Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 28.09.2023, Tartu 3-21-1941 Paadermaa Sookalda OÜ ja Paadermaa Soo OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 07.12.2020. a otsuse nr 12-6/20/1092 tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas ning kohustamiseks anda uued haldusaktid Tartu Halduskohtu 30.09.2022. a otsus Paadermaa Sookalda OÜ ja Paadermaa Soo OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad/apellandid – Paadermaa Sookalda OÜ ja Paadermaa Soo OÜ, esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2022. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebajate apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 28.09.2023, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Paadermaa Sookalda OÜ taotles 2020. aastal puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust põldudele nr 406 ja 404-1 (kokku 77,30 ha). Kasvatatavateks põllukultuurideks olid porgand (põld nr 406, pindala 52,80 ha) ja lehtkapsas (põld nr 404-1, pindala 24,50 ha).
Paadermaa Soo OÜ taotles 2020. aastal puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust põldudele nr 402, 401 ja 401-1 (kokku 132,78 ha). Kasvatatavateks põllukultuurideks olid porgand (põld nr 402, pindala 50,62 ha) ja lehtkapsas (põllud nr 401 ja 401-1, pindalad vastavalt 37,22 ha ja 44,94 ha).
3.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) viis 05. ja 06.08.2020 taotlejate ettevõtetes läbi kohapealse kontrolli ja vormistas kontrollaruanded, mis edastati pärast kontrollimist muudetud põldude kontroll-lehtedega 14.10.2020 taotlejatele. PRIA hinnangul ei kasvatatud asjakohastel põldudel taotluses deklareeritud kultuure nõuetele vastavalt. Valdavalt kasvasid põldudel looduslikud rohundid, kultuurid paiknesid põldudel üksnes paiguti. Seega ei olnud põllud toetusõiguslikud (kood nr KKP44A).
4.Taotlejad esitasid PRIA-le vastuväited. PRIA vastas neile 26.11.2020. a kirjaga nr 12-1/20/11265-2 ja 11.12.2020. a kirjaga nr 12-1/20/11265-4.
5.PRIA jättis 07.12.2020. a otsusega nr 12-6/20/1092 rahuldamata puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotluse kuuel taotlejal, sh Paadermaa Sookalda OÜ ja Paadermaa Soo OÜ. PRIA hinnangul oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 100%, kuna põllud ei olnud toetusõiguslikud. Lisaks kohaldas PRIA Paadermaa Sookalda OÜ suhtes lisakaristust summas 21 410,55 eurot ning Paadermaa Soo OÜ suhtes summas 36 777,40 eurot, mis tasaarvestatakse mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele kaebajatel on õigus rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul.
6.Taotlejad esitasid 05.01.2021 eelnimetatud otsuse peale neid puudutavas osas vaided, mille PRIA jättis Paadermaa Sookalda OÜ osas 28.07.2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/53-4 ja Paadermaa Soo OÜ osas 03.08.2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/52-4 rahuldamata.
7.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 07.12.2020. a otsuse nr 12-6/20/1092 tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas ning PRIA kohustamiseks anda uued haldusaktid. Kaebuse põhjendused olid järgmised.
7.1.Kaebajad järgisid puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saamiseks ettenähtud nõudeid. Nõuete täitmine on tõendatud kaebajatele ühtse pindalatoetuse määramisega ning kontrolli käigus tuvastatud ja esialgsel kontrollaruandel kajastatud kultuuride tuvastamisega. Alates 2003. a ühtse põllumajanduspoliitika reformist on toetused lahti seotud tootmisest ning toetust makstakse kindla kultuuri kasvatamise eest. Eeltoodust on tingitud ka nõue, et kultuur peab olema maha pandud 15. juuniks. Juhul kui kultuur ei kasva piisavalt, siis ei ole rikutud toetuse saamise nõudeid. Kuna PRIA tuvastas kaebajate põldudel ka kultuuri, siis ei ole põldude ümberkvalifitseerimiseks õiguslikku alust.
7.2.Paadermaa Soo OÜ viitas haldusmenetluses ka sellele, et umbrohu leviku põhjuseks võis olla kuivusest tingitud põllukultuuri hilisem tärkamine. Neid selgitusi arvesse ei võetud.
