3.Tagastada X tasutud riigilõiv summas 20 eurot. Jätta ülejäänud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tallinna Haridusamet määras 19.05.2023 käskkirjaga X (edaspidi kaebaja) lastele elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kooli.
2.Tallinna Südalinna Koolist võeti 30.05.2023 e- kirja teel kaebajaga ühendust, kus tuletati meelde, et kaebaja laps ei ole veel tutvumispäevale registreeritud.
3.Kaebaja vastas Tallinna Südalinna Kooli e- kirjale, et on nõus koolikohti kinnitama ainult olukorras, kus lapsed lähevad tavaklassi mitte eriklassi.
4.Tallinna Südalinna Kool vastas, et kaebaja lapsed ei oska kaebaja väitel üldse hetkel eesti keelt. Seetõttu on neil 30 õpilasega klassis väga raske õppima asuda, sest õpetajad ei tõlgi tundides midagi. Kogu õppetöö ja suhtlus on koolis ainult eesti keeles. Seetõttu hakkab kool kindlasti lastele pakkuma erinevaid tugiteenuseid, et neid aidata järjele ja tagada, et neil on üldse võimalus omandada õppekavas nõutavad õpitulemused. Lapsi toetavaks õppekorralduseks on kindlasti ka väiksemas rühmas õpe, kus õpetajal on võimalus lapsi rohkem toetada. Kui lapsed vajavad, siis hakatakse pakkuma ka erinevaid tugiteenused (sh logopeed, eripedagoog, psühholoog, sotsiaalpedagoog vms).
5.Tallinna Halduskohtus registreeriti 13.07.2023 X kaebus seoses tema laste Tallinna Südalinna Koolis väikeklassi paigutamisega, ilma nõusolekuta testimise ja isikuandmete töötlemisega.
6.Tallinna Halduskohus tegi Tallinna linnale 28.07.2023 kohtunõude, milles küsis mida tähendab õpilasi toetav väiksemas rühmas toimuv õpe kaebaja laste suhtes. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 46 lg 10 sätestab, et lisaks tavaklassidele võib moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. Kas kaebaja lapsed on määratud ühte eeltoodud rühmadest ja kas on olemas ka direktori otsus laste vastuvõtmiseks ühte eelnimetatud rühma? Kas laste osas on toimunud või planeeritakse teostada mingisugust hindamist, näiteks PGS mõistes hinnata õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust? Kaebusest selgub, et kaebaja soovib lapsed viia oktoobrikuus USAsse. Kas oleks kooli poolt mõeldav lahendus, mis võimaldaks kaebaja lastel vajaminevad paar kuud tavaklassis olla?
7.Tallinna linn vastas kohtunõudele 11.08.2023. Tallinna linna seisukoht on, et kaebus on olemuslikult ainetu, sest Tallinna Südalinna Kool ei saa teenuseid pakkuda isikutele, kes ei ole kooli õpilasteks. Samuti ei ole kool töödelnud selles olukorras kaebaja laste andmeid. Koolil polnud võimalust ka lapsi kuhugi klassi määrata või üldse kaebaja lapsi vastuvõtmist ootavate laste nimekirja lisada. Tallinna Südalinna Kooli õpilasteks saavad lapsed alates 01.09.2023, mil direktor annab vastava käskkirja uute õpilaste vastuvõtmisest. Täna nähtub kaebaja käitumisest, et ta ei soovigi oma kaksikutele määratud koolikohti ja on neist loobunud. Sellisel juhul on lapsevanemal võimalus leida lastele kohad enda poolt valitavas koolis vabade kohtade olemasolul. Vanemaga ei ole kool kordagi rääkinud laste määramisest väikeklassi/eriklassi PGSi mõistes, kuna esmalt eeldaks see lastega tutvumist ja intellektuaalsete probleemide olemasolu tuvastamist ja teisalt on selleks vajalik koolivälise nõustamismeeskonna (nn Rajaleidja) otsus. Midagi niisugust ei saanud kool soovitada juba ka seetõttu, et ükski pedagoog ei ole kordagi lastega suhelnud.
8.Kaebaja esitas 17.08.2023 täiendavad selgitused pealkirjastatud kui avaldus. Kaebaja selgitab muu hulgas, et kaebuse esitamise ajendiks oli K. M.-J. kategooriline otsus panna lapsed väikeklassi. Vajalikud dokumendid laste vastuvõtmiseks esitas kaebaja väidetavalt 02.08.2023, mille Tallinna Südalinna Kooli direktor vastu võttis.
9.Tallinna Halduskohus jättis 04.09.2023 antud määrusega kaebuse käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada kaebuse eset.
