O.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20. jaanuari 2023. a otsuse ja 2. märtsi 2023. a vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja O.G, esindaja vandeadvokaat Margus Sorga Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Irina Punko
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 2. oktoobril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O.G kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 20. jaanuari 2023. a otsus nr 4.2-1/844-1 ja 2. märtsi 2023. a vaideotsus nr 4.2-1/2285-4.
2.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja tasutud 20 eurot riigilõivu. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17. novembril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.O.G esitas 7. novembril 2022 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile (PPA) relvasoetamisloa taotluse (dokumendi nr DL50033912) vintraudse püssi soetamiseks enese ja vara kaitseks.
2.Kaebaja selgitas vastuseks PPA küsimustele, et soovib uut relva soetada julgeoleku parandamiseks ning relva tüübi ja kaliibri vahetamiseks. Kaebaja soovib vintraudset püssi, millele oleks ka kriisiolukorras tagatud sobiv laskemoon. Kaebaja on teadlik relva valdamise ja kasutamise nõuetest. Kaebaja soovib lasketiirus relvaga harjutamas käia, sest relvaomaniku kohustus on oma relva tunda ja seda õigesti
3-23-719 käsitseda. Seaduses on vintraudne püss enese ja vara kaitseks lubatud. Seadus ei sätesta, mitut erinevat ja millist relva on inimesel lubatud omada enese ja vara kaitseks. Relvaseadus (RelvS) näeb küll ette, mitut relva tohib füüsiline isik tavalises relvakapis hoida, kuid seda piiri kaebaja taotletava relva soetamisega ei ületa.
3.PPA keeldus 20. jaanuaril 2023 otsusega nr 4.2-1/844-1 kaebajale relvasoetamisloa väljastamisest. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel on kaebajale väljastatud relvaluba ning relvaloale kantud enese ja vara kaitseks vintraudne püstol ning sileraudne püss. Kuigi RelvS ei määra tulirelvade piiarvu selle taotlejatele, ei tähenda see, et inimesel võiks olla relvi piiramatult ja PPA iga uue ostusoovi rahuldab. Ka ühe tulirelva vajadus ei ole iseenesest mõistetav. Iga järgmise relva vajadus turvalisuse tagamiseks peab olema veelgi rohkem põhjendatud. Kaebajal on kohustus tõendada, et ta vajab kolme tulirelva enese ja vara kaitseks. Arvestades, et kaebajal on juba kaks tulirelva enese ja vara kaitseks, ei ole eluliselt usutav, et tal on vaja veel üht. Kaebaja ei ole põhjendanud, mida annab kolmas tulirelv juurde turvalisuse tagamisel kodustes tingimustes või tervise kaitsmisel. Lasketiirus harjutamine ei ole piisav põhjendus. Tulirelva võib soetada, kui see on vajalik, mitte lasketiirus oskuste täiendamiseks. Kui kaebajal on soov panustada riigikaitsesse, on tal võimalus astuda Kaitseliitu.
4.Kaebaja esitas PPA 20. jaanuari 2023. a otsuse peale vaide. Kaebaja palus relvasoetamisloa väljastamisest keeldumise otsuse kehtetuks tunnistada, rahuldada relvasoetamisloa taotlus ja väljastada vastav luba. Haldusorgan võib keelduva otsuse teha üksnes juhul, kui esineb mõni RelvS §-s 36 sätestatud asjaolu ning sellele õiguslikule alusele tuleb otsuses konkreetselt viidata. Vastasel juhul ei ole haldusorganil lubatud inimese õigusi piirata. Relva soetamisel turvalisuse tagamiseks ei pea ära näitama konkreetset isikut või ohuolukorda, mida tõrjuda tahetakse. Kaebaja puhul ei esine RelvS-s sätestatud soetamisloa ja relvaloa andmist välistavat asjaolu ning otsuses ei ole ühelegi sellisele asjaolule ega alusele tuginetud. Seaduses ei esine ühtki muud sätet, mille alusel saaks relvasoetamisloa väljastamisest keelduda.
