lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2284/2

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2284/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1655
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised

Asja läbivaatamise vorm

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 16. oktoober 2023, Tallinn 3-23-2284 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks. Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Puudutatud isik – X OÜ. Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks 55 366,67 euro suuruse hüpoteegi seadmist X OÜ omandis olevale kinnisasjale, mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa nr XXXXXXX ja mis asub XXXXXXX.
2.Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus varjata puudutatud isiku eest taotluse lisades 11, 13, 15_1, 15_2, 15_3, 15_4, 15_5, 15_6 ja 24 sisalduvaid dokumente.

SELGITUSED

Määrus toimetatakse viivitamatult kätte Maksu- ja Tolliametile. Pärast Maksu- ja Tolliametilt teate saamist määruse alusel täitetoimingute sooritamise kohta toimetatakse määrus koos MTA taotluse ja selle lisadega (v.a. lisad 11, 13, 15_1, 15_2, 15_3, 15_4, 15_5, 15_6 ja 24) kätte puudutatud isikule. Taotluse lisad 11, 13, 15_1, 15_2, 15_3, 15_4, 15_5, 15_6 ja 24 toimetatakse puudutatud isikule kätte pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist. Määruse peale võib maksuhaldur või isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „HkMS“) § 264 lõigete 1 ja 2 kohaselt annab halduskohus seaduses sätestatud juhtudel haldusorgani põhjendatud taotluse alusel loa teatud haldustoiminguteks. HkMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega lihtmenetluses. Käesoleval juhul on MTA esitanud taotluse MKS § 1361 alusel – nimetatud säte ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ning seadusest ei tulene kohustust

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

arutada asja kohtuistungil. Seega saab puudutatud isik käesoleva loa andmisest teada tagantjärgi pärast seda, kui maksuhaldur on käesoleva kohtumäärusega lubatud toimingud teinud. Sel juhul on puudutatud isikul võimalik oma õiguste kaitseks käesolev määrus määruskaebusega vaidlustada.

6.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
7.MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Kohus ei saa loa andmisel kontrollida üksikasjalikult seda, kas maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksu otsus oleks õiguspärane. Tulevikus tehtava maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus hinnata seda, kas täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma kindlaksmääramine on vähemalt tõenäoline. Maksuhalduri taotluse rahuldamiseks ei ole alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Halduskohus saab seejuures otsustada maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
8.MTA taotlus vastab MKS § 1361 lõikes 2 sätestatud formaalsetele nõuetele.
9.Taotluses ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvatel asjaoludel on kavandatava maksuotsuse tegemine iseenesest mõeldav, kindlasti ei saa MTA taotluses esile toodud asjaoludel pidada puudutatule isikule 49 166,67 euro suuruse täiendava maksukohustuse panemist ilmselgelt võimatuks. MTA taotluses on arusaadavalt ja sidusalt ning senise kontrollimenetluse käigus kogutud tõendeid vähemalt esmapilgul mõistlikult hinnates põhjendatud järeldust, et esialgu puudutatud isiku omandis olnud H-1 kinnistu koormamisel hoonestusõigusega ning hoonestusõiguse ja H-1 kinnistu hilisemal võõrandamisel puudutatud isiku juhatuse liikmele oli ainsaks tegelikuks eesmärgiks lubamatu maksueelise saamine ehk soov vältida H-1 kinnistu lõppostjale müügil käibemaksukohustuse tekkimist. Nagu juba eespool öeldud, ei saa käesolevas kohtumääruses anda lõplikku hinnangut MTA seisukoha õigsusele, ent MTA põhjendused on loogilised ja haakuvad taotlusele lisatud dokumentidest nähtuvaga. MTA selgituste ja taotlusele lisatud tõendite pinnalt on usutav, et kogu tehingute ahel alates H-1 kinnistu soetamisest kuni selle lõppostjaks olnud füüsilisele isikule võõrandamiseni oli puudutatud isiku juhatuse liikme kontrolli all. Seni kogutud raamatupidamisdokumendid ega puudutatud isiku või hoonestajate juhtide poolt maksumenetluses antud selgitused ei anna samas usutavat vastust küsimusele, milles seisnes hoonestusõiguse seadmise majanduslik loogika hoonestajate või puudutatud isiku jaoks. Nõustuda tuleb MTA järeldusega, et eeskätt puudutatud isiku juhatuse liikme poolt antud seletused (dtl. 102 jj) H-1 kinnistu arendamise korralduse ning erinevate hoonestajate väidetava rolli kohta selles on üldsõnalised ja vähemalt teataval määral vastuolulised. Selline skeem, kus mitu äriühingut soovivad arendada ühiselt neist ühe omandis olevat kinnisasja ning lepivad omavaheliste õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks kokku sellele kinnistule teiste kasuks hoonestusõiguse seadmises, peaks loogiliselt võttes eeldama selgeid kokkuleppeid erinevate arendusprojektis osalevate isikute vahel ning kahtlemata ka mingisugust arvestust selle üle, kes kui palju ühisesse arendustegevusse panustanud on. Just selliste selgete