7.3.Kaebajatele saadetud kontrolli tulemuste põhjendused olid algsega võrreldes muutunud. Algselt tuvastati kultuur koos umbrohtumisega, 14.10.2020 saadetud kontrollaruandes asus PRIA seisukohale, et kultuurtaimed on paiguti, valdavalt on põldudel looduslikud rohundid, külviviis ei võimalda vaheltharimist ja umbrohu eemaldamist. Seega muudeti allkirjastatud aruannet ja enne muudatuste tegemist antud allkiri loeti ebaõigesti kontrollaruandes kajastatuga nõustumiseks. Kontrollaruande muutmine ei ole kooskõlas Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 (määrus nr 809/2014). Taotlejale tuleb anda võimalus esitada vastulause ja kinnitada kontroll-leht allkirjaga. Kaebajad allkirjastasid kontroll-lehtede algse versiooni. Muudetud kontroll-lehtedele ei ole lisatud taotleja algset märkust/selgitust umbrohtumuse
kohta. Lisaks ei selgitanud PRIA vastuväidete esitamise õigust. Arvesse ei saa võtta PRIA selgitusi kontroll-lehe vaidlustamise osas, mis esitati 11.12.2020 ehk pärast otsuse tegemist.
7.4.Kui küsimus oleks õige agrotehnika kasutamises, siis peaks kõigepealt välja selgitama, mida selline agrotehnika täpselt tähendab, milliseid töid või hooldusvõtteid see sisaldab. PRIA ei ole seda teinud. Kaebajad kasutasid sobivat kohalikele normidele vastavat agrotehnikat. Kui kultuur ei kasva asjakohastel põhjustel nõutaval viisil, ei ole see käsitletav toetuse nõuete rikkumisena. Põldudel tuvastati ka kasvatatavad kultuurid, taimede tärkamisprobleeme seoses kuivusega kontrollaruandes ei fikseeritud.
7.5.Ebaõige on kontrollaruande seisukoht, et külviviis ei võimalda vaheltharimist ja umbrohu eemaldamist. Puudub igasugune agrotehniline põhjendus, miks kasutatud külviviis ei peaks võimaldama umbrohtumust kontrolli all hoida ja saaki saada. Samas ei ole ühegi kultuuri kasvatamisel välistatud võimalus, et näiteks kliimatingimuste tõttu saak hävineb. See ei ole aga alus toetuse maksmata jätmiseks. Isegi kui vastustaja väide oleks tõene, ei annaks see alust põllumaa rohumaaks ümber kvalifitseerimiseks.
8.Tartu Halduskohus jättis 30.09.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul tuvastas PRIA õigesti, et kaebajate põllud ei olnud toetusõiguslikud, sest nendel kasvav põllukultuur ei olnud valdav. Lisaks määras PRIA põhjendatult neile kogu deklareeritud pindala arvestades halduskaristused. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
8.1.Puu- ja köögivilja tootmiskohustusega seotud otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 13 lg 1). Maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetusˮ (määrus nr 32) § 3 lg 2 näeb ette, et põllumajandusmaal peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Määruse nr 32 § 4 lg-te 1 ja 3 järgi vastab põllumajandusmaa sama määruse § 3 lg-s 2 sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 p c alap-s i nimetatud põllumajandusliku tegevusega, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid ning põllumajandusmaal kasvatatav põllumajanduskultuur peab olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juunil. Maaeluministri 20.04.2015. a määruse nr 33 „Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetusˮ (määrus nr 33) § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse määruse nr 32 §-des 3 ja 4 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimusi ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotlemisel. Eeltoodud normidest koosmõjus tuleneb, et toetuse saamiseks ei ole piisav üksnes külvikohustuse täitmine, vaid ka põllukultuuride nõuetekohane kasvatamine. Vastupidisel juhul ei oleks toetuse eesmärk saavutatav, sest toetuse saamiseks piisaks vaid põllukultuuride külvamisest ning hilisem tegevus kultuuride kasvatamisel ning põllumaade hooldamisel muutuks ebaoluliseks. Taotleja peab asjakohased põllukultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllukultuuride valdav osakaal põllul. Kui maa ettevalmistamisel ja külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel esinenud puudujäägid põlluharimises tingivad olukorra, kus toetustaotlusel märgitud põllukultuur ei ole valdav ning see on suures osas segunenud teiste taimedega, siis ei ole maa toetusõiguslik olenemata sellest, et põldudel võib olla ka toetustaotluses märgitud põllukultuure.
8.2.Ebaõige on kaebajate seisukoht, et juba ühtse pindalatoetuse määramisega on tõendatud, et nad järgisid ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saamiseks ettenähtud nõudeid. Ühtse pindalatoetuse määramisel on oluline mistahes põllukultuuri kasvatamine ja hooldamine, puuja köögivilja otsetoetuse määramisel on aga oluline just konkreetse põllukultuuri nõuetekohane
kasvatamine asjakohasel põllumajandusmaal ning tulemuse saavutamine.
