Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.09.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-397
Haldusasi
Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühingu ja Axxion Global OÜ kaebus Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsuste nr 168, 169 ja 170 ning 17.01.2022 vaideotsuste nr 6, 7 ja 8 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühing, Axxion Global OÜ, esindajad IS ja v.adv Enno Heringson Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja PM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühingu ja Axxion Global OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
18.09.2023 kohtuistungil
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.10.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-22-397 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-397 koostöö põhimõtete olulise rikkumisena. Samuti on Tallinna Keeltekool MTÜ kahjustanud töötukassa mainet, seades kirjas kahtluse alla töötukassa usaldusväärsuse, luues töötukassa klientidele mulje, et töötukassa venitab otsuste tegemisel ning otsused ei ole põhjendatud. Tallinna Keeltekool MTÜ loob kliendile mulje, et klient saab töötukassas kaitsta oma huve tööturuteenuse saamisel, kui tegutseb kiiresti, järgides Tallinna Keeltekool MTÜ antud juhiseid. Tallinna Keeltekool MTÜ ning tema seaduslik esindaja IS on toime pannud teod, mis muudavad nii Tallinna Keeltekool MTÜ kui ka tema esindaja IS töötukassa silmis ebausaldusväärseks. Eesti Töötukassa koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitaja puhul peab olema töötukassal kindlus, et koolituse valimisel töötukassa kvalifitseeritud koolitajate hulgast oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid koolitusel osalemisel igakülgselt kaitstud ja kliendile Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (määrus nr 87) § 21 alusel võimaldatava summa (2500 eurot 2 aasta jooksul) kasutamine eesmärgipärane ja vajalik. Töötukassa täidab talle seadusega pandud ülesandeid ja arvestab raha kasutamisel avalikku huvi. Koolituste korraldamine peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija, kelleks on töötukassa klient, suhtes ausalt. Töötukassa ei saa aktsepteerida koolituskaardi koostööpartnerina isikut, kelle tegevus on vastuolus õigusaktidega.
3(13)
3-22-397
3-22-397 lõpetamiseks koostöö põhimõtete p-i 1.8 alusel. IS ei ole andnud õpilastele ühtegi lubadust. Ka IS 05.10.2021 e-kirjast ei nähtu ühtegi lubadust. Viidatud e-kirjas olev fraas „Õppida saab töötukassa finantseerimisel“ ei ole käsitatav lubadusena, sest õppida on võimalik tõepoolest töötukassa toetusel, kui see toetus õppijale määratakse ja vastavasisuline kinnituskiri väljastatakse. Seega midagi ebakohast, väära või koostöö põhimõtteid rikkuvat selles fraasis ei ole. Eelnevat kinnitavad ka kaebuse lisas 8 sisalduvates lisades 1‒6 koolitusel osalejate poolt toodud vastused küsimusele (p 1) „Kas Teile anti koolitaja poolt lubadusi Eesti Töötukassa poolt Brändingu akadeemia koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui Töötukassa väljastas rahastamist kinnitava kinnistuskirja?“. Eranditult kõik vastanud kinnitavad, et neile ei ole mingeid lubadusi antud. Töötukassa ei saa otsustada koolitatavate eest, kas ja mida on klientidele lubatud, sest ta ei ole olnud selle kommunikatsiooni osaline. Seega puuduvad tõendid, et IS oleks kellelegi mingeid koostöö põhimõtete p-ga 1.8 vastuolus olevaid lubadusi jaganud. Puudus alus koostöö lõpetamiseks ka koostöö põhimõtete p-i 1.9 alusel. IS ei ole mõjutanud oma õpilasi – kliente – osalema oma koolitustel, vaid on jaganud oma kogemusi, kuidas kliendid, kes olid juba otsustanud IS koolitusel osaleda, saaksid osaleda ka koolitusel Brändingu akadeemia, milleks nad samuti olid ise huvi üles näidanud ja seda otsesõnu ISlt küsinud. See nähtub selgelt ka IS kirja algusest: „Nagu kokku leppisime, ...