X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.05.2023 otsuse nr 12211070092-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X. (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx.xx.xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 7. septembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
2.Kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulu ning menetlusabi andmisega seotud kulud jäävad riigi kanda. Muud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
3.Tõlkida kaebajale kohtuotsuse resolutsioon ning põhjenduste punktid 9–27 vene keelde.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg ning Eestisse saabumise aeg ja otsuses märgitud noorteorganisatsiooni Xxxxxx Xxxxxxx ja Xxxx Xxxxxxx nimetus tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.11.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus
kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X. X. saabus viisa alusel ja töötamise eesmärgil Eestisse xx.xx.xxxx. Viimane X. X.ile antud viisa kehtis kuni 07.12.2022. Kuu aega enne viisa kehtivuse lõppu, st 07.11.2022, esitas X. X. taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Taotluse kohaselt vajab ta kaitset, kuna kardab sattuda poliitiliste vaadete tõttu Venemaal vangi. Venemaal elades nimetas ta Krimmi Urkaina alaks, ta on Putini vastane ja avaldanud sotsiaalmeedias toetust Ukrainale ning ta on osalenud Eestis olles Vene saatkonna juues Ukraina toetuseks toimunud meeleavaldusel.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) 04.05.2023 otsusega nr 12211070092-1 (edaspidi 04.05.2023 otsus) loeti X. X.i taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt põhjendamatuks ning see lükati tagasi (resolutsiooni punkt 1). Lisaks otsustas PPA 04.05.2023 otsuses teha X. X.ile (edaspidi ka taotleja) 10-päevase täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldada sissesõidukeeldu lahkumiskohustuse täitmisest 2-aastaks (resolutsiooni punkt 3). Otsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
2.1.Taotlejat ei ole alust pidada pagulaseks, kuna ta ei vasta VRKS § 4 lg 1 pagulase mõistele. Taotleja on küll olnud noorteorganisatsiooni, mis tegeleb Xxxxxxx keele- ja kultuuriteemalise tegevusega, liig, ent rahvusvahelise kaitse taotlust menetledes ei selgunud, et Venemaa ametivõimud oleks taotlejast kui Xxxxxxx kultuuri edendajast huvitatud. Seega on PPA hinnangul ebatõenäoline, et taotleja langeb Venemaale naastes võimuorganite tagakiusu ohvriks just seetõttu, et ta on olnud Xxxx Xxxxxxx organisatsiooni liige ja viljelenud seal Xxxxxxx kultuuri edendavaid tegevusi. Taotleja kirjeldas ka kokkupuuteid Venemaa ametivõimudega, mis samuti ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Esiteks kirjeldas taotleja 25.06.2017 intsidenti poes, kui talle kutsuti politsei, kuna taotleja ütles, et Krimm kuulub Ukrainale, misjärel talle tehti trahv ja määrati ööpäevane arest. Hilisemalt muutis kaebaja intsidendi toimumise aega ning märkis, et see leidis aset 2019. aasta mais. Teiseks kirjeldas taotleja osalemist 2021. aasta meeleavaldusel, millel ta kinni peeti ja millel osalemise eest teda trahviti. Kaebajal ei olnud kuni 2021. aastani esimese intsidendi järgselt probleeme ning ka 2021. aasta kinnipidamise järgselt ei koheldud kaebajat teiste kinnipeetutega võrreldes erinevalt. Eelduslikult karistati kaebajat 2021. aastal haldusrikkumise toimepanemise eest ning PPA ei usu, et kaks aastat tagasi saadud trahv taotleja igapäevaelu mõjutama hakkab. Samuti ei oota taotlejat Venemaale naastes kriminaalkaristus, kuna teda on meeleavaldusel osalemise eest karistatud vaid korra. Päritoluriigi infost nähtub, et isik peab olema selliseid rikkumise toime pannud 180 päeva jooksul korduvalt, et teda kriminaalkorras vastutusele võtta. Eelnevast tulenevalt ei ole taotleja profiil selline, mis tekitaks Vene ametivõimudes huvi. Taotleja on küll Venemaal elades oma poliitilist meelsust avaldanud ning Navalnõit toetavatel meeleavaldustel osalenud, kuid ta ei olnud prominentne poliitaktivist ega opositsioonipoliitik, kes oma tegevusega oleks vene ametivõimude huviorbiiti sattunud.