8.3.Kohus nõustub kaebajatega selles, et kasutatava agrotehnika puhul ei ole õigusaktides kindlaks määratud ainuõigeid võtteid. Kohtupraktikas on määruse nr 32 § 4 lg 1 tõlgendamisel asutud seisukohale, et ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ei saa tekkida, kui kasutatakse õigeid agrotehnilisi võtteid. Asjakohaste agrotehniliste võtete valik on jäetud põllumaa harija otsustada, kuid täita tuleb määruses ettenähtud tulemus (Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2022. a otsus asjas nr 3-20-703). Kohtule esitatud pildimaterjal kinnitab, et kaebajate põldudel kasvas toetustaotluses märgitud kasvatatavatest põllukultuuridest oluliselt enam rohttaimi, sh umbrohtu. See, et kasvatatav põllukultuur ei ole enamuses, viitab sellele, et kaebajad ei ole põldude harimisel kasutanud asjakohaseid agrotehnilisi võtteid või ei ole asjakohaseid agrotehnilisi võtteid kasutatud sellise efektiivsusega, et tulem vastaks nõuetele.
8.4.Kaebajad on ekslikult leidnud, et kontrollaruannete allkirjastamine tähendab selle sisuga nõustumist. Asjaolu, et põldude kontroll-lehtedel on põldudel tuvastatud puuduseid täpsustatud ja kaebajad allkirjastasid 06.08.2020 kontrollaruande algse versiooni, ei oma määravat tähtsust. Kohus nõustub vastustajaga, et lõplikeks kontrollaruanneteks tuleb antud juhul lugeda 14.10.2020 kaebajatele edastatud kontrollaruanded koos lisadega. Kui muudetakse või täiendatakse kontrollaruande lisadeks olevatel põldude kontroll-lehtedel kontrollis tuvastatud asjaolusid, siis tuleb puudutatud isikule täpsemalt selgitada, et tal on lõplikule kontrollaruandele võimalik vastuväiteid esitada. Seda seetõttu, et kontrollaruandes viidatud vastuväidete esitamise õigus seondub ka esmase kontrollaruande versiooniga. Ka selles asjas moodustavad lõpliku kontrollaruande 06.08.2020 kaebajate poolt allkirjastatud kontrollaruanded ning hilisemalt muudetud/täiendatud põldude kontroll-lehed. Kuigi PRIA oleks saanud selgemini väljendada, et lõplikeks kontrollaruanneteks on 14.10.2020 saadetud kontrollaruanded koos lisadega ja selgitada kaebajatele vastuväidete esitamise korda, ei ole kaebajate õigusi siiski rikutud, sest kaebajad kasutasid vastuväidete ja selgituste saamise õigust 05.11. ja 02.12.2020 ning nendele vastuväidetele on PRIA 26.11. ja 11.12.2020. a kirjades ja samuti vaideotsuses vastanud.
8.5.Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et Paadermaa Soo OÜ märkust põllukultuuri kasvatamist mõjutava erandliku asjaoluna käsitletava kuivuse esinemise kohta ei tulnud arvestada, sest see esitati alles kontrolli raames. Kohus möönab, et erandliku asjaolu teavitamise kohustus on toetusetaotlejal ning sellest tuleb PRIA-t teavitada aegsasti. Kuna kaebajatel oli aga õigus 14.10.2020 saadetud lõplikele kontrollaruannetele vastuväiteid esitada, siis tuli PRIA-l seda märkust siiski arvestada. Paadermaa Soo OÜ ei ole haldus- ega kohtumenetluses täpsemalt selgitanud, millal ja millises ulatuses kuivus esines ja kuidas see põllu olukorda mõjutas. Seetõttu on kaebaja väite tõele vastavust kohtumenetluses raske kontrollida. On väheusutav, et väidetav kuivus mõjus eelkõige just toetustaotluses märgitud põllukultuuride kasvatamisele, samas kui rohttaimed võrsusid samal ajal oluliselt tõhusamalt ehk nende kasvutingimusi kaebaja väljatoodud asjaolu oluliselt ei mõjutanud. Seetõttu ei ole kuivuse esinemise argument antud juhul asjakohane. Samuti ei olnud PRIA kohustatud tegema täiendavaid kontrolle sedavõrd üldsõnalise märkuse kontrollimiseks ja võis tugineda haldusmenetluses kogutud teabele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu 30.09.2022. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
9.1.Vastustaja leidis, et toetuse määramisel võetakse aluseks põllukultuuride nõuetele vastav kasvatamine, mis tähendab, et kasvatatav kultuur peab olema ülekaalus ja selgelt eristatav teistest heintaimedest. Sellist nõuet õigusaktidest ei tulene.
9.2.Kui on täidetud ühtse pindalatoetuse nõuded, siis on automaatselt täidetud ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse nõuded, kuna selle toetuse puhul ei ole muid lisanõudeid
peale kultuuri külvamise. Kultuuri külv ja vähemalt osaline kasvamine põldudel on tõendatud kontrollaruandega.