“, mis viitab asjaolule, et eelnevalt oli kõnealune koolitus juba kirja saanud klientide poolt valitud. Küsimuse rõhuasetus oli hoopis muus – kuidas klient, kes koolituse oli juba välja valinud, saanuks sellel osaleda. Just selles osas jagas IS oma kogemusi, mitte ei tegelenud mistahes viisil turundusega. Tegemist oli IS eraviisilise kirjaga oma tuttavatele õpilastele kogemuste jagamiseks. Eraviisilises kirjas piiratud isikute ringile avaldatu ei saa olla TKS-i reguleerimisalas. Kliendid väitsid ka küsimustikus, et neid ei ole koolitusel osalemiseks mitte mingil viisil mõjutatud, vaid otsus osaleda oli nende valik. Ka juhul, kui käsitada IS e-kirja mitte eraviisilise kirjana, siis puudus sellel vastuolu TKS-i sätetega. Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete p-i 7.3.2 alusel. Kaebajate 1 ja 2 osas ei tooda välja ühtegi ps 7.3.2 osutatud kaheksast alusest, vaid tuginetakse sellele, et koolitaja tegevus ei vasta kehtivatele õigusaktidele. Õigusaktiks, mille rikkumisele viidatakse, on TKS. Samas ei ole IS oma eraviisilises kirjas TKS-i sätteid rikkunud. Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete p-i 7.3.6 alusel. Ükski kaebajatest ei ole rikkunud koolituskaardi koostöö põhimõtteid. Isegi kui eeldada üldse mingit rikkumist, ei saa olla tegemist korduva rikkumisega. Kui tegemist ei ole korduva rikkumisega, peaks tegemist olema olulise rikkumisega. Kui rikkumist ei eksisteeri, ei saa see olla oluline. Samas isegi kui kaebajate esindajale saaks mingeid etteheiteid teha (millega kaebajad ei nõustu), siis on raske vaid ühes erakirjas avaldatut pidada niivõrd oluliseks rikkumiseks, mis ilma mistahes hoiatuseta tingiks koostöö lõpetamise. Oluliseks rikkumiseks võiks pidada seda, kui koolitaja ei saaks reaalselt koolituse läbiviimisega hakkama või ei suudaks nende korraldamist tagada. Kaebajate poolt läbi viidud koolitused on selles suhtes eeskujulikud ja tagasiside neile väga hea. Kaebajad ega IS ei ole töötukassa mainet kahjustanud. Koostöö põhimõtted ei käsitle üheski osas maine küsimust. Tegemist ei ole asjaoluga, millele tuginedes saaks koostöö põhimõtete alusel koostöö lõpetada. Paljasõnalised on vastustaja väited, et kaebajate esindaja seab kahtluse alla vastustaja usaldusväärsuse ja rikub tema mainet klientide silmis. Klientide küsitlusest nähtub, et kaebajate esindaja ei esitanud mitte midagi sellist, mis oleks erinenud klientide senisest kogemusest või oleks nende silmis töötukassa mainet kuidagi kahjustanud. Seda, et registreerumisprotsess võtab aega, on kinnitanud ka töötukassa. Viide sellele, et töötukassa asjad võtavad aega, ei ole kuidagi seotud sooviga töötukassat kahjustada, vaid tegemist on objektiivse reaalsusega. Klientidel on sageli raske mõista, miks nende silmis lihtne registreerimisprotsess võtab 9 päeva aega, kui nad saavad koolitusettevõtte juures kursusele registreerida ligi minutiga. Sel juhul on oluline anda kliendile mõista, et ta saab aru tema murest ning protsess ongi aeglane, kuid sellest saab üle. Kliendile, kel on niigi vähe eduelamusi ja 5(13)
3-22-397 kellele tundub, et teda lihtsalt loksutatakse edasi-tagasi, on selline mõistmine sageli väga oluline ja motiveeriv.
