Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

17.06.2022 määruses asus kohus seisukohale, et kohtul ei ole võimalik võtta seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta ning seetõttu pikendas J A kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani. Kohus lähtus kohustustest vabastamise aluspõhimõttest, mis sätestab, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada. Kohus juhtis määruses täiendavalt võlgniku tähelepanu asjaolule, et makseid tuleb teha vastavalt jaotuskavale ning kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt, kedagi võlausaldajatest eelistamata. Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruanded 23.02.2018, 13.01.2019, 25.01.2020, 7.01.2021, 26.01.2022, 11.01.2023 ning 12.01.2024. Võlgnik esitas taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks 29.02.2024.a. 23.01.2023 teavitas võlausaldaja AS xxx, et võlgnik on oma kohustuse täitnud. 02.05.2024 esitas seisukoha võlgniku taotlusele kohtutäitur xxx, kelle vastuse kohaselt pankrotimenetluses tunnustatud, kuid täitmata jäänud nõue 16,70 eurot on tasutud. Võlausaldajal ei ole vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. 07.05.2024 esitas seisukoha võlausaldaja xxx OÜ. Võlausaldaja on arvamusel, et võlgnik ei võtnud midagi ette selleks, et kustutada vähemalt pool oma võlgnevusest. xxx OÜ ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. 08.05.2024 esitas seisukoha xxx OÜ. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud ning võlgniku avaldus tuleks heaks kiita. 08.05.2024 esitas seisukoha võlgniku taotlusele Maksu- ja Tolliamet. Seisukoha kohaselt on võlgnevus tasutud ning võlausaldajal ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 13.05.2024 esitas seisukoha xxx AS, kes on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. 16.05.2024 esitas seisukoha xxx OÜ, kes palub jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks rahuldamata. 17.05.2024 seisukohas jätab võlausaldaja xxx OÜ asja kohtu otsustada. Võlausaldaja teavitab, et võlausaldajale on laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel kokku 1358,87 eurot. 21.05.2024 kohtule esitatud seisukohas jätab AS xxx kohtu otsustada, kas võlgnik vabastada kohustustest või mitte. 22.05.2024 esitas seisukoha xx OÜ, kes on nõus võlgniku taotlusega kohustustest vabastamise osas. 13.06.2024 toimunud istungil osales võlgnik, kes teavitas, et omab käesoleval ajal töökohta xxx AS-is ning on tutvunud kõikide võlausaldajate seisukohtadega. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 17.06.2022 määrusega pikendati J A kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani alates kohustustest vabastamise menetluse algusest. Kohustustest vabastamise menetlus algas 13.01.2017 ja seitsmeaastane periood sai läbi 13.01.2024. Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku ärakuulamine toimus 13.06.2024. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud igal aastal aruandeid, käinud tööl ning teinud võlausaldajatele regulaarselt väljamakseid. Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud, v.a osas, mis käsitleb väljamaksete tegemist vastavalt jaotuskavas sätestatud proportsioonidele. Võlgnik on enamuse kohustustest vabastamise menetluse perioodist töötanud ning teinud võlausaldajatele väljamakseid, sealjuures on osade võlausaldajate nõuded makstud ära täies ulatuses. Kohus möönab, et võlgnik ei ole järginud väljamakseid tehes jaotuskavas sätestatud proportsioone ning selle järgimise kohustust on võlgnikule varasemalt ka selgitatud. PankrS § 173 lõikest 5 tulenevalt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 ja § 132 lg 1). Võlgniku sissetulek on olnud igakuiselt 700-800 eurot. Käesolevas asjas nähtub, et võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele väljamakseid, mis kohtu

hinnangul näitavad võlgniku soovi tasuda oma võlga. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses lähtuvalt tema sissetulekutest. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19). Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.