kokkulepete ja rahalise, töise või muu panuse üle adekvaatse arvestuse puudumine on asjaolud, millele tuginedes saab loogiliseks pidada maksuhalduri seisukohta, et H-1 kinnistu arendamiseks kasutatud tehingute ahelal ei olnud ahelas osalenud äriühingute jaoks mingisugust tegelikku majanduslikku tähtsust, vaid selle ainus eesmärk oli luua kunstlikult olukord, kus puudutatud isiku juhatuse liikme tegeliku kontrolli all olnud arendustegevuse tulemi (hoonestatud kinnistu) müümisel ei tekiks käibemaksu arvestamise ja tasumise kohustust. Põhimõtteliselt ei saa välistada, et juhul kui MTA tagab puudutatud isikule enne maksuotsuse tegemist nõuetekohaselt ärakuulamisõiguse, suudab puudutatud isik esitada täiendavad tõendid ja selgitused, mis maksuhalduri senise järeldusi ümber lükkavad. Olemasolev teave ja taotlusele lisatud tõendid lubavad aga maksuhalduri järeldust pidada vähemalt mõeldavaks.

10.Samuti on maksuhaldur taotluses piisavalt põhjendanud oma kahtlust, et tehtavast maksuotsusest teada saades võib puudutatud isik hakata astuma samme, et vältida tehtava maksuotsusega kindlaksmääratava kohustuse täitmist, eelkõige võõrandama vara, mille arvelt oleks võimalik võlg sisse nõuda. MTA taotluses esile toodud asjaoludel saab põhjendatuks pidada kahtlust, et puudutatud isiku tegevust kontrolliv juhatuse liige võib olla H-1 kinnistuga arendamisega seoses tahtlikult maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil korraldanud tegeliku majandusliku sisuta tehingute tegemise lubamatu maksueelise saamise eesmärgil. Puudutatud isikul ei näi olevat arvestatavat käivet ning tema ainsaks oluliseks varaks hetkel on kaks kinnistut, millest üks on kaasomandis ning teine on koormatud hoonestusõigusega samalaadselt nagu oli seda H-1 kinnistu. Arvestades puudutatud isiku vähemalt kahtlustäratavat tegevust H-1 kinnistu müügiga seotud maksukohustuse vältimisel, saab põhjendatuks pidada kahtlust, et saades teada maksuhalduri kavatsusest teha maksuostus, püüab puudutatud isik kiiresti vabaneda olemasolevast kinnisvarast ning jääb seejärel faktiliselt varatuks nii, et maksuotsusega määratud maksusumma sisse nõudmine osutub kokkuvõttes võimatuks. Puudutatud isikule tehtava maksuotsusega tõenäoliselt pandava täiendava maksukohustuse sisse nõudmine olemasolevate või eelduslikult tulevikus tekkivate käbivahendite arvelt ei ole eriti tõenäoline. Küll oleks see tõenäoline aga olemasoleva kinnisara arvelt. Vara võõrandamise korral langeks see võimalus ära. Eeltoodud põhjustel on täitmist tagavate toimingute tegemine vajalik. Meede, mille võtmist MTA taotleb – hüpoteegi seadmine puudutatud isiku ühele kinnisasjale, ei ole ülemäärane. Taotluse kohaselt on puudutatud isiku omandis kaks kinnistut, maksuhaldur on põhjendatult eelistanud hüpoteegi seadmist kinnistule, mis on puudutatud isiku ainuomandis. Kõnealusel kinnistul paikneb MTA taotlusest nähtuvatel andmetel uus elamu, mille müügiks on avalikult kasutatavates müügiportaalides avaldatud puudutatud isiku juhatuse liikme nimel müügikuulutus hinnaga 465 000 eurot. Kinnisasja koormamine hüpoteegiga ei takista puudutatud isikul kinnistu müümist. Ostja leidmise korral on võimalik saadava müügihinna arvelt anda maksuhaldurile tagatis, mille andmisel hüpoteek kustutatakse. Põhjendatud on taotlus koormata puudutatud isiku kinnisasi hüpoteegiga, mille summa katab nii potentsiaalse maksuotsusega määratava maksukohustuse (49 166,67 eurot) kui ka maksuotsuse tegemise korral selle sisse nõudmiseks läbi viidava võimaliku sundtäitmise kulud. MTA taotluses on põhjendatult leitud, et kohtutäituri tasusid, sh võimaliku enampakkumise läbi viimisega seotud lisatasu suurust arvesse võttes võib eeldusliku täitekulu suuruseks olla kuni 6200 eurot. Neil asjaoludel on põhjendatud määrata hüpoteegisummaks 55 366,67 eurot.
11.MTA taotlusele lisatud teiste hulgas lisad nr 11, 13, 15_1, 15_2, 15_3, 15_4, 15_5, 15_6 ja 24, mis sisaldavad kolmandate isikute maksusaladust ja mida MTA palub puudutatud isikule mitte avaldada. Sisuliselt soovib MTA puudutatud isiku eemaldamist nende tõendite uurimisest HkMS § 79 lg 1 punkti 5 alusel. MTA soov ei ole siiski põhjendatud. HkMS § 79 lg 2 on sätestatud, et menetlusosalise eemaldamine muuhulgas kolmanda isiku maksusaladuse kaitseks on võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. MTA taotluse lisas 11 olev pangakonto väljavõte kajastab pangakonto

