Mittetulundusühingu Saarte Koostöökogu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10. detsembri 2021. a otsuse nr 13-21.2/21/4719 ja 8. märtsi 2022. a vaideotsuse nr 13-21.2/22/139-4 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata maksetaotlused uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Mittetulundusühing Saarte Koostöökogu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Eva Rückenberg Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mittetulundusühingu Saarte Koostöökogu kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. juulil 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Mittetulundusühing Saarte Koostöökogu (edaspidi ka kaebaja) esitas 31. detsembril 2020 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (edaspidi ka määrus nr 11) alusel toetustaotluse. Toetust sooviti ühisprojektile „Märgise ja võrgustiku Ehtne Saaremaa toode arendustegevused 2021-2022“ eesmärgiga suurendada märgise Ehtne Saaremaa toode tuntust. Ühisprojekti partneriks oli SA EHTNE Saaremaa märgis (edaspidi ka sihtasutus).
1.1.PRIA määras 31. märtsi 2021. a otsusega nr 13-21.2/21/1265 taotlejale toetuse 181 850,54 eurot. Toetus määrati järgmistele tegevustele: projekti juhtimine, EHTNE Saaremaa teavitusja arendustegevused 2021-2022, esindus- ja esitluspindade rajamine, digitaalse esitluskeskkonna loomine ja kaudne kulu.
1.2.MTÜ Saarte Koostöökogu esitas kolm maksetaotlust: 1) 18.05.2021. a (muudatustaotlus 28.05.2021. a, mille alusel tegi PRIA 14.06.2021 toetuse väljamakse otsuse summas 8016,84 eurot; 2) 29.07.2021 (muudatustaotlus 30.07.2021), millega taotletud toetust 18 967,18 eurot ei ole PRIA välja maksnud; 3) 30.09.2021, millega taotletud toetust 13 192,64 eurot ei ole PRIA välja maksnud.
1.3.PRIA tunnistas 10. detsembri 2021. a otsusega nr 13-21.2/21/4719 enda 31. märtsi 2021. a otsuse nr 13-21.2/21/1265 kehtetuks. Sama otsusega jättis PRIA Mittetulundusühingule Saarte Koostöökogu välja maksmata maksetaotlustega taotletud toetuse (kokku 32 159,83 eurot) ning nõudis tagasi juba välja makstud toetuse summas 8016,84 eurot. PRIA põhjendas otsust kokkuvõtvalt järgmiselt: 1) PRIA on tuvastanud, et taotleja on toetatava tegevuse elluviimisega alustanud juba enne määruse nr 11 § 27 lg-s 4 sätestatud tähtaega. Taotlejal oli enne LEADER-meetme alusel taotluse esitamist Auriga keskuses olemas pind, millel tegutses EHTNE märgise pood. Seega oli EHTNE märgise esindus- ja esitluspind Saaremaal käivitatud juba enne toetustaotluse esitamist. PRIA-le sai alles pärast toetuse määramist teatavaks, et tegemist ei ole uue tegevusega, vaid olemasoleva projekti jätkutegevusega; 2) toetuse saaja on PRIA-le esitanud mitteabikõlbulike kulude arveid – partneri tegevuskulud. MTÜ Saarte Koostöökogu on rentinud Auriga keskuses pinna, millel tegutseb ärilisele tegevusele orienteeritud ühisprojekti partner SA EHTNE Saaremaa märgis, kelle kasumiaruanne ei sisalda esitluskulusid. Maksetaotlustega on esitatud SA EHTNE Saaremaa märgis koostatud arved kuude lõikes sisuga „Märgise esitluskulud“. Esitatud dokumentidest ja selgitustest nähtub, et nii taotleja kui ka projekti partner korraldavad rendipinnal esitlustegevusi ning partner esitab taotlejale oma tegevuste teostamise eest arved ning taotleja ja partneri ülesanded kattuvad omavahel; 3) toetuse saaja on kunstlikult loonud partnerkeha (asutanud sihtasutuse), et vastata määruse nr 11 § 28 lg 3 p-s 2 sätestatud nõudele. Toetustaotlusega seotud partnerite otsustusõigusega liikmed kattuvad osaliselt. Esitatud dokumentidest selgus aga, et taotleja poolt renditud pinnal tegeleb partner äritegevusega, mida tõendavad partneri kasumiaruandes kaupade müügiks võtmisega seotud kulutused. Arusaamatuks jäävad selgitused seoses esitluspinna nimetamisega poeks; 4) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 17. detsembri 2013, artiklile 60 ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide 2(17)
3-22-799 eesmärkidele. Taotleja on kunstlikult loonud tingimusi, mis seisneb muuhulgas selles, et toetuse saaja on varem sama tegevuse eest teise meetme raames toetust taotlenud ning hiljem muutnud oma tegevuse vastavaks LEADER-meetme määrusele, sh uue partnerkeha loomisega. Oma varasema müügitegevuse nimetas taotleja ümber esitlustegevuseks, et vastata toetuse saamise tingimustele. Sisuliselt on taotleja tegevus eelneva tegevuse jätkutegevus, mitte aga uue tegevuse nn ettevalmistamine; 5) tegevusgrupiks olev taotleja pidi teadma, et tema tegevus ei vasta tegelikult määruse nõuetele. Samas oli taotlejal teadmine sellest, kuidas näidata PRIA-le oma tegevusi korrektsetena ja muuta need määruse nõuetele vastavaks; 6) kui PRIA-le oleks eeltoodud asjaolud olnud teada toetustaotluse menetlemise ajal, ei oleks PRIA toetustaotlust rahuldanud.
2.Kaebaja esitas 10. jaanuaril 2022 vaide PRIA 10. detsembri 2022. a otsuse nr 1321.2/21/4719 kehtetuks tunnistamiseks. PRIA jättis 8. märtsi 2022. a. vaideotsusega nr 1321.2/22/139-4 kaebaja vaide rahuldamata. PRIA on vaideotsuses kokkuvõtvalt seisukohal, et puuduvad alused vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning nõustub otsuse järeldustega toetuse saamise tingimuste kunstliku loomise osas.
3.Mittetulundusühing Saarte Koostöökogu esitas 7. aprillil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA 10. detsembri 2021. a otsuse nr 13-21.2/21/4719 ja 8. märtsi 2022. a vaideotsuse nr 13-21.2/22/139-4 tühistamist ning PRIA kohustamist vaadata maksetaotlused uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse 8. aprilli 2022. a määrusega menetlusse. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 27. aprillil 2022.
4.Kohus määras 28. aprilli 2022. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas täiendavad kirjalikud seisukohad ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos kuludokumentidega 19. mail 2022. Vastustaja esitas vastuväited kaebaja seisukohtadele
2.juunil 2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist ning PRIA-le esitatud maksetaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamist. Kaebaja väidab järgmist.
5.1.Kogumis ei põhine PRIA otsustused õiguslikel alustel, vaid kunstlikul püüdel tõlgendada asjas tuvastatud asjaolusid endale sobivalt, jättes tähelepanuta kõik kaebaja vastuväited, mis PRIA seisukohti kummutavad. PRIA on eksinud kaebaja toetuskõlbulikkuse kriteeriumite ja sellega seotud kohustuste ja tegevuste sisustamisel.