3-22-397 koostöö põhimõtete p-i 7.3.11 alusel. Mõjuvateks asjaoludeks on nii kaebajate juhatuse liikme IS e-kirjas olev kui sellele järgnenud kaebajate vaietes ja kohtule esitatud dokumentides avaldatud kaebajate arvamused, seisukohad, hinnangud jne. Kui koolituskaardi koostööpartner ei saa aru või ei soovi aru saada Eesti Töötukassa ülesannetest tööturuteenuste osutamisel, koolituskaardi koostöö sisust, koolituskaardi koostööpartneri rollist ja kohustustest koostöös, ei ole koostöö reaalselt võimalik. Kaebajate kaebusele lisatud IS e-kirja tõlge ei ole täpne, mistõttu lisab vastustaja ka omapoolse tõlke, kus on alla joonitud sisulised erinevused.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Vaidemenetluses ei ole kaebajad vastu vaielnud töötukassa vaidlusalustes otsustes toodud IS ekirja venekeelsele tõlkele. Kaebajate vaietes on küll märgitud, et töötukassa võis valesti tõlkida sõna „можно“ ja järeldanud lausest „Õppida saab töötukassa finantseerimisel“, et kaebajad on andnud isikutele, sh töötukassa klientidele lubadusi töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat kinnistuskirja. Muus osas ei ole kaebajad IS e-kirja tõlkele vaietes vastuväiteid esitanud. Alles kohtumenetluses on kaebajad esitanud omapoolse tõlke IS e-kirjast. Seejuures ei ole kaebajad esitanud sõnasõnalist tõlget, erinevalt vastustaja vaidlusaluses otsuses toodud tõlkest. Kaebajate esitatud tõlge IS vaidlusalusest e-kirjast erineb sõnasõnalisest tõlkest. Olukorras, kus kaebajate hinnangul on vastustaja ebaõigesti tõlkinud IS 05.10.2021 e-kirja, oleks pidanud kaebajad sellele tähelepanu juhtima juba vaidemenetluses. Seetõttu ei pea kohus kaebajate esitatud tõlget 05.10.2021 e-kirjast usaldusväärseks (HKMS § 62 lg 6) ning lähtub vaidlusaluses otsuses toodud tõlkest. Kaebajad on õigesti märkinud, et pelgalt haldusorgani solvumine talle mitte meeldinud repliigi pärast ei saa olla aluseks koolituskaardi koostöö lõpetamisele koostöö põhimõtete p-i 7.3.9 alusel. Koostöö põhimõtete p-s 7.3.9 märgitud fraas „koolitaja usaldusväärsus“ on määratlemata õigusmõiste, mille vastustaja on sisustanud vaidlusalustes otsustes ja kohus saab kontrollida, kas vastustaja on määratlemata õigusmõiste korrektselt sisustanud, arvestades asjas teada olevaid faktilisi asjaolusid. Esimeseks koostöö põhimõtete p-i 7.3.9 alusel koostöö lõpetamise eelduseks on, et koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud sellise teo, mis annab aluse kahtluseks, et tegemist ei ole usaldusväärse koolituspartneriga. Praegusel juhul on selliseks teoks loetud kaebajate juhatuse liikme 05.10.2021 e-kirja. Kohus ei nõustu kaebajatega, et IS 05.10.2021 e-kiri oleks eraviisiline kiri oma sõpradele ja tuttavatele ning IS ei tegutsenud seda saates kaebajate seadusliku esindajana. Eristada ei saa IS ja kaebajate seadusliku esindaja tegevust, vaid 05.10.2021 e-kirjast tervikuna ja selle konteksti arvestades ilmneb, et IS tegutses koolitajana juriidiliste isikute (kaebajate) nimel (TsÜS § 31 lg 5). Kuigi Axxion Global OÜ koolitusi ei ole vaidlusaluses kirjas mainitud, viitab koostöö põhimõtete p 7.3.9 siiski kas koolitaja või tema seadusliku esindaja teole. Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et Axxion Global OÜ seaduslik esindaja on toime pannud teo, mis seab kahtluse alla ka äriühingu usaldusväärsuse. Kohus jääb 25.02.2022 määruse p-s 35 märgitu juurde: „Kohtu hinnangul saab usaldusväärsus koolitaja vastu tekkida nii pakutavate koolituste kvaliteedist kui ka koolitaja tegevusest, sh austavast ja eetilisest suhtlemisest ning suhtumisest. Praegusel juhul ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud kaebajate läbiviidavate koolituste kvaliteeti, vaid kaebajate seadusliku esindaja poolt 05.10.2021 e-kirjas antud hinnanguid ja juhiseid. Olukorras, kus koostööpartner peab töötukassa otsuseid „jamaks“ ning leiab, et töötukassa venitab oma otsuste tegemisel, esitledes selliseid halvustavaid hinnanguid töötukassa tööst töötukassa klientidele, ei saa kindlasti 7(13)