5.PPA jättis kaebaja vaide 2. märtsi 2023. a vaideotsusega nr 4.2-1/2285-4 rahuldamata. PPA ei lähtu relvasoetamisloa andmisel üksnes RelvS §-st 36. PPA väljastab soetamisloa juhul, kui relva vajadus on põhjendatud. Kui varasemad relvad kaebajale enam ei sobi, ei tähenda see, et ta võib uusi relvi juurde soetada. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas ta hakkab vintraudset püssi korteris elades hädakaitse seisundis kasutama. Kaebaja peab esitama kaalukad ja veenvad argumendid, miks on talle kolmas tulirelv vältimatult vajalik. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ei tähenda, et ta on ohtlik või et tema puhul esinevad relvasoetamisloa andmist välistavad asjaolud (RelvS § 36).
6.Kaebaja esitas 3. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA 20. jaanuari 2023. a otsuse ja 2. märtsi 2023. a vaideotsuse. PPA otsus ja vaideotsus on õigusvastased, sest need ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ning nende tegemisel on rikutud haldusakti põhjendamise kohustust.
6.1.Haldusaktist peab olema arusaadav, milline õigusnorm välistab relvasoetamisloa andmise, ning millised asjaolud ja kaalutlused tingivad keelduva otsuse tegemise. Selliseid põhjendusi ja kaalutlusi PPA otsustes ei ole. Neist ei selgu, miks ei ole kaebajal PPA hinnangul olemasolevat sileraudset püssi võimalik vintraudse vastu vahetada. Seadus ei sätesta piirarvu enese ja vara kaitseks relva soetamisel (v.a RelvS § 29 lg 11 olukord, millega praegusel juhul tegemist ei ole). Ka RelvS § 29 lg-st
2(6)
3-23-719 11 tuleneb seaduse mõte, et turvalisuse tagamiseks soetatud tulirelvade arv ei ole piiratud, vaid neid võib olla kasvõi kaheksa (mis ei ole samuti lõplik arvuline piir).
6.2.PPA on jätnud tähelepanuta, et kaebaja ei soovi soetada kolmandat tulirelva, vaid vahetada olemasoleva sileraudse püssi vintraudse vastu. Kaebaja ei soovi siiski relva vahetamise võimalust siduda uue relva soetamisega.
6.3.PPA väide, justkui püüaks kaebaja varjata uue relva soetamise tegelikku eesmärki, on ülekohtune. Kaebaja ei ole püüdnud mingil viisil seda varjata, vaid on vastustajale korduvalt selgitanud, miks ta relva soovib. Vaideotsuses on PPA pidanud arusaadavaks, et relvaomanik peab oma relva tundma ning lasketiirus harjutamine on selleks vajalik.
6.4.PPA on kaebaja kohta teinud karistusregistrist päringuid igal nädalal. Kaebaja kinnitab ja tõendab väljavõttega karistusregistrist, et ta on seadusekuulekas inimene, kes ei ole toime pannud süütegusid (vt kaebaja 27. septembril 2023 esitatud tõend).
7.Vastustaja esitas 26. mail 2023 kaebusele vastuse, mille kohaselt ei ole kaebaja PPA-le veenvalt põhjendanud relva soetamise eesmärki. Nii PPA otsus kui ka vaideotsus on piisavalt põhjendatud ning vastavad materiaal- ja menetlusõiguse normidele.
7.1.Relvaluba on eriõigus, mille andmise peamiseks eelduseks on avaliku võimu kõrge usaldus selle taotleja suhtes. Avalik huvi on, et tulirelvad oleksid üksnes nende inimeste valduses, kes vastavad kõrgendatud ootustele. PPA ülesandeks on veenduda, et relva taotleja mõistab, et relv on kõrgema ohu allikas, ja tema kavatsus vastab RelvS §-le 28.
