Paadermaa Sookalda OÜ ja Paadermaa Soo OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 7. detsembri 2020. a otsuse nr 12-6/20/1092 tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas ning kohustamiseks anda uued haldusaktid Kaebaja I Paadermaa Sookalda OÜ Kaebaja II Paadermaa Soo OÜ Kaebajate esindaja Henno Nurmsalu
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Angelika Jürna Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Paadermaa Sookalda OÜ ja Paadermaa Soo OÜ kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31. oktoobril 2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Paadermaa Sookalda OÜ (kaebaja I) esitas 2020. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse, milles taotles puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust põldudele nr 406 ja 404-1 (kokku 77,30 ha). Kasvatatavateks põllukultuurideks oli porgand (põld nr 406 – pindala 52,80 ha) ja lehtkapsas (põld nr 404-1 – pindala 24,50 ha).
2.Paadermaa Soo OÜ (kaebaja II) esitas 2020. aastal PRIA-le pindalatoetuse taotluse, milles taotles puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust põldudele nr 402, 401 ja 401-1 (kokku 132,78 ha). Kasvatatavateks põllukultuurideks oli porgand (põld nr 402 – pindala 50,62 ha) ja lehtkapsas (põllud nr 401 ja 401-1 – pindalad vastavalt 37,22 ha ja 44,94 ha).
3.PRIA viis 5. ja 6. augustil 2020 kaebajate ettevõtetes läbi kohapealse kontrolli ja vormistas kontrollaruanded, mis edastati pärast kontrollimist muudetud põldude kontroll-lehtedega
14.oktoobril 2020 kaebajatele. PRIA hinnangul ei kasvatatud asjakohastel põldudel nõuetele vastavalt taotluses deklareeritud kultuure. Valdavalt kasvasid põldudel looduslikud rohundid, kultuurid paiknesid põldudel üksnes paiguti. Seega ei olnud põllud toetusõiguslikud – kood nr
KKP44A.
4.Kaebajad esitasid PRIA-le vastuväited. PRIA vastas neile 26. novembri 2020. a kirjaga nr 12-1/20/11265-2 ja 11. detsembri 2020. a kirjaga nr 12-1/20/11265-4.
5.PRIA jättis 7. detsembri 2020. a otsusega nr 12-6/20/1092 rahuldamata puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotluse kuuel taotlejal, sh Paadermaa Sookalda OÜ ja Paadermaa Soo OÜ. PRIA hinnangul oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 100%, kuna põllud ei olnud toetusõiguslikud. Lisaks kohaldas PRIA Paadermaa Sookalda OÜ suhtes lisakaristust summas 21 410 eurot ja 55 senti ning Paadermaa Soo OÜ suhtes summas 36 777 eurot ja 40 senti, mis tasaarvestatakse mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele kaebajatel on õigus rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul.
6.Kaebajad esitasid PRIA-le eelnimetatud otsuse peale neid puudutavas osas vaided, mille PRIA jättis rahuldamata.
7.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 7. detsembri 2020. a otsuse nr 126/20/1092 tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas ning PRIA kohustamiseks.
8.Tartu Halduskohus võttis 30. augusti 2021. a määrusega Paadermaa Sookalda OÜ ja Paadermaa Soo OÜ kaebused PRIA 7. detsembri 2020. a otsuse nr 12-6/20/1092 tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas ning kohustamiseks anda uued haldusaktid menetlusse.
9.Tartu Halduskohus otsustas 7. juuli 2022. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja määras kindlaks täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja.
10.1.Kontrollimisel tuvastati kaebajate põldudel nii kasvatatav kultuur kui ka umbrohi. Kuna PRIA tuvastas kaebajate põldudel ka kultuuri, siis ei ole nende ümberkvalifitseerimiseks õiguslikku alust. Kaebajatele saadetud kontrolli tulemuste põhjendused oli algsega võrreldes muutunud. Algselt tuvastati kultuur koos umbrohtumisega, 14. oktoobril 2020 saadetud
3-21-1941 kontrollaruandes asus PRIA seisukohale, et kultuurtaimed on paiguti, valdavalt on põldudel looduslikud rohundid, külviviis ei võimalda vaheltharimist ja umbrohu eemaldamist. Seega allkirjastatud aruannet on hiljem muudetud ja enne muudatuste tegemist antud allkirja loetakse ebaõigesti kontrollaruandes kajastatuga nõustumiseks. Kaebaja II viitas oma haldusmenetluses esitatud märkustes ka sellele, et umbrohu leviku põhjuseks võib olla kuivusest tingitud toetustaotluses märgitud põllukultuuri hilisem tärkamine. Kaebaja selgitusi arvesse ei võetud.