5.2.Kaebaja on PRIA-le korduvalt selgitanud sihtasutuse loomise vajalikkust ja otstarbekust EHTNE Saaremaa märgis opereerimiseks. Kaebaja on vormilt mittetulundusühing, kelle põhikirjaliste eesmärkide hulka kuuluvad erinevad koordineerivad tegevused ja turundus, kuid kaebaja põhikiri ei näe ette piirkondliku märgise haldus- ja arendustegevusega seonduvat. Seega oli igati loogiline kaebaja otsus asutada märgise haldamiseks ja arendamiseks sihtasutus, kuna märgise populaarsus on 10 aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud – liikmeks on enam kui 130 kohalikku ettevõtet. Sellise hulga ettevõtjate märgise koordineerimine ja seotud arendustegevused nõuavad väga palju tööressurssi, mida kaebajal endal muude põhikirjaliste tegevuste kõrvalt ei olnud. Samuti esines oluline oht tegevuste laialivalgumiseks, mis kogumis raskendaks põhikirjaliste eesmärkide täidetavust tervikuna. 3(17)
3-22-799
5.3.Sihtasutuse juriidiline vorm vastab soovitule, kuna sihtasutuse eesmärgiks on selles oleva vara, st kaebajale kuuluva märgise valitsemine ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamine. Sihtasutus on olnud alates selle asutamisest tegev ning täitnud igakülgselt enda põhikirjalisi eesmärke ning vabastanud sellega olulises osas kaebaja tegevusressurssi ühingu põhitegevuse jätkamiseks.
5.4.Kaebaja esmaseks ja kõige olulisemaks tegevuseks on tegutsemine kohaliku tegevusgrupina kohaliku keskkonna arendamisel ja toetusmeetmete elluviimisel. Asjakohatu on vastustaja argument, et kaebaja oleks pidanud esmajoones kaaluma põhikirja muutmist ning jätkama oma tegevust MTÜ-na ning vastasel juhul on kaebaja tegevus olnud PRIA hinnangul kunstlik. Samas on PRIA leidnud, et ei saa hinnata, kuidas kaebaja korraldab mittetulundusühingu tegevust ja see on tervikuna kaebaja enda otsustada.
5.5.PRIA ei ole õigustatud rakendama taotlejate suhtes tingimusi või nõudeid, mis õigusaktidest ei tulene. Õigusvastaseks ei saa pidada juriidilise keha loomist enne toetuse taotlemist ega ka seda, et kaebaja ja sihtasutuse otsustusõigusega liikmed osaliselt kattuvad. PRIA, kui toetuse andja keskne eesmärk on hinnata toetuse saajate tegelikke tegevusi ja täidetud eesmärke
5.6.Määruse EL nr 1306/2013 art 60 kohaselt tuleb kuritarvituse kindlakstegemisel hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. PRIA-l on tuvastamata kõik objektiivsed ja negatiivsed asjaolud, mis võiksid viidata õiguste kuritarvitusele või kaebaja lubamatule käitumisele.
5.7.Kaebaja ei nõustu PRIA järeldusega, et projekti raames ei tegeleta mitte ühistegevusega, vaid tegelikkuses tegeleb kaebaja partner kaebaja poolt renditud pindadel äritegevusega. Sihtasutusel Ehtne Saaremaa märgis on väga selged ja konkreetsed põhikirjalised eesmärgid – märgise arendamine, märgise kandjate võrgu koordineerimine, märgise tuntuse kasvatamine ning märgise kandjate arengu ja majandusliku toimetuleku edendamine. Äritegevusel on alati kasumit taotlev eesmärk ning äritegevusega saavad tegeleda üksnes äriühingud äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 1 mõistes, Ehtne Saaremaa märgis opereerimise ja edendustegevuse puhul ärilise iseloomu puudumist kinnitab ka fakt, et 2019. aastal püüti märgise esitluspinda käivitada, kuid turutingimustes see võimalikuks ei osutunud.
5.8.Ühisprojekt on kinnitatud kogukonnateenusena, mille raames ellu viidav majandustegevus on määruse nr 11 § 34 kohaselt toetatav 90% ulatuses. Ühisprojektil ei ole ärilist iseloomu, millele tuginedes saaks jätta ühisprojektile toetuse määramata. Sihtasutus haldab märgist, mille kaudu on võimalik märgise kasutajatel enda äritegevust edendada, kuid sellest ei muutu äritegevuseks märgise haldajate tegevus.
5.9.Kaebaja on PRIA-le põhjalikult selgitanud raamatupidaja eksimust, kuid PRIA pole seda arvestanud. Tegemist oli kaebaja partneri, mitte kaebaja enda veaga, kuid see oli võimalik tuvastamisel likvideerida. PRIA ei ole vaide esitajat praktika muutumisest eksimuste likvideerimise võimaldamisel teavitanud. Käsunduslepingu alusel tehtu kohta on esitatud arved, millest nähtuvalt on partneri tegevuseks „Märgise esitluskulud“. Ehtne Saaremaa märgise esitluspindadele võetakse ühetaoliselt esitlusele kõigi märgikandjate kaup, sõltumata kauba tegelikust nõudlusest tarbijate seas ning märgikandjatel on enda kaup võimalus igal ajahetkel ka ära viia. Kauba toomisel pinnale ei toimu selle omandi üleminekut ega toote eest tasumist.
5.10.Eeltoodut ei väära asjaolu, et Sihtasutusel Ehtne Saaremaa märgis on olemas majandustegevuse registri andmetel jaekaubandusalane luba määranguga „kauplus“ ning 4(17)
3-22-799 esitluspinda nimetatakse esinduspoeks. Kaebaja ei saa määratleda, milliseid andmeid loas esitatakse, mistõttu ei saa need olla ka lõplikud tõendid hindamaks tegevuse tegelikku sisu ja tegevuse eesmärgipärasust. Ühisprojekti laiemaks eesmärgiks on lisaks toodete tutvustamisele ja esitlemisele ka märgikandjate majandustulemuste tõstmine, ning seda eesmärki kannab selgesti ka võimalus esitluspinnalt tooted koheselt kaasa osta. Sõna „esitluspind“ ei ole rahvakeeli sedavõrd atraktiivne, kui „esinduspood“ ega pruugi anda tarbijale selget arusaama pinnal pakutavatest võimalustest.
5.13.Tegelikkusele ei vasta PRIA väited, et ühisprojekti tegevuste elluviimisega on alustatud enne määruses kehtestatud tähtaega. Ehtne Saaremaa märgis on olnud piirkonna arengustrateegia osaks ligi 10 aastat ja kaebaja on etapiti viinud arengustrateegiat järjepidevalt ellu. 2019. a alustatud võrgustiku arendamise ja märgise tuntuse suurendamise etapp lõppes 2020. aastal. Tegemist ei ole tegevuste jätkamisega. Kaebaja hetkel renditav pind on uus ning kasutusotstarbelt just ühisprojekti raames ette nähtud tegevuste elluviimiseks.
5.14.PRIA ei ole kaebaja tegevuses faktilisi väärkasutusi tegelikult tuvastanud.
5.15.PRIA on rikkunud oluliselt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 55 tulenevaid vorminõudeid ja §-st 56 tulenevat põhjendamiskohustust, mistõttu on vaidlustatud otsus ja vaideotsus nii sisuliselt kui ka formaalselt õigusvastased. PRIA otsusest ei nähtu mistahes asjaolude ega tagajärgede kaalumist ega muid põhjendusi, miks on vastav otsustus tehtud.
