Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 24.10.2023, Tartu 3-23-1799 X.X.-i kaebus Tartu Vangla 27.01.2023. a käskkirja nr 6-2/51 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 13.09.2023. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja - X.X.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X.X.-i taotlus võimaldada talle kõigi kohtu poolt talle saadetud muude eestikeelsete dokumentide tõlge vene keelde.
2.Jätta X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.09.2023. a määruse resolutsiooni pde 1 ja 2 peale rahuldamata.
3.Jätta X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.09.2023. a määruse resolutsiooni p 4 peale rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas 13.08.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 27.01.2023. a käskkirja nr 6-2/51. Lisaks esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla halduskohtule vaidlusaluse käskkirja, käskkirja peale esitatud vaide ja tehtud vaideotsuse.
3.Tartu Halduskohus jättis 18.08.2023. a määrusega X.X.-i kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
4.Kaebaja esitas 30.08.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles mh sisaldus taotlus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja selgitas, et ta ootas kaua tõlget kaebajale arusaadavasse keelde ja ametlikku tõlget, kuid kaebajale tõlget ei tehtud. Kuna kaebaja ei tea siiani dokumentide sisu, ei osanud ta neid vaidlustada.
5.Tartu Vangla leidis 12.09.2023. a vastuses, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus ning palus jätta kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Vangla leidis, et asjaolu, et vaideotsus anti kaebajale kätte eestikeelse dokumendina, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Vanglal puudub kohustus tõlkida dokumente kirjalikult võõrkeelde. Vaideotsuse kätte toimetanud ametniku A. Oksari 06.09.2023. a e-kirjast nähtuvalt tema kaebajale dokumendi sisu ei tutvustanud, kuna tema vene keele oskus ei ole nii heal tasemel, et kõike täpselt tõlkida. Vaatamata sellele, et vanglal ei ole eestikeelse dokumendi kirjaliku tõlkimise kohustust ja dokumendi kättetoimetamisel koheselt selle sisu kaebajale suuliselt vene keeles ei tutvustatud, oli kinnipeetaval siiski erinevaid võimalusi dokumendi sisust arusaamiseks. Kui kaebaja tõesti ei saanud vaideotsusest aru ja tal puudusid ka rahalised vahendid dokumendi vene keelde tõlkimiseks või vanglaväliste isikute (lähedased, tuttavad vms) abi kasutamiseks, siis oli kinnipeetaval võimalik abi saamiseks pöörduda ka kaaskinnipeetavate või oma inspektor-kontaktisiku poole. Inspektor-kontaktisik E. Viiklaidi selgitustest nähtuvalt ei ole X.X. tema poole pöördunud taotlusega tõlkida talle suuliselt vaideotsus, et ta selle sisust aru saaks. Kui kaebaja ise ei ole üles näidanud initsiatiivi ega soovinud abi eestikeelse dokumendi sisust arusaamisel, siis ei saa see õigustada kaebetähtaja ületamist peaaegu kolme kuu ulatuses ega pidada talle eestikeelse vaideotsuse kätteandmist tähtaja ennistamist tingivaks mõjuvaks põhjuseks.
6.Tartu Halduskohus jättis 13.09.2023. a määrusega taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2) HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel; jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3) ning kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel. Määruse põhjendused olid järgmised.
6.1.Arvestades, et kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 27.01.2023. a käskkirja nr 6-2/51, mille peale ta esitas vaide, on kohtueelset menetlust lõpetav lahend Tartu Vangla 18.05.2023. a vaideotsus nr 1-11/29-4. Kaebaja sai vaideotsuse nr 1-11/29-4 kätte samal päeval ehk 18.05.2023, mistõttu tuli tal esitada halduskohtule tühistamiskaebus hiljemalt 19.06.2023. Seega, esitades kaebuse alles 13.08.2023, ületas kaebaja 30-päevase kohtusse pöördumise tähtaja ligi kahe kuuga.
