Vasily Karpovi kaebus Viru Vangla 02.11.2021. a käskkirja nr 6-3/970-1 tühistamiseks ja alusetult kartseris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 990 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – Vasily Karpov Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vasily Karpovi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.10.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4 teine lause). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla tunnistas 02.11.2021. a käskkirjaga nr 6-3/970-1 Vasily Karpovi (edaspidi ka kaebaja) süüdi 07.10.2021 vanglaametniku korralduse (tööle asumise korralduse) täitmata
3-22-22 jätmise eest ning karistas teda 11-ööpäevase kartserikaristusega. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.Viru Vangla V üksuse vanemvalvuri 07.10.2021 koostatud ettekande nr 3-21-7674 kohaselt andis vanemvalvur 07.10.2021 kaebajale korralduse asuda tööle koristajana. Kaebaja keeldus, põhjendades seda sellega, et talle on määratud käerauad ja ta on isolatsioonikambris. Intsidendi juures viibis ka vanemvalvur Sander Sepa. Kaebaja oli 05.09.2021. a käskkirjaga nr 6-2/545-1 määratud majandustöödele tähtajatult, mistõttu oli ta kohustatud alluma vanglaametniku korraldusele asuda tööle koristajana. Kuna kaebaja ei allunud korraldusele, on tema tegu käsitatav distsipliinirikkumisena.
1.2.Käerauad ei vabasta kinnipeetavat vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-s 1 sätestatud kohustusest, s.o töötamisest. Tavapäraste ja lihtsate koristustööde teostamine on võimalik mh juhul, kui kinnipeetava käed on raudus (nt tolmulapiga tolmu võtmine laudadelt, horisontaalpindadelt jms). Käeraudades töötamine võib tekitada teatud määral ebamugavust võrreldes ilma käeraudadeta koristamisega, kuid tegemist ei ole ülemäära ebamugavama olukorraga. Näiteks tuleb täiendavate julgeolekuabinõude ja käeraudade kohaldamisel manustada ravimeid, mis oma füüsiliselt koormuselt on tõenäoliselt võrreldav lihtsa koristustööga. Vanemvalvuri selgituste kohaselt oleks ta kaalunud ka käeraudade eemaldamist, kui kaebaja oleks tööle läinud. Samas tuleb arvestada ka kaebaja varasemat käitumist ja seda, et ta on vangistuse ajal pidevalt eiranud vanglaametniku seaduslikku korraldust seoses tööle asumisega. Kaebaja näitab pidevalt negatiivset meelestatust töötamise (koristustööd) suhtes, mistõttu on vähetõenäoline, et 07.10.2021 oleks ta tööle asunud, kui tema suhtes ei oleks julgeolekuabinõuna käeraudade paigaldamist kohaldatud. Kuna kaebaja suhtes kohaldati ka vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, siis oli vanglaametnikel võimalus jätta isik koristamiseks üksinda osakonda, samal ajal jälgides, et teiste kinnipeetavatega ei oleks suhtlemist. Seega on vangla arvestanud kaebaja olukorraga ning soodustava meetmena andnud korralduse asuda tööle, millele kaebaja ei allunud.
1.3.Kuna kaebaja toime pandud rikkumine on raske, sest raskendab oluliselt korra ja julgeoleku tagamist vanglas, ei ole proportsionaalne määrata kergeimat karistust. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise päeval kümme kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimati määrati kaebajale allumatuse eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks. Kaebaja pani järjekordselt toime allumatuse, mis näitab, et ta ei ole siiani teinud järeldusi ja on jätkanud endise käitumisviisiga. Kaebaja ei ole enda varasematest tegudest õppust võtnud. Isik ei kahetse enda tegu ning otsib põhjendusi ja vabandusi. Menetleja peab õiglaseks suurendada varasemalt määratud kartserikaristuse määra ühe päeva võrra ehk määrata kartserikaristus üheteistkümneks ööpäevaks.
2.Kaebaja kandis talle määratud kartserikaristuse ajavahemikus 10.–21.11.2021.
3.Kaebaja esitas käskkirjale vaide ning palus talle maksta kahjuhüvitisena 90 eurot iga käskkirja alusel kartseris viibitud ööpäeva eest.
4.Viru Vangla jättis 28.12.2021. a otsusega nr 6-12/475-2 kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Töö tegemise ajaks paigaldatakse käerauad kinnipeetavale ette, mitte taha. Tavapäraste ja lihtsate koristustööde teostamine on võimalik ka siis, kui kinnipeetava käed on raudus. Käeraudades töötamine võib tekitada teatud määral ebamugavust, kuid see ei ole aluseks töö tegemisest keeldumiseks. Tööst keeldumine on oluline rikkumine. Kaebajal ei olnud mõjuvat põhjust tööst keelduda, kuid ta otsustas seda siiski teha, olles samas teadlik, et vangla praktika kohaselt paigutatakse ta selle rikkumise eest kartserisse.