5.16.Otsuses välja toodud etteheited puudutavad üksnes väga väikest osa projektist tervikuna, mistõttu on kaebaja seisukohal, et toetuse tervikuna tagasinõudmine on selgesti ebaproportsionaalne. Kaebaja on tegevused ellu viinud ja kandnud märkimisväärses ulatuses kulusid. Vastustaja ei ole kaalunud ka tagajärgede mõju. Kaebajal ei ole vajalikus ulatuses rahalisi vahendeid, et ühisprojekti tegevusi iseseisvalt finantseerida, kuna ühisprojekt ületab oluliselt Ehtne Saaremaa märgis liikmetelt kogutavat aastamaksu. Lisaks omab otsuse jõusse jäämine ka mõju Ehtne Saaremaa märgisele ja edasiarengule. Kokkuvõttes toob otsus kaasa MTÜ Saarte Koostöökogu tegevuse lõppemise ja maaeluarengu toetamise lõppemise Saare maakonnas, mis ei ole aga toetuse eesmärk. Kaebaja tegevus ei ole tekitanud riigile vähimatki kahju, sh on kaebaja olnud oma tegevuses heatahtlik ning tegutsenud tervikuna heas usus.
6.Vastutaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuse eelteavituses, vaidlustatud otsuses ning vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ning esitab vastuseks kaebusele järgmised seisukohad.
6.1.Kaebaja partner (sihtasutus) on kunstlikult loodud, et vastata toetuse saamise tingimustele. Otsus asutada partner võeti vastu kaebaja 16. novembri 2020. a üldkoosolekul. Äriregistri andmetel asutati SA EHTNE Saaremaa märgis 2. detsembril 2020 ning registreeriti 18. detsembril 2020. Sihtasutusel ja kaebajal on kattuvad otsustusõigusega liikmed. Kaebaja väited tegevusressursi vabanemise osas on otsitud.
6.2.Käesolevas asjas ei ole täidetud toetuse määramise tingimused, seega puudub PRIA-l kohustus hinnata kaebaja poolt täidetud eesmärke.
6.3.PRIA ei ole toetust jätnud maksmata seetõttu, et kaebaja partneri tegevus tuleb kvalifitseerida äritegevuseks. Toetuse tühistamise alused esinevad ka siis, kui nimetada partneri tegevust ettevõtluseks, sest partnerkeha on loodud kunstlikult ning tegevusega alustatud enne lubatavat tähtaega.
5(17)
3-22-799
6.4.Partneri tegevuskulude ei vasta meetme määruse § 31 lg 1 p-le 21. Toetuse saaja on maksetaotlusega esitanud arved, millel näidatud märgise esitluskuludes sisalduvad tooteesitlejate tööjõukuludega seotud kulud, mis on vastavalt ühisprojekti ühise kavatsuste kokkuleppe p-le 2.5 SA Ehtne Saaremaa Märgis ülesandeks.
6.5.Jääb arusaamatuks, kuidas on tegemist tavapärase kaupluse pidamise asemel esitlustegevusega, kui sisuliselt on pind avatud kogu keskuse lahtiolekuaja ning ostutehing on oluline esitluse osa. On selge, et kaebaja partner võtab müüdud kaubalt vahendustasu ning on esitanud selle kohta ka andmed (vastuse lisa nr 5). Vaatamata PRIA korduvatele etteheidetele, ei ole kaebaja ka kaebuses selgitanud, kuidas erineb tema tegevus tavapärasest müügitegevusest.
6.6.PRIA ei aktsepteerinud kaebaja raamatupidamises eksimuste likvideerimist, kuna tegemist ei olnud mitte ilmsete vigade parandamisega, vaid dokumentide tagantjärgi muutmisega, et need vastaksid PRIA nõutule.
6.7.Kaebaja on tegevusega alustanud varem, mistõttu on rikutud meetme määruse § 27 lg 4 nõuet. Teise maksetaotluse raames välja küsitud esialgsest üürilepingust nähtuvalt on kaebaja Auriga keskuses üüripinna üürinud juba algusega 21. juunist 2019. Väited, et üüripinna sihtotstarve on muutunud ning pind suurema vastu vahetatud ei väära asjaolu, et kaebaja on ise kinnitanud täpselt sama tegevusega alustamist juba 2019. a. Tegemist ei olnud ettevalmistava tegevusega, vaid esmalt proovis kaebaja oma vahenditega sama tegevust ning ebaõnnestumisel otsustas taotleda PRIA-lt toetust, muutes enda tegevuse vastavaks määruse nõuetele.
6.8.Toetustaotluse kirjelduses jättis kaebaja mulje, nagu oleks esitlustegevus midagi uudset, kuid sisuliselt on tegemist täiesti tavapärase poepidamisega, sõltumata sellest, millise nimetuse kaebaja sellele annab. Asjaolud selgusid alles maksetaotluse menetlemisel.
6.9.Tagasinõude esitamine on lubatav ning kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) ning selle alusel antud määrusega. Toetuse tagasinõudmisega võivad kaebajale kaasneda küll ebamugavused, kuid see ei tähenda, et toetuse tagasinõudmine ei oleks lubatav. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et rikkumise tuvastamisel jäetakse temalt toetus tagasi nõudmata. Toetustingimuste kunstliku täitmise puhul ei ole võimalik toetust tagasi nõuda osaliselt. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik on toetuse saamise tingimused loonud kunstlikult, ei riskis isik toetuse osalise tagasinõudmise korral kunstlikke tingimusi luues sisuliselt millegagi.
6.10.Kaebaja väited heas usus tegutsemise kohta ei muuda asjaolu, et toetuse saamise tingimuse kunstliku täitmisega on avaliku võimu varalisi huvisid ning selle kaudu eraisikute huvisid kahjustatud. Arvestades asjaolu, et kaebaja üheks tegevuseks on oma piirkonna taotlejate nõustamine nende taotluste ja tegevuse määruse nõuetele vastavuse osas, oli kaebaja tegevus meetme määruse nõuete kunstlikul täitmisel tahtlik.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja on vaidlustanud otsuse, millega PRIA tunnistas kehtetuks enda varasema kaebajale toetuse määramise otsuse, jättis välja maksmata maksetaotlustega taotletud toetuse (32 159,83 eurot) ning nõudis tagasi juba välja makstud toetuse (8016,84 eurot).
6(17)
3-22-799
8.Kaebajale määrati toetus maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11, meetme määrus) alusel esitatud projektitaotluse alusel. Tegemist oli Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu meetme 19.2 raames antava toetusega. Kaebaja taotles toetust ühisprojekti „Märgise ja võrgustiku Ehtne Saaremaa toode arendustegevused 2021-2022“ jaoks. Toetustaotluse (tl 8-16p) kohaselt oli projekti eesmärk järgmine: „Suurendada märgise Ehtne Saaremaa toode tuntust. Läbi ühise (märgis koondab üle 130 ettevõtte) teavitustegevuse viia saarte tootjad ja teenusepakkujad kokku oma klientidega, viia nad klientidele lähemale, misläbi kasvab nende käive ja tegevus on püsiv ning arengule suunatud.“ Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja vastab kohaliku tegevusgrupi mõistele määruse nr 11 § 2 lg 1 tähenduses (mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab kohaliku tegevusgrupi kohta kehtestatud nõuetele) ning et ühisprojekti partneriks sai SA EHTNE Saaremaa märgis. Samuti ei vaielda selle üle, et renditud esitluspindadel toimub tooteid tutvustav tegevus.