10.2.Kontrollaruande muutmine ei ole kooskõlas Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 (määrus nr 809/2014). Taotlejale tuleb anda võimalus esitada vastulause ja kinnitada kontroll-leht allkirjaga. Kaebajad allkirjastasid kontroll-lehtede algse versiooni. Muudetud kontroll-lehtedele ei ole lisatud taotleja algset märkust/selgitust umbrohtumuse kohta. Seega ei ole järgitud määruse nõudeid, kuna taotlejad ei ole saanud muudetud kontroll-lehti allkirjastada. Lisaks ei ole PRIA selgitanud vastuväidete esitamise õigust. Seega pole PRIA kontrolli tulemuste fikseerimisel olnud korrektne. Ebakohane on vaideotsuse seisukoht nagu pidanuks kaebaja teavitama PRIA-t kuivusest enne põldude kontrollimist.
10.3.Juba ühtse pindalatoetuse määramisega kaebajatele on tõendatud, et nad järgisid puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saamiseks ettenähtud nõudeid. Otsetoetuste, sh puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse maksmist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (määrus nr 1307/2013). Kaebajate tegevus oli selle määrusega kehtestatud nõuetega kooskõlas. Ebasobivat taimestikku asjakohastel põldudel ei esinenud. Õigusaktides sisuliselt puuduvad täpsemad puu- ja köögivilja kasvatamise nõuded. Maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 "Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus" (määrus nr 32) § 4 lg 3 kohaselt peab põllumajandusmaal kasvatatav põllumajanduskultuur olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või peab põllumajandusmaad hoidma sama kuupäeva seisuga kesas. Need nõuded on kaebajad täitnud. PRIA on ebaõigesti järeldanud, et selleks ajaks tuleb tagada ka kultuuride kasvamine. Vastav säte sellist kohustust ette ei näe. Täiendavate tõendite esitamist on PRIA asunud kaebajatele selgitama alles vaideotsuses.
10.4.PRIA tegevus ei olnud kooskõlas trükises „Abiks taotlejale 2020“ märgitud selgitustega. Kui küsimus oleks õige agrotehnika kasutamises, siis peaks kõigepealt välja selgitama, mida selline agrotehnika täpselt tähendab, milliseid töid või hooldusvõtteid sisaldab. PRIA ei ole seda teinud. Kaebajad kasutasid sobivat kohalikele normidele vastavat agrotehnikat. Kui kultuur ei kasva asjakohastel põhjustel nõutaval viisil, ei ole see käsitletav toetuse nõuete rikkumisena. Põldudel tuvastati ka kasvatatavad kultuurid, taimede tärkamisprobleeme seoses kuivusega kontrollaruandes ei fikseeritud.
10.5.Ebaõige on kontrollaruande seisukoht, et külviviis ei võimalda vaheltharimist ja umbrohu eemaldamist. Puudub igasugune agrotehniline põhjendus, miks kasutatud külviviis ei peaks võimaldama umbrohtumust kontrolli all hoida ja saaki saada. Mitte ükski külviviis ei takista teadaolevate meetoditega vaheltharimist, rohimist ega umbrohtude muul viisil eemaldamist (näiteks keemiliselt). Isegi kui vastustaja väide oleks tõene, ei annaks see alust põllumaa rohumaaks ümber kvalifitseerimiseks.