3-22-22
4.2.Kuna tuvastamist ei ole leidnud vangla õigusvastane tegevus, millega tekitatud kahju vajaks tingimata rahas hüvitamist, tuleb jätta kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
5.Vasily Karpov esitas 03.01.2022 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla 02.11.2021. a käskkirja nr 6-3/970-1 tühistamiseks ja alusetult kartseris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 990 euro ulatuses.
6.Kohus võttis kaebuse 23.02.2022. a määrusega menetlusse.
7.Viru Vangla esitas kaebusele 04.04.2022 vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.
8.Kohus otsustas 22.08.2023. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 02.11.2021. a käskkirja nr 6-3/970-1 ning mõista talle välja alusetult kartseris viibimise eest kahjuhüvitis, põhjendades kaebust järgmiselt.
9.1.Kaebaja ei saanud asuda täitma talle antud korraldust koristama asumiseks, kuna tema suhtes oli 08.09.2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/289 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh käeraudade kohaldamine kambrist väljumisel. Vangla väide, et kaebajalt oleks käerauad maha võetud, kui ta oleks nõustunud määratud tööle minema, on paljasõnaline ja väheveenev. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tuli täita, kaebaja tööle asumine oleks olnud aga sellega vastuolus, sest käed selja taga raudus ei ole võimalik töötada ja see oleks olnud kaebaja piinamine.
9.2.Õiguskantsleri arvamuse ja rahvusvaheliste standardite järgi on kinnipeetavate tööle sundimine vastu nende tahtmist ja tööle mitteasumise korral üksikvangistusega karistamine õigusvastane. Viru Vangla põhjendamatu ja vägivaldse tegevuse tõttu sagenesid kaebajal kontrollimatud raevu- ja agressioonihood. Kaebajal on pidev stress. Vangla tegevuse tõttu kogetava stressi tagajärjel on kaebajal tekkinud ka probleemid kõrgenenud arteriaalse vererõhuga.
10.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, palub kohtul vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 arvestada vaidemenetluses esitatud seisukohtadega ning märgib täiendavalt järgmist.
10.1.Asjaolu, et kaebaja suhtes kohaldati samaaegselt täiendavaid julgeolekuabinõusid, ei andnud talle õigust ega privileegi tööst keeldumiseks. Kaebaja ei väljunud kambrist, ega veendunud, mil viisil ta pidi ametniku korraldust täitma, mis näitab, et tegelikult tal ei olnud kavatsustki korraldust täita ja järgida VangS § 37 lg-s 1 sätestatud kohustust. Ametniku selgitustest tuleneb, et kui isik oleks asunud töökorraldust täitma, oleks temalt käerauad eemaldatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud vanglaametniku korralduse täitmise olulisust ja toonud välja, et vaid erandjuhtudel on võimalik täitmisest keelduda. Kaebaja suhtes lõpetati 08.09.2021. a käskkirjaga nr 3-12/1-2/289 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine 18.10.2021. Kaebajale anti 07.10.2021 korraldus asuda tööle, mis tähendas, et ta pidi koristama eluosakonda. Koristustöid tehakse eluosakonnas ajal, mil kambrite uksed on lukustatud ja kinnipeetavad asuvad kambrites. Seega oli sellega välistatud kaebaja kontakt teiste kinnipeetavatega ja ohtu nendele ei esinenud. Lisaks, selleks, et kaebajast tulenev julgeolekuoht oleks tema poolt koristajana tööülesannete täitmisele asumisel maandatud, oli vangla valmis kaasama täiendava ametniku, s.t kinnipeetava üle oleks teostanud järelevalvet ühe valvuri asemel kaks ja sellega oleks viidud temast tulenev julgeolekuoht miinimumini. Kaebajat võib pidada põhimõtteliselt tööst keeldujaks, kuna ta on jätnud korduvalt täitmata vanglaametnike korraldused asuda tööle ja teda on sedalaadi rikkumiste eest karistatud kõige
3-22-22 muu hulgas 26.05.2021. a käskkirjaga nr 6-3/408-1, 02.08.2021. a käskkirjaga nr 6-3/623-1 ja 08.10.2021. a käskkirjaga nr 6-3/849-1.