omaniku majandustegevuse kohta sisuliselt samu andmeid, mida on kajastatud ka MTA taotluse tekstis. Tõsi, andmed pangakontol on detailsemad (ülekannete tegija nimi, summad), ent pangakontolt nähtuvat silmas pidades ei saa asuda seisukohale, et kolmanda isiku huvi nende andmete kaitse vajadus oleks antud juhul ilmselgelt kaalukam puudutatud isiku õigusest tutvuda dokumentidega, mille alusel on MTA käesoleva taotluse esitanud. MTA taotluse lisaks 13 on pangakonto väljavõte perioodist, mil konto omaniku juhatuse liikmeks oli puudutatud isiku juhatuse liige. Seega on lisas 13 kajastatud andmed eelduslikult puudutatud isikule (juhatuse liikme kaudu). Pealegi on asjaomase konto omanikuks olev äriühing tänaseks äriregistrist kustutatud. Lisade 15_1 kuni 15_5 sisuks pangakontod väljavõtted, kusjuures nende kontode omanikeks on H-1 kinnistuga seotud tehingute ahelas osalenud äriühingud, mille juhatuse liikmeks oli asjaomasel perioodil ja on ka käesoleval ajal puudutatud isiku juhatuse liige ise. Seega neist lisadest nähtuvad andmed on puudutatud isikule juhatuse liikme kaudu teada. Nagu ka lisa 13 puhul ei saa nende kontode omanike huvi saladuse kaitse vastu olla kaalukam puudutatud isiku õigusest tutvuda MTA taotluse (ja seega ka käesoleva kohtumääruse) aluseks olevate tõenditega. Lisaks 15_6 pangakonto väljavõte, millelt ei nähtu mitte ühtegi tehingut, mis tähendab, et see ei sisalda tegelikult mingisugust sellist maksusaladust, mille kaitse vastu saaks olla ülekaalukas vajadus. Lisas 24 on puudutatud isiku juhatuse liikme isikliku konto väljavõte, ka selle andmed on puudutatud isikule tema juhatuse liikme kaudu teada. HkMS § 79 lõikest 5 tuleneb, et menetlusosalise eemaldamise või eemaldamata jätmise kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse ning .kuni määruse jõustumiseni ei avalda kohus menetlusosalisele teavet. See tähendab, et MTA taotluse lisasid nr 11, 13, 15_1, 15_2, 15_3, 15_4, 15_5, 15_6 ja 24 ei tehta puudutatud isikule kättesaadavaks enne käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist. Määrus jõustub, kui selle peale ei saa enam edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja