Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
05.10.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1707
Haldusasi
Valga valla kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 03.07.2023 vaide tagastamise otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 03.05.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 17 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Valga vald, esindaja advokaat Janar Kuus Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja KO
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.08.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Valga valla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Riigi Tugiteenuste Keskuse 20.09.2023 vastuse lisa.
2.Rahuldada Valga valla määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.08.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1707 ja saata haldusasi Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Valga Vallavalitsus korraldas riigihanke nr 242919 „Valga Veskijärve tänavavalgustuse ehitus ja rekonstrueerimine“, mille tulemusena sõlmiti 21.01.2022 Kagu Elekter OÜ-ga hankeleping tööde maksumusega 42 788,90 eurot + käibemaks.
2.Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) 03.05.2023 finantskorrektsiooni otsuses nr 17 „Projekt Est-Lat 181 “Valga-Valka kaksiklinna ühise puhkeala uuendamine ja arendamine“ (ValgaValka puhkeala)“ leiti, et projektipartneri Valga Vallavalitsuse lepingu „Valga Veskijärve
3-23-1707 tänavavalgustuse ehitus ja rekonstrueerimine“ kuludest on 25% abikõlbmatud. Abikõlblikuks kuluks ei ole 8542,50 eurot.
3.Valga Vallavalitsus esitas 02.06.2023 RTK-le eestikeelse vaide, milles palus RTK 03.05.2023 otsus nr 17 kehtetuks tunnistada.
4.RTK saatis 06.06.2023 Valga Vallavalitsusele kirja, milles teatas, et vaie tuleb esitada inglise keeles, ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 tööpäeva.
5.RTK tagastas 03.07.2023 kirjaga vaide, sest Valga Vallavalitsus jättis vaide puudused kõrvaldamata. Valga Vallavalitsus sai kirja kätte 04.07.2023.
6.Valga vald esitas 02.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse RTK 03.07.2023 vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja RTK 03.05.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 17 tühistamiseks. Vastustaja tagastas kaebaja vaide õigusvastaselt. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 sätestab, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Selleks, et asjaajamine toimuks mõnes muus keeles (praegusel juhul inglise keeles), peaks selline võimalus tulenema selgelt seadusest. KeeleS § 12 lg-st 1 tuleneb, et vastustaja ei tohikski võõrkeeles esitatud dokumente vastu võtta. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et haldusmenetluse keel on eesti keel. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli KeeleS-s sätestatud korras. Vaidemenetlus on eriseadusega reguleeritud (HMS) ja ei ole kuidagi seotud projekti enda asjaajamise keelega. Isegi kui programmi juhendi kohaselt on asjaajamisele kehtestatud inglise keele nõue, ei saa selle juhendiga muuta seadusest tulenevat vaidemenetluse keele nõuet. Sellist nõuet ei saa eirata isegi siis, kui kaebaja oleks rahastamise taotlust esitades nõustunud ingliskeelse asjaajamisega. Vastustaja poolt vaide tagastamine on ka pahatahtlik ja vastuolus HMS § 5 lg-ga 2, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 17.08.2023 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1). Ühtlasi tagastas halduskohus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 256,27 eurot ning jättis kaebaja ülejäänud võimalikud menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Kaebuse lubatavus sõltub sellest, kas kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohtueelse menetluse (vt HKMS § 47 lg 1 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014–2020) § 51 lg 1). Kuna kaebaja esitas enne halduskohtu poole pöördumist RTK-le vaide, tuleb seega kaebuse lubatavuse eeldusena kontrollida, kas vaie tagastati õiguspäraselt. Juhul, kui vaie tagastati õigusvastaselt, on kaebus lubatav ja tähtaegne. Kui