Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 29. september 2023, Tallinn Haldusasja number
3-23-1082
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti 17.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/3055 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamise nõudes
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: Olga Väina-Kesler Vastustaja: Kaitseressursside Esindaja: Kerli Metsaste
Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 30. oktoobril 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Kaitseressursside Amet (edaspidi „KRA“) tegi 17.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/3055 (dtl. 6, edaspidi „vaidlusalune ettekirjutus“), millega kohustas kaebajat kui kutsealust ilmuma terviseseisundi hindamiseks 16.06.2023 kell 09:00 arstlikku komisjoni. Vaidlusaluses ettekirjutuses on
märgitud, et eelmisel korral, st. 31.03.2023 kaebaja arstlikku komisjoni ei ilmunud. Vaidlusalune ettekirjutus sisaldas hoiatust, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse 400 euro suurust sunniraha.
2.Kaebaja esitas 15.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlusaluse ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamise keelamist. Kaebaja selgitab, et eelmisel korral, st. 31.03.2023 ei saanud ta arstlikku komisjoni ilmuda haigestumise tõttu ning leiab, et KRA oleks enne ettekirjutuse tegemist pidanud kaebaja haigestumisega seotud asjaolud välja selgitama.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, selgitades esmalt, et vaidlusaluse ettekirjutuse täitmata jätmise eest ei ole sunniraha rakendatud, samas on see ettekirjutus kaebajale kätte toimetatud 20.04.2023 kaitseväeteenistuse veebis (dtl. 40) ning kaebaja ettekirjutuses näidatud ajal arstlikku komisjoni ei ilmunud. Vastustaja selgitab, et ka sel korral esitas kaebaja väljavõtte töövõimetuslehest (dtl. 39), mispeale nõudis vastustaja kaebajale 30.06.2023 saadetud kirjas nr 11-7.2/2023/3004 (dtl. 45), et viimane esitaks arsti poolt väljastatud tõendi, et kaebaja terviseseisund ei võimaldanud tal 16.06.2023 terviseseisundi hindamiseks arstlikku komisjoni ilmuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „HkMS“) § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
5.Esiteks on põhjendamatu kaebaja nõue keelata vaidlusaluse ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamine selle eest, et kaebaja ei ilmunud arstlikku komisjoni varasemal korral, st. 31.03.2023. Mitte ühestki poolte esitatud dokumendist ei nähtu, et vastustaja kavatseks rakendada mingisugust sunniraha 31.03.2023 arstlikku komisjoni ilmumise kohustuse rikkumise tõttu. Seega ei ole HkMS § 45 lõikes 1 sätestatud esimene eeldus (on põhjust arvata, et vastustaja teeb toimingu) täidetud ning ainuüksi seetõttu tuleb keelamisnõue rahuldamata jätta. Ühelgi juhul ei saaks 31.03.2023 arstlikku komisjoni kohustuse rikkumise tõttu sunniraha rakendada 17.04.2023 korralduse alusel.
6.Mis puudutab vaidlusaluses korralduses pandud kohustuse (st. kohustus ilmuda arstlikku komisjoni 16.06.2023) rikkumise korral sunniraha rakendamise keelamist, siis tuleneb eelviidatud HkMS § 45 lõikest 1, et sellise keelamiskaebuse rahuldamise eeldusena peab kohus saama tuvastada, et tulevikus tõenäoliselt antav haldusakt või tehtav toiming oleks kaebaja õigusi rikkuv ehk õigusvastane. Käesoleval juhul ka see eeldus täidetud ei ole, kuna ka kohtumenetluse käigus poolte poolt esile toodud asjaoludest ei nähtu, et sunniraha rakendamine KRA 17.04.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest oleks ilmselgelt kaebaja õigusi rikkuv. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi „ATSRS“) § 8 lõike 1 kohaselt on sunnivahendit (sh. sunniraha) lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ning ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Käesoleval juhul on KRA kaebajale teinud 17.04.2023 ettekirjutuse, mis sisaldas ka sunnirahahoiatust. Vaidlust ei ole selles, et eelnimetatud ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 20.04.2023. Tegemist on seega kehtiva ettekirjutusega. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud, st ta ei ilmunud arstlikku komisjoni ettekirjutuses märgitud ajal ehk 16.06.2023.