11.Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
11.1.Ühtset pindalatoetust saab taotleda mis tahes põllumajanduskultuuri kasvatamiseks, kuid puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse puhul on toetuse määrustes konkreetsed toetusõiguslikud taimed kindlaks määratud. Kaebajate põldudel kasvasid valdavalt looduslikud rohttaimed, mistõttu oli nende põldude rohumaadena kvalifitseerimine põhjendatud. Kuna põllud olid hooldatud, s.t põldudel oli täidetud ühtse pindalatoetuse saamiseks vajalikud põllumajandusliku tegevuse nõuded määratigi kaebajatele ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus, kuid see ei õigusta ka puu- ja köögivilja
3-21-1941 kasvatamiseks otsetoetuse määramist. Konkreetsete põllukultuuride kasvatamise eest otsetoetuse saamiseks peavad põllud vastama maaeluministri määrusega nr 32 ja 20. aprilli 2015. a määrusega nr 33 „Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus“ (määrus nr 33) kehtestatud tingimustele. Määruste kohaselt on toetuse saamise tingimuseks õigeaegselt põllukultuuri külvamine ja määruse lisas toodud kultuuride kasvatamine. Toetuse määramisel võetakse aluseks põllukultuuride nõuetele vastav kasvatamine, mis tähendab, et kasvatatav kultuur peab olema ülekaalus ja selgelt eristatav teistest heintaimedest. Pelgalt kultuuride külvamine või maha panemine ei ole toetuse saamiseks piisav.
11.2.Kohapealse kontrolli raames fikseeriti põldude seisukord ja märgiti, et põldudel oli valdavalt rohttaimed ja vähemal määral kasvatatavaid kultuure, seega tuvastati taotletuga võrreldes erinev kultuur. Põldudel kasvasid valdavalt looduslikud rohundid, porgandit ja lehtkapsast esines üksnes paiguti. Kohapealse kontrolli tulemuste õigsust kinnitavad kohapealses kontrollis põldudest tehtud fotod. Fotodelt, mis on tehtud põllust nr 406, nähtub, et põllul kasvab üheaastane linnurohi, hanijalg ja muud looduslikud rohundid. Põllul nr 402 on näha madal taimestik, võilill, linnurohi ja muud looduslikud rohundid. Põllul nr 404-1 kasvavad erinevad kõrrelised ja putkelised. Põldudel nr 401 ja nr 401-1 kasvavad samuti looduslikud rohundid, mitte lehtkapsas. Asukohaskeemidelt nähtuvad täpsed fotode tegemise asukohad ja suunad. Seega on PRIA õigesti tuvastanud mittetoetusõiguslikud pindalad ja lähtunud otsuse tegemisel komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) sätetest. Kui põllul on paiguti porgandi ja lehtkapsa taimed ning enamuse moodustavad heintaimed, ei ole põllud toetusõiguslikud.
11.3.Kohalikele normidele vastavate agrotehniliste võtetena mõistetakse kohalike põllumajandustootjate poolt tavapäraselt konkreetse põllukultuuri kasvatamiseks tehtavaid tegevusi ja võtteid. Ebaõige on kaebajate lähenemine, et PRIA peaks määratlema, milline on konkreetsel juhul sobiv agrotehnika. Määrused ei näe PRIA-le ette kohustust teha kindlaks, milliste agrotehniliste nõuete vastu kaebajad täpselt eksisid. Seda on kinnitanud ka kohtupraktika. PRIA ei saa taotlejale ette kirjutada, millised on õiged agrotehnilised võtted iga kultuuri kasvatamiseks. Taotlejatel lasub kohustus tõendada, et nad on oma põllumajanduslikus tegevuses kasutanud nõuetekohast agrotehnikat. Kuivõrd kaebajate põldudel kasvasid valdavalt looduslikud rohundid, siis ei ole nad porgandi ja lehtkapsa kasvatamisel kasutanud kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid.