vaie tagastati aga õiguspäraselt, ei ole kaebuse esitamine lubatav. Seega piirab vaide tagastamine praeguses asjas üksnes kaebaja ligipääsu kohtumenetlusele. Kaebaja eesmärgiks on vabaneda finantskorrektsiooni otsusega pandud kohustustest. Vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole praegusel juhul lubatav, sest efektiivne nõue on HKMS § 45 lg 2 kohaselt RTK 03.05.2023 otsuse tühistamise nõue, mille kaebaja on ka esitanud. Vaidlustatud otsusest nähtub, et see on antud vastavalt Eesti–Läti programmi 2014–2020 finantskorrektsiooni juhiste peatükile 2 ja tuginedes STS2014–2020-le. Tulenevalt STS2014– 2020 § 1 lg-st 2, § 54 lg-st 6 ja § 58 on ETK programmis toodud sätted vaide esitamisel ja lahendamisel erisäteteks HMS-s sätestatud vaide esitamist ja lahendamist reguleerivate sätete suhtes. Seega pidi kaebaja vaide esitamisel järgima ETK programmis kehtestatud korda. Programmi käsiraamatu (programmdokumendi) lisa 41 sätestab programmi raames tekkinud vaidluste lahendamise korra ning selle p 4 näeb ette kaebuse esitamise protseduuri. Nimetatud sätte kohaselt esitatakse vaie inglise keeles. Kuivõrd kaebaja esitas vaide eesti keeles ega
3-23-1707 kõrvaldanud tähtajaks RTK poolt 06.06.2023 kirjas nimetatud puudust, milleks oli vaide esitamine inglise keeles, on vaie tagastatud õigesti ja järgides ETK programmi käsiraamatu lisas 4 sätestatud korda. HMS § 79 lg 1 p 2 kohaselt vaie tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. ETK programmi käsiraamatu lisa 4 p 6 kohaselt tagastatakse vaie korraldusasutusele ilma lähemalt uurimata, kui vaide vormistanud isikul ei õnnestu kõrvaldada vaides toodud puudusi ettenähtud tähtajaks. Seetõttu tagastas RTK kaebaja vaide õiguspäraselt. Kuna vaie tagastati õiguspäraselt, ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ja kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ühtlasi kuulub kaebajale tagastamisele kaebuselt tasutud riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 p 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Valga vald palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse ja jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohtu järeldus, et vastustaja tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt, ei ole õige. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kaebajalt tõlke nõudmine olukorras, kus vaide vaatavad läbi eesti keelt emakeelena rääkivad vastustaja töötajad, kes peavad valdama eesti keelt, ei saa kuidagi pidada õiguspäraseks. Vastustajal oli vajaduse korral endal võimalik korraldada vaide tõlge eesti keelest inglise keelde (vt HMS § 78). Vastustaja 03.07.2023 kirjas ei ole esitatud ühtegi põhjendust selle kohta, et vaiet ei ole võimalik lahendada juhul, kui see on esitatud eesti keeles, või et vastustajal endal ei ole võimalik seda tõlkida. Seejuures on kaebaja esitanud oma seisukohad finantskorrektsiooni otsuse eelnõu osas samuti eesti keeles ja nendega on vastustaja otsuse tegemisel arvestanud. Ka EL õigus (vt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 art 7) näeb ette võimaluse tõlkida eesti keeles esitatud dokumendid konkreetse programmi töökeelde. Vastustaja ei ole vaide tagastamisel põhjendanud, miks ta sellist võimalust ei kasuta. Vaiet saab HMS § 79 lg 1 p 2 alusel tagastada üksnes sellise puuduse korral, mida ei ole vastustajal endal võimalik kõrvaldada. Kui STS2014–2020 § 58 ei võimalda esitada vaiet eesti keeles, on see säte vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 6, mille kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Seadusandja poolt sellise piirangu kehtestamine olukorras, kus EL õigus võimaldab programmi töökeelena kasutada mitut liidu ametlikku keelt, ei ole kooskõlas PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Õigus Eesti Vabariigis esitada ametlikke dokumente eesti keeles hõlmab ka juriidilisi isikuid, sh kohalikku omavalitsust. Kohalike omavalitsuste asjaajamise keeleks on eesti keel ja teistesse keeltesse juriidilist teksti sisaldavate dokumentide tõlkimine tähendab kaebaja jaoks lisakulutuste tegemist.