6.2.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja
jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 21.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
6.3.Kaebaja esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles põhjendas, et temale ei ole keegi kirjalikult ega suuliselt vaideotsust ega muid dokumente tõlkinud ja ebapiisava keeleoskuse tõttu ei saanud ta vaideotsusest aru. Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Kaebuse esitamine võis kaebajale olla küll ebamugav, kuna tal ei olnud vaideotsuse kirjalikku tõlget vene keelde, kuid siiski oli kohtu hinnangul tähtaegse kaebuse esitamine halduskohtule võimalik. Nagu Tartu Vangla oma vastuses selgitas, oli kaebajal võimalik vastavaid selgitusi ja abi küsida oma inspektor-kontaktisikult, kes oskab vene keelt ja on ka varasemalt olnud kaebajale vajadusel tõlgiks, s.h tõlkinud talle eestikeelseid dokumente, kui kaebaja seda soovis, või vene keelt valdavatelt kaaskinnipeetavatelt. Seega ei saanud kaebaja eesti keele oskuse puudumine olla takistuseks, et esitada halduskohtule 30-päevase kaebetähtaja jooksul kaebus Tartu Vangla 27.01.2023. a käskkirja nr 6-2/51 tühistamiseks. Kui kaebaja mõistis oma inspektor-kontaktisikult küsida vaidlustatud käskkirja ja distsiplinaarmenetluse protokolli sisu kohta, mille järgselt tõlgiti mainitud dokumendid kaebajale suuliselt vene keelde, pidi kaebaja aru saama, et oma õiguste kaitseks peab ta sarnaselt toimima eestikeelse vaideotsuse saamise järgselt. Kuna kaebaja seda ei teinud, ei olnud ta ise vangla käskkirja vaidlustamisel piisavalt hoolikas. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leidis kohus, et kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine ei ole vabandatav, mistõttu jääb taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning halduskohus lõpetas haldusasja menetluse.
6.4.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Kuna Tartu Vangla ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
6.5.Kaebaja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks ehk tema esindamiseks käesolevas haldusasjas. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Seega on kaebaja iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline halduskohtumenetluses osalema, kuna halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kompenseerib kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist. Kohus nendib, et kohtumenetluses osalemisega kaasneb teatav ajakulu ning see võib tekitada muret ja stressi, kuid nimetatud asjaolud ei saa olla põhjuseks, miks anda kaebajale riigi õigusabi. Ka esindajaga suhtlemine eeldab kohtuasja arutamist, mis nõuab samamoodi aega ja millega võib kaasneda stress, mistõttu ei ole sellest aspektist lähtuvalt esindaja kaudu ja isiklikult kohtuasja menetluses osalemisel vahet. Eestikeelsetest kohtumäärustest jm kohtu poolt koostatavatest dokumentidest arusaamiseks saab kohus kaebajale osutada menetlusabi, mida kohus on praeguses asjas kaebajale ka võimaldanud.
7.Kaebaja sai halduskohtu määruse koos tõlkega kätte 15.09.2023.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja esitas 24.09.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 13.09.2023. a määruse ning rahuldada halduskohtule esitatud taotlused, s.o ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja anda talle riigi kulul advokaat. Samuti taotles kaebaja, et talle võimaldataks kõigi kohtu poolt talle saadetud muude eestikeelsete dokumentide tõlget vene keelde.
8.1.Kaebaja pöördus kontaktisiku E. Viiklaidi poole nii suuliselt kui ka kirjalikult tõlkimise palvega, kuid keegi midagi vene keelde ei tõlkinud. Vaideotsuse peal on see ka kirjas. Seega ei ole õige, et kaebaja ei nõudnud ise tõlget.
8.2.Vaatamata paljudele suulistele ja kirjalikele taotlustele tõlke saamiseks, ei ole vangla talle ka vaideotsusest tõlget andnud. Kuna vangla ei tõlkinud vaideotsust vene keelde, siis ei saanud edasikaebamise tähtaeg lõppeda 30 päeva pärast 18.05.2023. a vaideotsuse kättesaamist.
8.3.Kontaktisik pole kaebajat varem tõlkimisega aidanud.
8.4.Teised kinnipeetavad ei ole nõus kaebajale kümneid lehekülgi vene keelde tõlkima. Ja kui kirjalik tõlge puudub, siis ei ole nagunii võimalik midagi meelde jätta. Vangla oleks võinud tõlke tagada tehisintellekti abil, aga seda ei tehta.
8.5.Kuna kaebaja ei teadnud dokumentide sisu, siis ei saanud ta neid ka tähtaegselt vaidlustada. Seega esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks.
8.6.Kui vangla kasutab menetlustes juristide abi, peaks kaebajal ka see võimalus olema.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja esitatud määruskaebuse sisu, leiab ringkonnakohus, et kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.09.2023. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 tühistamiseks.
10.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida Tartu Vanglalt arvamust kaebaja määruskaebusele, vaid lähtub Tartu Vangla poolt 12.09.2023 halduskohtule esitatud seisukohtadest.