11.4.Taotlustes deklareeritud andmete õigsuse eest vastutavad toetuse taotlejad. Kui PRIA tuvastab kohapealses kontrollis taotlustes deklareeritud kultuuridega võrreldes erinevad kultuurid, siis fikseeritakse kontrollaruandes sellekohased andmed. Kaebajatele on edastatud üks ja lõplik kontrollaruanne PRIA 14. oktoobri 2020. a kirjaga nr 12-1/20/11265. Kohapealses kontrollis fikseeritud dokumentide näol ei ole tegemist veel lõpliku kontrollaruandega. Kontrollaruannetes oli vastusväidete esitamise õigus välja toodud. Kaebajad kasutasidki seda võimalust ja esitasid kontrollaruannetele vastuväited, mistõttu ei ole PRIA kaebajate ärakuulamisõigust kuidagi rikkunud. Kaebajate haldusmenetluses esitatud arvamused ja vastuväited ei andnud alust kontrollaruannete muutmiseks.
11.5.Vastustaja käsitles kaebaja II välja toodud kultuuri hilisema tärkamise põhjusena märgitud kuivust vaideotsuses. Kui kontrollimenetluses ja vaidemenetluses püütakse väita kultuuri tärkamise probleemi seoses kuivusega, pidanuks sellest teavitama enne kohapealset kontrolli. Kohapealses kontrollis põldudel kuivust ei tuvastatud.
KOHTU SEISUKOHT
12.Vaidluse all on PRIA 7. detsembri 2020. a otsuse nr 12-6/20/1092 õiguspärasus. Nimetatud otsusega jäeti Paadermaa Sookalda OÜ ja Paadermaa Soo OÜ 2020. a taotlused puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saamiseks rahuldamata, sest põllud ei vastanud nõuetele. Põldudelt leiti nii toetustaotlustes märgitud kasvatatavaid põllukultuure kui ka rohttaimi, mis
3-21-1941 olid enamuses. Seetõttu jäeti kaebajate otsetoetuse taotlused rahuldamata ning rakendati halduskaristusi. Kaebajad on seisukohal, et nad on toetuse saamiseks ettenähtud nõuded täitnud ning põldude ümberkvalifitseerimine ei olnud põhjendatud. Lisaks on vastustaja rikkunud haldusmenetluses kontrollaruannete koostamisega seoses menetlusnorme ja pole taganud kaebajatele ärakuulamisõigust. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on materiaalselt õiguspärane ega nõustu kaebajate väidetega menetlusnormide, sh ärakuulamisõiguse rikkumise kohta.
13.Vaidlust ei ole selles, et Paadermaa Sookalda OÜ taotles puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, kasvatatavateks põllukultuurideks oli põllul nr 406 porgand ja põllul nr 404-1 lehtkapsas. Paadermaa Soo OÜ taotles sama toetust põldudele nr 401, 401-1 ja 402, kasvatatavateks põllukultuurideks oli samuti porgand ja lehtkapsas.
14.PRIA viis kaebajate eelnimetatud põldudel ajavahemikul 5.-6. august 2020 läbi kohapealse kontrolli, milles tuvastas, et põldudel ei ole toetustaotlustes märgitud kasvatatavad põllukultuurid valdavad, põllud on enam rohumaad, kasvatatavaid põllukultuure on üksnes paiguti. Kohapealse kontrolli raames koostati põldude kontroll-lehed, mille sõnastust PRIA hiljem mõnevõrra korrigeeris. Kaebajad esitasid 5. novembril 2020 ja 2. detsembril 2020 PRIAle vastuväited kontrollaruannete koostamise kohta ja rõhusid sellele, et põldude kontrolllehtedel kajastatut on PRIA hiljem muutnud, muudetud kontroll-lehti ei ole kaebajad hiljem allkirjastanud. Kaebajad allkirjastasid 6. augustil 2020 nn esmased kontrollaruanded. Kaebajate hinnangul on PRIA sisuliselt lugenud algsetele kontrollaruannetele ja nende lisadeks olevatele põldude kontroll-lehtedele antud allkirjad hiljem koostatud kontrollaruannetega nõustumiseks. Kaebajad ei nõustunud 14. oktoobri 2020. a kontrollaruannete järeldustega. Vastustaja selgitas
26.novembri ja 11. detsembri 2020. a vastuskirjades kontrollaruannete koostamise asjaolusid ja põldude kontroll-lehtedel kajastatud muudatuste sisu ning rõhutas, et 14. oktoobril 2020 saadetud kontrollaruanded on koos lisadega lõplikud kontrollaruanded.