2 (11)
Ka taotleja tegevus Eestis ei anna alust lugeda teda pagulaseks. Vaidlust ei ole, et Eestis elades on kaebaja osalenud ühel miitingul Venemaa Suursaatkonna ees ning lisaks jaganud VKontakte keskkonnas postitust, millel on kujutatud Ukraina lipu värvides Eesti postmark kirjaga „Slava Ukraini“. Muid postitusi taotleja teinud ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et selle postituse järgselt sai taotleja ähvardavaid kirju, kuid neid tegid teised sotsiaalmeediat kasutavad isikud, mitte ametivõimud. 2022. aasta märtsi keskel teatas ema taotlejale, et kaks võõrast inimest käis taotlejat kodus otsimas, misjärel palus ema margi postituse kustutada ning taotleja tegi seda. Teada ei ole, kes taotlejat otsimas käisid. Seoses saatkonna ees meeleavaldusel osalemisega, siis oli tegemist esimese sõjavastase meeleavaldusega, kus osales sadu inimesi ning taotleja ei jäänud sellest tehtud fotodele või videotele. Samuti ei ole usutav, et mõni saatkonna töötaja taotleja rahvamassist tuvastas ning sel põhjusel mindi teda koju otsima. Taotleja puhul ei ole tegemist pikaajalise ja pidevalt pildis oleva võimukriitiku, opositsionääri, meeleavaldaja või suunamudijaga, kelle tegevus kuidagi vene võimudele ette jääks. Ta on tavakodanik, kes tegi sõja alguses ühe postituse ning selle põhjal, kuidas ta varasemalt oma meelsust sotsiaalmeedias avaldanud on, võib järeldada, et tulevikus jääb tema käitumine selles osas samalaadseks. Sellest tulenevalt on PPA hinnangul ebatõenäoline, et Venemaa riigivõim soovib taotlejat kohelda viisil, mis võiks küündida tagakiusuni.
2.2.Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset (VRKS § 4 lg 3). Venemaal ei toimu sellist relvakonflikti, mille tõttu võiks kaebaja elu seal ohus olla. Puudub teave, et tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on taotlenud Euroopas varjupaika.
2.3.Põhjendatud on teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus, kuna taotleja tegi rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ega takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Samuti nõustus taotleja vabatahtlikult Eestist lahkuma. Taotleja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada isikule lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel. Taotleja on viibinud Eestis töötamise eesmärgil ning siin elavad taotleja kolmanda astme sugulased. Vara taotlejal Eestis ei ole. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole PPA arvates selliseid põhjuseid, mis välistaks taotleja lahkumise. Taotleja sihtriigiks on põhjendatud määrata Venemaa ning PPA-le teadaoleva info alusel ei ole taotleja väljasaatmine vastuolus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-s 171 nimetatud põhimõtetega.
2.4.Taotlejale on põhjendatud kehtestada 2-aastane sissesõidukeeld, kuna tal puuduvad Eestis majanduslikud huvid, mis võiks saada sissesõidukeelu kohaldamisel riivatud. Samuti puuduvad taotlejal lähemad sidemed Eestis ja Schengeni viisaruumiga, ehkki Eestis elavad tema kolmanda astme nõod ema poolt. Kaheaastane sissesõidukeeld on korrelatsioonis ka selle ajavahemikuga, mil taotleja Eestist eemal oli, kuna enne 2021. aastal Eestisse tulemist, käis ta viimati Eestis 2019. aastal.
3.X. X. (edaspidi kaebaja) esitas 06.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA (edaspidi ka vastustaja) 04.05.2023 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
3 (11)
4.1.Otsus on põhjendamatu ja tuleb tühistada. Vastustaja jättis rakendamata uurimispõhimõtte ning arvestamata kaebaja ütlused ja selgitused. Sel põhjusel on vastustaja teinud ka vale järelduse, et kaebajal puudub isiklikest asjaoludest tulenev põhjus Venemaa riigivõimu ja sellega seotud isikuid karta.
4.2.Kaebaja selgitas menetluses PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse põhjuseid ning PPA leitu, et võimuorganid ei ole kaebajast huvitatud, ei ole põhjendatud ning on ennatlik. Kaebaja selgitas enda tegevus Xxxx Xxxxxxx liikmena, samuti 2017. aasta vahejuhtumit poes ning selle järgset arreteerimist ja 2021. aastal Navalnõi meeleavaldusele osalemist ja sellele järgnevat arreteerimist. Seega on võimudele teada, et kaebaja on opositsiooniliste vaadetega ning see asjaolu võib kaebaja saatust mõjutada. Lisaks ei pea praegusel ajal olema prominentne isik, et võimuorganite huviorbiiti sattuda.
4.3.Oluline on kaebaja osalemine 24.02.2022 Vene saatkonna ees toimunud miitingul Ukraina toetuseks ning asjaolu, et ta jagas VKontakte-s vastavat postitust. Pärast seda, 2022 märtskuus teavitas kaebaja ema ema, et kaks võõrast inimest käisid taotlejat tema Tveris asuvas kodus otsimas, misjärel kaebaja eemaldas enda postituse. Samuti käidi taotlejat kodus otsimas 2022 oktoobris. See näitab, et kaebaja vastu tuntakse huvi.