9.3.Kontrolliaruande muutmisega sisuliselt muudeti vaatamata kaebajate algsele kontrolliaruandele lisatud selgitusele hiljem tuvastatud kultuur ja ei antud ärakuulamise käigus kaebajatele selgitusi, miks selline muudatus tehti. Tegemist on olulise rikkumisega, mis ei kajasta tegelikku olukorda põllul, samuti ei võta arvesse varasemate aastate praktikat samade põldude kohta (võimalik probleem kultuuride tärkamisel seoses ilmastikuoludega). Seetõttu on halduskohtu otsus oluliste puudustega ja tuleb tühistada.
9.4.Halduskohtu kaalutlused kultuuri kasvatamise agrotehnika nõuete osas ja põlluharimise nõuete osas on meelevaldsed ja paljasõnalised. Kohus nõustus kaebajatega selles, et kasutatava agrotehnika puhul ei ole õigusaktides kindlaks määratud ainuõigeid võtteid. Kontrolliaruande koostamise ajal ei tuvastatud korrektselt kultuuri kasvamist või umbrohtumust. Kohus jättis aga arvestamata kaebajate selgitused põuast tingitud umbrohtumuse kohta ja asus ise sisustama määruses puuduvaid nõudeid.
9.5.Kontrolli ajal polnud kultuur veel tärganud ja seetõttu olid rohttaimed kohati enamuses. Kui taimed tärkasid, oli võimalik ka umbrohi nende ümbert eemaldada. Põlluraamatu kohaselt tehti külv 08.-12.06.2020. Seega asjaolu, et kontrolli ajal oli põldudel võrreldes kultuuriga suhteliselt palju umbrohtu, oli ajutine, ilmastikust tulenev ja ei ole seotud puuduliku või vale agrotehnikaga. Eelmisel aastal viis PRIA kontrollid läbi hiljem (04.11.2019) ja probleeme ei tuvastanud.
9.6.Samadele põldudele on varasematel aastatel puu- ja köögivilja kasvatamise toetust antud, kuigi taotleja kasutas samasugust agrotehnikat ja kasvatas samu kultuure.
9.7.Otsetoetuste nõuded ei ole enam seotud toodangu nõudega.
10.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.1.PRIA arvutas õigesti mittetoetusõiguslikud pindalad ja lähtus komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 art 18 lg-st 6 ja art 19 lg-st 2.
10.2.Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus on ette nähtud määruse nr 33 lisas toodud põllumajanduskultuuride kasvatamise eest. Määruse nr 33 § 3 lg 1 sätestab selgelt, et toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mis vastab määruse nr 32 §-s 3 sätestatud nõuetele, kus täidetakse sama määruse § 4 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõudeid ning kus kasvatatakse lisas nimetatud põllumajanduskultuure vähemalt ühel hektaril. Toetuse määramisel võetakse aluseks kultuuride nõuetele vastav kasvatamine, mis tähendab, et kasvatatav kultuur peab olema põllul ülekaalus ja selgelt eristatav heintaimedest. Kui toetuse saamiseks piisaks üksnes taotlusel deklareeritud kultuuride külvamisest, siis kaoks mõte kultuuride kasvatamist kontrollida.
10.3.Kohapealses kontrollis tuvastati, et tegemist on sisuliselt rohumaapõldudega. Kohapealse kontrolli tulemuste õigsust kinnitavad põldudest tehtud fotod. Seda, et põldudel oli võrreldes taotlustes märgitud kultuuridega suhteliselt palju umbrohtu, kinnitasid kaebajad ka ise apellatsioonkaebuses. Paadermaa Soo OÜ viitas kontrollaruandes nr 200148 põldude umbrohtumuse põhjusena võimalikule kuivusest tingitud hilisemale tärkamisele, ent PRIA seda asjaolu kohapealses kontrollis ei tuvastanud.
10.4.Halduskohtu seisukohad kultuuri kasvatamise agrotehnika ja põlluharimise nõuete osas on kooskõlas riigisiseste määrustega nr 32 ja nr 33 ning asjakohase kohtupraktikaga (lahendid asjades nr 3-18-496 p-d 12.3-12.5 ja nr 3-20-703 p-d 24-27). Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri hooldamisega seotud tegevusi – mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. Ehkki agrotehnilisi nõudeid ja võtteid ei ole normatiivselt reguleeritud, ei tähenda see seda, et kaebajad ei peaks neid täitma. Kohalikele normidele vastavate agrotehniliste võtetena mõistetakse kohalike põllumajandustootjate poolt tavapäraselt konkreetse põllukultuuri kasvatamiseks tehtavaid tegevusi ja võtteid. On ilmne, et
kuivõrd kaebajate põldudel kasvasid valdavalt looduslikud rohundid, ei ole võimalik, et kaebajad kasutasid porgandi ja lehtkapsa kasvatamisel kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid.
