Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Placet Group OÜ Swedbank AS OÜ Aktiva Finants

49,18 697,16 2 688 5 345,01

Hermet

tema

kohustustest

XXXX ́i

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud XXXX ́i pankrot kuulutati välja 18.01.2016.a Harju Maakohtu kohtumäärusega, pankrotihalduriks nimetati Andres Hermet. Harju Maakohtu 13.06.2016.a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse kinnitada XXXX ́i (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuanne, määrata pankrotihaldurile tasu summas 1 822,41 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 52,02 eurot ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta

puuduvad). Hüpoteegid kinnistul puudusid. enampakkumisel alghinnaga 3 000 eurot.

Kinnistu

võõrandati

teisel

avalikul

Võlgnikule kuulus ka 1⁄2 suurune kaasomandi osa korteriomandist asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX). Tegemist oli 3-toalise korteriomandi kaasomandi 1⁄2 osaga. Hüpoteegid kinnisasjal puudusid. Kinnisasi võõrandati kolmandal avalikul enampakkumisel alghinnaga 2 560 eurot. Samuti kuulus võlgnikule hooneühistu „XXXX“ (registrikood XXXX) liikmelisus liikmemaksumääraga XXXX, mis annab õiguse kasutada garaažiboksi nr 52 aadressil XXXX. Nimetatud osalus on võõrandatud avalikul enampakkumisel hinnaga 200 eurot. Võõrandatud on ka pärandina saadud ühisomandi osa 1⁄2 suurusest osast (1⁄2 kaasomandist kuulub võlgniku isale ja teine 1⁄2 kaasomandist kuulub ühisosana võlgnikule, tema isale ja õele) korteriomandist asukohaga XXXX(registriosa nr XXXX). Tegemist oli kaasomandi osaga 2-toalise korteri ühisomandist. Kinnisasi võõrandati seitsmendal avalikul enampakkumisel alghinnaga 256 eurot. Pankrotimenetluse jooksul on võlgniku arveldusarvele laekunud töötasu ja muude toetuste näol kokku 7 526,10 eurot, millest on võlgniku kasutusse jäänud (ei kuulu arestimisele) kokku 1 647,33 eurot. Kokku moodustavad laekumised pankrotivarasse 7 903,74 eurot järgmiselt: • Pankrotivara müük (XXXX kinnistu) 3 000,00 • Pankrotivara müük (XXXXkorteriomand) 2 560,00 • Pankrotivara müük (hooneühistu „XXXX“ liikmelisus) 200,00 • Kohtutäitur Kaja Lilloja tagasimakse 240,41 • Pankrotivara müük (XXXX korteriomandi osa) 256,00 • Laekunud sissetulek (kuulub arestimisele) 1 647,33 Käesoleva lõpparuande esitamise seisuga puuduvad XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses müümata pankrotivara, veel saada olevad varad või nõudeõigused.

pea. Mingeid muid väljamakseid (k.a. võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis) haldur menetluses teinud ei ole. XXXX (pankrotis) pankrotivaras on seisuga 15.12.2016.a. rahalisi vahendeid kokku 2 186,89 eurot (pankrotihalduri tasu hüvitamiseks).

2,10

Võlausaldajate rahuldamata nõuete suurused on järgmised: Jrk. Võlausaldaja nimi nr.

Rahuldamata nõue eurodes 16,70 771,04 1 679,13 904,83 2 694,61 5 267,58 564,99 16,28 2 580,41 1 550,68 1 990,46 456,09 49,18 697,16 2 688 5 345,01

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Andres Hermet on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohtu hinnangul on XXXX ́i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas tema enda tahtlik käitumine, võlgnik on võtnud laene ning sõlminud lepinguid, kuid on jätnud täitmata enda lepingujärgsed kohustused. Võlgniku väited, et tema maksejõuetus on põhjustatud pettuse teel sõlmitud kiirlaenu- ja muudest lepingutest, on paljasõnalised. Võlgnik on lepingute sõlmimisest teadlik olnud ega ole teinud midagi selleks, et seda takistada. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest XXXX ́i (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur palub endale määrata tasuks 1 822,41 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 1 822,41 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le 2. Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 1 82,41 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur on palunud tema tasu kanda büroo arveldusarvele, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 52,02 eurot, mis moodustab käesoleva seisuga veel kinnitamata pankrotimenetluse kulud (panga teenustasud ja kinnisvaraportaali kuulutused). Kohus leiab, et aruandes näidatud XXXX ́i (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 52,02 eurot on põhjendatud ja need tuleb kinnitada. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXX (pankrotis) esitas 11.11.2015 Harju Maakohtule koos pankrotiavaldusega avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Haldur on esitanud kohtule võlausaldajate üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid selle kohta, et XXXX asub ise täitma oma usaldusisiku kohustusi. Haldur toetab võlgniku avaldust ise usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXXX ́i kohustustest vabastamise menetluse. Võttes arvesse võlausaldajate ja pankrotihalduri seisukohti, leiab kohus, et usaldusisiku määramine ei ole vajalik ning usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et XXXX ́i usaldusisik tuleb jätta määramata ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXXX ́ile (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.