4.4.Vastustaja märgib otsuses, et sõja tõttu on inimeste digitaalne jälgimine hoogustunud, mis võimaldab inimesi poliitiliselt represseerida ning tegeletakse selle võimekuse arendamisega. Arusaamatuks jääb vastustaja leitu, et 19.03.2023 postituse juurde tegid ähvardavaid kommentaare teised kasutajad, mitte ametivõimud. Kaebajale jääb arusaamatuks, millel selline järeldus põhineb.
4.5.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei saa arvestada ainult asjaoluga, et kuna pärast 2022 aasta märtsis tehtud postitust ei ole kaebaja sõjateemalisi postitusi sotsiaalmeedias teinud, siis ei ole usutav, et Venemaa ametivõimud teda endale ohtlikuks peavad. Kaebaja leiab, et kuna teda on kodus korduvalt otsimas käidud, siis on võimudel temaga siiski mingid plaanid.
4.6.Kaebaja on menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud tema suhtes potentsiaalselt toimepandavat tagakiusu seoses tema Venemaale saatmisega. Vastustaja ei ole enda otsustes toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses.
4.7.Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Otsuses märgitu, et kaebaja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjusi, mis võiksid mõjutada kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist, ei oma käesoleval juhul tähendust. Samuti ei ole vastustaja enda väiteid tõendanud. Erinevalt vastustaja hinnangust leiab kaebaja, et tema väljasaatmine Venemaale on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Kaebajat ootab Venemaal potentsiaalselt tagakius ning oht tervisele ja elule, mis kvalifitseerub VSS § 171 sätestatu alla. Kaebaja hinnangul on elukeskkond Eestis temale turvaline ning tema väljasaatmine käesolevast elukeskkonnast ei ole põhjendatud, seda enam, et siin elavad mitmed kaebaja sugulased, keda ta varasemalt tihti külastanud on.
4.8.Sissesõidukeelu kehtestamine on põhjendamatu ning see tugineb arusaamatutele põhjusele. Kaebajal elavad Eestis sugulased, kes on Eesti kodanikud ja keda kaebaja on varasemalt tihti külastanud. Juba antud asjaolu on põhjuseks sissesõidukeelu määramata jätmiseks. Samuti ei saa olla sissesõidukeelu määramiseks asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve. Seda seisukohta ei ole vastustaja ka motiveerinud. Erinevalt vastustajast leiab kaebaja, et tema puhul
4 (11)
esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu, ta ei ole ohusta Eesti julgeolekut ega ole ohuks avalikule korrale.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et PPA on jõudnud kaebaja ütluste vale tõlgendamise ja enda subjektiivse arvamuse tõttu valede järeldusteni. Vastustaja jääb PPA 04.05.2023 otsuse seisukohtade ning järelduste juurde. Vastustaja on seisukohal, et PPA otsus on põhjendatud ning kaebaja ei ole esitanud PPA otsuses tehtud järeldusi ümberlükkavaid tõendeid või asjaolusid.
5.2.Kaebaja etteheited PPA 04.05.2023 otsuse suhtes taanduvad sellele, et kaebaja ei ole nõus PPA tehtud järeldustega. PPA selgitab organisatsiooni Xxxx Xxxxxxxxx seonduvalt otsuse põhjalikult ning asjaolu, et 2015. aasta lõpus otsustasid organisatsiooni juhatuse liikmed organisatsiooni sulgeda ning sama otsusega avada probleemideta sarnase nimega teise organisatsiooni näitab, et organisatsiooni põhitegevus on Venemaa ametivõimudele sobiv. Vastasel juhul ei oleks usutav, et välisagendiks kuulutatud organisatsiooni juhatuse liikmed saavad takistusteta asutada sama nime ja tegevusalaga uue organisatsiooni. Kaebaja seisukoht, et PPA leitu organisatsiooni liikmete karistamise või muude sanktsioonide puudumise kohta ei ole ammendav, ei ole kaebaja poolt põhjendatud.
5.3.PPA analüüsib otsuses ka kaebaja kokkupuuteid Venemaa ametivõimudega ning jääb arusaamatuks, miks kaebaja PPA seisukohti põhjendamatuks peab. Tähelepanu väärib 04.05.2023 otsuse lk-l 11 välja toodud kahtlustäratava asjaolu kaebajaga kaupluses toimunud intsidendi toimumise aja osas. 21.12.2022 toimunud vestlusel kaebaja selgitas, et intsident leidis aset 25.06.2017. Vestluse protokollist ei nähtu, kuid vestluse helisalvestisest2 selgub, et kaebaja oskas intsidendi toimumise täpset kuupäeva nimetada põhjusel, et tal on olemas kirjavahetus suhtlusrakenduses, kus ta on vestluskaaslasele edastanud foto politseijaoskonnast. Sama kuupäev nähtub ka kaebaja esitatud kuvatõmmiselt. Eeltoodust jääb selgusetuks, kuidas kaebaja sai hiljem väita, et ärevuse tõttu eksis kuupäevadega ning tegelikult leidis intsident aset 2019. aasta mais. Juhul, kui intsident oleks leidnud aset 2019. aastal, ei oleks kaebajal olnud võimalik kellelegi suhtlusrakenduses intsidendi kohta kirjutada 2017. aastal.
5.4.Kaebaja osalemist 24.02.2022 Venemaa saatkonna ees toimunud miitingul ning sotsiaalmeedias avaldatud postitust ja sellest tulenevat väidetavat ametivõimude huvi on analüüsitud PPA 04.05.2023 otsuse lk-del 7–10 ning vastustaja jääb selle juurde, et pole teada kes kaebajat Venemaal otsimas käisid ning miks pidi kaebajat Venemaal otsitama, kui eeldatavasti peaksid ametivõimud teadma, et kaebaja asub Eestis.
5.5.Mis puudutab ähvardavaid sõnumeid, siis tuleb möönda, et lõplikult kindlaks teha, kas ründava kommentaari või sõnumi edastas ametivõimude esindaja või tavakodanik, ei pruugi olla võimalik. Küll ei ole eluliselt usutav, et ametivõimude esindajad asuksid kaebajale taolise ebatsensuurse sisuga sõnumeid saatma, kui tänapäeval Venemaal kehtivad seadused (nn valeinfo levitamise ja sõjaväe diskrediteerimise kohta) võimaldavad ametivõimudele laia tõlgendusruumi, ehk sisuliselt on ametivõimudel kaebaja hirmutamiseks ning karistamiseks olemas palju sobivamad meetodid kui pelgalt ebatsensuurse sisuga sõnumite saatmine. On eluliselt usutavam, et taoline tegevus ei ole riigivõimu poolne tagakius, vaid internetikeskkondades erinevat meelsust omavate tavakodanike agressiivsed reaktsioonid.
5 (11)
5.6.Lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kehtestamine on samuti õiguspärane ning vastustaja jääb otsuses toodu juurde. Kaebaja seisukoht, et kaebajat ootab Venemaal tagakius ning oht tervisele ja elule, on kaebaja meelevaldne seisukoht. PPA on oma 04.05.2023 otsuses jõudnud järeldusele, et kaebaja profiil ei ole selline, mis võiks pakkuda huvi Venemaa ametivõimudele. Kaebaja seisukoht, et kaebaja puhul esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu (kaebaja ei ole ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut, ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda) on eeldatavasti eksitus. VSS § 31 ei sätesta sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid. Sissesõidukeelu kohaldamist välistavad asjaolud on loetletud VSS §-s 30 ning kaebaja ei kuulu ühegi eelnimetatud sättes loetletud asjaolu alla. Asjaolu, et kaebaja ei ole rikkunud avalikku korda, ei saa olla aluseks kaebajale sissesõidukeelu mittekohaldamiseks. Igalt Eesti Vabariigi territooriumil viibivalt isikult eeldatakse Eestis kehtivate õigusnormide järgimist ja austamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei esine asjaolusid, mis vaatamata kaitse vajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustada.
6.1.VRKS § 4 lg-st 1 tulenevalt on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu.
6.2.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu.
7.Tagakiusamise ja tõsise ohu tuvastamise alused on toodud VRKS §-s 19. Tagakiusamisena võib käsitada mh füüsilist või vaimset vägivalda; diskrimineerivaid seadusandlikke, täidesaatva või kohtuvõimu meetmeid ja nende rakendamist; diskrimineerivat süüdimõistmist või ebaproportsionaalset süüdimõistmist või karistuse kehtestamist; samuti ligipääsu puudumist õiguskaitsele, mis peab kättesaadavuse korral olema tõhus ja püsiv (VRKS § 19 lg 6). Tõsise ohuna aga käsitatakse muu hulgas olukordi, kus isikule võib päritoluriiki naastes saada osaks nt surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamine, konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumine või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamine rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (VRKS § 4 lg 3).
8.Nii VRKS § 19 lg-s 2 sätestatud tagakiusu viisid kui ka VRKS § 4 lg-s 3 kehtestatud tõsise ohu liigid ei ole esitatud ammendavalt. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C465/07, punkt 31, jt). Sama seisukoht kohaldub ka võimaliku tagakiusu hindamisel. Seejuures tuleb tähele panna, et tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii kõrge, et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema väljaspool mõistlikku kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub. Minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida tulevikus aset leida võivaid
6 (11)
sündmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma päritoluriiki. Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka ja/või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks (direktiivi 2011/951 art 4 – faktide ja asjaolude hindamine).