10.5.Kaebajate väide, et puu- ja köögivilja kasvatamise toetuse puhul ei ole muid lisanõudeid võrreldes ühtse pindalatoetusega peale kultuuri külvamise, ei ole õige.
10.6.Kaebajate väide, et kontrollaruannetel on muudetud põldudes tuvastatud kultuure, ei ole samuti õige. Juba 05.-06.08.2020 toimunud kohapealse kontrolli käigus fikseeriti põldude kontroll-lehtedel, et vaidlusalustel põldudel kasvab kultuur ja ka umbrohi. PRIA edastas kaebajatele kontrollaruannete koopiad 14.10.2020. a kirjaga, mitte kohapealses kontrollis, mis toimus 05.08-06.08.2020. Kaebajatele on edastatud üks ja lõplik kontrollaruanne PRIA 14.10.2020 kirjaga nr 12-1/20/11265. Kontrollaruannetele oli kaebajatel võimalik esitada omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid ning seda õigust nad ka kasutasid. Arvamused ja vastuväited ei andnud aga alust kontrollaruannete muutmiseks.
10.7.Määruse nr 33 § 7 lg 1 kohustab PRIA-t taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollima, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24-41 sätestatust (käesoleval juhul art 24 lg 1 p-d a ja b). Kuna kohapealses kontrollis tuvastati, et taotlustes märgitud kasvatatavad kultuurid kasvasid põldudel vaid paiguti ja põldudel moodustasid enamuse rohttaimed, on tegemist rohumaadega, mitte porgandi ja lehtkapsa põldudega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust halduskohtu 30.09.2022. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohus on otsuses objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebajate asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis. Kaebajate mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt nende väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid või tõendeid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige kaebajate arvamus, mille kohaselt ei tulene kusagilt nõuet, et toetuse määramise eelduseks on põllukultuuride kasvatamine ning ka nõue, et põllul kasvatatav kultuur peab olema ülekaalus ja selgelt eristatav teistest heintaimedest põllul, on alusetu.
12.1.Nõuded puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta on sätestatud määruse nr 33 §-s 3. Määruse nr 33 § 3 lg 1 sätestab, et toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mis vastab maaeluministri määruse nr 32 §-s 3 sätestatud nõuetele, kus täidetakse sama määruse § 4 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõudeid ning kus kasvatatakse lisas nimetatud põllumajanduskultuure vähemalt ühel hektaril. Määruse nr 32 §-s 3 on sätestatud nõuded otsetoetuste toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta. Põllumajandusliku tegevuse nõuded on sätestatud määruse nr 32 §-s 4. Määruse nr 32 § 3 lg 2 sätestab, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Määruse nr 32 § 4 lg 1 kohaselt vastab põllumajandusmaa § 3 lg-s 2 sätestatud nõudele, kui seal
tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 p c alapunktis i nimetatud põllumajandusliku tegevusega (s.o põllumajandustoodete kasvatamise või tootmisega), kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Määruse nr 32 § 4 lg 3 sätestab, et põllumajandusmaal kasvatatav põllumajanduskultuur peab olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Põllumajandusmaa vastavus määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõudele peab olema visuaalselt tuvastatav taotlusel märgitud kogu põllumajandusmaal (määrus nr 32 § 4 lg 7).
12.2.Määruse nr 32 § 3 lg 2 sõnastuse kohaselt loetakse maa seega toetusõiguslikuks, kui täidetud on mõlemad kaks eeldust: maal ei levi ulatuslikult ebasoovitav taimestik ning maad saab kasutada järgmisel kasvuperioodil ilma lisakuludeta. Määruse nr 32 seletuskirja kohaselt levib ebasoovitav taimestik põllul ulatuslikult, kui selle levik hõlmab kogu põldu. Ebasoovitava taimestiku leviku tõkestamise nõude eesmärgiks on mh välistada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemine (määrus nr 32 seletuskiri, lk 5).
12.3.Põllumajandusliku tegevuse nõuded reguleerivad maa harimise ning põllukultuuri kasvatamise ja koristamise kui protsessi läbiviimist. Taotleja võib küll kasvatada põllukultuure, kuid ta peab seda tegema viisil, mis on mh kooskõlas nõuetekohase agrotehnikaga. Kehtiv õigus ise ei määratle seda, milline tegevus on nõuetekohane agrotehnika.