7.2.Kaebaja arusaam relvade kasutamisest ei ole realistlik. Tema rõhuasetus on kasutusmugavusel, mitte enda võimete hindamisel mitme relva käitlejana. Lasketiirus relva kasutamine on kontrollitud tegevus, mis ei ole võrreldav olukorraga, kus inimest ootamatult rünnatakse. Ettevalmistus võimalikuks sõjaliseks agressiooniks Eesti Vabariigi vastu on liialt hüpoteetiline, et sellega õigustada kolmanda relva soetamist.
7.3.Järeldus, et kaebajale piisab kahest relvast, rajaneb haldusmenetluse seaduse (HMS) §-l 38 ja kaebajalt küsitud selgitustel. PPA ei soovinud kaebajat relva omamise õigusest ilma jätta. Otsus põhineb taotluse eripäral ja avalikkuse huvil elada ohutult relvi omava inimese kõrval. Inimene, kes võib kanda endaga relva kaasas, peab eriti hästi teadvustama sellega seonduvaid riske. Kuigi RelvS ei sea piiri soetatavate relvade arvule, seab piiri taotleja võimekus neid käidelda ja kanda vastutust kooskõlas RelvS nõuetega.
7.4.Relva soetamise vajaduse väljaselgitamine ei ole vastustaja kaalutlusõigus, vaid RelvS-st tulenev kohustus. RelvS ei näe ette lihtsustatud menetlust juba relvi omavate isikute puhul. Kaebaja taotletav relv on suure tulejõuga. Selle kasutamine kortermajas võib tekitada ulatuslikke kahjustusi (nt naabrite vara kahjustamine või vigastuse tekitamine). Kaebaja selgitused ei andnud vastuseid PPA küsimustele ega olnud küllaldased taotluse rahuldamiseks.
7.5.Kaebaja tegelik eesmärk relva soetamiseks on vastuolus tema antud selgitustega. Kaebaja tegelik tahe on arusaamatu. RelvS-s ei ole sätteid relva väljavahetamiseks, nii et taotleja relvade koguarv ei muutu. Väljavahetamisest hakkas
3(6)
3-23-719 kaebaja rääkima alles siis, kui vastustaja hakkas esitama küsimusi. Vastustajal tuli hinnata taotluse põhjendatust selles sisaldunud info põhjal.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.RelvS § 28 lg 1 p 3 järgi võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks). Füüsilisele isikule soetamisloa andmist välistavad asjaolud on sätestatud RelvS §-s 36. Selle paragrahvi lg 1 näeb ette imperatiivsed alused soetamisloa andmisest keeldumiseks ning lg 4 loetleb olukorrad, mil PPA-l tuleb loa andmine või sellest keeldumine otsustada kaalutlusõiguse alusel.
9.Kaebajal on relvaluba nr DL50016346, millele on kantud luba soetada vintraudne püstol ja sileraudne püss turvalisuse (enese ja vara kaitse) tagamise eesmärgil. Kaebaja taotleb luba soetada enese ja vara kaitseks ka vintraudne püss. Vaidlus on selle üle, kas kaebajal on õigus saada taotletud relva soetamise luba.
10.Kaebaja on selgitanud nii PPA-le kui ka kohtuistungil, et soovib soetada vintraudset püssi selle laskemoona tõttu. Lasketiirus harjutamiseks tuleb tulirelva laadimiseks vajalik varustus ise kaasa võtta. Vintraudse püssi üks lask on soodsam kui sileraudsel püssil. Ka leiab kaebaja, et sileraudse püssi laskemoon ei pruugi olla kriisiolukorras kättesaadav. Istungil selgitas kaebaja, et tahab käia harjutamas nii jahilasketiirus kui ka kaitseväe siselasketiirus. Jahilasketiirus saab kasutada sileraudset püssi, kaitseväe tiirus vintraudset (sileraudne püss lõhuks märklauad). Kaebaja ei soovi enam sileraudsest püssist loobuda nii sel põhjusel kui ka põhjusel, et relvamüügiks on kaebaja hinnangul hetkel majanduslikult ebasoodne aeg. Riik tunnistas kehtetuks nn halli passi omanike relvaload, mis tähendab, et turule tuleb u 3000 relva. See viib kaebaja relva turuhinna alla.
