ja töötatakse sisse märgise esindus- ja esitluspinnad Saaremaal ja Tallinnas, kus on oma silmaga võimalik näha ja saada aimu, kui suur ja mitmekülgne on MTÜ Saarte Koostöökogu tegevuspiirkonna ettevõtluskeskkond (tl 9). Projekti oli partnerina kaasatud SA EHTNE Saaremaa. Vastustaja tunnistas vaidlustaud otsusega toetuse määramise otsuse kehtetuks ning nõudis seni makstud toetuse tagasi kolmel erineval faktilisel ja õiguslikul alusel, mis seisnesid selles, et: - partneri olemasolu nõue ei olnud kaebaja poolt täidetud korrektselt (määruse nr 11 § 28 lg 3 p 2); - osad kulud ei olnud abikõlbulikud (määruse nr 11 § 31 lg 1 p 21). - kaebaja oli toetatavat tegevust alustanud lubatust varem (määruse nr 11 § 27 lg 4); II Partneri nõue
9.Määruse nr 11 § 28 lg 3 p 2 sätestab: „§ 28. Toetatavad tegevused ja nõuded projektitoetuse taotlejale tulenevalt toetatava tegevuse liigist ... (3) Paragrahvi 30 lõike 2 punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks võib toetust taotleda, kui need viiakse ellu: .... 2) ühe- kuni nelja-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, keda nimetatakse partneriteks ning kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusgrupp (edaspidi ühisprojekt) või“. PRIA on seisukohal, et kaebaja on kunstlikult loonud partnerkeha SA EHTNE Saaremaa, et vastata määruse nr 28 lg 3 p-s 2 sätestatud nõuetele. PRIA viitab sellele, et kaebaja partneri SA EHTNE Saaremaa loomine otsustati kaebaja 16. novembri 2020. a üldkoosoleku otsusega, sihtasutuse asutamise algusaeg on äriregistri andmetel 2. detsember 2020 ja registreerimise aeg 18. detsember 2020. Sihtasutuse juhtorganite neljast liikmest kaks isikut kuuluvad ka kaebaja juhatusse (kokku on kaebaja juhatuses viis liiget). Samuti viitas PRIA sellele, et kui toetusetaotluse järgi oli partneritel kavas hakata tegelema esitlustegevusega, siis hiljem ilmnes, et kaebaja nimetab enda veebileheküljel Auriga keskuses asuvat äripinda poeks. Eelneva põhjal leidis PRIA, et sihtasutuse asutamise näol oli tegemist partnerkeha kunstliku loomisega, et vastata määruse nr 11 § 28 lg 3 p 2 nõuetele (tl 22-23p).
10.Ringkonnakohus PRIA-ga ei nõustu. PRIA pole viidanud ühelegi õigusnormile, kust oleks tulenenud kaebajale keeld luua sihtasutust ning kasutada teda enda partnerina vastavalt määruse nr 11 § 28 lg 3 p-le 2. Ka etteheide, et partner loodi kunstlikult, ei ole ringkonnakohtu arvates paikapidav. Vaidlust pole selles, et sihtasutuse loomine toimus õiguspäraselt ning see on õigusvõimeline ning seega ei saa kasutada sihtasutuse puhul määratlust „kunstlik“. See, et kaebaja põhieesmärk sihtasutuse loomisel võis olla toetuse saamine, ei muuda sihtasutuse loomist kunstlikuks. Kuskilt ei tulene keeldu, et juriidiline isik ei võiks enda tegevust ümber korraldada ning luua teist juriidilist isikut selleks, et üheskoos partneritena tegutsedes oleks ühel neist võimalik taotleda toetust. Oluline on see, et partneri tegevus oleks tõepoolest reaalne, st et ta tõepoolest ühisprojekti raames midagi teeks, mitte ei jääks kogu tegevus üksnes taotleja realiseerida. Sellisel juhul võiks arutleda selle üle, et partneri tegevus on näiline. Käesolevas asjas ei heideta sihtasutusele ette tegevusetust. Vastupidi, PRIA on välja toonud hoopis selle, et
sihtasutuse tegevus ei piirdunud esitlustegevusega, vaid hõlmas lisaks ka äritegevust. Seega pole sihtasutuse aktiivse tegevuse üle vaidlust.