11.Tartu Halduskohus jättis 13.09.2023. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetas haldusasja menetluse, tuginedes HKMS § 124 lg-le 2 ja § 152 lg 1 p-le 2, kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja ei ole ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuses eeltoodut ümberlükkavaid väiteid esitanud, vaid kordab sisuliselt juba halduskohtus esitatud väiteid. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määruse tühistamiseks puudub alus.
11.1.Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (RKHKm 21.06.2013, 3-3-1-30-13, p 12). HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla
vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-7508, p-d 16-17).
11.2.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebetähtaja ennistamata jätmisel õigesti hinnanud asjaolusid ja kohaldanud seadust. Ka ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest taolisi asjaolusid, millest tingituna tulnuks kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Kaebaja väited, et kontaktisik pole teda varem eestikeelsete dokumentide tõlkimisega aidanud ning ta ei saanud aru ka distsiplinaarmenetluse materjalidest ning käskkirjast, on ümber lükatud kontaktisik E. Viiklaidi 06.09.2023. a e-kirjaga ning 27.01.2023. a käskkirjaga nr 62/51, mille sisust nähtuvalt tõlkis E. Viiklaid, kes oli ka distsiplinaarmenetluse läbiviija, kaebajale nii distsiplinaarmenetluse protokolli sisu kui ka käskkirja sisu kaebaja jaoks suuliselt vene keelde, et viimane saaks aru, milles teda süüdistatakse ja saaks oma seletused anda ning aru ka sellest, mis põhjusel ja kuidas teda karistatakse. Kaebaja esitas 25.01.2023 distsiplinaarmenetluses ka omapoolsed selgitused ja hiljem vanglale vaide, mille sisust nähtuvalt oli ta väga hästi aru saanud sellest, mis oli distsiplinaarmenetluse ja 27.01.2023. a käskkirja sisu. Seega ei kinnita kaebaja märge 27.01.2023. a käskkirjal, et ta tahab saada sellest kirjalikku tõlget veel seda, et ilma käskkirja kirjaliku tõlketa vene keelde ei ole ta sellest üldse aru saanud ja et seda pole talle ka suuliselt tõlgitud. Tartu Vangla seisukoht, et menetluse keel vanglates on eesti keel ning vanglal puudub kehtivast õigusest tulenev kohustus vastata kinnipeetavatele kirjalikult võõrkeeles või tõlkida neile eestikeelseid dokumente kirjalikult võõrkeelde, on õige. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest kaebaja puhul seega sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis oleks saanud takistada tal kaebuse tähtaegselt esitamist. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
11.3.Selles, et kaebaja sai 18.05.2023. a vaideotsuse nr 1-11/29-4 kätte samal päeval, ei ole vaidlust. Ka vaideotsusele on kaebaja kirjutanud, et ei saa midagi aru ja palub venekeelset tõlget. Nagu juba varem märgitud, puudub vanglal kohustus teha kinnipeetavale vaideotsus venekeelsena või tõlkida see kirjalikult talle vene keelde. Vaidlust ei ole ka selles, et vaideotsuse kaebajale kätte andnud ametnik seda 18.05.2023 kaebajale suuliselt vene keelde ei tõlkinud, sest ei osanud selleks piisavalt hästi vene keelt, kuid enda sõnul ta teavitas kaebajat, millise dokumendiga tegemist on ning tema teada on kaebaja väga hästi teadlik sellest, et kui ta tahab dokumendi sisust aru saada, siis on tal alati võimalik pöörduda ka oma kontaktisiku E. Viiklaidi poole, kes talle dokumendi sisu vene keelde tõlgib (A. Oksari 06.09.2023. a e-kiri). E. Viiklaid kinnitas oma vastuses, et kaebaja ei ole pöördunud tema poole, et ta tõlgiks kaebajale 18.05.2023. a vaideotsuse sisu vene keelde, kuigi kaebaja oli sellisest võimalusest teadlik ja varasemalt on talle soovi korral sellisel viisil eestikeelseid dokumente ka tõlgitud.