12.4.Et puu- ja köögivilja kasvatamine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 p c alapunkti i kohaselt põllumajanduslik tootmistegevus, millele kohalduvad määruse nr 32 § 4 lg-d 1 ja 3, vastab puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saamise nõuetele vaid selline põllumajandusmaa, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Seega ei piisa puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saamiseks üksnes kultuuri külvamisest 15. juuni seisuga. Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus on siiski ette nähtud määruse nr 33 lisas toodud põllumajanduskultuuride kasvatamise eest. Määruse nr 33 § 3 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mis vastab määruse nr 32 §-s 3 sätestatud nõuetele, kus täidetakse sama määruse § 4 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõudeid ning kus kasvatatakse lisas nimetatud põllumajanduskultuure vähemalt ühel hektaril. Määruse kohaselt on toetuse saamise tingimuseks õigeaegselt külvatud ja määruse lisas toodud kultuuride kasvatamine. Toetuse määramisel võetakse aluseks kultuuride nõuetele vastav kasvatamine, mis tähendab, et kasvatatav kultuur peab olema ülekaalus ja selgelt eristatav põllul kasvavatest teistest heintaimedest. Pelgalt kultuuride külvamisest põllule ei piisa, et lugeda toetuse saamise nõuded täidetuks, sest toetuse saamiseks on oluline taotlusel deklareeritud kultuure ka kasvatada.
13.Samuti ei ole halduskohtu seisukohad põllumajanduskultuuride kasvatamise agrotehnika nõuete ja põlluharimise nõuete osas ringkonnakohtu arvates kuidagi meelevaldsed või paljasõnalised. Määruse nr 32 § 4 lg-st 3 tuleneb, et põllumajandusmaal kasvatatav põllumajanduskultuur peab olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Nagu juba öeldud, siis normid, mis täpsustaksid agrotehniliste võtete mõistet ja ulatust, puuduvad. Seetõttu tuleb määruses nimetatud agrotehnilistele võtetele sisu anda kohtul, tõlgendades määruse nr 32 § 4 sätteid kooskõlas sama määruse § 3 lg-ga 2. Viimane näeb ette, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Määruse nr 32 § 4 lg-st 1 võib järeldada, et ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ei saa tekkida, kui kasutatakse õigeid agrotehnilisi võtteid. Samas saab sellest sättest järeldada ka
vastupidist – ebasoovitava taimestiku ulatuslik kasv annab erandlike põhjuste puudumisel eelduse arvata, et nõuetekohaseid agrotehnilisi võtteid ei kasutatud. PRIA-l ei ole võimalik taotlejale igal üksikul juhul ette kirjutada, milliseid konkreetseid hooldusvõtteid tuleks põldude harimisel kasutada, küll aga on tal võimalik kontrollida lõpptulemust ehk seda, kas kasutatud agrotehniliste võtetega saavutati määruse § 3 lg-s 2 nimetatud tulemus. Määruse nr 32 § 4 lg 1 ja lg 3 ning § 3 lg 2 koos tõlgenduse tulemusena ei tohiks tekkida olukorda, kus ka kohalikele normidele vastavate agrotehniliste võtete kasutamine toob kaasa ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku. Kuna nõuete põhieesmärk on ebasoovitava taimestiku levikut vältida, oleks selline tõlgendus nõuete põhieesmärgiga vastuolus. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad kultuurtaimede saaki. Eeltoodust tulenevalt on asjakohaste agrotehniliste võtete valik jäetud põllumaa harija otsustada, kuid täita tuleb määruses ettenähtud tulemus. Vastupidisel juhul võib järeldada ka seda, et nõutavaid agrotehnilisi võtteid ei kasutatud või ei kasutatud neid piisavalt efektiivselt. Põllukultuuri kasvatamine eeldab samuti teatud agrotehnilisi võtteid umbrohu tõrjumiseks ning põllukultuuri kasvu soodustamiseks. Ringkonnakohtu jaoks on seetõttu ilmne, et kui kasvatatav põllukultuur ei ole põllul enamuses ning ülekaalu on saanud umbrohi ja muud rohttaimed, ei saa rääkida ka toetustaotluses märgitud põllukultuuri nõuetekohasest kasvatamisest.
14.Pole alust nõustuda kaebajate väitega, mille kohaselt juhul, kui on täidetud ühtse pindalatoetuse nõuded, siis on automaatselt täidetud ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse nõuded seda enam, et toetusõiguslike kultuuride külv ja vähemalt osaline kasvamine põldudel on tõendatud.
14.1.Ühtset pindalatoetust saab taotleda mistahes põllumajanduskultuuri kasvatamise kohta, kuid mitmete teiste toetuste, sh puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse puhul, on toetuse määruses teatud põllumajanduskultuuride konkreetsed toetusõiguslikud taimed täpselt kindlaks määratud ja sätestatud eraldi loeteluna määruse lisas. Et kaebajate vaidlusalustel põldudel kasvas vabalt enamuses looduslik rohttaimestik, oli õigustatud nende põldude klassifitseerimine rohumaadena. Võttes arvesse, et vaidlusalustel põldudel kasvas enamuses looduslik taimestik, oli nimetatud põldude näol tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-i c alapunktis ii nimetatud põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava maaga, millel tuli otsetoetuste saamiseks teostada määruse nr 32 § 4 lg-tes 2 ja 4 toodud tegevusi. Kuna nimetatud põllud olid hooldatud, s.t põldudel olid täidetud ühtse pindalatoetuse saamiseks vajalikud põllumajandusliku tegevuse nõuded, määrati kaebajatele ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust.
