Korrakaitse › Vanglad

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. oktoobril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-21-1004 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

PPA 10.05.2021 otsusega nr 1.2-3/19-2 jäeti X taotlus rahuldamata.

PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Tallinna arestimaja tingimused ei vastanud kaasaegsetele kõrgendatud nõudmistele. PPA palub kaebajalt võimalike ebamugavuste pärast vabandust. 2(7)

3-21-1004 Vangistusseaduse (VangS) § 156 lg 5 alusel kehtestatud siseministri 27.09.2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (ASKE) § 12 lg 3 kohaselt on igale kinnipeetavale kambris ette nähtud 2,5 m2 põrandapinda. Tualeti pindala välja arvates jäi kambri pindala igal ajal kehtestatud normi piiresse. Kambri sisustus vastas ASKE § 13 lg-s 1 sätestatud tingimustele nii Jõhvi kui ka Tallinna arestimajas. Tallinna arestimaja kõigis kambrites olid olemas nõuetekohased voodid, kambri üldises osas kambriukse vahetus läheduses ülejäänud ruumist vaheseinaga eraldatud pesemiskoht ja WC. Jõhvi arestimajas asus kambris kaasaegne tualetinurk, mis oli muust kambri osast eraldatud laest maani ulatuva läbipaistmatu plastikkattega. Asjaolu, et kambrites ei olnud tooli või laud ei olnud piisavalt suur, jääb VangS §-s 41 sätestatud nõuete piiridesse. Kunstliku valgustuse, mis täiendas akendest tulevat loomulikku valgust, allikaks olid ruumi lakke paigaldatud nn päevavalguslambid nii Tallinna kui Jõhvi arestimaja kambrites. Arestikambritel olid klaasist, turvakaalutlustel trellitatud aknad (igas kambris kaks akent) ja lisaks lambid piisava valgustuse tagamiseks. Kaebaja ei ole Tallinna arestimajas viibimise ajal ebapiisava valgustuse või akende mõõtmete kohta pretensioone esitanud. Valgustiheduse mõõtmine toimus kasutusloa saamise menetluse käigus ning selle kohta asuvad andmed RKAS valduses. Ventilatsiooni puhastus toimus perioodiliselt kogu hoones ja ventilatsioon oli töökorras. VangS § 93 lgst 3 ja ASKE § 31 lg-st 2 tulenevalt oli kaebajal õigus soovi korral vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Selleks pidi kaebaja soovi avaldama. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks kurtnud Tallinna arestimajas viibimise aja jooksul ebapiisava jalutamisvõimaluse üle või nõudnud täiendavalt jalutamise võimaldamist. Asjaolu, et sellist avaldust ei esitatud, on tõendatud sellega, et arhiivis on säilinud tõendid tema teiste taotluste kohta. Tallinna arestimajas oli tõrkeid kinnipeetutele värskes õhus viibimise võimaldamisega, kuid arvestades kaebaja kinnipidamise kestust (11 ja 12 päeva), ei saanud ebapiisav jalutamise võimaldamine olla sedavõrd kahjustav, et see võiks kaasa tuua tema tervise halvenemise või alandada tema inimväärikust.