11.Eelnevat arvestades pole võimalik nõustuda ka halduskohtuga, kes on leidnud, et tegevuse laienemine ning raskused selle korraldamisel ei õigusta mittetulundusühingu vajadust luua nende ülesannete täitmiseks eraldiseisev juriidiline isik. Ühingu põhikirjalist tegevust ja selle juhtimist on võimalik ümber korraldada ka ühingul endal ja muuhulgas värvata juurde palgalisi töötajaid (otsuse p 11.5). Nagu öeldud, ei näe ringkonnakohus kehtivas õiguses keeldu, et üks juriidiline isik ei võiks asutada teist juriidilist isikut. Ning kui seda tehakse olukorras, kus teise isiku asutaja plaanib taotleda toetust, ei tähenda see kunstlikku nõuetele vastamist, kuna mõlemad juriidilised isikud on eksisteerivad ning õigusvõimelised ja reaalselt tegutsevad. Sellises olukorras ei saa rääkida tingimuste kunstlikust täitmisest. Erinevalt halduskohtust peab ringkonnakohus igati asjakohaseks ka kaebaja seisukohta, et keegi ei saa juriidilisele isikule ette kirjutada, kas ta peab kõiki enda tegevusega seotud ülesandeid täitma üksinda või võib luua osade ülesannete täitmiseks eraldiseisva juriidilise isiku. See on isiku enda otsustada. Kaebaja on põhjendatult viidanud ka sellele, et MTÜ põhikirja muutmine on keerulisem kui uue juriidilise isiku asutamine.
12.PRIA ja halduskohus on ette heitnud ka seda, et kaebaja partneriks olev sihtasutus tegeles äritegevusega, st kauba müügiga. Halduskohus analüüsis põhjalikult seda, kas tegemist oli äritegevusega või mitte ning leidis lõpuks, et kuigi partneri tegevuse kvalifitseerimine äritegevusena ei ole otseselt määruse nr 11 § 28 lg 3 p 2 rikkumine, on see üheks asjaoluks kogumist, mis viib järeldusele toetuse saamise tingimuste kunstlikust loomisest (halduskohtu otsuse p-d 11.7-11.13). Ringkonnakohtule jääb see arutluskäik arusaamatuks. Halduskohus pole selgitanud, kuidas see, kui sihtasutus peaks toetusetaotluse järgi tegelema toodete esitlemisega, ent tegeleb (lisaks) toodete müügiga, kinnitab toetuse saamise tingimuste kunstlikku täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul võiks sellisel juhul rääkida ülimalt toetusetaotluses märkimata tegevusega tegelemisest (eeldusel, et selles tõesti pole toodete müügist üldse juttu), kuid ringkonnakohus ei näe, kuidas selline asjaolu kinnitab toetuse saamise tingimuste kunstlikku loomist. Selles kontekstis on tingimuste kunstlikust täitmisest rääkimine ringkonnakohtu hinnangul asjassepuutumatu.
13.Halduskohtu arvates kinnitas kunstlikku tingimustele vastavust ka see, et kaebaja väljendas haldusmenetluses soovi korrigeerida sihtasutuse raamatupidamise aruandlust, kus oli tema arvates ebakorrektne kajastada ärituluna kauba müüki Eestis. Halduskohtu arvates kinnitas see tahe kaebaja ja partneri tegevuste segunemist, mis toetab järeldust tingimuste kunstlikust loomisest (otsuse p-d 11.14-11.15). Ringkonnakohus märgib, et tegelikult ei ole niikuinii kahtlust kaebaja ja sihtasutuse omavahelistest seostest. Sihtasutus asutati kaebaja poolt, kaks juhatuse liiget on mõlemal isikul kattuvad ning neil on ühised eesmärgid märgise „Ehtne Saaremaa toode arendamisel“. Ringkonnakohtu arvates on seosed niigi piisavalt ilmsed ning sellest seotusest ei saa samuti järeldada, et toetuse saamise tingimustele vastavus saavutati kunstlikult. Seetõttu pole küsimus kaebaja tahtest sihtasutuse raamatupidamisdokumentide muutmiseks vaidluse lahendamisel asjassepuutuv.