3-22-397 pidada usaldust tekitavaks käitumiseks. Veelgi enam, sellised halvustavad hinnangud võivad kahjustada töötukassa kui avalikke ülesandeid täitva organi mainet tema klientide silmis.“. Kuigi koostöö põhimõtted ei märgi eraldi koostöö lõpetamise alusena töötukassa maine kahjustamist, hõlmab küsimus usaldusväärsusest ja koolitaja või tema esindaja käitumisest ka hinnangu andmist töötukassa maine kahjustamisele oma teoga. Puudub kahtlus, et kui koostööpartner (sh tema seaduslik esindaja) käituvad viisil, millega kahjustatakse töötukassa mainet, ei saa rääkida enam usalduslikust koostööst. Asjaolu, et koolituste kvaliteeti ja sisu ei ole kahtluse alla seatud, on selgitatud ka vaidlusalustes vaideotsustes. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebajate väited, mis seonduvad kaebajate pakutavate koolituste sisuga ning neile koolitustel osalenute poolt antud hinnangute ja tagasisidega, sest neil ei ole asja lahendamisel tähtsust. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate juhatuse liikme 05.10.2021 e-kirjas on antud töötukassa klientidele juhiseid, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama. Nii nähtub kaebajate seadusliku esindaja 05.10.2021 e-kirjast, et kui konsultant ei ole nõus töötut Isman OÜ korraldatavale koolitusele Brändingu akadeemia registreerima, siis tuleb konsultandile selgitada, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui ta ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse; see tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise. Juba ainuüksi väga selges sõnastuses ette kirjutamine, mida konsultandile rääkida, et veenda konsultanti töötut koolitusele registreerima, olenemata asjaolust, kas töötu individuaalne tööotsimiskava seda toetab (vt TTTS § 9 lg 2 ja § 10) või kas ka tegelikult ei ole koolitust uuesti lähiajal planeeritud, viitab selgelt koostööpartneri ebausaldusväärsele käitumisele. Koostööpartneri roll ei ole töötuid nõustada ega abistada neid töötukassa konsultandile põhjenduste kirjutamisel, miks just selle koostööpartneri koolitus on töötule vajalik (vt 05.10.2021 e-kirjas märgitut, et: „Kui on vaja abi motiveerimisega, miks te kursust vajate, teatage, aitan kirjutada“. Koostööpartner ei hinda töötu koolitusvajadust, vaid see pädevus on töötukassal (vt TTTS § 10 lg 3). Usaldusväärsuse seab kahtluse alla koostööpartneri käitumine, kus ta loob töötukassa klientidele valeootusi enda korraldatavale koolitusele saamise kohta („See on kõik jama – inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja kõik makstakse kinni.“) või viitab, et koolitusele saamine sõltub konsultandi oskustest („Sõltub suures osas konsultandist ja kliendi järjepidevusest“). Vastustaja on õigesti leidnud, et 05.10.2021 e-kirjas olev väljend „See tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise“ viitab varasemale samasisulisele tegevusele ja kogemusele. On oluline erinevus, kas töötukassa klientidele jagatakse informatsiooni koolituse sisu ja toimumisaja kohta (samasisulist infot, mille koolitaja avaldaks oma kodulehel kõigile huvilistele) või antakse suuniseid, kuidas käituda töötukassas ja mida öelda, et mõjutada töötukassa konsultanti registreerima isik koolitusele. Seetõttu on vastustaja vaidlusalustes otsustes õigesti märkinud, et kaebajate seaduslik esindaja on kallutanud töötukassa kliente ebaaususele. Koolituspartneri usaldusväärsuse hindamisel on oluline ka asjaolu, et töötukassa täidab avalikõiguslikke ülesandeid (TTTS § 4 ja § 13). Avalike ressursside eesmärgipärane ja säästlik kasutamine on oluline avalik huvi. Seetõttu on vastustaja õigesti märkinud, et avalikes huvides ei ole, kui vastustaja lubaks tegutseda usaldusväärsuse minetanud koostööpartneril. Eeltoodust lähtuvalt esines koostöö põhimõtete p-s 7.3.9 nimetatud alus koolituskaardi koostöö lõpetamiseks. Kuivõrd kõik vaidlusalused otsused tuginevad mh koostöö põhimõtete p-le 7.3.9 kui koostöö lõpetamise alusele ning sellel alusel koostöö lõpetamine oli õiguspärane, puudub vajadus analüüsida, kas Tallinna Keeltekool MTÜ ja Isman OÜ osas esines ka muid õiguslikke aluseid koostöö lõpetamiseks.