9.Kohus nõustub PPA 04.05.2023 otsuse2 põhjendustega, et kaebaja haldusmenetluses välja toodud asjaolud ei anna alust pidada teda pagulaseks või täiendava kaitse saajaks ning kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 ei pea kohus vajalikuks PPA otsuse põhjendusi siinkohal korrata. Kohus nõustub PPA-ga, et sisuliselt on kaebuse vastuväited suunatud PPA järeldustega mittenõustumisele, esitamata seejuures ühtegi adekvaatset viidet päritoluriigi infole, mis võiks PPA otsuses välja toodud järeldusi muuta. Ehkki kohus peab usutavaks, et kaebaja ei soovi Venemaale naasta, siis ei ole see aluseks isiku tunnustamiseks rahvusvahelise kaitse saajana. Pagulasseisundi hindamine
10.Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei lahkunud Venemaalt tagakiusu tõttu, vaid soovist teha Eestis tööd3. Ehkki kaebaja toob kaebuses välja erinevaid fragmente PPA 04.05.2023 otsusest ning seab need kahtluse alla, siis ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit või päritoluriigi infot selle kohta, mis tema kahtlusi kuidagi kinnitaks.
11.Nt märgib kaebaja kaebuses, et PPA toob otsuses välja, et Xxxx Xxxxxxx tegeles kultuurilise mitte poliitilise tegevusega, mistõttu ei saa sellest järeldada, et see Venemaa võimusele sobis. PPA on otsuse punkti 5.4. alapunktis „Organisatsiooni Xxxx Xxxxxxx liikmesus ja sellest tulenev tagakiusu võimalikkus“ väga põhjalikult analüüsinud haldusmenetluses kaebaja esitatud väiteid ning päritoluriigi infot noorteorganisatsioonide Xxxxxx Xxxxxxx ja Xxxx Xxxxxxx osas ja möönnud, et viidatud organisatsioonide liikmeid ei kiusata Venemaal taga ning seda kinnitab ka tõik, et pärast organisatsiooni kuulutamist välisagendiks lubati organisatsiooni juhtidel asutada sama nimega uus organisatsioon. Ka kaebaja ise ei ole haldusmenetluses või kohtumenetluses väitnud, et teda oleks noorteorganisatsiooni liikmelisuse tõttu taga kiusatud. Sel põhjusel nõustub kohus PPA järeldusega, et on ebatõenäoline, et kaebaja langeks Venemaale naastes võimuorganiste tagakiusu ohvriks seetõttu, et ta on olnud Xxxx Xxxxxxx organisatsiooni liige ja viljelenud seal Xxxxxxx kultuuri edendavaid tegevusi.
12.Seoses kaebaja poliitilise meelsuse avaldamisega ning sellele järgneva võimaliku tagakiusuga Venemaal on PPA samuti põhjendatult leidnud, et sel põhjusel tagakiusu ei saa pidada tõenäoliseks (04.05.2023 otsuse punkti 5.4 alapunktid „Taotleja poliitiliste meelsust väljendav tegevus Venemaal“, „Taotleja poliitilist meelsust väljendav tegevus Eestis“). Esmalt märgib kohus, et kaebaja tegevus Venemaal oma meelsuse väljendamisel ei olnud kuidagi sihipärane, vaid tegemist oli juhuslike olukordadega. Sama saab väita kaebaja tegevuse kohta ka Eestis.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule
06.06.2023 esitatud kaebuse lisa 3 PPA kaebuse vastuse lisa 1
7 (11)
13.Esimesel vestlusel kirjeldas kaebaja kahte intsidenti. Esiteks 25.06.2017 toimunud intsident poes, kus kassiir kutsus välja politsei, kuna kaebaja oli poes klientidele öelnud, et Krimm on Ukraina.3 Hiljem väitis kaebaja, et intsident leidis aset 2019. aasta mais4. Kohus küsis kaebajalt selle kohta ka kohtuistungil ning siis kinnitas kaebaja samuti, et intsident leidis aset 2019. aastal5. Kohus ei pea kaebaja väiteid seoses selle intsidendiga usaldusväärseks ning seda eeskätt põhjusel, et kui haldusmenetluses eksis kaebaja esmalt kuupäevades ning põhjendas seda lihtsalt sellega, et tundis esimesel vestlusel ärevust, siis kohtumenetluses selgitas kaebaja, et nii 2017. aastal kui ka 2019. aastal peeti teda mõlemal korral kinni sel põhjusel, et ta ütles, et Krimm on Ukraina osa. 2017. aastal toimus intsident baaris ning 2019. aastal toimus intsident poes. Seega on kaebaja asunud kohtumenetluses oma meelsuse väljendamisega seotud asjaolusid võimendama. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kui 26.04.2023 vestlusel otsustab kaebaja oma varasemaid ütlusi parandada, et sellisel juhul ei meenu kaebajale, et 2017. aasta ja 2019. aasta intsident oli kaks erinevat juhtumit. Pigem peab kohus usutavaks, et kaebaja võidi 2017. aastal baarikakluse pärast kinni pidada, aga suure tõenäosusega ei olnud kinnipidamine seotud sellega, et kaebaja oleks väitnud, et Krimm on osa Ukrainast. Kuna kaebaja on selle intsidendi osas oma ütluste usaldusväärsuse minetanud, siis ei pea kohus usutavaks ka seda, et kaebajal oli 2019. aastal intsident seoses sellega, et ta poes ütles, et Krimm on Ukraina osa. Ühtegi tõendit kaebaja selle intsidendiga seonduvalt esitanud ei ole, ehkki kaebajal on sõber, kes töötab politseis ning kes vajadusel oleks saanud ka tõendid hankida6. Vaatamata sellele, et kaebaja väidetavalt pöördus politseinikust sõbra poole tõendite saamiseks, siis sõber tõendeid ei edastanud, vaid edastas 2022. aasta novembri ja 2023. aasta jaanuari kutsed7. Seega oleks kaebajal olnud võimalik oma väiteid tõendada, kuid kaebaja seda ei teinud.