9.Vastustaja on vaidlustatud otsusega varasemat (toetuse määramise) otsust kehtetuks tunnistades tuginenud maaeluministri määruse nr 11 § 27 lg-le 4, § 28 lg 3 p-le 2 ja § 31 lg 1 p-le 21. Vastustaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebaja on toetuse saamise nõuetele vastamiseks loonud kunstlikult tingimused (SA EHTNE Saaremaa märgis on kunstlikult loodud nn partnerkeha), on alustanud toetatavat tegevust enne projektitaotluse kinnitamist ning esitanud maksetaotluses mitteabikõlbulikke kulusid (koostööprojekti partneri kulud).
Kaebaja väidab vaidlustatud otsuse põhjendamispuudusi.
10.1.HMS § 54 kohaselt on üks haldusakti õiguspärasuse eeldusi selle vastavus vorminõuetele. HMS §-st 56 tulenevalt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2) ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3). Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1).
10.2.Kohus märgib esmalt, et vaidlustatud otsus (tl 20-24) on, eriti arvestades selle pikkust (9 lk) ning sisulist keerukust, raskesti jälgitav. Kuigi vastutaja on arusaadavalt välja toonud resolutiivosa, on otsus ülejäänud osas täiesti struktureerimata ning eristamata on menetluskäik, välja selgitatud asjaolud, taotleja vastuväited ning vastustaja enda seisukoht. Vastustaja seisukoha kujunemine ning järelduste seos viidatud õigusnormidega on raskesti jälgitav. Samas ei ole otsuse ebaselgus siiski sedavõrd suur, et see võiks iseenesest viia vaidlustatud otsuse tühistamisele, sest kohtul puudub veendumus, et otsuse läbimõeldum vormistus ja ülesehitus oleks võinud viia teistsugusele lõppjäreldusele (vt HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).
10.3.Vaidlustatud otsusele lisab selgust vaideotsuses esitatu. Praegusel juhul on vaidlustatud otsus tehtud ühe adressaadi kohta konkreetses küsimuses, mis oleks ka võimaldanud üksikasjalikumaid põhjendusi nõuetekohaselt esitada juba otsuses endas. Tuleb aga möönda, et vaideotsuses on need arusaadavamalt ja paremini jälgitavalt esitatud.
7(17)
3-22-799
10.4.Eeltoodud etteheidetest hoolimata ei ole vastustaja kohtu hinnangul põhjendamiskohustust rikkunud siiski määral, mis tooks vorminõuete rikkumise argumendil kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise.
11.Määruse nr 11 § 28 lg 3 p 2 kohaselt võib toetust taotleda ühe- kuni nelja-aastase tegevuskava alusel elluviidavale tegevusele, kui tegevused viiakse läbi vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, keda nimetatakse partneriteks. Pooled on erineval seisukohal, kas kaebaja on eelnimetatud nõude ka sisuliselt täitnud või on SA EHTNE Saaremaa märgis loodud selleks, et täita kunstlikult toetuse saamise tingimus (tegevuste elluviimine koostöös partneriga).
11.1.Vastustaja hinnangul on sihtasutus asutatud selleks, et kunstlikult täita meetme määruse 11 § 28 lg 3 p-s 2 sätestatud tingimus. Vastustaja peab seejuures oluliseks arvestada, et sihtasutus on asutatud ja registreeritud vahetult enne toetustaotluse esitamist ning kaebaja ja partnerasutuseks oleva sihtasutuse otsustusõiguslikesse juhtorganitesse kuuluvad osaliselt samad inimesed (Koit Kelder ja Jaanika Tiitson on samaaegselt nii sihtasutuse nõukogu liikmed kui ka kaebaja juhatuse liikmed). Vastustaja on ka ära märkinud, et ei pea veenvaks kaebaja väiteid nagu oleks sihtasutuse loomise eesmärk olnud kaebaja enda ressursikulu vähendamine.
11.2.Kaebaja on selgitanud, et mittetulundusühinguna on tal õigus tegutseda üksnes oma põhikirjaliste eesmärkide nimel (MTÜS § 1 lg 2). Kuna kaebaja põhikiri ei näe ette piirkondliku märgise haldus- ja arendustegevusega seonduvat, pidas kaebaja enda sõnul loogiliseks asutada märgise haldamiseks ja arendamiseks sihtasutus. Kaebaja on ka selgitanud, et märgise populaarsus on 10 aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, selle liikmeks on enam kui 130 kohalikku ettevõtet ning et sellise hulga ettevõtjate märgise koordineerimine ja sellega seotud arendustegevused nõuavad väga palju tööressurssi, mida kaebajal endal muude põhikirjaliste tegevuste kõrvalt ei olnud. Samuti esines oluline oht tegevuste laialivalgumiseks, mis kogumis raskendaks põhikirjaliste eesmärkide täidetavust tervikuna. Kaebaja leiab, et sihtasutus on olnud alates selle asutamisest tegev, täitnud igakülgselt enda põhikirjalisi eesmärke ning vabastanud sellega olulises osas kaebaja tegevusressurssi ühingu põhitegevuse jätkamiseks. Kaebaja rõhutab, et tema esmaseks ja kõige olulisemaks tegevuseks on tegutsemine kohaliku tegevusgrupina kohaliku keskkonna arendamisel ja toetusmeetmete elluviimisel ning täiendava põhikirjalise ülesande lisandumine tähendanuks täiendavat ressurssi, mida kaebaja vajab aga ise oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.
11.3.Ühisprojekti ja partnerluse eesmärk on kohtu hinnangul ühendada partnerite võimekus ja kogemus ühise eesmärgi saavutamiseks ja toetatava projekti nõuetekohaseks elluviimiseks. Kohtu arvates ei saa taotleja aktiivsus sobiva partnerasutuse otsimisel ja ka sellise juriidilise isiku asutamisel olla küll iseenesest etteheidetav. Võib eeldada, et kaebajaga sarnase valdkonnaga tegelevaid juriidilisi isikuid või füüsilisest isikust ettevõtjaid ei ole Saaremaal kuigi palju ning kui kaebaja ise ei tohiks üldse sobiva partnerasutuse loomisel osaleda, võiks see põhjendamatult piirata võimalust täita toetuse saamiseks vajalikud kriteeriumid ning toetusaraha abil kogukonna huvides projekte realiseerida. Kohus nõustub kaebajaga selles, et üksnes kaebaja ja SA EHTNE Saaremaa märgis juhtorganite liikmete osaline kokkulangemine ei pruugi viia järeldusele sihtasutuse asutamisest kui toetuse saamise tingimuste kunstlikust loomisest. Ka vastutaja poolt välja toodud kronoloogia (sihtasutuse asutamise ja registreerimise kuupäevad) iseenesest ei viitaks sellele, kuna
8(17)
3-22-799 määrusest nr 11 ei tulene, et partnerasutuse registreerimise või tegutsemisajale oleks kehtestatud mingeid nõudeid või ajalisi piiranguid. Küll aga on kohtu hinnangul määruse nr 11 § 28 lg 3 p-s 2 sätestatud nõude täidetuse hindamisel määrav tegevuse sisuline aspekt. Lisaks formaalsele küljele on oluline, et kahe erineva juriidiliseks isikuks oleva partneri tegevus peab neist mõlema puhul jääma selgelt eristatavaks vastavalt nende põhikirjale, juhtimisele ja raamatupidamisarvestusele ning toimuma selgelt kokku lepitud ülesandeid täites, mitte aga segunema, arvestades muuhulgas isikulisi kokkulangevusi juhtorganites. Määrusest nr 11 ega muudest kehtivatest õigusaktidest ei tulene samas, et partneriks olev asutus tohiks tegutseda üksnes ühisprojekti elluviimisega, vaid ta võib samaaegselt täita enda erinevaid põhikirjalisi ülesandeid.