8(13)
3-22-397 Õige ei ole vastustaja seisukoht, et esines HMS § 40 lg 3 p-s 1 nimetatud erand kaebajate ära kuulamata jätmiseks. Asja materjalist nähtuvalt sai vastustaja kaebajate seadusliku esindaja 05.10.2021 e-kirjast teada 06.10.2021 ja vaidlusalused otsused tehti 04.11.2021. Selle aja jooksul oleks vastustaja saanud kaebajad ära kuulata. Ei nähtu, kuidas oleks kaebajate ärakuulamine viinud avalike huvide kahjustamiseni. Kuigi kaebajaid ei kuulatud haldusmenetluses ära (HMS § 40 lg 1), sai see puudus kõrvaldatud vaidemenetluses, kus kaebajad on saanud oma arvamused ja vastuväited esitada. Samuti nähtub asja materjalidest, et vastustaja on kohtunud kaebajate esindajaga enne vaidemenetlust, s.o 10.11.2021, mil kaebajad said oma seisukohad esitada. Vaidlusalused otsused on materiaalselt õiguspärased, mistõttu ärakuulamiskohustuse rikkumine haldusmenetluses ei saanud mõjutada vaidlusaluseid otsuseid sisuliselt (HMS § 58). Otsused on proportsionaalsed. Olukorras, kus kaebajate kui koolituspartnerite usaldusväärsus on küsitav tingituna viimaste seadusliku esindaja tegevusest, puuduvad kaebajaid vähem koormavad meetmed. Ebausaldusväärse koolitajaga puudub võimalus koostöö jätkamiseks. Seadus ei näe ette võimalust vaidlustada koostöö lõpetamist avalikes huvides, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kaebajate väite, et koolituskaardi koostöö lõpetamine rikub avalikke huve. Kaebajate hinnangul esineb ebavõrdne kohtlemine, kuivõrd ka Tartu Rakenduslik Kolledž ja Tallinna Tehnikakõrgkool kui töötukassa koolituspartnerid, on avaldanud oma kodulehel info seoses töötukassalt toetuse saamisega, aga nende suhtes ei ole töötukassa sanktsioone rakendanud. Tegemist ei ole võrreldavate juhtumitega, kuivõrd näited ei puuduta koolituskaardi koostööd, vaid õppetoetust. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuivõrd vastustaja 04.11.2021 otsused nr 168, 169 ja 170 tühistamisele ei kuulu, siis ei kuulu tühistamisele ka vaidlusalused vaideotsused. Kaebajad ei ole vaideotsuseid vaide esemest eraldiseisvalt vaidlustanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-22-397 töötukassa kliendid või mitte. Kirjas ei ole IS esitanud ühtegi ebaõiget faktiväidet, pelgalt kõnekeele ja vabama väljenduse kasutamine ei saa kaebajaid muuta „ebausaldusväärseks“. Töötukassa on tõlkinud sõna „ерунда“ kui „jama“. IS mõte oli, et vastav seisukoht, et kahel kursusel ei saa korraga osaleda, „ei päde“, „ei ole õige“ ja „see on pisiasi, millest saab üle“. Faktiliselt see nii ongi ehk kui tõlkida väidet nii, nagu töötukassa seda tegi, kasutades sõna „jama“, siis ei ole kritiseeritud ühtegi otsust, vaid väidet, mis ei vasta tõele. Sõna „jama“ võib mõista kui ebaõiget infot või pisiasja või ebaeesmärgipärasust ja seda tõepoolest vastav seisukoht on. Kogu menetluse jooksul ei ole töötukassa esitanud ühtegi tõendit, et vastav seisukoht, et kahel koolitusel ei saa korraga osaleda, oleks õige või eesmärgipärane (arvestades töötukassale pandud ülesandeid ja tema klientide eesmärke). Kuidas õige faktiväite esitamine kasvõi teoreetiliselt võiks töötukassa