15.Kohtu hinnangul on kaebajad ekslikult leidnud, et kontrollaruannete allkirjastamine tähendab selle sisuga nõustumist. Kontrolli tegemist ja kontrollaruande koostamist reguleerib määrus nr 809/2014. Nimetatud määruse artikkel 41 lg 2 esimese lause kohaselt antakse toetusesaajale võimalus aruandele kontrolli käigus alla kirjutada, et tõendada oma kohalolekut kontrollimise ajal ja lisada märkusi. Seega on kontrollaruande allkirjastamise eesmärgiks tõendada kontrolli läbiviibimisel osalemist ja lisaks võimaldada isikul teha kontrollis tuvastatu kohta märkusi. Kontrollaruande allkirjastamine ei tähenda, et allkirjastaja nõustub aruande sisuga. Esmase kontrollaruande allkirjastamine ei mõjutanud ka kaebajate õigust esitada lõplikus kontrollaruandes tuvastatud asjaolude ja tehtud järelduste kohta vastuväiteid PRIA-le. Kohus nõustub vastustajaga, et lõplikeks kontrollaruanneteks tuleb antud juhul lugeda
14.oktoobril 2020 kaebajatele edastatud kontrollaruanded koos lisadega. Asjaolu, et põldude kontroll-lehtedel on põldudel tuvastatud puuduseid täpsustatud ja kaebajad allkirjastasid
6.augustil 2020 kontrollaruande algse versiooni, ei oma määravat tähtsust. Küll aga peab kohus vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et kui muudetakse/täiendatakse kontrollaruande lisadeks olevatel põldude kontroll-lehtedel kontrollis tuvastatud asjaolusid, siis tuleb puudutatud isikule täpsemalt selgitada, et tal on lõplikule kontrollaruandele võimalik vastuväiteid esitada. Seda seetõttu, et kontrollaruandes viidatud vastuväidete esitamise õigus seondub ka esmase kontrollaruande versiooniga. Ka selles asjas moodustavad lõpliku kontrollaruande 6. augustil 2020 kaebajate poolt allkirjastatud kontrollaruanded ning hilisemalt muudetud/täiendatud põldude kontroll-lehed. Sellises olukorras ei pruugi puudutatud isik saada aru, et lõplikule kontrollaruandele saab samuti vastuväiteid esitada.
3-21-1941
16.Kuigi PRIA oleks saanud selgemini väljendada, et lõplikeks kontrollaruanneteks on
14.oktoobril 2020 saadetud kontrollaruanded koos lisadega ja selgitada kaebajatele vastuväidete esitamise korda, ei ole kaebajate õigusi siiski rikutud, sest kaebajad kasutasid vastuväidete ja selgituste saamise õigust 5. novembril 2020 ja 2. detsembril 2020 ja nendele vastuväidetele on PRIA 26. novembri 2020. a ja 11. detsembri 2020. a kirjades ja samuti vaideotsuses vastanud.
17.Kaebajate hinnangul on nad määrustes nr 32 ja 33 kehtestatud toetuse saamise nõuded sisuliselt täitnud, sest on kasvatatavad põllukultuurid asjakohaseks ajaks külvanud ning põldudel rohttaimede esinemine ei ole määrav. Põldudel tuvastati lisaks rohttaimedele ka toetustaotluses märgitud põllukultuure. Kaebajate hinnangul tuleb arvestada, et kui põllukultuur ei vasta kasvutingimustele asjakohastel põhjustel, siis on ebaõige põldude kvalifitseerimine rohumaadeks. Samuti ei ole määruse nr 32 ja 33 nõuetest välja loetav, et 15. juuniks tuleb tagada ka kultuuride kasvamine. Ebapiisavate agrotehniliste võtete kasutamisele tuginemisel peab PRIA välja tooma, milliseid asjakohaseid agrotehnilisi võtteid tulnuks kasutada. Samuti ei ole PRIA arvestanud kontrollaruandes tehtud viitega, et kultuuride tärkamist võis mõjutada kuivus kui erandlik asjaolu. Kohus nende väidetega ei nõustu alljärgnevatel põhjustel.