11.4.Praegusel juhul nõustub kohus aga vastustajaga, et sihtasutuse asutamise asjaolud (asutamise ja registreerimise kronoloogia, juhtorganite liikmete osaline kokkulangevus) tegevuste jaotumise ja koostöö sisuliste aspektidega koosmõjus võivad viidata eesmärgile luua partnerasutus, et formaalselt täita määruse nr 11 § 28 lg 3 p-s 2 sätestatud tingimus.
11.5.Kaebajaga võib põhimõtteliselt nõustuda selles, et sobiva võimekusega partneri olemasolul saab taotleja loobuda osadest tegevustest ning kasutada vabanevat ressurssi enda muude ülesannete täitmiseks (sh toetusega hõlmatud tegevusteks). Kaebaja selgitustest ilmneb, et loodud juriidiline isik võttis üle osa kaebaja ülesandeid, sh esitlus. Põhiseadusega on tagatud ettevõtlus- ja asutamisvabadus (PS § 31) ning õigus koonduda mittetulundusühingutesse (PS § 48 lg 1) ning seadusega sätestatud piirides on isikutel vabadus otsustada mittetulundusühingu tegevuseesmärkide ja -valdkondade üle, samuti asutada sihtasutusi. Mittetulundusühing korraldab seadusega sätestatud piires oma tegevust ise ning saab muuta ka oma põhikirja ja selles nimetatud ülesandeid (MTÜS § 23). Pelgalt tegevuse laienemine ja raskused selle korraldamisel ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mis põhjendaks mittetulundusühingu vajadust luua nende ülesannete täitmiseks eraldisseisev juriidiline isik. Ühingu põhikirjalist tegevust ja selle juhtimist on võimalik ümber korraldada ka ühingul endal, mh on võimalik värvata vajadusi ja võimalusi arvestades palgalisi töötajaid. Kohus pole veendunud, et ilma vajaduseta saavutada määruse nr 11 § 28 lg 3 p 2 tingimuse täidetus, olnuks kaebaja juhatuse liikmetel vaja sihtasutust asutada.
11.6.Projektitaotluse kohaselt on ühisprojektis kavandatud järgmised tegevused: EHTNE Saaremaa esindus- ja esitluspindade opereerimine, teavitustegevused pindadel ning võrgustiku haldus ja arendus (tl 10p). Ühisprojekti ühiste kavatsuste kokkuleppe (tl 71-72) p 2.5. järgi on kaebaja kui taotleja ülesandeks korraldada ja valmistada ette esitluspindade käivitamine, samuti võrgustiku arendustegvuste läbiviimine. SA EHTNE Saaremaa märgis ülesandeks aga tagada projekti vältel loodavate esindus- ja esitluspindade igapäevane töö ja teenindamine.
11.7.Vastustaja on tuvastanud, et kaebaja on rentinud Auriga keskuses pinna, millel tegutseb ärilisele tegevusele orienteeritud ühisprojekti partner SA EHTNE Saaremaa märgis. Vastustaja tugineb asjaolule, et sihtasutus on ajavahemiku 1. jaanuar 2021 kuni 30. juuni 2021 kasumiaruandes näidanud ärikuludena müügiks ostetud tooret ja materjali ning ärituluna kauba müüki Eestis ning vähesel määral teenuste müüki. Samas on rõhutatud, et kasumiaruanne ei sisalda esitluskulusid (vaidlustatud otsuse lk 6, esimene lõik; tl 22p). Tooteesitlus on aga eelnevast tulenevalt sihtasutuse ülesandeks, mida kinnitab ka kaebaja ise, ning esitluskulud saavad seetõttu tekkida sihtasutusel.
9(17)
3-22-799
11.8.Vastustaja on kogutud tõendite põhjal jõudnud järeldusele, et taotleja poolt renditud pinnal tegeleb tema partneriks olev sihtasutus äritegevusega. Kaebaja on arvamusel, et sihtasutusel on väga selged ja konkreetsed põhikirjalised eesmärgid – märgise arendamine, märgise kandjate võrgu koordineerimine, märgise tuntuse kasvatamine ning märgise kandjate arengu ja majandusliku toimetuleku edendamine. Äritegevusel on kaebaja sõnul alati kasumit taotlev eesmärk ning äritegevusega saavad tegeleda üksnes äriühingud äriseadustiku § 2 lg 1 mõistes. Kaebaja leiab, et Ehtne Saaremaa märgis opereerimise ja edendustegevuse puhul kinnitab ärilise iseloomu puudumist ka fakt, et 2019 aastal püüti märgise esitluspinda käivitada, kuid turutingimustes see võimalikuks ei osutunud. Kohtu hinnangul ei ole siinkohal määrav, kas tegvust nimetada äritegevuseks või ettevõtluseks, kuigi kaebaja on sellist vahetegu oluliseks pidanud (kaebuse p-d 37-39). Ettevõtlusena (äritegevusena) mõistetavat tegevust ei välista iseenesest juriidilise isiku õiguslik vorm. Oma põhikirjalise tegevuse raames võivad ettevõtlusega tegelda ka sihtasutused (sihtasutuste seaduse (SAS) § 1 lg 1, § 2 lg-d 2 ja 3). Kohus ei nõustu kaebajaga nagu välistaks sihtasutuse äritegevuse asjaolu, et äritegevusel on alati kasumit taotlev eesmärk või ÄS § 2 lg-s 1 sätestatu. Seaduses sätestatud piirangud majandustegevusele (SAS § 2 lg-d 1 ja 2) ning kohustus kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (SAS § 2 lg 3) ja tegutseda oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (SAS § 1 lg 1) ei välista mingi sihtasutuse tegevuse kvalifitseerimist ettevõtlusena (äritegevusena). Seda ei välista ka selgelt sõnastatud põhikirjaliste eesmärkide olemasolu.
11.9.Eelnevast saab järeldada, et sihtasutuse tegevus ei ole piirdunud üksnes esindus- ja esitluspindade igapäevase töö tagamise ja teenindamisega. Kohtule esitatud tõendist (tl 78-80) nähtub EHTNE poe vahendustasuga müük ajavahemikus 1. jaanuarist 30. juunini. Kohtu hinnangul järeldub toetustaotluse sõnastusest aga, et tegemist on tehnilise valmisoleku ja tutvustamisvõimaluste tagamisega, mitte aga esitletava kauba müügiga või vahendustegevusega. Ühisprojekti tegevuste kirjelduses on kasutatud sõnastust „esindus- ja esitluspindade opereerimine“, kuid miski taotluse sõnastuses ei viita sellele, et toetusega hõlmatud ühisprojekti osana oleks ette nähtud ka müügitegevus.
11.10.Vastustaja väitel on jäänud ebaselgeks, mille poolest erineb projekti eesmärgiks olev esitlustegevus kaupade müügist. Kaebaja on esitanud omapoolseid selgitusi esitluse käigus toimuva müügitegevuse kohta (nt 19. oktoobri 2021. a vastus PRIA-le, tl 40-42p). Kohtu hinnangul jääb siiski arusaamatuks, mille poolest erineb igapäevane esitlustegevus Auriga keskuse lahtiolekuaegadel, mille käigus ka tooteid müüakse, tavalisest müügitegevusest. Kaebaja käsitlus esitluse olemusest ei veena kohut. Kohtu arusaama järgi on kaebaja tegevuse eesmärkidele vastav esitlus tegevus, mille kaebaja aegsasti planeerib ning kavandab selle vormi ja sisu. Kaebaja selgituse järgi sõltusid esitlused klientide huvist ja soovidest ning esitluste oluliseks osaks olid müügitehingud. Teatud müügitegevust esitluste käigus ei saa iseenesest pidada toetuse eesmärkidega vastuolus olevaks, kuid esitluste läbiviimine kirjeldatud moel sarnaneb väga tavalisele müügitegevusele, mille puhul on samuti omal kohal toodete tutvustus ja väljapanek (esitlus), et tagada suurem läbimüük.
11.11.Kaebaja ja sihtasutuse vahel sõlmitud käsunduslepingus nr 1-6/154-2021 (tl 43) ei ole ette nähtud, et sihtasutus esitlus- ja esinduspindade teenindajana (opereerijana) peaks esitletavat kaupa müüma või müügitehinguid vahendama. Asjaolu, et vahendustegevusega teenitud tulu ei 10(17)
3-22-799 kata projekti omaosalustki (kaebaja 19. oktoobri 2021. a kiri PRIA-le, tl 40-42p), ei välista müügitegevuse käsitlemist ettevõtlusena. Samuti samas märgitud asjaolu, et sihtasutus poepidajana on sunnitud müüki võtma kaupa sõltumata, kas selle järele oli nõudlust. Kuigi ettevõtluse olemuslikuks eesmärgiks on tulu teenimine ja kasumi saamine, ei õnnestu see alati ka kasumile orienteeritud ettevõtjatel.
11.12.Kohus nõustub kaebajaga, et pelgalt majandustegevuse teates KJK055505 tegevuskoha määratlemine kauplusena ei viiks veel järeldusele sihtasutuse asutamises eesmärgil täita toetuse saamiseks nõutavad tingimused.
11.13.Kuigi partnerasutuse tegevuse kvalifitseerimine (osaliselt) äritegevusena ei kujuta endast määruse nr 11 § 28 lg 3 p 2 rikkumist, on see üheks asjaoluks kogumist, mis praegusel juhul viib järeldusele toetuse saamise tingimuste kunstlikust loomisest.
11.14.Kaebaja märgib, et sihtasutuse ülesandeks oli ka toodete vahendustehingute korraldus ning ebakorrektne oli kajastada raamatupidamises ärituluna kauba müüki Eestis. Haldusmenetluses toimunud ärakuulamise käigus on kaebaja väljendanud tahet korrigeerida partnerasutuse aruandlust ning viia see vastavusse raamatupidamise tavadega (tl 41p). Kaebaja väited raamatupidaja eksimustest ei ole veenvad. Sihtasutus iseseisva juriidilise isikuna on raamatupidamise seadusest (§ 2 lg-d 1 ja 2, § 4) tulenevalt kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest (§ 4 p 1), dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid (p 2) ning kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites (p 3). Kaebajal puudub pädevus sekkuda partnerasutuse aruandlusesse ning seda haldusmenetluse käigus korrigeerida. Selline tahe kinnitab aga kaebaja ja partnerasutuse tegevuste segunemist, mis omakorda toetab järeldust tingimuste kunstlikust loomisest. Vastustajal on õigus, et andmed, mida parandada sooviti ei olnud ebaolulised hooletus- vms vead, vaid sisulised muudatused sihtasutuse majandusarvestuses.
11.15.Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlustatud otsust põhjendades pole kaebaja ja sihtasutuse vahelisi õigussuhteid analüüsides tuginetud valitseva mõju argumendile (vastustaja täiendav kirjalik seisukoht p 10; tl 102p). Käesolevas vaidluses ei ole partnerluse hindamisel määruse nr 11 § 28 lg 3 p 2 kontekstis asjakohane ka Konkurentsiameti seisukoht vastuseks kaebaja päringule (tl 106), kuna praeguse vaidluse ajendanud toetuse taotlustingimuste täidetuse ja taotleja tegevuse nõuetekohasuse küsimused ei kuulu konkurentsiseaduse reguleerimisalasse.
11.16.Kokkuvõtteks nõustub kohus vastustaja järeldusega, et kaebaja ja sihtasutuse partnerluse puhul on kunstlikult täidetud määruse nr 11 § 28 lg 3 p-s 2 sätestatud tingimus.
12.Määruse nr 11 § 27 lg 4 kohaselt ei või projektitoetuse taotleja toetatava tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist alustada varem ja tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui kohaliku tegevusgrupi poolt projektitaotluse PRIA e-teenuse keskkonnas kinnitamise päevale järgneval päeval. Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas taotluse 31. detsembril 2020. Pooled on eri meelt toetustaotlusega hõlmatud tegevuse algusaja osas ning selles, kas tegemist on varem alustatud tegevuse jätkamisega.
11(17)
3-22-799
12.1.PRIA on vaidlustatud otsuses, tuginedes Voluntas Invest AS ja kaebaja vahel sõlmitud üürilepingule (tl 83-96p) ning taotleja seletusele, märkinud, et kaebaja püüdis juba 2019. a esitluspinda käivitada ning üürilepingu andmetel oli tal Auriga keskuses alates 21. juunist 2019 tal pind olemas ning ta on alustanud seal juba varem tegevust, mis on samalaadne sellega, mille toetuseks kaebaja praeguse vaidluse esemeks olevat toetust taotles. Vastutaja on seejuures osundanud kaebaja varasemale tegevusele – kaebaja on 11. juunil 2018 esitanud PRIA-le toetustaotluse meetme „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamine“ raames taotluse viitenumberiga 6164187900241. Selle projekti peamiseks eesmärgiks oli kohapeal kasvanud, kasvatatud ja valmistatud toidu läbimüügi suurendamine läbi tarneahela lühendamise ja tõhusa ühisturunduse. Projekti kirjelduse kohaselt olid tegevused suunatud EHTNE märgise müügiedenduseks, turundustegevuseks ja teavitustegevuseks. Kaebaja väitel oli tegemist uue tegevusega, mis on vastavuses toetuse saamiseks kehtestatud nõuetega, mitte aga varasema tegevuse jätkuga – Ehtne Saaremaa märgis on olnud piirkonna arengustrateegia osaks ligi 10 aastat ja kaebaja väitel on ta etapi kaupa viinud arengustrateegiat järjepidevalt ellu. 2019. a alustatud võrgustiku arendamise ja märgise tuntuse suurendamise etapp lõppes 2020. aastal. Kaebaja ei eita seejuures varasemat tegevust 2018. a toetusvooru raames ega püüdlust märgise tuntust suurendada ettevõtlusena, sh toodete esitlust.
12.2.Kaebaja väitel on hetkel renditav pind Auriga keskuses uus ning kasutuse sihtotstarbelt just ühisprojekti raames ette nähtud tegevuste elluviimiseks. Toetustaotluse kohaselt on ühisprojekti esimeseks ajakavaliseks tegevuseks (2021. a I kvartal) EHTNE Saaremaa esindusja esitluspinna käivitamine Saaremaal, EHTNE Saaremaa digitaalse esindus- ja esitluspinna arendus ning EHTNE Saaremaa esindus- ja esitluspinna käivitamine Tallinnas, aga ka teavitustegevused pindadel ning võrgustiku haldus. Edasiste kvartalite jooksul on planeeritud toimuma esitluspindade opereerime, aga ka sarnaselt esimese kvartaliga teavitustegevus ja võrgustiku haldus ning arendus.
12.3.Vastustaja viitab lisaks eelnimetatud üürilepingule ka kaebaja poolt esitatud kommunaalteenuste arvetele ning Imago OÜ 9. juuli 2019. a arvele, mille kohaselt tellis kaebaja juba 2019. a bänneri tekstiga „Auriga Kaubanduskeskuses on nüüd avatud EHTNE SAAREMAA MÄRGIKANDJATE POOD Asume esimesel korrusel.“ Vastustaja teeb eelnevast järelduse, et kaebajal oli EHTNE märgise esindus- ja esitluspind Saaremaal olemas juba enne PRIA-le 31. detsembril 2020 toetustaotluse esitamist ning kaebaja jätkas 2018. a aasta toetustaotluses nimetatud tegevust. Üüripinna suurendamist, sh teise ning suurema pinna kasutusele võtmisel, käsitleb PRIA tegevuse laiendamise, mitte uue tegevuse käivitamisena. Kohus nõustub eelnevat arvestades, et tegevus esitluspindadega algas juba enne 2020. a toetustaotluse esitamist. Kaebaja tegevuses ei eristu väidetavad erinevad etapid ning kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kaebaja alustas oma tegevust esitluspindade ettevalmistamseks ja käivitamist juba enne 31. detsembril 2020 toetustaotluse esitamist (s.t varem kui PRIA e-teenuse keskkonnas kinnitamise päevale järgneval päeval). Kuigi taotlus on esitatud varasemast erineva taotlusvooru ja -projekti raames ning erinevalt varasemast projektist („Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamine“) tuli nüüd projekti realiseerida koostöös partnerasutusega, on kaebaja tegevus nii varasema kui praeguse projekti
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018007
12(17)
3-22-799 raames olnud suunatud sarnasele eesmärgile – EHTNE Saaremaa märgise esitlustegevus (Tartu Halduskohtu 31. detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-20-2227, p 18; veel jõustumata). Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole uudsete tegevustega, mida kaebaja oleks alustanud seoses toetustaotluse nr 19202000741 alusel toetatava projektiga, vaid varasemalt toetatud tegevuse olemusliku jätkuga.
12.4.Ka kaebaja ise on kinnitanud, et EHTNE Saaremaa märgis ja kohaliku toodangu tutvustamine on olnud juba pikka aega strateegia esemeks. Kaebaja ise on rõhutanud varasemat esitlustegevust ning koormuse paisumist ulatuses, mis on tema sõnul tinginud sihtasutuse loomise ja märgise edendamisega seotud ülesannete jagamise. Kuigi kaebaja märgib, et 2019. a alustatud võrgustiku arendamise ja märgise tuntuse suurendamise etapp lõppes 2020. a aastal, on ka kaebaja ise kohtu hinnangul kirjeldanud oma tegevusi jätkuva ja areneva protsessina. Partneri kaasamine ja tegevuste ümberjaotamine ei tähenda, et taotlusega nr 19202000741 hõlmatud tegevused kujutaks endast uut projekti, millega toetatud tegevusi oleks alustatud alles pärast toetustaotluse esitamist 31. detsembril 2020.
12.5.Vaidlust ei ole selles, et juba varasemalt oli kaebaja hakanud esitluspindu ette valmistama ja suunas oma tegevuse renditud pinnal esitluste korraldamisele. Bänneril kasutati kaebaja selgituste kohaselt nimetust „pood“, kuna kaebaja sõnul oli see atraktiivsem esitluspinnast vms. Kohus ei pea seda selgitust veenvaks – kaebajal olnuks oma tegevuse tutvustamiseks ja märgise populariseerimiseks erinevaid meetodeid ja jääb arusaamatuks, miks sõna „pood“ sellele eesmärgile paremini kaasa aitab. Kohtu hinnangul ei ole tegevuse tutvustamisel termini „esitluspind“ kasutamine ainus võimalus toetatava tegevus sisu avalikkusele avada. Pigem on see aga toetatava tegevuse tutvustamisel tarbijaid eksitav ning viitab ka kaebaja ja partneri tegevuste kattuvusele.
12.6.Seega nõustub kohus vastustaja järeldusega määruse nr 11 § 27 lg-s 4 sätestatu rikkumisest.
13.Määruse nr 11 § 31 lg 1 p 21 kohaselt ei ole abikõlblikud kulud, mille on tasunud ühisja koostööprojektis osalev partner. Vastustaja on jõudnud järeldusele, et esitatud dokumentidest nähtuvalt korraldavad nii taotleja kui ka projekti partner (sihtasutus) rendipinnal esitlustegevusi ning partner esitab taotlejale oma tegevuste eest arveid. Vastustaja on jõudnud kaebaja selgituse tulemusel ka arusaamisele, et taotleja ja partneri ülesanded omavahel kattuvad.
13.1.Kuigi kaebaja ja partnerasutuse ülesanded on toetustaotluses ja kokkuleppes (tl 10 ja 72; vt käesoleva otsuse põhjenduste p 11.6) eristatud, ei veena haldus- ja kohtumenetluses esitatud tõendid, et need ka tegelikkuses selgelt eristuvad. Kaebaja ei ole ka oma selgitustega suutnud kummutada vastustaja kahtlust partnerite tegevuse kattumisest või läbipõimumisest. Ka kaebaja selgitus, et kuna nii kaebaja kui ka partneriks oleval sihtasutusel on omad ülesanded, on vastustajale esitatud raamatupidaja eksimuse tõttu ebaõiged andmed, ei kõrvalda seda kahtlust. Kohtu hinnangul ei saa partnerite tegevuse segunemist ja partneri kulude maksmiseks esitamist kuidagi välistada üksnes kaebaja märgitud asjaolu, et taotlusdokumentides on ülesanded arusaadavalt eristatud.
13.2.Kaebaja väitel (vt ka vaide p 48) ei ole ta maksetaotlustega esitanud hüvitamiseks kulusid, mille eest on tasunud ühis- ja koostööprojektis osalev partner. Sisseostetud esitlusteenus ei ole käsitletav partneri tegevuskuluna. Kuna taotlusdokumentides on eristatud partnerite ülesandeid, on esitluspindade igapäevane opereerimine sihtasutuse kui iseseisva partnerasutuse enda ülesandeks. Partnerlus kaotaks kohtu hinnangul mõtte, kui partnerasutuse panus seisneks ainult 13(17)
3-22-799 selles, et ta on võtnud enda täita mõned ülesanded, mida taotleja oleks saanud enda tegevust ümber korraldades ka ise täita.
14.Vastustaja on kokkuvõtvalt arvamusel, et kaebaja tegevuse tulemusena on saavutatud toetuse tingimuste kunstlik (vormiline) täidetus. Kohtupraktika kohaselt on tingimused täidetud kunstlikult siis, kui vormiliselt on toetuse saamise tingimused küll täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil, või on tegelikkuses tingimused siiski täitmata (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1423, p 19). Vastustaja leiab, et kuna on tuvastatud toetuse saamise eeskirjades sätestatud nõuete rikkumine (kunstlikult toetuse tingimuste täitjana kvalifitseerumine), on PRIA-l õigus eelnimetatud normide alusel jätta toetusetaotlus rahuldamata ning esitada tagasinõue juba välja makstud toetuse osas.
15.Vastustaja on korduvalt märkinud, et asjaolud, mis tema hinnangul välistavad toetuse määramise, said talle teatavaks alles maksetaotluste menetlemise käigus, ning kui need oleks toetustaotluse menetlemise etapis teada olnud, poleks PRIA toetustaotlust rahuldanud. Vastustaja on kokkuvõtvalt silmas pidanud, et alles maksetaotluste menetlemisel ilmnes tegelik olukord sihtasutuse loomisel, projektijärgse tegevusega alustamine enne toetuse määramist ning partneri kulude tasumine (partnerite tegevuse läbipõimumine). ELÜPS § 79 lg 4 p 1 ja 3 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele esitatud nõudele või taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. ELÜPS § 80 lg 2 p 1 ja 4 kohaselt võib maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi. ELÜPS § 81 lg 3 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt tunnistab PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Kohus on eelpool nõustunud vastustaja järeldusega määruse nr 11 § 28 lg 3 p 2, § 27 lg 4 ja § 31 lg 1 p 21 rikkumiste kohta. Seega esineb alus varasema toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning maksetaotlustega taotletud, kuid veel välja maksmata toetuse välja maksmata jätmiseks.
16.Vastustaja on vaidlustatud otsusega (resolutsiooni p 4) nõudnud kaebajalt ka tagasi juba välja makstud toetuse (8016,84 eurot).
16.1.Vaidlustatud otsuses viidatud ELÜPS § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.
16.2.Kujunenud kohtupraktika kohaselt ei piisa toetuse tagasinõudmisel viitamisest ELÜPS § 111 lg-le 1, kuna see on viitenorm, mitte volitusnorm ning PRIA-l on kohustus märkida volitusnorm, mille alusel ta toetust tagasi nõuab (Riigikohtu 29. septembri 2020. a otsus asjas 14(17)
3-22-799 nr 3-18-305, p 9). Haldusakti adressaati ei või viidatud praktika järgi panna olukorda, kus ta peab asuma ise asjakohast õigusnormi otsima. See on eriti oluline põllumajandustoetuste valdkonnas, kus kehtib arvukalt mahukaid ja keerulise struktuuriga riigisiseseid ja Euroopa Liidu õigusakte. Vastustaja ei ole ELÜPS § 111 lg-t 1 oma vaidlustatud otsuses üheselt arusaadavalt sidunud ühegi muu normiga, mis oleks aluseks toetuse tagasinõudmisel.
16.3.Vastustaja on siiski oma põhjendusi toetuse tagasinõudmise õiguslike aluste osas täiendanud vaideotsuses, märkides, et tagasinõude esitamise õigus ning kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitest 54 ja 58, Komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 art 7 lg-st 1 ning Komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 artiklist 35.
16.4.Vastustaja viitab vaidlustatud otsuses (lk 8 neljas lõik; tl 23p) ka Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 35 lg-le 6, mis sätestab, et kui tehakse kindlaks, et toetusesaaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajalikku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult. Vaidlustatud otsusest ega muudest haldusasja dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks tuvastanud võltsitud tõendite esitamise või vajaliku teabe hooletusest esitamata jätmise. Seega oli viide määrus (EL) nr 640/2014 art 35 lg-le 6 kohtu hinnangul asjakohatu. Üksnes selle normi asjassepuutumatus ei tingi aga vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist, kui toetuse tagasinõudmiseks on esitatud muud kohased alused (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-1022, p 22 ja seal viidatud praktika).
16.5.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg 1 sätestab, et iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul taotlevad liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Sama määruse art 58 lg 1 kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika raames vastu kõik vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse ning muuhulgas selleks, et nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga (viidatud lõike punkt e)). Komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 art 7 lg-st 1 tuleneb toetusesaaja kohustus alusetult tehtud makse tagasi maksta. Kuigi vastustaja ei ole ka vaideotsuses normidele viidanud lõigete ja punktide täpsusega, ei ole tegemist põhjendamispuudusega, mis viiks vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamisele toetuse tagasinõudmise osas. Vastustaja otsustuse kujunemine viidatud normide põhjal on jälgitav ning õiguslikud alused on asjakohased.
17.Vaidlustatud otsuses toetuse tagasinõudmise märgitud EL määruse nr 1306/2013 artikli 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Viidatud säte väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka üldse EL õiguse üldpõhimõte. Kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu otsus asjas 3-16-567 (p 10 ja seal viidatud praktika) tulenevalt tuleb kuritarvituse kindlakstegemisel hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt nt 15(17)
3-22-799 Riigikohtu otsus asjas 3-16-567 (p 10 ja seal viidatud praktika). Samas on Riigikohus märkinud, viidates ka asjakohasele Euroopa Kohtu praktikale, et kuritarvituse tuvastamiseks võib (vaidlusaluste tehingute puhul) arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid. Väide „tingimused toetuse saamiseks on loodud kunstlikult“ on viidatud kohtupraktika järgi õiguslik hinnang, mille aluseks olevad faktilised asjaolud peab PRIA välja tooma ja tõendama. HMS § 56 lg 2 järgi peab haldusorgan märkima, milliste faktiliste asjaolude alusel ta haldusaktis seesuguseid hinnanguid annab. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja pole vastavaid asjaolusid välja selgitanud. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsuses ära märkinud, millistel asjaolude tugineb tema järeldus toetuse saamise tingimuste kunstlikust loomisest. Samuti on vastustaja selgitanud oma veendumuse kujunemist, et tegemist on kaebaja teadliku tegevusega eesmärgil saavutada toetuse saamise tingimuste täidetus (vaideotsuse p 26).
18.Vastustaja on vaideotsust põhjendades täiendavalt selgitanud (p 29), et kuigi tal on õigusaktidest tulenevalt vastav õigus, ei kohaldata toetusesaaja suhtes halduskaristusena tema välja arvamist sama meetme või tegevusliigiga seoses toetuse saamisest rikkumine avastamise aastal ja järgmisel kalendriaastal.
19.Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus, arvestades ka selle peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse põhjendusi, on sisuliselt ja vormiliselt õiguspärane. Kohtu hinnangul ei esine ka menetluslikke rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua otsuse tühistamise – kaebaja on saanud esitada oma seisukohti ja selgitusi kirjalikult (19.10.2021 vastus, tl 40-42p: 16.09.2021 vastuskiri seoses maksetaotlusega, tl 44; 05.11.2021 vastus, tl 45-45p) ning ka suuliselt videosilla vahendusel (2. novembril 2021 ).
20.Kuna kohtu hinnangul puuduvad alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks, puudub alus ka vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsus ei riku kohtu hinnangul kaebaja õigusi ka vaidluse esemest eraldisesisvalt. Lisaks jääb rahuldamata ka kaebaja nõue maksetaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks, kuna pole täidetud üks kohustamisnõude rahuldamise esmaseid eeldusi – vastustaja tegevuse õigusvastasus (vt riigivastutuse seaduse § 6).
Kaebus jääb eeltoodut arvestades tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD
22.HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad ka kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2023 otsusega. 16(17)
3-22-799 Tartu Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2023 otsus Resolutsioon
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. juuni 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.