10.2.Kuigi menetleja on toonud distsiplinaarmenetluse protokollis ja käskkirjas välja, et kaebajal oli 07.10.2021 rikkumise toimepanemise ajal 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, oli tegelikkuses kaebajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi 8. See ei mõjutanud aga karistuse valikut ja määra, kuna kaebaja on süstemaatiliselt näidanud üles allumatust, mis on rasked rikkumised. Kaebajat karistati 11-ööpäevase karistusega, mis on ligilähedane minimaalsele määrale. Kaebaja ei ole enda varasematest tegudest õppust võtnud ning on jätkanud samaliigiliste rikkumistega. Kaebaja ei kahetse enda tegu ning otsib põhjendusi ja vabandusi. Menetleja on pidanud õiglaseks suurendada varasemalt sarnase rikkumise eest määratud kartserikaristust ühe päeva võrra. Selline karistusemäära suurendamine ei ole liialt raske.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
12.Kaebajat on 02.11.2021. a käskkirjaga nr 6-3/970-1 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl) 19–22) karistatud selle eest, et ta ei allunud 07.10.2021 vanemvalvuri korraldusele asuda osakonnas tööle. Vastavalt VangS § 67 p-le 1 on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetava kohustuse töötada, kui VangS-st ei tulene teisiti. VangS § 37 lg 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; ning kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Seega on kaebajale 02.11.2021. a käskkirjas ette heidetud VangS § 67 p 1 rikkumist seoses kaebajale VangS § 37 lg-st 1 tuleneva töötamise kohustuse mittejärgimisega.
13.VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi, ning kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kohtupraktikas on selgitatud, et vangla majandustöödel töötamine erineb olemuslikult töötamisest töölepingu alusel, sest kinnipeetaval on seadusest tulenevalt kohustus töötada ning tegemist ei ole seaduses sätestatud erandiga, mil tööle määramiseks on vajalik kinnipeetava nõusolek (VangS § 37 lg 5). Seega olukorras, kus ei esine töökohustust välistavaid asjaolusid (VangS § 37 lg 2), ei ole kinnipeetaval õigust keelduda vangla määratud tööst. Kinnipeetava vangla majandustöödele rakendamine teenib eelkõige vangistuse täideviimise eesmärke. (Vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020. a otsus nr 3-19-1962, p 16).
14.VangS § 67 p-s 1 sätestatud kinnipeetava allumiskohustuse eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Vanglaametnike korralduse õigusvastasus saab omada
3-22-22 tähendust kaebajale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel (Riigikohtu 29.09.2015. a otsuse nr 3-3-2-2-15 p-d 18, 24 ja nendes viidatud kohtupraktika; 14.11.2012. a otsuse nr 3-3-1-44-12 p 17).
15.Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 võib kinnipeetavale kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt, sh käskkiri kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta, õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
16.Vastustaja, väites vaidlustatud käskkirjas kaebaja poolt 07.10.2021 VangS § 67 p 1 rikkumist, tugineb Viru Vangla V üksuse vanemvalvuri J. Korikovi 07.10.2021. a ettekandele nr 3-21-7674 (dtl 146). Nimetatud ettekande kohaselt anti kaebajale 07.10.2021 kella 12:55 paiku korraldus asuda tööle koristajana, kuid kaebaja keeldus, põhjendades seda sellega, et talle on määratud käerauad ja ta on isolatsiooni kambris. Ettekandes on välja toodud ka kaebaja poolt ebatsensuursete väljendite kasutamine, kuid sellega seonduvalt ei ole kaebajale vaidlustatud käskkirjas distsiplinaarkaristust määratud. Kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus vastas vanemvalvur J. Korikov menetleja esitatud täiendavatele küsimustele seoses 07.10.2021. a sündmusega (dtl 73). J. Korikov selgitas, et väga pikka diskussiooni tema ja kaebaja vahel ei olnud, kaebaja lihtsalt imestas, kuidas saab teda tööle kutsuda, kui tal on käerauad ja tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid. J. Korikov selgitas veel, kaebaja oleks pidanud tegema koristustöid, põranda pühkimine jms, mida teevad koristajad, ning kui kaebaja oleks nõustunud välja tulema ja tööd tegema, siis selleks, et töö oleks tehtav, oleks ta mõelnud tööde tegemise ajaks käerauad eemaldada.