18.Puu- ja köögivilja tootmiskohustusega seotud toetus on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS) sätestatud otsetoetuse üheks liigiks (ELÜPS § 11 lg 1 p 6). Toetuse saamise tingimused on reguleeritud maaeluministri määrustega nr 32 ja 33. Nimetatud otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga (ELÜPS § 13 lg 1, määrus nr 32 § 3 lg 1 ja määrus nr 33 § 3 lg 1). Põllumajandusmaal peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta (määrus nr 32 § 3 lg 2). Määruse nr 32 § 4 lg-te 1 ja 3 järgi vastab põllumajandusmaa sama määruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse määruse nr 1307/2013 artikli 4 punkti c alapunktis i nimetatud põllumajandusliku tegevusega, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid ning põllumajandusmaal kasvatatav põllumajanduskultuur peab olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juunil. Määruse nr 33 § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse määruse nr 32 §-des 3 ja 4 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimusi ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotlemisel.
19.Eeltoodud normidest koosmõjus tuleneb, et toetuse saamiseks ei ole piisav üksnes külvikohustuse täitmine, vaid ka põllukultuuride nõuetekohane kasvatamine. Toetuse saamiseks peab taotleja olema võimeline põllumajanduskultuuri nõuetekohaselt olemasolevates tingimustes kasvatama. Vastupidisel juhul ei oleks toetuse eesmärk saavutatav, sest toetuse saamiseks piisaks vaid põllukultuuride külvamisest ning hilisem tegevus kultuuride kasvatamisel ning põllumaade hooldamisel muutuks ebaoluliseks. Kui põllul ei ole valdavaks ja domineerivaks toetustaotlusel märgitud põllukultuurid, siis ei saa sellist põllukultuuri käsitleda põhikultuurina, mille kasvatamiseks otsetoetust taotletakse. Taotlejal on võimalik valida, millist konkreetset põllukultuuri ta kasvatab ning millistes tingimustes ta seda teeb. Taotleja peab asjakohased põllukultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllukultuuride valdav osakaal põllul. Kui maa ettevalmistamisel ja külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel esinenud puudujäägid põlluharimises tingivad olukorra, kus toetustaotlusel märgitud põllukultuur ei ole valdav ning see on suures osas segunenud teiste taimedega, siis ei ole maa toetusõiguslik olenemata sellest, et põldudel võib olla ka toetustaotluses märgitud põllukultuure.
3-21-1941
20.Kohus nõustub kaebajatega selles, et kasutatava agrotehnika puhul ei ole õigusaktides kindlaks määratud ainuõigeid võtteid. Kohtupraktikas on määruse nr 32 § 4 lg 1 tõlgendamisel asutud seisukohale, et ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ei saa tekkida, kui kasutatakse õigeid agrotehnilisi võtteid. Põllukultuuri kasvatamine eeldab teatud agrotehnilisi võtteid umbrohu tõrjumiseks ning põllukultuuri kasvu soodustamiseks. Ebasoovitava taimestiku ulatuslik kasv annab erandlike asjaolude puudumisel eelduse arvata, et nõuetekohaseid agrotehnilisi võtteid ei kasutatud. Lisaks tuleb arvestada, et PRIA-l ei ole igal üksikjuhtumil võimalik ette kirjutada, milliseid konkreetseid hooldusvõtteid tuleks põldude harimisel kasutada, küll aga on tal võimalik kontrollida lõpptulemust ehk seda, kas kasutatud agrotehniliste võtetega saavutati määruse nr 32 § 3 lõikes 2 nimetatud tulemus. Asjakohaste agrotehniliste võtete valik on jäetud seega põllumaa harija otsustada, kuid täita tuleb määruses ettenähtud tulemus. Määruse nr 32 § 4 lg 1 ja lg 3 ning § 3 lg 2 kooskõlalise tõlgenduse tulemusena ei tohi tekkida ka olukorda, kus kohalikele normidele vastavate agrotehniliste võtete kasutamine toob kaasa ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku. Kuna nõuete põhieesmärk on ebasoovitava taimestiku levikut vältida, oleks selline tõlgendus nõuete põhieesmärgiga vastuolus. Põllumajandusmaa ei ole heas korras, kui see on võsastunud või seal kasvavad valdavalt ebasoovitavad taimed. Vastupidisel juhul võib järeldada, et nõutavaid agrotehnilisi võtteid ei kasutatud või ei kasutatud neid piisavalt efektiivselt. Sellest omakorda järeldub, et kui kasvatatav põllukultuur ei ole põllul enamuses ning ülekaalu on saanud umbrohi, ei saa rääkida ka põllukultuuri nõuetekohasest kasvatamisest (Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-703, p-d 24-27). Nimetatud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas.