14.Seega ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu ja PRIA-ga, et kaebaja ja sihtasutuse partnerluse puhul on määruse nr 11 § 28 lg 3 p-s 2 sätestatud nõue täidetud kunstlikult. Sellises kontekstis kunstlikust tingimuste täitmisest rääkimine ei ole asjakohane. III Kulude abikõlbulikkus
15.Määruse nr 11 § 31 lg 1 p 21 sätestab: „§ 31. Mitteabikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemise korral (1) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: ... 21) kulud, mille on tasunud ühis- ja koostööprojektis osalev partner.“ Seega tuleneb sellest normist, et abikõlblikud ei ole kulud, mille eest on tasunud taotleja partner, st antud juhul SA EHTNE Saaremaa märgis.
16.Samas ei ole vaidlust selles, et kaebaja polegi taotlenud partneri tasutud kulude eest toetust. Kaebaja on kõik arved ise tasunud. PRIA seisukohtadest nähtub, et ta on ette heitnud kaebajale hoopis seda, et nii kaebaja kui sihtasutus korraldasid rendipinnal esitlustegevusi ning partner (sihtasutus) esitas kaebajale oma tegevuste teostamise eest arveid (tl 22p). Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks, kuidas on sellised elulised asjaolud subsumeeritavad määruse nr 11 § 31 lg 1 p 21 abstraktsele-faktilisele koosseisule. Kuna kaebaja partner (sihtasutus) ei ole tasunud arveid, mida kaebaja on kuludena kajastanud ning need on tasutud kaebaja end poolt, siis sellises olukorras määruse nr 11 § 31 lg 1 p 21 üldse ei kohaldu.
17.Halduskohus on PRIA-ga nõustunud ka määruse nr 11 § 31 lg 1 p 21 rikkumise osas, kuid ringkonnakohus saab halduskohtu põhjendustest aru nii, et halduskohus nägi selles, et sihtasutus esitas kaebajale arveid, jällegi kahe isiku omavahelist seotust (otsuse p-d 13.1-13.2). Ringkonnakohus leiab, et § 31 lg 1 p 21 kontekstis ei ole isikute omavaheline seotus üldse oluline.
18.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu ja PRIA-ga, et kaebaja on rikkunud määruse nr 11 § 31 lg 1 p-i 21. IV Toetatava tegevuse algusaeg
19.Määruse nr 11 § 27 lg 4 sätestab: „§ 27. Projektitoetuse taotlejale esitatavad nõuded (4) Projektitoetuse taotleja ei või toetatava tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist alustada varem ja tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui kohaliku tegevusgrupi poolt projektitaotluse PRIA e-teenuse keskkonnas kinnitamise päevale järgneval päeval.“ Kaebaja esitas taotluse toetuse saamiseks 31. detsembril 2020. PRIA on seisukohal, et kaebaja alustas tegevuse elluviimisega enne seda kuupäeva. PRIA on põhjendanud seda asjaoluga, et kaebajal oli juba alates 21. juunist 2019 võetud üürile äriruumid pindalaga 30,9 ruutmeetrit Auriga kaubanduskeskuses. Hiljem on poolte kokkuleppega muudetud üüripinna asukohta ja suurust (uue äripinna suuruseks on 70,10 ruutmeetrit). PRIA leidis, et sellega leidis aset tegevuse laiendamine, mitte alustamine. Samuti viitas PRIA sellele, et varasemalt teise toetusprogrammi raames toetust taotledes on kaebaja PRIA-le esitanud 9. juuli 2019. a arve, millest nähtuvalt on kaebaja tellinud
kolmandalt isikult plakati ja bänneri, millel on tekst „Auriga Kaubanduskeskuses on nüüd avatud EHTNE SAAREMAA MÄRGIKANDJATE POOD Asume esimesel korrusel“. Kokkuvõttes järeldas PRIA, et kaebajal oli juba enne toetusetaotluse esitamist Auriga keskuses olemas äripind, millel tegutses märgise „Ehtne Saaremaa toode“ pood ja seega oli selle märgise esindus- ja esitluspind Saaremaal käivitatud juba enne toetusetaotluse esitamist (tl 21p).