17.Puudub vaidlus, et kaebaja on Viru Vangla 05.09.2019. a käskkirjaga nr 6-2/545-1 (dtl 70) määratud tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale tähtajatult alates 09.09.2019. Lisaks ei ole kohtule teada ning kaebaja ka ei väida, et tema puhul esineks mõni VangS § 37 lg-s 2 nimetatud töökohustust välistavatest asjaoludest. Kaebaja peamine väide läbivalt nii haldus- kui ka kohtumenetluses on see, et ta ei saanud talle vaidlusaluse korralduse andmise päeval füüsiliselt mingisugust töist tegevust teha, sest vastavalt tema suhtes antud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjale tuli talle paigaldada selja taha käerauad ning kohaldatud oli täielikku isolatsiooni. Samuti leiab kaebaja, et kaebajalt koristamisel käeraudade eemaldamine, millisele võimalusele vastustaja viitab, oleks olnud vastuolus kaebaja suhtes kohaldatud meetmetega.
18.Kohus leiab, et kaebaja poolt 07.10.2021 vanglaametniku korraldusele allumata jätmine ja sellega VangS § 67 p 1 rikkumine on vanglaametniku 07.10.2021. a ettekandega tuvastatud ning kaebaja ei olnud õigustatud jätma talle antud korraldust täitmata. Korralduse täitmata jätmist ei õigusta asjaolu, et Viru Vangla 08.09.2021. a käskkirjaga nr 321/1-2/289 (dtl 23–25) oli kaebaja suhtes kohaldatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanlgasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist kuni asjaolude äralangemiseni. Vangla on asjakohaselt märkinud, et kuna kaebaja ei väljunud pärast tööle asumise korralduse saamist kambrist ega saanudki teada, mil viisil täpsemalt oleks ta pidanud ametniku korraldust täitma, saab eeldada, et kaebaja kavatsus ja soov oli igal juhul tööle mitte asuda. Kohtul puudub alus kahelda ametniku selgituses, et kui kaebaja oleks asunud tööle asumise korraldust täitma, oleks temalt käerauad eemaldatud. Samuti on vangla selgitanud, et koristustöid tehakse eluosakonnas ajal, mil kambrite uksed on lukustatud ja kinnipeetavad asuvad kambrites, mistõttu oleks olnud võimalik välistada kaebajal kontakti tekkimist teiste kinnipeetavatega.
3-22-22 Kohtu hinnangul ei rikkunud kaebaja õigusi see, et teda sooviti kohelda tema õigusi piiravas käskkirjas kirjeldatust soodsamal viisil. Seega, kuigi kaebajal oli kohustus alluda vanglaametniku korraldusele vastuvaidlematult (vt käesoleva otsuse põhjenduste punktis 14 viidatud kohtupraktika), ei olnud vanglaametniku vastav korraldus antud juhul ka õigusvastane.
19.Kaebaja leiab veel, et kinnipeetavate tööle sundimine ning tööle minemata jätmise eest kartserikaristuste määramine ei ole õiguspärane ning viitab õiguskantsleri sellekohastele seisukohtadele. Tõepoolest on õiguskantsler viidanud enda 05.10.2016. a kirjas nr 61/161019/1604041 Justiitsministeeriumile (dtl 159–162) ja 10.08.2021. a kirjas nr 164/211408/2105134 Riigikohtule (dtl 163–166) erinevatele soovitusliku iseloomuga allikatele, millest tulenevalt tuleks vanglal kartserikaristust kohaldada vaid kõige tõsisematel juhtudel, viimase abinõuna ja nii lühiajaliselt kui võimalik. Samas on väljakujunenud kohtupraktika järgi tööle asumise korralduse süstemaatiline täitmata jätmine raske rikkumine, mille eest on võimalik kinnipeetavat karistada kartserikaristusega (vt Riigikohtu 08.12.2021. a otsus nr 3-181895, p-d 19, 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka praegusel juhul oli kaebaja poolt tööle asumise korraldusele allumata jätmise näol tegemist korduva sellise käitumisega ning selle eest kaebajale kartserikaristuse määramine ei olnud kehtivate õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt keelatud.
20.Kohtu hinnangul proportsionaalseks.