3-21-1004 raskendasid muud puudused, iseäranis seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või kohaste sanitaar- ja hügieeninõuetega (EIK 20.10.2016 otsus nr 7334/13, p 139; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-15, p-d 14–15). Seetõttu pidi kaebajal mitme kinnipeetuga kambris olema isiklikku põrandapinda vähemalt 3 m2, muude tõsiste puuduste korral vähemalt 4 m2. Tallinna arestimaja VangS § 93 lg 5 sätestab, et vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Pole tõendeid, et vastustaja kaebajale jalutamisvõimalust Tallinna arestimajas ei võimaldanud. WC-d eraldab ülejäänud kambrist madal vahesein, st see ei olnud neljast küljest varjatud ja lukustatava uksega, nagu on tavapärane. Ei saa küll väita, et vaheseina üldse ei ole, kuid madal vahesein või müür ei ole piisav selleks, et tagada privaatsust. Tallinna Ringkonnakohus leidis 18.12.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-50078, et WC eraldamine viisil, kus WC-poti ette on ehitatud väike umbes 1,2 m kõrgune sein, võib olla õiguspärane olukorras, kus isik viibib kambris üksi. Mitmekesi kambris olles võis aga ülejäänud ruumist täielikult eraldamata WC kasutamist ja teiste kambrikaaslaste poolt WC kasutamise talumist pidada äärmiselt ebameeldivaks ja alandavaks ning kinnipidamisega vältimatult kaasnevaid kannatusi ületavaks (p 11). Vastustaja poolt edastatud andmetest tulenevalt ei olnud kaebaja vaidlusalustel perioodidel kordagi kambris üksinda. Tallinna arestimajas oli ventilatsiooniga probleeme. CPT tuvastas 27.09.2017–05.10.2017 läbi viidud külastusel, et Tallinna arestimaja oli halvasti ventileeritud (CPT/Inf (2019) 31 raport, p 24). Külastus toimus natuke enne kaebaja arestimajas viibimise perioode, mistõttu võib eeldada, et sama hinnang kehtis ka sellel ajal, kui kaebaja viibis arestimajas. Halb ventilatsioon ei ole eraldiseisvalt inimväärikust alandav ja kahju hüvitamise aluseks, kuid kohus arvestab seda koosmõjus teiste tingimustega. Riiete kuivatamine kambris võis tõsta õhuniiskust, mis halvasti ventileeritud ruumis võis suurendada ebamugavust. Tallinna Ringkonnakohus on 20.12.2016 otsuses nr 3-14-52898 leidnud, et kambrites peaks olema tagatud valgustustihedus vähemalt 200 lx (p 15). Kaebaja on esitanud koos kaebusega RKAS poolt haldusasjas nr 3-20-491 esitatud vastuse kohtunõudele, milles on selgitatud, et hoone omanik RKAS on tellinud Inspecta Estonia OÜ-lt valgustuse mõõtmise endise arestimaja kambrites nr I-01, I-03, I-08, I-12 ja I-19. Mõõtmine toimus 17.09.2020 ja mõõtmistulemuste kohaselt oli valgustihedus mõõtmise objektiks olnud ruumides 32,4–105 lx. Riigi Kinnisvara AS-l puuduvad andmed valgustuse võimaliku varasema mõõdistamise ning vastuses käsitletud kambrites kasutusel olnud või vahetatud lambipirnide kohta. Kuigi Tallinna arestimaja ei olnud mõõdistuse ajal olnud kasutusel juba pea kaks aastat, ei ole eluliselt usutav, et lampidele ladestunud tolm mõjutas mõõdistustulemusi niivõrd palju ja ilma lampidele ladestunud tolmuta oleks valgustihedus olnud vähemalt 200 lx. Asjaolu, et vastustaja ei ole hoone omanik, ei vabasta teda vastutusest tagada kinnipidamistingimuste nõuetele vastavus. Eelneva tõttu järeldab kohus, et kaebaja Tallinna arestimajas viibimise ajal ei olnud tagatud valgustustihedus vähemalt 200 lx. Söömisvõimaluse puudumine laua taga üksi ei ole piisav, et lugeda see inimväärikuse põhimõttega vastuolus olevaks või õigusvastaseks. Küll aga saab seda väljaspool vanglat tavaelus väga harva esinevat olukorda arvestada koosmõjus teiste puudustega kahju hüvitise 4(7)