9.RTK palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud otsus on tehtud Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi 2014–2020 raames. Tegemist on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil elluviidava programmiga, mille tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi poolt. Seetõttu on programmi rakendamisse, sh vaiete läbivaatamisse aktiivselt kaasatud nii Eesti kui ka Läti ametiasutuste esindajad. Vastavalt programmi vaiete lahendamise korra (programmi käsiraamatu lisa 4)2 p-le 7 edastab korraldusasutus koostöös sekretariaadiga nõuetekohase vaide hinnangu andmiseks vaiete paneelile, mis korra p 8 kohaselt koosneb mh Eesti ja Läti esindajatest. Kuna programmi
3-23-1707 rakendamine hõlmab piiriülest suhtlust, on asjassepuutuvad riigid programmdokumendi3 tasandil kokku leppinud, et programmi ametlik keel on inglise keel, sh on ingliskeelsed ametlik kirjavahetus ja dokumendid (vt programmdokumendi p 2.8) ning ühtlasi on sätestatud vaiete lahendamise korra p-s 4, et vaie tuleb esitada inglise keeles. Samuti sõlmitakse RTK kui programmi korraldusasutuse ja projekti juhtpartneri vahel projektiga alustamisel toetusleping, milles reguleeritakse täpsemalt projekti elluviimisega seotud kohustused ja õigused. Projekti Est-Lat 181 “Valga-Valka kaksiklinna ühise puhkeala uuendamine ja arendamine“ osas on Valga Vallavalitsusega kui projekti juhtpartneriga 03.03.2021 sõlmitud toetusleping, mille art 1 kohaselt peab projekti elluviimine toimuma mh programmdokumendiga kooskõlas, art 14 p 3 kohaselt peab kogu ametlik suhtlus korraldusasutusega toimuma inglise keeles ja kirjalikult ning p 8 kohaselt toimub vaiete lahendamine vaiete lahendamise korra järgi. Seega ei saanud kaebajale olla üllatuslik, et inglise keel on programmi ametlik asjaajamiskeel ning ka vaie vaidlustatud otsuse peale tuleb esitada inglise keeles. Kuna vaide lahendamine toimub Läti Vabariigi esindajate kaasabil ning programmis on mitmes alusdokumendis nõutud ingliskeelset asjaajamist, ei saa kuidagi asuda seisukohale, et eestikeelse vaide esitamine ei takista asja lahendamist. HMS § 78 ei tohiks tõlgendada viisil, mille tulemusel peab haldusorgan tegema ebamõistlikke pingutusi või kandma täiendavaid kulutusi selleks, et vaide esitaja eest puudused ise kõrvaldada. Programmi rakendamisel on valik ingliskeelse asjaajamiskeele kasuks tehtud teadlikult, arvestades programmi eripära ja seda, et programmi rakendavate ametiasutuste tasandil on rakendamisega seotud kõikide kulude katteks kogu rakendusperioodi (2014–2020) peale ettenähtud piiratud eelarve (tehniline abi) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/20134 art 17 alusel 7% programmile eraldatud vahenditest, s.o 2 661 447 eurot. Ametliku suhtluse lausaline tõlkimine ja sellest tulenevate kulude kandmine seaks ohtu programmi rakendamise tervikuna. Lisaks ei saa vastustaja teha programmi asjaajamiskeele osas erandit vaid kaebajale, kuna sellisel juhul koheldaks teisi programmist toetust saanud isikuid ebavõrdselt. Kuigi ingliskeelse asjaajamisega tekivad eelduslikult partneritele kulud, pidid nad nende kulude tekkimisega programmist toetust taotledes arvestama. Isikul ei saa olla subjektiivset õigust toetuse andmise tingimuste teisiti kohaldamiseks selleks, et tingimuste täitmine oleks talle soodsam. Nõue esitada vaie programmis ingliskeelsena ei ole PS-ga vastuolus. PS-st ei tulene isikule absoluutset õigust nõuda asjaajamist üksnes eesti keeles. PS § 52 lg 3 sätestab, et võõrkeelte kasutamise riigiasutuses ning kohtueelses menetluses sätestab seadus. STS2014–2020 § 1 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse piiriülesele koostööprogrammile STS2014–2020 ja selle alusel antud õigusakte ning HMS-i kohaldatakse üksnes eelnimetatud õigusaktides reguleerimata küsimustes. Kuivõrd programmis kasutatava keele küsimus on programmdokumendis reguleeritud, ei kuulu HMS kohaldamisele ning programmi ametliku asjaajamiskeelena inglise keele sätestamine on õiguspärane. Isegi kui praegusel juhul kohalduks HMS, tuleks HMS § 20 lg 2 kohaselt juhinduda KeeleS-st. KeeleS § 13 kohaselt on välissuhtluse korral õigus kasutada mõlemale poolele sobivat keelt. Välissuhtluse mõistet seadus ei ava, kuid seda tuleks tõlgendada laiendavalt selliselt, et sellega on hõlmatud ka suhtlus, mida peetakse Eesti ametkondade vahendusel. Kuna Eesti-Läti programmi rakendamisse on kaasatud Läti Vabariigi esindajad, toimub programmi projektide rakendamisel välissuhtlus. Toetuslepingu sõlmimisel leppisid korraldusasutus ja juhtpartner kokku, et pooltele sobivaks keeleks on inglise keel. HMS § 20 lg-st 1 kõrvalekaldumine on lubatud KeeleS § 13 alusel.
Programme manual for priority 2. Clean and valued living environment. Implementation through direct award procedure. Kättesaadav https://old.estlat.eu/en/for-projects-2014-2020/guiding-documents#
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1299/2013, 17. detsember 2013 , erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil.
4(6)
3-23-1707
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Vastustaja esitas koos 20.09.2023 vastusega RTK ja Valga Vallavalitsuse vahel sõlmitud toetuslepingu. Vastustaja sõnul on selles täpsemalt reguleeritud ka projekti elluviimisega seotud kohustused ja õigused, sh koostööprogrammi ametlik suhtluskeel ja vaiete lahendamise kord, mistõttu ei saanud inglise keeles vaide esitamise kohustus kaebajale üllatus olla. Ringkonnakohus võtab esitatud dokumendi HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde, sest see omab asja lahendamisel tähtsust.
11.PS § 6 sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel. PS § 51 lg 1 näeb ette igaühe õiguse pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. PS § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Sama paragrahvi lg 3 järgi sätestab võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses seadus. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli KeeleS-s sätestatud korras. KeeleS § 8 lg 1 järgi on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutuses ning § 10 lg 1 järgi toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. KeeleS § 12 lg 1 näeb ette, et kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud KeeleS §-s 9 sätestatud juhul, s.t juhul, kui on õigus kasutada vähemusrahvuse keelt. KeeleS § 10 lg 3 kohaselt sätestatakse kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse keelekasutus asjakohaste seadustega.
12.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et eeltoodud sätetest tuleneb üldine eestikeelse haldusmenetluse nõue ning sellest erandi tegemine on võimalik üksnes seadusega. Ringkonnakohus ei jaga vastustaja seisukohta, et ingliskeelse vaide esitamise nõuet võimaldab KeeleS § 13. Nimetatud säte näeb riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse asutusele ning nende ametnikele ja töötajatele ette üksnes õiguse, mitte kohustuse kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul nimetatud sättest tuleneda üksnes võimalus kasutada välissuhtluses peale eesti keele ka muud keelt. KeeleS §-st 13 ei saa aga tuleneda kohustust kasutada eesti keele asemel muud keelt haldusmenetluses, mille raames piiratakse menetlusosalise õiguseid või pannakse talle kohustusi.