10.Kaebaja esitas parandatud kaebuse eseme kohtule 11.09.2023. Vastuse kohaselt võttis Tallinna Südalinna Kool kaebaja lapsed vastu tavaklassi ja kaebaja väidete kohaselt Tallinna Südalinna Kool kaebaja õigusi mingil viisil ei riku. Siiski parandas kaebaja kaebuse eset ja soovib, et kohus tuvastaks, kas Tallinna Laagna Gümnaasiumi tegevus tema laste suhtes oli seaduslik või mitte. Nimelt arvati kaebaja lapsed 2022 aasta septembris kõigepealt Laagna Gümnaasiumi, kuskohast kaebaja võttis lapsed ära pärast kahte kuud toimunud õpet ehk 2022 aasta novembris. 2(4)
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebaja on avaldanud soovi kaebuse eset parandada. Kaebaja toob välja, et Laagna kool (Laagna Gümnaasium) on hoopis rikkunud kaebaja laste õigust haridust saada ja palub kohtul otsustada, kas Laagna kooli tegevus oli seaduspärane või mitte. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja kaebust muuta. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Tallinna Ringkonnakohus on oma 16.12.2022 tehtud otsuse haldusasjas nr. 3-21-2440 punktist 12 selgitanud, et HKMS § 49 lg 1 kohaselt on lubatud muuta kas kaebuse nõuet või alust, kuid mõlemaid korraga muuta ei saa, sest siis oleks tegemist uue kaebusega. Antud juhul on menetluses olev kaebus seotud Tallinna Südalinna Kooli tegevusega, kus esitatud on tühistamiskaebus kaebaja laste väikeklassi määramise osas, millega seondub ka kaebaja laste testimine ja isikuandmete töötlemine. Parandatud kaebuse ese hõlmab hoopis teist kooli (Tallinna Laagna Gümnaasiumi) ja kuna lapsed enam Laagna Gümnaasiumis ei õpi (kaebaja võttis nad koolist ära 2022 aasta novembris) soovib kaebaja eeldatavalt tuvastada, kas Laagna Gümnaasiumi tegevus oli tema laste osas õigusvastane. Kuna kaebaja muudab kohtu hinnangul nii kaebuse alust kui nõudeid, tuleb kaebaja poolt esitatud parandatud kaebuse eset mõista kui uut kaebust ja kaebuse muutmisest tuleb keelduda. Kaebajal on võimalik kaebuse alus ja nõuded uuesti läbi mõelda ning esitada Tallinna Halduskohtusse uus kaebus koos nõuetekohase riigilõivu tasumisega.
12.Kohus juhib tähelepanu, et PGS § 84 lg 1 kohaselt teostab haldusjärelevalvet koolide ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle Haridus- ja Teadusministeerium eesmärgiga tagada põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus ja neile võrdsetel alustel juurdepääsetavus, õppe ja kasvatuse korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus. Kaebajal on kohtuväliselt võimalik järelevalve algatamiseks pöörduda ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, kontrollimaks, kas Laagna Gümnaasiumi tegevus vastab nõuetele.
13.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 1 p 4 on mõeldud reguleerima olukorda, kus on põhjust eeldada, et vastustaja tegevuse tõttu on ühtlasi saavutatud õigusrahu (RKHK määrus 03.12.2021 määruse nr 3-1450421 p 22). Käesoleva määruse tegemise hetkeks on kaebaja lapsed kaebaja sõnul Tallinna Südalinna Kooli tavaklassi vastu võetud ja Tallinna Südalinna Kool kaebaja õigusi kaebaja sõnul mingil viisil ei riku. Lisaks on kaebaja kirjutanud, et isikuandmete asi tuleks üldse käesolevast haldusasjast välja jätta. Kokkuvõtvalt kaebaja lapsed on Tallinna Südalinna Kooli tavaklassi vastu võetud ja kaebaja etteheiteid Tallinna Südalinna Kooli tegevuses osas ei oma, mistõttu esineb alus menetluse lõpetamiseks. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Tuvastamisnõudele üleminekut on kohtupraktikas lubatud näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuet või kui kaebajal on menetluse jätkamise vastu preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2014 määrus nr 3-3-160-14, p 18; Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12). HKMS § 158 3(4)
lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. PGS § 46 lg 10 sätestab, et lisaks tavaklassidele võib moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. PGS § 27 lg 6 kohaselt isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor, arvestades PGS § 27 sätestatut. Lisaks sätestab PGS § 46 lg 11, et õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise otsustab direktor. Kaebuse esitamise hetkel polnud direktor käskkirjaga kaebaja lapsi Tallinna Südalinna Kooli vastu võtnud ega neid eriklassi määranud, mistõttu oli tühistamiskaebus ennatlik. Lisaks polnud võimalik lastele hinnanguid anda ja nende raames isikuandmeid töödelda olukorras, kus laste osas puudusid kooli vastuvõtuks vajalikud ja vanema poolt esitatud dokumendid, lapsi poldud kooli vastu võetud ja lastega polnud kooli personal kohtunud. Käesoleva kohtumenetluse ajal võttis Tallinna Südalinna Kool kaebaja lapsed kooli vastu ja määras nad tavaklassi. Kuna lapsed on kooli vastu võetud ja tavaklassi määratud ei näe kohus vajadust HKMS § 152 lg 2 kohaselt tuvastamisnõudele üle minna. Kaebajal puudub eeldatavalt võimalus kahju hüvitamise väljanõudmiseks, sest Tallinna Südalinna Kool ei viivitanud õigusvastaselt kaebaja laste kooli vastu võtmisega ning pole ka alust eeldada, et Tallinna Südalinna Kool tulevikus kaebaja laste suhtes õigusvastaselt käituks ehk puudub preventiivne huvi. Küll aga heidab kaebaja ette õigusvastast käitumist kaebaja laste osas Laagna Gümnaasiumi poolt. Arvestades, et ka Laagna Gümnaasium on Tallinna linna hallatav munitsipaalkool võiks olla tuvastamiskaebus preventiivsel eesmärgil vajalik. Siiski on tegemist kahe täiesti erineva kooliga ja pole mingisugust alust eeldada, kui väidetavalt Laagna Gümnaasium käitus kaebaja lastega õigusvastaselt, siis teeb seda ka Tallinna Südalinna Kool. Kohtu hinnangul pole tuvastamisnõudele üleminek vajalik. Kohus on kaebajale selgitanud, et kaebaja saab esitada Laagna Gümnaasiumi osas uue kaebuse. Lisaks pole kaebaja ka tuvastamiskaebusele üleminekut ise taotlenud.
14.Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata ja lõpetab käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebajal on võimalik Laagna Gümnaasiumi osas esitada vajadusel uus kaebus.
15.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, muid menetluskulusid kaebajal ei ole. Kaebajale tuleb tagastada riigilõiv 20 eurot. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.