15.märtsil 2023 vastu võetud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse järgi saab edaspidi Eestis taotleda relvaluba vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi kodanik, kel on Eestis elamisluba või kes elab siin elamisõiguse alusel (§ 1 p 5). Seadusega on ette nähtud, et määratlemata kodakondsusega isikutele väljastatud load kehtivad loal märgitud kehtivusaja lõpuni (maksimaalselt viis aastat). Teiste välismaalaste load kehtivad maksimaalselt ühe aasta. Kehtetuks muutunud lube ei uuendata (§ 1 p 27). Kuigi kaebaja arusaam relvaseaduse muudatusest pole päris täpne, on tal seega õigus selles, et lähema aasta jooksul pakkumus kasutatud relvade turul tõenäoliselt suureneb. See võib tõepoolest tähendada hinnalangust.
12.Vastustaja on keeldunud kaebajale vintraudse püssi soetamisloa andmisest, leides, et kaebajale piisab kahest olemasolevast relvast ning kolmanda relva vajadus ei ole põhjendanud. Vastustaja ei ole oma otsustes tuginenud RelvS § 36 lg-s 1 sätestatud soetamisloa andmist välistavatele asjaoludele ega RelvS § 36 lg-s 4 nimetatud asjaoludele, mil relvaloa andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel. Vastustaja kinnitas ka kohtuistungil, et kaebaja puhul ei esine ühtki RelvS §-s 36 sätestatud asjaolu. Vastustaja leiab, et võib soetamisloa andmisest keelduda ka muul juhul, kui RelvS § 36 sätestatud asjaolu esinemisel.
13.Kohus vastustajaga ei nõustu. Kaebaja õigus soetada ja omada relva on hõlmatud PS §-s 19 nimetatud õigusega vabale eneseteostusele (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-4-1-7-01, p 13 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 5-19-26, p 41). Kaebaja on arusaadavalt selgitanud, millisel eesmärgil ta vintraudset 4(6)
3-23-719 püssi taotleb. Kaebaja puhul ei esine RelvS § 36 lg-s 1 sätestatud soetamisloa andmist välistavaid asjaolusid. Ka ei esine sama paragrahvi lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mil PPA-l on relvaloa andmisest keeldumisel kaalutlusõigus. RelvS ei määra, kui palju relvi võib inimesel olla. RelvS ega ükski muu seadus ei jäta vastustajale sellisel juhul ka õigust otsustada, mitu relva on inimesele piisav.
14.Vastustaja otsus relvaloa andmisest keelduda on vastuolus seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt peab avaliku võimu tegevus rajanema seadustel (vt põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 esimene lause; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-70-14, p 18 ja üldkogu otsus asjas 3-2-1-40-15, p 54). PS §-s 3 tagatud õigusriigi aluspõhimõttest tuleneb üldine nõue, et riik ei tohi võimu teostada meelevaldselt (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-3-16, p 199). Kõik avalik-õiguslike ülesannete täitjad peavad lähtuma seaduslikkuse põhimõttest kogu oma tegevuses. Vastustaja sellest praeguses asjas lähtunud ei ole, mistõttu on 20. jaanuari 2023. a otsus ja 2. märtsi 2023. a vaideotsus sisult õigusvastased.
15.Koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni, mis peavad olema omavahel loogiliselt seotud, veendes haldusakti adressaati ja akti lugejat, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3- 3-1-13-02, p 14). Vastustaja on otsuse ja vaideotsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust, mille järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Vastustaja on teinud 20. jaanuari 2023. a otsuse tuginedes HMS- ile ning RelvS § 28 lg 1 p-le 3. Viimane sätestab füüsilise isiku õiguse soetada, omada ja vallata turvalisuse tagamiseks relva. HMS-i sätted on aga menetlusõiguslikud normid. Ükski viidatud normidest ei anna õiguslikku alust keelduda relvasoetamisloa väljastamisest. Vastupidi, RelvS § 28 lg 1 p 3 annab loa saamiseks õiguse.