14.Teine intsident, mida kaebaja PPA-le ja kohtule kirjeldas oli osalemine 2021. aastal Navalnõi meeleavaldusel. Kohtu hinnangul saab kaebaja ütlustest järeldada, et tegemist oli juhusliku osalemisega. Kaebaja nimelt kirjeldas PPA-le, et oli sel päeval tööl toidukullerina ning pidi minema toidule järele. Teel olid OMONi väed, kes lõid kaebaja rattalt maha, kuna läbipääsu ei ole ning minna tuleb ringiga. Kuna kaebaja ei pääsenud tellimust vastu võtma, siis lõpetas ta tööpäeva ja läks miitingule, kus ta kinni peeti ja määrati trahv8.
15.Kohtu hinnangul ei saa kaebajale enne Eestisse lahkumist osaks saanud arreteerimisi ja määratud trahve pidada sellisteks, et need ületaksid raskuselt ja korduvuselt lävendit, mida saab käsitada poliitilistest veendumustest tingitud tagakiusuna VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Lisaks tuleb tähele panna, et kaebaja tegevus oma meelsuse avaldamisel ei ole olnud süstemaatiline ega ka pidev ning võttes aluseks kaebaja tegevuse poliitilise meelsuse avaldamisel, siis ei saa poliitilise meelsuse avaldamist pidada kaebaja jaoks oluliseks. Ehkki ka Eestis olles osales kaebaja ühel PPA kaebuse vastuse lisa 27, küsimuse 6 vastus, kus kaebaja selgitas: „Siis oli mul poes intsident – ma kuulsin kaupluse külastajate käest, et Krimm on Venemaa, mille peale ma ütlesin, et Krimm on Ukraina. Pärast seda kutsus kassiir välja politsei ja mind pandi aresti ööpäevaks. Mulle taheti määrata paragrahvi presidendi solvamise eest, kuid mingitel põhjustel ei saadud seda teha. Ma maksin trahvi 1000 rubla. See oli 25.06.2017.“.
PPA kaebuse vastuse lisa 29, küsimuse 9 vastus, kus kaebaja selgitas: „Üks hetk, ma eksisin eelmine kord kuupäevaga ärevuse tõttu, see oli 2019. aastal, mais. Ja siis ma püüdsin uut tööd hakata otsima pärast vallandamist. Kõigepealt müügijuhina ja ma ei saanud seda tööd, kuna tööle kandideerides peab täitma ankeedi ja sinna lõppu kirjutan, et annan loa oma andmeid kontrollida. Ja kui avastatakse, et mind on karistatud, trahvitud sellistel poliitilistel motiividel, siis ma tööd ei saa. Ja ma ei saanud tööd ei müügijuhina ja lihtsalt tavalise müüjana. Ja lõpuks pidin hakkama tööle toidukullerina Yandex-Jedas.“.