11.4.Kuna vanglal puudub kohustus teha kinnipeetavale vaideotsus venekeelsena või tõlkida see kirjalikult talle vene keelde, siis ei anna asjaolu, et 18.05.2023. a vaideotsuse sai kaebaja kätte eestikeelsena, alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et sellisel juhul kasutavad kinnipeetavad vanglas eestikeelse dokumendi sisust arusaamiseks soovi korral tavapäraselt kas kaaskinnipeetavate abi või paluvad dokumendi sisu suuliselt selgitada mõnel vanglaametnikul, kes valdab piisavalt hästi ka vene keelt. Ka ringkonnakohtule teadaolevalt on vanglaametnike poolt dokumentide tõlkimiseks abi osutamine vanglates tavapärane. Seetõttu ei ole usutav, et käesolevas vaidluses oleksid vanglaametnikud kaebaja abistamisest keeldunud. Antud juhul kinnitas ka kaebaja inspektor-kontaktisik E. Viiklaid, et ta oskab piisavalt vene keelt ning suhtlebki kaebajaga vene keeles ja on varasemaltki tema suhtlust suuliselt vahendanud, s.h tõlkinud talle suuliselt vangla eestikeelseid dokumente, kui kaebaja on nende sisust
arusaamise sooviga tema poole pöördunud. Kuna kaebajal oli soovi korral mitmeid võimalusi suulise tõlkimise abil 18.05.2023. a vaideotsusest aru saamiseks, kuid ta ei kasutanud ühtegi neist olenemata sellest, et ta enda sõnul ei olnud algusest peale nõus sellega, et teda 27.01.2023. a käskkirjaga noomitusega karistati vanglaametnikuga suheldes ebatsensuurse ja solvava väljendi kasutamise eest, siis on halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et kaebaja ei olnud 27.01.2023. a käskkirja vaidlustamisel ise piisavalt hoolikas ja mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks põhjusel, et 18.05.2023. a vaideotsus anti kaebajale eestikeelsena, puudub. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa teatavasti olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, pidi puudutatud isik (kaebaja) selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
11.5.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et 27.01.2023. a käskkirja põhjenduste kohaselt olid kaebajale juba perioodil 01.11.2022-28.11.2022 väljastatud kambrisse tutvumiseks venekeelsed õigusaktid. Samuti nähtub kohtulahendite infosüsteemist, et 2011. a maist käesoleva ajani on kaebaja esitanud haldusasjades kohtutele ligi 30 kaebust, taotlust ja edasikaebust, s.h tähtaegseid kaebusi vangla käskkirjade peale, millega teda distsiplinaarkorras karistati. Seega ei saanud kaebajale olla teadmata ka vangla haldusaktide vaidlustamise kord ja tähtajad. Eeltoodut arvestades on ilmne, et isegi juhul, kui kaebaja ei oska eestikeelsetest dokumentidest arusaamiseks ise eesti keelt piisaval tasemel, on tal siiski olnud võimalik saada neist dokumentidest arusaamiseks abi. Järelikult on kaebaja väide, et tühistamiskaebus jäi tähtaegselt esitamata eestikeelsest dokumendist mittearusaamise tõttu, ebaveenev. Infosüsteemist nähtub näiteks ka see, et kaebaja on liidetud haldusasjas nr 3-12-97 vaidlustanud halduskohtus tähtaegselt vangla 05. ja 06.12.2011. a käskkirju, kuigi kirjutas analoogselt käesoleva asjaga ka neile eestikeelsetele käskkirjadele, distsiplinaarmenetluse protokollile ja vaideotsusele käsitsi peale, et sai kätte ainult eestikeelse koopia ja ei saa seetõttu midagi aru. Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu hinnangul veelgi seda halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub käesoleval juhul mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks seonduvalt sellega, et ta ei ole saanud 18.05.2023. a vaideotsuse kirjalikku venekeelset tõlget.
12.Tartu Halduskohus jättis 13.09.2023. a määruse resolutsiooni p 4 kohaselt rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Seega ei olnud kaebajale riigi õigusabi andmine põhjendatud halduskohtu poolt tehtud määruses viidatud alustel ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine on õiguspärane.
13.Kaebaja taotluse võimaldada talle kõigi kohtu poolt talle saadetud muude eestikeelsete dokumentide tõlget vene keelde jätab ringkonnakohus rahuldamata. Esiteks ei ole kaebaja täpsustanud, millised on need eestikeelsed dokumendid, mille tõlget ei ole kohus talle saatnud. Asja materjalidest nähtuvalt on halduskohus saatnud kõik oma määrused (18.08,
05.09.ja 13.09.2023) talle koos venekeelse tõlkega. 27.01.2023. a käskkiri, kaebaja venekeelne vaie ja 18.05.2023. a vaideotsus on olnud kaebajale iseenesest teada juba haldusmenetlusest ning käskkirja ja vaideotsuse kaebaja jaoks vene keelde tõlkimise kohustus kohtumenetluses halduskohtul puudub. Tartu Vangla 12.09.2023. a vastuse sisu sisaldub
halduskohtu 13.09.2023. a määruses, mis on kaebajale vene keelde tõlgitud. Seega puudub ringkonnakohtul alus kaebaja eeltoodud taotluse rahuldamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.