21.Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda kaebajate seisukohaga, et PRIA oleks pidanud kindlaks määrama konkreetsed asjakohased agrotehnilised võtted ning et toetuse saamiseks piisab üksnes kasvatatava põllukultuuri külvamisest 15. juuniks ning selle osalisest kasvamisest põllul, vaid oluline on ka põllu seisukord ning see, et toetustaotluses märgitud põldudel kasvaks valdavalt deklareeritud põllukultuur. Seega ei piisa nõuetele vastamiseks üksnes sellest, et kaebajate põldudel tuvastati kohapealses kontrollis ka toetustaotluses märgitud kasvatatavat põllukultuuri (porgandeid ja lehtkapsast).
22.Vaidlust ei ole iseenesest selles, et kaebajad on toetustaotluses märgitud põllukultuuri (porgand ja lehtkapsas) üritanud põldudel kasvatada. Kontrollaruande kohaselt tuvastati kaebajate põldudel toetustaotluses märgitud kasvatatavaid põllukultuure, kuid need ei olnud valdavad, põllukultuurid kasvasid paiguti ning põllul moodustasid enamuse rohttaimed. Kohtu hinnangul on need PRIA järeldused õiged. Kohtule esitatud pildimaterjal kinnitab, et kaebajate põldudel kasvas toetustaotluses märgitud kasvatatavatest põllukultuuridest oluliselt enam rohttaimi, sh umbrohuna käsitletavaid taimi. Kaebajate põlde iseloomustab see, et kasvatatav põllukultuur on läbisegi rohttaimedega, loogiliselt moodustatud ja visuaalselt selgelt nähtavaid põllukultuuride peenraid on vähe näha, sest põldudel on rohttaimede levik ulatuslik. Põldudest nr 401 (dtl-d 103-104), 401-1 (dtl-d 105-108) nr 404-1 (dtl-d 112-114), nr 406 (dtl-d 115-117) tehtud fotodelt on toetustaotluses märgitud kasvatatavad põllukultuurid raskesti tuvastatavad. Põld nr 402 (dtl-d 109-111) puhul on tärkavad põllukultuurid osaliselt nähtavad, kuid ka seda põldu iseloomustab rohttaimede rohkus kasvatatavate põllukultuuride hulgas. PRIA esitatud materjal kinnitab, et põldudel oli rohkelt rohttaimi, mis levisid kasvatatavate põllukultuuridega võrreldes oluliselt suuremas ulatuses. Selliseid põlde ei saa käsitleda toetusõiguslikena, sest kasvatatav põllukultuur ei ole enamuses, mis viitab, et kaebajad ei ole põldude harimisel kasutanud asjakohaseid agrotehnilisi võtteid või ei ole asjakohaseid agrotehnilisi võtteid kasutatud sellise efektiivsusega, et tulem vastaks nõuetele. Samuti on rohttaimed ilmses enamuses kasvatatavate põllukultuuridega võrreldes, mis oluliselt raskendab ka rohttaimede leviku piiramist põldudel. Iseenesest võib umbrohu ja teiste rohttaimede leviku piiramine
3-21-1941 kaebajatele kuuluvatel põldudel olla võimalik, kuid see on oluliselt raskendatud põllu üldist seisukorda arvestades. Seega ei saa toetustaotluses märgitud põldude puhul nõustuda kaebajatega, et nad on toetustaotlustes märgitud põllukultuuri nõuetekohaselt kasvatanud.