Kohtuistungi helisalvestis istungi algusest alates 01:19:13
Kohtuistungi helisalvestis istungi algusest alates 00:22:45–00:28:57
PPA kaebuse vastuse lisa 67
PPA kaebuse vastuse lisa 29 küsimuse 10 vastus ja lisa 27 küsimuse 6 vastus
8 (11)
meeleavaldusel, kuid pärast 24.02.2022 on meeleavaldusi toimunud korduvalt. Lisaks on kaebaja teinud mõne üksiku juhusliku postituse, mille ta ema palvel eemaldas. Kohus ei pea tõenäoliseks, et sellise üksiku juhusliku postituse tõttu oleks kaebaja juba sattunud või võiks sattuda Venemaale tagasipöördumise korral oma poliitilise meelsuse tõttu Venemaa riigivõimu huviorbiiti. Ehkki Venemaal elavad inimesed on mõjutatud kohalikust propagandast ning sellest, mida võimumeelne meedia neile räägib, siis ei saa olla vaidlust, et ka täna on Venemaal palju inimesi, kes poliitilist olukorda ja Ukraina sõda ei tolereeri ning kes on olemasoleva võimuga opositsioonis. Ka on Venemaal inimesi, kes samuti postitavad võimuvastaseid sõnumeid sotsiaalmeedias, kuid päritoluriigi info alusel ei saa pidada tõenäoliseks, et mõne üksiku postituse alusel võiks kaebajat hakata süsteemselt taga kiusama. Ehkki õige on, et pärast laiaulatusliku agressioonisõja algust on Venemaal õigusakte muudetud ning selle tulemusel võiks kriminaalkorras karistada iga isikut, kes ei poolda Ukraina sõda ning Venemaa tänast võimuladvikut ja poliitikat, siis tuleb hinnata seda, milline on tõenäosus, et kaebajat võidaks karistada. Kohus nõustub PPA-ga, et selline tõenäosus on niivõrd väike, et seda võib pidada hüpoteetiliseks. Nii nagu ei anna hüpoteetiline oht alust tunnustada kaebajat pagulasena nii ei piisa pagulasena kvalifitseerumiseks sellest, et kaebajal on Venemaa riigivõimuse suhtes kriitilised seisukohad.
16.Kohtu järeldusi ei muuda ka asjaolu, et väidetavalt käisid mingid inimesed kaebajat otsimas. Esiteks ei ole teada, kes kaebajat otsimas käisid ning samuti ei ole teada, mis põhjusel kaebajat otsiti. Seega ei saa teha sellest järeldust, et Venemaale naastes võiks kaebaja tagakiusu alla langeda.
17.Pärast otsuse tegemist kuid enne selle tõlke kättetoimetamist kaebajale esitas kaebaja PPAle 13.05.2023 WhatsApp vestluse väljavõtte ning Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumi Tveri linna osakonna kutsed kaebaja nimele. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades nende esitamise aega ning PPA kohtule esitatud vastuses toodud vastuolusid, siis on nende dokumentide usaldusväärsus madal ning kutsete autentsuses on alust kahelda. Ent isegi kui pidada neid autentseteks, siis ei saa nendest kutsetest enestest järeldada, et tegemist oleks tagakiusuga VRKS § 19 lg-te 1 ja 2 tähenduses.
18.Kokkuvõttes on õige PPA seisukoht, et kaebaja poliitiline meelsus, mida ta pole võimudele nähtavalt väljendanud ning mida pole alust pidada tema jaoks fundamentaalselt oluliseks, ei tekita praegusel juhul reaalset ohtu tagakiusuks. Genfi konventsioon ei ole mõeldud tagama päritoluriigist pagemise võimalust ja pelgupaika inimestele, kellele oma päritoluriigi poliitiline režiim ja/või riigi agressioon naaberriigi vastu on vastuvõetamatu, kui see ei tekita reaalset ohtu selle inimese elule ja tervisele või riku rängalt ja/või korduvalt põhilisi inimõigusi. Selliste tagajärgede saabumine kaebaja profiili arvestades pole tõenäoline. Seega ei ole alust tunnustada kaebajat pagulasena. Täiendava kaitse seisundi hindamine
19.Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et kaebajat ei ole alust tunnustada täiendava kaitse saajana ning kohus ei pea selles osas vajalikuks 04.05.2023 otsuse põhjendusi korrata. Ehkki täna Venemaal aset leidev võib olla riigi kodanikele hirmutav, siis ei nähtu kohtule, et kaebaja naasmine kodumaale võiks talle kaasa tuua tõsise ohu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Seega ei ole täiendava kaitse andmine alternatiiv sellele, et kui isik pagulaseks ei kvalifitseeru, siis tuleks isikut tunnustada täiendava kaitse saajana. Täiendava kaitse instituut on
9 (11)
iseseisvaks rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ning selle eelduseks on tõsine oht päritoluriigis. Kohtule ei nähtu, et praegusel juhul esineks kaebaja suhtes tõsise ohu alused. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine
20.Kuna kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, on õiguspärane ka lahkumisettekirjutus (VSS § 72 lg-d 1, 11 ja 4). Nimelt tehakse lahkumisettekirjutus välismaalasele, kes viibib Eestis seadusliku aluseta või kelle seaduslik alus riigis viibimiseks lõppeb. Rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjeks on Eestis viibimiseks viibimisaluse puudumine ning riigisisese õiguse sätete järgi piisab sellest lahkumisettekirjutuse tegemiseks. VRKS § 25 lg 22 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuses või koos sellega tehakse välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Direktiivi 2008/115/EÜ art 5 kohaselt tuleb riigil võtta nõuetekohaselt arvesse isiku perekonnaelu ja tervislikku seisundit ning järgida mittetagasisaatmise põhimõtet. Olukord Venemaal pole selline, mis tooks kaasa väljasaatmise keelu VSS § 171 (mittetagasisaatmise põhimõte) järgi. Kaebaja ei ole toonud haldus- ega kohtumenetluses esile selliseid asjaolusid, mis välistanuks lahkumisettekirjutuse tegemise või millega PPA otsust tehes ei arvestanud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et PPA oleks hinnanud kaebaja sidemeid Eestiga valesti või jätnud mõne olulise asjaolu arvestamata. Asjaolu, et kaebaja soovib jääda Eestisse ei muuda lahkumisettekirjutust õigusvastaseks. Lahkumisettekirjutusega määratud lahkumistähtaja osas kaebaja kaebuses vastuväiteid esitanud ei ole.