7.Vastustaja seletusest nähtub, et kaebaja esitas KRA-le töövõimetuslehe koopia, millelt nähtub, et kaebaja oli 15.-16.06.2023 arsti otsusel töövõimetuse tõttu tööst vabastatud. Vastustaja on kahtluse alla seadnud, kas kaebajal esines tegelikult mõni selline tervisehäda, mis takistas tal 16.06.2023 arstlikku komisjoni ilmumist. Seda, mis kaebaja tervisel viga oli, töövõimetuslehe väljavõttelt ei nähtu. Üksnes asjaolu, et kaebajale on väljastatud töövõimetusleht, ei saa kinnitada seda, et kaebajal esines terviseseisundist tingitud põhjus, mis objektiivselt takistas tal ilmumist KRA arstlikku komisjoni. Seega on vastustaja põhjendatult nõudnud, et kaebaja esitaks arstitõendi, millest nähtub, et kaebaja terviseseisund ei võimaldanud tal 16.06.2023 terviseseisundi hindamisel osaleda. Kaebaja ei ole selgitanud, kas ta on KRA-le sellise arstitõendi esitanud, ent igal juhul ei ole ta esitanud sellist tõendit kohtule. Seda, kas kaebajal tegelikult esines mõjuv põhjus vaidlusaluse ettekirjutuse täitmata jätmiseks, peab kõigepealt hindama KRA ning otsustama seejärel, kas ettekirjutuses märgitud sunniraha rakendamine on põhjendatud. Keelamiskaebuse rahuldamine oleks võimalik, kui oleks üheselt selge, et sunniraha õiguspärane rakendamine ei ole võimalik. Käesoleval juhul ei saa olemasoleva teabe ja tõendite pinnalt asuda seisukohale, et kaebajal oli 16.06.2023 arstlikku komisjoni ilmumata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mille tõttu oleks sunniraha rakendamine ilmselgelt lubamatu.
8.Vaidlusaluses ettekirjutuses õiguspärasuse ega seal nimetatud sunniraha rakendamise lubatavuse seisukohast ei ole seevastu mingisugust tähtsust sellel, kas kaebajal oli mõjuv põhjus arstlikku komisjoni ilmumata jätmiseks 31.03.2023. Vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasus ei sõltu sellest, mis põhjustel ei ilmunud kaebaja arstlikku komisjoni varasemal korral ehk 31.03.2023. Terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse panemine sunniraha hoiatust sisaldava ettekirjutusega on KVTS § 226 lg 1 punkti 3 kohaselt lubatav sõltumata sellest, kas kutsealusel oli varasemates kutsetes või ettekirjutustes määratud aegadel terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. Kohustava ettekirjutuse tegemine on lubatav, kui vähemalt ühel korral on kutsealusele saadetud kutse ning ta ei ole kutses näidatud ajal terviseseisundi hindamisele ilmunud, olenemata ilmumata jätmise põhjusest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja varasemas kutses määratud ajal arstlikku komisjoni ei ilmunud. Selles olukorras võis KRA määrata uue arstlikku komisjoni ilmumise aja ettekirjutusega. Samuti tuleneb KVTS § 226 lõikest 2, et sellise ettekirjutuse täitmata jätmisel võib KRA rakendada sunniraha, mis omakorda tähendab, et ettekirjutus võib sisaldada sunnirahahoiatust. Ettekirjutuse, nagu igasuguse haldusakti õiguslikult siduv osa on resolutsioon. Haldusakti põhjendustel eraldi õiguslikku tähendust ei ole. Vaidlusaluse ettekirjutuse resolutsiooniga on kaebajale pandud kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele 16.06.2023. Vaidlusaluse ettekirjutuse põhjendavas osas märgitu, et kaebaja ei ilmunud terviseseisundi hindamisele 31.03.2023, ei tekita, muuda ega lõpeta ühtki kaebaja õigust ega kohustust. Seega, isegi kui asuda seisukohale, et kaebajal oli 31.03.2023 arstlikku komisjoni ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus, ei muuda see õigusvastaseks vaidlusalust ettekirjutust ega välista sunniraha rakendamist juhul kui kaebaja on jätnud mõjuva põhjuseta ilmumata 16.06.2023 määratud terviseseisundi hindamisele.
9.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.