14.2.Eelnevaga seotud kaebajate väite kohta, et põldude rohumaaks ümberkvalifitseerimiseks ei olnud objektiivset ega õiguslikku alust, tuleb märkida, et määruse nr 33 § 7 lg 1 kohustab PRIA-t taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollima, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 24–41 sätestatust. Kui PRIA tuvastas kohapealses kontrollis taotluses deklareeritud kultuuridega võrreldes erineva kultuuri, siis fikseeritakse kontrollaruandes andmed, mis kohapeal tuvastatakse. Et kohapealses kontrollis tuvastati kaebajate taotlustes märgitud kasvatatavaid kultuure, ent need kasvasid paiguti ja põldudel moodustasid enamuse siiski rohttaimed, oli tegemist rohumaadega, mitte porgandi ja lehtkapsa põldudega.
15.Vaidlust ei ole selles, et PRIA-l oli käesoleval juhul kohustus tõendada asjaolu, et kõnealustel põldudel levib ulatuslikult ebasoovitav taimestik. Tegemist on asjaoluga, mis andis aluse keelduda toetuse maksmisest. Kui eespool nimetatud asjaolu on tõendatud, lasub taotlejatel kohustus tõendada, et nad kasutasid taotluses märgitud põllukultuuri kasvatamiseks
oma põllumajanduslikus tegevuses nõuetekohast agrotehnikat või, et tegemist oli vääramatu jõuga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodel jäädvustatu kinnitab, et ebasoovitava taimestiku levik oli rohke ning see hõlmas põlde tervikuna. Seetõttu oli tegemist ulatusliku levikuga. Kuigi fotodelt on kohati nähtavad ka porgandi- ja kapsataimed, ei ole need enamuses. Valdavalt domineerib kogu põldude ulatuses puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse mõistes ebasoovitav taimestik, s.o rohttaimed ja umbrohi. Eeltoodust tulenevalt ei lugenud PRIA vaidlusalustel põldudel deklareeritud porgandi ja lehtkapsa kultuure põhjendatult toetusõiguslikuks, kuna põldudel oli valdavalt heintaimede segu ja umbrohi, st tuvastati taotletuga võrreldes erinev põllumajanduskultuur. Põllud, millele kaebajad porgandi ja lehtkapsa kasvatamiseks puu- ja köögivilja kasvatamise toetust taotlesid, ei olnud toetusõiguslikud ning PRIA on õigesti arvutanud mittetoetusõiguslikud pindalad ja lähtus põhjendatult komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 art 18 lg-st 6 ja art 19 lg-st 2.
15.2.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 4 lg 1 sätestab, et kui toetusesaaja ei ole saanud täita toetuskõlblikkuskriteeriume või muid kohustusi vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, on tal seoses otsetoetustega jätkuvalt õigus saada toetust sellise pindala eest, mis oli vääramatu jõu või erandlike asjaolude ajal toetuskõlblik. See aga eeldab toetusesaaja poolset eelnevat teavitamist. Määruse art 4 lg 2 järgi peab toetusesaaja pädevat ametiasutust vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest kirjalikult viieteistkümne tööpäeva jooksul teavitama alates päevast, mil see on võimalik, ja esitama selle kohta asjakohased tõendid. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja PRIA-t vääramatust jõust või erandlikest asjaoludest ei teavitanud. Ka käesolevas kohtuasjas pole leidnud tõendamist, et vaidlusaluste põldude (umb)rohtumine ja seal kapsa ning porganditaimede kasvamine üksnes laiguti ja suures vähemuses võrreldes umbrohu ja muude rohttaimedega, oli tingitud vääramatust jõust või erandlikust asjaolust.
16.Kaebajate väited esialgse kontrolliaruande muutmisest ei anna samuti alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt fikseeriti juba 05.-06.08.2020. a toimunud kohapealse kontrolli käigus põldude kontroll-lehtedel olukord, et vaidlusalustel põldudel kasvab kultuur ja umbrohi. Seega jääb arusaamatuks kaebajate väide kontrollaruande hilisemast muutmisest. Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 41 lg-le 2 antakse toetuse saajale võimalus aruandele kontrolli käigus alla kirjutada, et tõendada oma kohalolekut kontrolli ajal ja lisada märkusi. Mis tahes rikkumise tuvastamisel saab toetuse saaja kontrollaruande koopia. PRIA edastas kaebajatele kontrollaruannete koopiad 14.10.2020. a kirjaga, mitte kohapealses kontrollis, mis toimus 05.-06.08.2020. Seega edastati kaebajatele üks ja lõplik kontrollaruanne PRIA 14.10.2020. a kirjaga nr 12-1/20/11265. Kontrollaruannetele oli kaebajatel võimalik esitada omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid, millist õigust nad ka kasutasid, esitades PRIA poolt 14.10.2020 edastatud kontrollaruannetele 05.11.2020 ja 02.12.2020 omapoolsed vastuväited.