23.Samuti on ebaõige kaebajate seisukoht, et juba ühtse pindalatoetuse määramisega on tõendatud, et nad järgisid ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saamiseks ettenähtud nõudeid. Ühtse pindalatoetuse määramisel on oluline mistahes põllukultuuri kasvatamine ja hooldamine, puu- ja köögivilja otsetoetuse määramisel on aga oluline just konkreetse põllukultuuri nõuetekohane kasvatamine asjakohasel põllumajandusmaal ning tulemuse saavutamine. Kui kasvatatav otsetoetuse saamiseks vajalik põllukultuur (puu- või köögivili) ei ole põllul enamuses ning ülekaalu on saanud teised kultuurid, sh umbrohi või muud rohttaimed, ei saa pidada põllukultuuri nõuetekohaselt kasvatatuks ning toetusalune maa ei vasta puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse saamise tingimustele. Seega ei piisa ainuüksi asjaolust, et kaebajad on saanud ühtset pindalatoetust, järelduseks, et ka puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse nõuded on taotluses märgitud põllumajandusmaadel täidetud ning esineb alus otsetoetuste määramiseks.
24.Kohus ei nõustu PRIA-ga selles, et Paadermaa Soo OÜ märkust põllukultuuri kasvatamist mõjutava erandliku asjaoluna käsitletava kuivuse esinemise kohta ei tulnud arvestada, sest see on esitatud alles kontrolli raames. Kohus möönab, et erandliku asjaolu teavitamise kohustus on toetusetaotlejal ning sellest tuleb PRIA-t teavitada aegsasti. Kuna kaebajatel oli aga õigus
14.oktoobril 2020 saadetud lõplikele kontrollaruannetele vastuväiteid esitada, siis tuli PRIA-l seda Paadermaa Soo OÜ märkust siiski arvestada. Paadermaa Soo OÜ ei ole haldus- ega kohtumenetluses täpsemalt selgitanud, millal ja millises ulatuses kuivus esines ja kuidas see põllu olukorda mõjutas. Seetõttu on kaebaja sellekohase väite tõele vastavust kohtumenetluses raske kontrollida. Nagu eelnevalt selgitatud, siis oli Paadermaa Soo OÜ põldudel valdavalt rohttaimed segamini paiguti esineva kasvatatava põhikultuuriga. Põllul nr 402 on taimestiku levik osaliselt teiste põldudega võrreldes tõepoolest väiksem, kuid ka sellel põllul on rohttaimed valdavad. On väheusutav, et väidetav kuivus mõjus eelkõige just toetustaotluses märgitud põllukultuuride kasvatamisele, samas kui rohttaimed võrsusid samal ajal oluliselt tõhusamalt ehk nende kasvutingimusi kaebaja väljatoodud asjaolu oluliselt ei mõjutanud. Kohtu hinnangul ei ole kuivuse esinemise argument antud juhul seetõttu asjakohane. Samuti ei olnud PRIA kohustatud tegema täiendavaid kontrolle sedavõrd üldsõnalise märkuse kontrollimiseks ja võis tugineda haldusmenetluses kogutud teabele.
25.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et PRIA on õigesti tuvastanud, et kaebajate põllud ei olnud toetusõiguslikud, sest nendel kasvav põllukultuur ei olnud valdav. Sellest tulenevalt on PRIA õigesti määranud kindlaks toetusõigusliku pinna (0 ha). Määruse nr 640/2014 artikli 19 lõigetest 1 ja 2 näeb ette, et kui deklareeritud pindala ületab kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3 % või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20 % kindlaksmääratud pindalast. Kui erinevus on üle 50 %, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale toetust ei anta. Peale selle kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaks määratud pindala vahele. Kuna deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli mõlema kaebaja puhul üle 50%, ei olnud kaebajatel õigust toetusele ning lisaks on põhjendatult määratud neile kogu deklareeritud pindala arvestades halduskaristused. PRIA ei ole halduskaristuse arvutamisel vigu teinud.
26.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Paadermaa Sookalda OÜ ja Paadermaa Soo OÜ kaebused rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda.
3-21-1941 PRIA ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.