20.Kaebaja on vastuväiteks öelnud, et märgis „Saaremaa Ehtne Toode“ on olnud piirkonna arengustrateegia osaks ligi 10 aastat, mille kestel on kaebaja viinud erinevaid arengustrateegia etappe ellu nii erinevate toetuste abil kui ilma toetusteta. Iga järgnev etapp on olnud järguline edasiareng eelmisele ning nii oli uueks etapiks ka ühistegevuse projekt. Kui 2019. aastal alustatud etapi raames toimus võrgustiku arendamine ja märgise tuntuse suurendamine, siis ühisprojekti raames algasid järgmised arenguetapid, sh esitluspinnal asuvate toodete esitlus. Seega on iga etapiga alustatud uute ja iseseisvate tegevustega. 2019. aastal alustatud võrgustiku arendamise ja märgise tuntuse suurendamise etapp lõppes 2020. aastal (tl 4p). Ringkonnakohtu jaoks on kaebaja selgitus kunstlikult konstrueeritud ning ebaveenev. Kaebaja ei ole suutnud selgelt ära näidata, milles seisnes pärast toetusetaotluse esitamist toimunud muutus kaebaja tegevuses, mille jaoks justkui eraldi toetust taotleti. Eelkirjeldatud asjaolud võimaldavad järeldada, et kaebaja tegutses pärast toetusetaotluse esitamist märgise „Saaremaa Ehtne Toode“ esitluspinda ja poodi käitades sisuliselt samamoodi nagu enne taotluse esitamist, lihtsalt mingil hetkel muutus kaubanduskeskuses äripinna asukoht ning suurus (millal täpselt see toimus, ei ole selge, sest üürilepingu muutmise kokkuleppel puudus kuupäev, vt tl 21).
21.Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus PRIA-ga, et seega oli kaebaja alustanud toetatava tegevusega juba enne toetusetaotluse esitamist ning järelikult ei vastanud kaebaja määruse nr 11 § 27 lg-s 4 toetusetaotlejale esitatud nõudele. Sisuliselt oli ainuke muutus kaebaja tegevuses see, et enne tegutses ta üksinda, kuid nüüd kaasas ta tulenevalt määruse nr 11 nõuetest partnerina SA EHTNE Saaremaa märgis. See ei ole aga piisav asjaolu, käsitamaks kaebaja tegevust uue tegevusena, kui tegevuse olemus (sisuliselt märgisega „Ehtne Saaremaa toode“ tähistatud kaupade esitlemine ning müük) jäi samaks. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus erinevaid toetusi taotletakse pidevalt ühe ja sama tegevusega seoses, kaasates vajadusel tegevusse lihtsalt erinevaid partnereid.
22.Apellatsioonkaebuses viitab kaebaja enda koostatud dokumendile (strateegiale), mis on Maaeluministeeriumi poolt heaks kiidetud ja milles on ette nähtud piirkonna arengut ja ettevõtlust edendava ühistegevuse ja koostöö all mitu erinevat tegevust (koostööprojektide ettevalmistamine; piirkonnaspetsiifiliste koostöövõrgustike loomine ja arendamine; piirkonna ühisturunduse edendamine, sh „Saaremaa ehtne toode“ tootemärgi edendustegevused; piirkonnaülese mõjuga ja rahvusvahelised projektid). Kaebaja selgitab, et see projekt on pikaajaline ning etapiviisilise arenguga, milles iga järgmise etapiga rakendatakse uusi tegevusi (tl 158). Samas ei selgita kaebaja ka apellatsioonkaebuses, milles täpselt seisnes uus, varasemast erinev etapp tegevuses, mille jaoks toetust taotleti. Seega ei lükka kaebaja väited ümber seisukohta, et kaebaja tegeles sisuliselt samasuguse tegevusega ka varem, lihtsalt teisel, väiksemal äripinnal.