17.Halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei anna alust kaebajate väited selle kohta, et kontrolli teostamise ajal polnud kultuurid veel tärganud ja seetõttu olid rohttaimed kohati enamuses ning kui taimed tärkasid, oli võimalik umbrohi nende ümbert eemaldada, mistõttu oli asjaolu, et põldudel leiti võrreldes kultuuriga suhteliselt palju umbrohtu, ajutine ning kui PRIA oleks kontrolli läbi viinud hiljem, ei oleks eelduslikult probleeme tuvastatud.
17.1.Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole asjas vaidlust selle üle, et 05.-06.08.2020. a toimunud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebajate vaidlusalustel põldudel kasvab ka porgandit ja lehtkapsast. Valdavalt domineerisid kogu põldude ulatuses siiski rohttaimed ja umbrohi ning toetusõiguslikke kultuure oli näha vaid laiguti. Eeltoodut kinnitavad ka PRIA poolt
halduskohtule esitatud fotod vastavatest põldudest. Kaebajate väitel külvati porgand ja lehtkapsas põldudele ajavahemikul 08.-12.06.2020. Kohapealne kontroll viidi läbi 05.-06.08.2020 ehk ligi kaks kuud hiljem. Kuna kontrolli käigus oli visuaalselt näha, et laiguti kasvas põldudel tõesti ka porgandit ja lehtkapsast, kuid kõnealused kultuurid ei olnud põldudel enamuses ja enamuses olid samal ajal hoopis rohttaimed ja umbrohi, siis ei ole usutav, et kohapealse kontrolli teostamise ajaks ei olnud tegelikult põldudele külvatud toetusõiguslikud kultuurid veel tärganud ja üksnes seetõttu olid põldudel enamuses rohttaimed ja umbrohi. Arvestades seda, et kontrolli teostamise ajaks oli taimekasv kõnealustel põldudel juba sedavõrd ulatuslik, et oli võimalik kontrollida kaebajate toetustaotluse vastavust nõuetele ja taotlusalused kultuurid porgand ja lehtkapsas olid augusti alguse seisuga põldudel selges vähemuses võrreldes muude heintaimede ning umbrohuga, on ebausutav, et näiteks kuu või paar hiljem oleks olukord olnud teistsugune.
17.2.Samuti ei näe määrused, ELÜPS ega ka komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014 PRIA-le konkreetsemalt ette, millise ajaperioodi jooksul tuleks kohapealne kontrollkäik teha. Kui juba 2020. a augustis kontrolli teostamise ajal oli põldudel porgandi ja kapsataimi hõredalt ja umbrohi ning heintaimed olid neist üle kasvanud, siis nagu juba öeldud, ei ole ringkonnakohtu jaoks veenev argument see, et ehk oleks PRIA hilisem kontrollkäik põldudel olukorda muutnud.
18.Asjaolu, et kaebajate samadele põldudele on varasematel aastatel puu- ja köögivilja kasvatamise toetust antud, ei tähenda samuti, et käesoleval juhul oleks seda toetust tulnud eeltoodu tõttu ikkagi anda ja PRIA 07.12.2020. a otsus nr 12-6/20/1092 on ebaõige.
19.Asjakohatu on kaebajate väide, et otsetoetuste nõuded ei ole enam seotud toodangu nõudega. Kaebajatele polegi ette heidetud seda, et nad ei saavutanud taotluses märgitud kultuuride kasvatamisel kindlas koguses saaki või toodangut, vaid etteheidetav oli see, et toetustaotluses märgitud põldudel kasvas deklareeritud kultuuridest oluliselt rohkem rohttaimi ja umbrohtu ning seega polnud kaebajad puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse eesmärki neil põldudel sisuliselt saavutatud. Samuti ei ole Euroopa Liidu õigusaktides puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse puhul seatud toetuse saamise eeldusena kindlaid piirmäärasid saagikusele, st et toetuse saamine ei ole seatud sõltuvusse kindlast lõpptoodangu mahust.
20.Eeltoodut arvestades ei anna kaebajate esitatud seisukohad alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2022. a otsuse muutmata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis on otsus tehtud kaebajate kahjuks ja nende menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad seega kaebajate endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.