13.Nagu eespool märgitud, võib PS ja KeeleS kohaselt muu keele kasutuse riigiasutuses ja kohtueelses menetluses sätestada seadusega. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusest tulenevalt tuleb arvestada ka asjakohast EL õigust. Projektile Est-Lat 181 “Valga-Valka kaksiklinna ühise puhkeala uuendamine ja arendamine“ kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1303/20135, nr 1301/20136 ja nr 1299/2013, komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 481/20147 ning STS2014–2020 (vt vastustaja vastuse lisa, dtl 97). Nimetatud määrused ei reguleeri koostööprogrammi raames tehtud otsuste vaidlustamise korda ega keelekasutust. STS2014–2020 § 1 lg 2 sätestab, et selles seaduses ettenähtud menetlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006.
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 481/2014, 4. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta.
5(6)
3-23-1707 kohaldatakse STS2014–2020 ja selle alusel antud õigusakte, ETK (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 art-s 8 nimetatud programm, vt STS2014–2020 § 1 lg 1 p 2) ja ENI programmide puhul, mille korraldusasutus asub Eestis, ka seirekomisjoni otsusega kehtestatut, ning nendes reguleerimata küsimustes EL õigusakte ja HMS-i. STS2014–2020 § 54 lg 6 kohaselt võetakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel aluseks ETK programmis kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord. STS2014–2020 § 58 kohaselt on taotlejal ja toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva teabega ning õiguste rikkumise korral esitada vaie vastavalt ETK programmis kokkulepitud korrale; esitatud vaie lahendatakse ETK programmis kokkulepitud korras. Seega ei näe ka STS2014– 2020 selgesõnaliselt ette muu keele kasutamist asjassepuutuvates menetlustes. Samas näeb EL õigus ette võimaluse suhelda EL ametiasutustega kõikides liidu ametlikes keeltes, sh eesti keeles (vt nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, art 2). Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et üldisest eestikeelse asjaajamise ja haldusmenetluse nõudest ei saanud erandit kehtestada programmdokumendiga. PS ja KeeleS sellist võimalust ette ei näe. Järelikult kohaldub kõnealusele vaidemenetlusele HMS-s sätestatud üldine eestikeelse haldusmenetluse nõue.
14.Arvestades eeltoodut, võis kaebaja esitada RTK-le vaide eesti keeles. Seega tagastas vastustaja vaide põhjusel, et see ei ole esitatud inglise keeles, õigusvastaselt. Kuna vastustaja tagastas kaebaja vaide õigusvastaselt, on kaebaja HKMS § 47 lg 1 tähenduses kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Järelikult ei olnud kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspärane ja selles osas tuleb halduskohtu määrus tühistada. Kuna kaebuse menetlusse võtmisel tuleb halduskohtul kontrollida mitmete eelduste täidetust ja teha erinevaid toiminguid (vt HKMS §-d 120 ja 121), ei saa ringkonnakohus otsustada ise kaebuse menetlusse võtmist. Seetõttu tuleb asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Kaebuse lubatavus eeldab sellelt ka riigilõivu tasumist (HKMS § 104 lg 2) ning menetluskulude jaotus ja väljamõistmise ulatus otsustatakse menetlust lõpetavas lahendis (HKMS § 109 lg 2). Seega tuleb praegusel juhul tühistada halduskohtu määrus ka riigilõivu tagastamist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas.
15.Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 17.08.2023 määruse. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
16.Kaebaja on taotlenud määruskaebuses selle menetlemisega seotud kulude vastustaja kanda jätmist. Kuna kohus otsustab menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja praegune määrus ei lõpeta haldusasja menetlust, ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.