tuleb
kaebajale
määratud
distsiplinaarkaristust
pidada
ka
Vastustaja on võtnud karistuse määramisel asjakohaselt arvesse kaebaja rikkumise ohtlikkust, sh sisuliselt seda, et kaebaja on vastandunud vanglas kehtivale korrale ja vanglaametnike korralduste täitmisele. Asjakohane on vastustaja kaalutlus, et korraldusele allumatusega seab kinnipeetav ohtu vangla julgeoleku, kuna korralduste mittetäitmine võib viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Kuigi käskkirjas on kaebajale karistuse määramisel võetud arvesse rikkumise toimepanemise päeval 10 kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, on kohtutoimiku materjalidega tõendatud, et kaebaja poolt rikkumise toimepanemise ajal, s.o 07.10.2021, oli tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi 8 ning talle 02.11.2021. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramise ajal oli tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi 11 (vt vangiregistri väljavõte kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste kohta, dtl 148). Seejuures on 04.04.2022 kohtule esitatud õiendis (dtl 81) tõenäoliselt ekslikult välja toodud üksnes 6 varasemalt määratud ja 02.11.2021. a seisuga kehtinud karistust ning jäetud viitamata samuti 02.11.2021. a seisuga kehtinud 5 distsiplinaarkaristusele. Kohtupraktikas on selgitatud, et tulenevalt VangS § 64 lg-st 4 teeb vanglateenistuse pädev ametnik otsustuse kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise kohta käskkirja andmisega, seega on distsiplinaarkaristuse määramise ajaks käskkirja andmise aeg ning karistuse määramisel arvesse võetavate asjaolude kogum tuleb vastavalt samuti kindlaks teha käskkirja andmise aja seisuga (vt Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2022. a otsus haldusasjas nr 3-20-820, p 10). Eelnevast tulenevalt sai vastustaja 02.11.2021. a käskkirjaga kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel arvestada 02.11.2021. a seisuga kehtinud 11 distsiplinaarkaristusega (kaks neist oli määratud ühe käskkirjaga). Vaidlustatud käskkirjas on arvestatud, et viimati oli kaebajale allumatuse eest distsiplinaarkaristuseks määratud kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks (eeldatavasti kaebajale 02.08.2021 määratud karistus), kuid vangiregistri väljavõtte kohaselt oli kaebajale määratud tööst keeldumise eest kartserikaristus (11 ööpäeva) ka 08.10.2021. a käskkirjaga. Seega, arvestades, et kaebajale oli vaidlustatud käskkirja tegemise seisuga varasemalt määratud tööle asumise korraldusele allumata jätmise eest kolmel korral vastavalt 9-, 10- ja 11-ööpäevane
3-22-22 kartserikaristus (Viru Vangla 26.05.2021. a käskkiri nr 6-3/408-1, dtl 109–111; 02.08.2021. a käskkiri nr 6-3/623-1, dtl 117–119; 08.10.2021. a käskkiri nr 6-3/849-1, dtl 129–131), ei saa kaebajale määratud 11-ööpäevast kartserikaristust pidada ka käskkirjas toodud kaalutluste mõningasest ebatäpsusest hoolimata ebaproportsionaalselt raskeks. Kaebajale määratud karistuse määr on miinimumilähedane ning õigustatult on arvesse võetud rikkumise kordumist.
21.Kaebajale karistuse määramise käskkiri on tehtud VangS § 64 lg 41 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul ning karistus on määratud pädeva ametniku, s.o inspektorkontaktisiku poolt (justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 17 lg 1, VangS § 64 lg 4). Kaebajat on distsiplinaarmenetluse alustamisest 14.10.2021. a teatisega teavitatud (dtl 145) ning ta on esitanud sündmuse kohta 22.10.2021 enda selgitused (dtl 72, tõlge dtl 179). Distsiplinaarmenetluse käik on kajastatud 27.10.2021. a distsiplinaarmenetluse protokollis (dtl 74–77), millele kaebaja on esitanud enda vastuväited 28.10.2021 (dtl 143–144, tõlge dtl 181). Seega on kaebajal olnud võimalus anda distsiplinaarmenetluse käigus omapoolseid selgitusi (HMS § 40 lg 1). Kohtule ei nähtu vangla poolt ka muude menetlusreeglite rikkumist.
22.Eeltoodust tulenevalt ei ole Viru Vangla 02.11.2021. a käskkirja nr 6-3/970-1 tühistamine põhjendatud.
23.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg-st tulenevalt on kahju hüvitamise üldised eeldused seega järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ning 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kui vähemalt üks eeltoodud eeldustest ei ole täidetud, tuleb jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
24.Kohus leidis eespool, et kaebajale on Viru Vangla 02.11.2021. a käskkirjaga nr 6-3/970-1 määratud kartserikaristus õiguspäraselt. Seega on täitmata vähemalt üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest, s.o haldusorgani õigusvastane tegevus kaebaja kartseris hoidmisel ajavahemikus 10.–21.11.2021, ning kaebaja kahjunõuet ei ole võimalik rahuldada.
25.Eelnevalt esitatud põhjendustel jääb kaebaja kaebus täies ulatuses rahuldamata.
26.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 29,70 eurot. Need menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud ja ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 neljas lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.