21.Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA-l õigus üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (VSS § 74 lg 1). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3). Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje.
22.Seoses sissesõidukeelu kehtestamisega on kohtupraktikas selgitatud, et riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Sellest tulenevalt peab riigil olema võimalik piirata välismaalase riiki sisenemist ja kohaldada talle sissesõidukeeldu. Sisenemiskeelu kehtestamise eesmärk on anda riigisisestele tagasisaatmise meetmetele üleeuroopaline mõju. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. /.../ Põhjendatud on sissesõidukeelu kohaldamine heidutamaks isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama. Sissesõidukeelu määramise proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et riigist vabatahtliku lahkumise korral võib sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada (VSS § 32 lg 12) ning muude, isiku kasuks rääkivate, sh humaansete asjaolude korral, võib keelu kestust lühendada (VSS § 32 lg 1). Selleks tuleb esitada pädevale asutusele taotlus pärast lahkumiskohustuse täitmist. Seega pole 3 aastaks sissesõidukeelu kohaldamine tingimata lõplik, vaid selle kehtima jäämine sõltub asjaoludest ja kaebaja edaspidisest käitumisest (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188).
23.Sissesõidukeelu tähtaja määramine on kaalutlusotsus ning kaalutlused on iga juhtumi puhul erinevad. Sissesõidukeelu kehtestamine on vastustaja pädevuses ning kohus ei saa PPA eest otsustada, kas ja kui pikaks ajaks sissesõidukeeldu kohaldada (HKMS § 158 lg 3). Kohtu
10 (11)
pädevuses on üksnes kontrollida, kas vastustaja kaalutlusotsus on õiguspärane (HKMS § 158 lg 3). Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-16-2088, punkt 18).
24.Ehkki kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja pädevuses on seaduses sätestatud sissesõidukeelu lühendamine nullini, siis praegusel juhul ei ole ta esile toonud selliseid asjaolusid, millega PPA sissesõidukeelu kohaldamiseks ei oleks arvestanud. Kaebaja väljatoodud asjaolusid arvestades leidis PPA, et need annavad aluse lühendada sissesõidukeeldu 1 aasta võrra kahele aastale ning seejuures on PPA arvestanud ka kaebaja varasemat käitumismustrit Eesti külastamisel. Ei ole vaidlust, et kaebajal puuduvad kaitsmisväärsed sidemed ja huvid nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning asjaolu, et kaebaja on Eestis lühiajaliselt töötanud ning tal elavad Eestis kauged sugulased ei muuda seda. Sissesõidukeelu kestuse vähendamist ei tingi see, et kaebaja ei ohusta Eesti julgeolekut või et kaebaja on seadusekuulekas inimene. Vaidlustatud sissesõidukeeld on piisavalt põhjendatud. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, mille kohaselt kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitsele ning tema hirm tagakiusamise ees ei ole põhjendatud. Kokkuvõte
25.Kokkuvõtvalt on PPA otsus rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta nii menetluslikult kui sisuliselt õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi. Kaebajat ei ole alust tunnustada pagulase ega täiendava kaitse saajana. Samuti tegi PPA õiguspärase lahkumisettekirjutuse ja kohaldas õiguspäraselt sissesõidukeeldu, sh on 04.05.2023 otsus ka selles osas proportsionaalne ja PPA pole rikkunud kaalutlusõigust. Seetõttu pole põhjust sissesõidukeelu tühistamiseks. Kaebus jääb koguulatuses rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Ehkki kaebus jääb tervikuna rahuldamata, siis ei mõjuta see menetluskulude jaotust. Kaebaja sai menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tõlkekulude kandmiseks, kohustuseta need hiljem hüvitada. Lisaks oli kaebajale määratud riigi õigusabi korras esindaja. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad nii menetlusabi andmisega kui ka riigi õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda. Muud kaebaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja võimalikud kulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).
27.Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg ning Eestisse saabumise aeg ja noorteorganisatsioonide Xxxxxx Xxxxxxx ja Xxxx Xxxxxxx nimetused tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.