23.Samuti väidab kaebaja apellatsioonkaebuses, et eelmise äripinna faktiline kasutus on lõppenud ja käesoleval hetkel renditav pind on uus ning kasutusotstarbega just käesoleva ühisprojekti raames ettenähtud tegevuste elluviimiseks (tl 158p). Kasutatava äripinna asukoha ja suuruse muutumine pole selles küsimuses asjakohane argument. See, et kasutatav äripind on muutunud, ei tähenda automaatselt seda, et erinevatel äripindadel
toimunud tegevus oleks erinev. Suurema äripinna kasutusele võtmine näitab lihtsalt seda, et kaebaja tegevusmaht tõenäoliselt suurenes, kuid see ei tähenda, et tegevuse olemus oleks muutunud.
24.Samuti rõhutab kaebaja apellatsioonkaebuses, et PRIA oli juba taotluse esitamise ajal teadlik sellest, et märgis „Ehtne Saaremaa toode“ oli eksisteerinud pea kümme aastat ning et selle arendustegevusega tegeleb kaebaja (tl 158p). Ringkonnakohus möönab, et toetusetaotlusest on tõepoolest viidatud sellele, et kõnealune märgis tegutseb pea 10 aastat ja et selle arendusega on tegelenud kaebaja (vt nt tl 9p). Ringkonnakohus möönab ka seda, et tõenäoliselt oleks PRIA võinuks asjaolude hoolikama uurimise tulemusena juba toetusetaotluse menetlemisel tekkida kahtlus, et kaebaja varasema ja kavandatava tegevuse vahel pole erinevust, st et kaebaja kavandab sama tegevusega jätkamist. Kehtiv õigus ei võimalda aga ringkonnakohtu hinnangul lahendada sellist olukorda niiviisi, et asjaolude puudulik väljaselgitamine PRIA poolt toetusetaotluse rahuldamisel toob kaasa selle, et asjaolude hilisemal ilmnemisel ei saa PRIA toetuse määramise otsust kehtetuks tunnistada.
25.Seega tegevuse algusaja nõude rikkumise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja PRIAga. Kaebaja on seda nõuet tõepoolest rikkunud V Haldusakti vastavus vorminõuetele
26.Juba halduskohus kritiseeris vaidlustatud haldusakti vormistamist, leides, et otsus on raskesti jälgitav, eriti arvestades selle pikkust (9 lk) ning keerukust. Halduskohus märkis, et otsus on struktureerimata, eristamata on menetluse käik, välja selgitatud asjaolud, kaebaja vastuväited ning vastustaja enda seisukoht. Vastustaja seisukoha kujunemine ning järelduste seos viidatud õigusnormidega on raskesti jälgitav. Siiski leidis halduskohus, et ebaselgus ei ole sedavõrd suur, et viiks sel põhjusel vaidlustatud otsuse tühistamiseni, sest kohus polnud veendunud, et korrektsema vormistuse puhul võiks otsustuse tulemus olla teistsugune (halduskohtu otsuse p 10.2). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta PRIA otsuse vormivigade osas. Tõepoolest on otsus äärmiselt keeruliselt koostatud ning põhjendused täielikult struktureerimata. Iseäranis keeruliseks muudab otsuse mõistmise asjaolu, et väidetavalt rikutud õigusnormide alla on püütud mahutada erinevaid faktilisi asjaolusid, mis tegelikult nende normide abstraktsete-faktiliste koosseisudega hõlmatud ei ole. Ning sealjuures on keeruline eristada ka seda, millise õigusnormi alla üht või teist faktilist asjaolu on püütud paigutada.