3-21-1004 suuruse kindlaksmääramisel (Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2018 otsus nr 3-17-1578, p 14). Vastustaja poolt asja materjalide juurde lisatud fotodelt ei nähtu, et kambrites oleksid olnud toolid. Kaebajal ei olnud seega võimalik laua ääres süüa. Kuna kauss oli metallist, siis võis selle söömise ajal kuuma toiduga käes hoidmine olla tõepoolest ebameeldiv. CPT on tuvastanud, et Rahumäe tee arestimaja kambrid olid 2017. a sügisel halvas seisukorras (CPT/Inf (2019) 31, p 24). Arestimajja saabumise ajaks ei olnud kaebajal tõenäoliselt võimalik enda käitumise ja elukorraldusega juba halvas seisukorras oleva kambri väljanägemist parandada. Jõhvi arestimaja Kaebaja väitel ei olnud Jõhvi arestimajas tualett privaatne. Tualett asub kambri üldises osas kambriukse vahetus lähenduses ning on muust kambri osast eraldatud koormakattega, mis ulatub maast laeni. Samas nähtub fotodelt, et ühest küljest ei ulatu kile täies ulatuses seinani, st täielikku privaatsust kile ei taganud ning WC osa oli ukse ja laua poole avatud. Samuti jääb kile ja põranda vahele väike vahe. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et kile ei summuta helisid, mis tähendab seda, et tualeti kasutamine ei ole privaatne. Kaebaja ei viibinud kambris mitte ühelgi perioodil üksi ning viibis kambris nr 303 kahel perioodil kokku 37 päeva. WC lahenduse nõuetekohasust Jõhvi arestimajas on kohus hinnanud haldusasjas nr 3-20-491. Tallinna Halduskohus leidis, et WC-ga seonduvaid asjaolusid on võimalik hüvitise määramisel arvesse võtta. Halduskohus asus praeguses asjas samale seisukohale. Kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Kaebajal ei olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel teeb kohus individuaalse otsuse, mis tagab õiglase hüvitise, arvestades sealjuures riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-t 2, samuti RVastS §-s 13 sätestatud kriteeriume ning määravat tähtsust ei saa omistada asjaolule, kui suures ulatuses on kohus teistes asjades mittevaralise kahju hüvitisi välja mõistnud. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-1004 Kambri sisustus vastas ASKE § 13 lg-s 1 sätestatud tingimustele nii Jõhvi kui ka Tallinna arestimajades. Tallinna arestimaja kõigis kambrites olid olemas nõuetekohased voodid, kambri üldises osas kambriukse vahetus läheduses ülejäänud ruumist vaheseinaga eraldatult pesemiskoht ja WC. Jõhvi arestimajas oli tualetinurk eraldatud kambri muust osast maast laeni ulatuva läbipaistmatu plastikkattega. Kaebaja ei ole Tallinna arestimajas viibimise ajal ebapiisava valgustuse või akende mõõtmete kohta pretensioone esitanud. RKAS kohustus oli kontrollida regulaarselt ventilatsiooni ja valgustust. Pesu kuivatamine ei ole inimväärikust alandav. Ühe-kahe eseme pesemine ei tekita kuivamisel tavapärasest suuremat õhuniiskust. Arestimajas ei pea saama kasutada WC-d eraldi lukustatavas ruumis. Arestimaja personalil peab olema juurdepääs kinnipeetavale. Kinnipeetaval ei tohi olla võimalust väljuda personali vaateväljast. WC lahenduse nõuetekohasust Jõhvi arestimajas on kohus hinnanud haldusasjas nr 3-20-491. Halduskohus ei võtnud aga arvesse ringkonnakohtu seisukohta samas asjas. Kinnipidamistingimused ei ole kahjustanud kaebaja heaolu ega tervist. Kaebaja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Kahjunõue on esitatud alles kolm aastat pärast väidetava kahju tekkimist vahetult enne kahjunõude esitamise tähtaja lõppu. Kaebaja pidas võimalikuks hüvitist vähendada. Halduskohtu välja mõistetud hüvitis on ebamõistlikult suur ega vasta senisele kohtupraktikale, arvestades, et kaebaja oli arestimajades kokku 67 päeva. Kohtuasjas nr 3-20491 välja mõistetud hüvitis oli vaid 5,26 eurot päevas.

Kaebaja apellatsioonimenetluses enda seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1004 siiski õigesti, et pole usutav, et selline tolmukiht vähendas valgustust sedavõrd, et hilisemad mõõtmistulemused jääks oluliselt nõutavale alla üksnes lampidele kogunenud tolmukihi tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.