16.Vastustaja põhjendused nii otsuses kui ka vaideotsuses on vastuolulised ja asjakohatud. Ühelt poolt ei ole vastustaja arvates kaebaja põhjendanud, miks ta vintraudse püssi soetamisluba taotleb. Teisalt märgib vastustaja, et kaebaja eesmärk relva soetamisel on vastuolus tema antud selgitustega. Kaebaja on selgitanud oma kavatsusi kogu menetluse vältel. Kaebaja kavatsused vastavad RelvS § 28 lg 1 p-le 3. Samuti ei ole põhjust asuda seisukohale, et kaebaja ei oleks teadlik sellest, et relv on kõrgema ohu allikas. Kaebaja omab relvaluba, milleks on ta pidanud sooritama vastavasisulise eksami. Vastustaja leiab, et avaliku huvi tõttu peavad tulirelvad olema üksnes kõrgendatud ootustele vastavate inimeste valduses ning avaliku võimu silmis peab soetamisloa taotleja olema usaldusväärne. Kaebaja on esitanud väljavõtte karistusregistrist, mille põhjal on kaebaja õigusekuulekas ning tal puuduvas süüteod. Vastustaja on teinud menetluse kestel päringuid karistusregistrisse ning sellest teadlik. Vastustaja ei ole esitanud oma otsustes ka ühtki muud argumenti, mis viiks järelduseni, et kaebaja avalikust huvist tulenevale kõrgendatud ootusele ei vasta või ei ole usaldusväärne.
17.HMS § 6 järgi lasub haldusorganil kohustus täita haldusmenetluses uurimispõhimõtet ning kontrollida, kas haldusakti andmise faktilised ja õiguslikud eeldused on täidetud. Kuigi praeguses asjas oli kaebaja taotlus piisavalt arusaadav, peab kohus vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et vastuses esitatud seisukoht, et talle jäi arusaamatuks, mis on kaebaja tegelik tahe, on vastuolus uurimispõhimõttega. Soetamisloa taotleja eesmärgi väljaselgitamine on vastustaja 5(6)
3-23-719 kohustus, nagu vastustaja ka ise vastuses märgib. Vastustajal ei ole õigust teha keelduvat otsust, kui ta ei ole asjas tähtust omavaid asjaolusid välja selgitanud. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ka seetõttu, et ei ole kontrollinud faktiliste ja õiguslike eelduste esinemist.
18.Eksitav on vastustaja seisukoht viitega HMS §-le 38, et relvasoetamisloa taotlejal tuleb relva vajadust tõendada. Sellist nõuet RelvS ei sätesta. HMS § 38 lg 1 sätestab küll haldusorgani õiguse nõuda haldusmenetluses menetlusosalistelt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevate asja lahendamiseks oluliste asjaolude kohta tõendite ja andmete esitamist, kuid see ei anna vastustajale õigust panna soetamisloa taotlejale kohustust, mida eriseadus soetamisloa taotlemiseks ette ei näe.
19.Kaebaja kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab vastustaja 20. jaanuari 2023. a otsuse ja 2. märtsi 2023. a vaideotsuse, sest need on õigusvastased.
20.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kaebaja taotleb, et kohus mõistaks tema menetluskulud välja vastustajalt. Kaebaja esitas 2. oktoobril 2023 menetluskulude nimekirja ja esindaja kinnituse kulude tasumise kohta, kuid ei esitanud kuludokumente endid. HKMS § 109 lg 1 neljanda lause järgi kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-49-16, p 28, 3-3-1-15-15, p 17 ja 3-3-1-13-11, p 13 ja 3-3-1-5-08, p 18). Menetluskulude nimekirjas ei ole märgitud riigilõivu. Menetluskulude nimekirjas riigilõivu märkimata jätmine ja kuludokumentide esitamata jätmine ei takista aga tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas 3-17-1206, p 7). Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks seega välja mõista kaebaja tasutud 20 eurot riigilõivu. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 26.02.2025
KOHTUOTSUSEGA.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.