27.Siiski arvestab ringkonnakohus käesolevas asjas seda, et kaebaja poolt on ühe taotlejale kehtestatud nõude (keeld alustada tegevusega enne toetusetaotluse esitamist, st määruse nr 11 § 27 lg 4) rikkumine sedavõrd ilmne, et ainuüksi põhjendamisvigade pärast PRIA otsuse tühistamine ei tooks kaasa püsivat tagajärge, sest rikkumise ilmselge olemasolu tõttu tuleks samasugune haldusakt ikkagi välja anda. Teistsugusele tulemusele ei viiks ka kaalutlusõiguse kasutamine haldusorgani poolt, sest nõuetele mittevastavusega on tegemist sõltumata sellest, kas isik ei vasta ühele või mitmele kehtestatud nõudele.
28.Seetõttu ei tingi haldusakti põhjendamispuudused käesolevas asjas haldusakti tühistamist. VI Muud küsimused ja lõppseisukohad
29.Kuna ringkonnakohus ei pidanud kolmest kaebajale etteheidetud rikkumisest kahte põhjendatuks, ei analüüsi ringkonnakohus kõiki kaebaja apellatsioonkaebuse argumente, mis seonduvad nende kahe etteheidetud rikkumisega.
30.Eraldiseisvalt on kaebaja apellatsioonkaebuses väitnud, et tuvastamata on objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud, mis on olulised õiguste kuritarvitamise või lubamatu käitumise hindamisel. See argument seondub Riigikohtu seisukoha järgi (RKHKo 3-16-567, p 10) EL-i määruse nr 1306/2013 art 60 kohaldamisega, st olukorraga, kus isik tekitas toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult ja mille kindlakstegemisel toetust ei määrata. Käesolevas asjas on PRIA väitnud samuti tingimustele vastavuse kunstlikkust ja sellega on nõustunud ka halduskohus, kuid eelnevast tulenevalt ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Kaebaja poolt sihtasutuse asutamine ning sihtasutuse esitatud arvete tasumine ei ole käsitatavad toetuse saamise tingimuste kunstliku täitmisena. Seetõttu ei oma asjas eelnimetatud objektiivsete ja subjektiivsete asjaolude sisustamine tähtsust. Ringkonnakohus selgitab, et ainsaks kohaseks põhjuseks toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamisele ning makstud toetuse tagasinõudmisele on määruse nr 11 § 27 lg 4 rikkumine, st tegevusega alustamine ettenähtust varem. See paragrahv on pealkirjastatud kui „Projektitoetuse taotlejale esitatavad nõuded“. Seega ei vastanud kaebaja taotluse saamiseks esitatavatele nõuetele. Sellisel juhul kohaldub õigusliku alusena hoopiski ELÜPS § 80 lg 2 p-d 1 ja 4 ning § 81 lg 3, mille kohaselt võib toetuse rahuldamise kehtetuks tunnistada, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; ning samuti keeldutakse sellisel juhul toetuse edasisest maksmisest. Toetuse tagasinõudmist võimaldab ELÜPS § 111 lg 1 koostoimes määruse nr 1306/2013 art 54 lg-ga 1. Viimati nimetatud säte näeb ette, et iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul taotlevad liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt.
31.Kaebaja seisukoht, et haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamise välistas õiguspärase ootuse põhimõte HMS § 67 lg-s 2, ei pea käesolevas asjas paika. Eelmises punktis viidatud ELÜPS ja Euroopa Liidu määruste sätted on erinormideks HMS-i regulatsioonile ja seega käesolevas asjas HMS § 67 lg 2 ei kohaldu.
32.Eeltoodust tulenevalt langevad kaks kaebajale ette heidetud materiaalõiguse rikkumist küll ära, kuid üks neist jääb alles ning seega pole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus muudab aga halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
33.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot ning õigusabikulu 3374,70 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 2 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.