mainet rikkuda, ei ole suutnud selgitada ei vastutaja ega kohus. Probleem tundub olevat kõnekeeles, mida IS kasutas. Seega lõpetati kolme isikuga koostöö sisuliselt seetõttu, et nende juhatuse liige kasutas suhtluses kõnekeelt, kuigi esitatud faktiväited olid õige. Selline otsus ei ole õiguspärane ega proportsionaalne. Ka lauses „Kassa toel koolitusel osalemiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest Kassa armastab venitada ja koolitusel osalemise kinnitamine (kinnituskiri) võtab Kassal aega rohkem kui nädal.“ on IS kasutanud kõnekeelt. Faktiväide, et registreerumisprotsess võtab aega ca nädal, on õige. Viide sellele, et töötukassas asjad võtavad aega, ei ole kuidagi seotud sooviga töötukassat kahjustada. IS jagas õiget infot koolituste koha ja julgustas inimesi oma soove motiveerima, mis ei pisenda kuidagi töötukassa pädevust või funktsioone, sest koolitusvajadust hindab ikka töötukaasa. Kõnealust Brändingu akadeemia koolitust ei ole pärast 2021. a sügist toimunud. Seega oli see inimeste jaoks tõesti ainus võimalus, mida IS kirjas ka õigesti märkis. IS ei ole ühelegi isikule lubanud koolitust töötukassa arvel, vaid on märkinud, et see on võimalus. Sõna „можно“ tähendab antud kontekstis „võimalikkust“ ehk siis „õppida tohib/saab/võib töötukassa finantseerimisel“. Seega on ka vastav faktiväide õige. Koolitaja usaldusväärsus ei ole üks-ühele samastatav tema juhatuse liikmete tegevusega. Axxion Global OÜ jääb eraldiseisvalt selle juurde, et tema suhtes on koostöö lõpetamine eriliselt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. Axxion Global OÜ ühtegi koolitust ei ole vaidlusaluses kirjas märgitud ja seega ei saa väita, et tema juhatuse liige oleks pannud toime mingi etteheidetava teo. On oluline vahe, kas töötukassa kuulas kaebajad ära enne või pärast vaidlustatud otsuste tegemist. Pärast otsuste tegemist oli vastustajal juba raske oma eksimust tunnistada. Seega mõjutas ärakuulamisõiguse realiseerimata jätmine kogu asja tulemust. Koolituskaardi koostöö lõpetamine kolme kaebajaga oli ebaproportsionaalne. Ühelgi juhul ei ole kaalutud muid võimalusi kui koostöö lõpetamine.
3-22-397 nimetada töötukassa otsuseid üldistatuna „jamaks“ ja faktipõhiseks. Töötukassa lähtub koolituste rahastamisel konkreetse kliendi vajadustest ja muudest asjas tähtsust omavatest asjaoludest. Väide, et vastustaja otsused on „jamad“, on meelevaldne, ebaõige ning IS kirja kontekstis tooduna vastustajat halvustav ning vastustaja usaldusväärsust klientide silmis vähendav. Väide, et vastustajal kulub kinnituskirja väljastamiseks rohkem kui nädal, on IS kirjas toodud kontekstis esitatud ebaõigelt ja vastustajat halvustavalt. Kaebajatele oli teada, et töötukassa peab esmalt kliendi koolitusvajadust hindama ja väljastab kinnituskirja esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 7 tööpäeva jooksul. Seda ei saa esitleda venitamisena, sest kuni 7 tööpäeva ongi koostöö põhimõtetes ette nähtud. Kaebuse lisa 8 lisas 10 toodud väidetavaid valitud väljavõtteid klientide kirjadest ei saa pidada tõendiks. Tegemist on kaebajate omal äranägemisel esitatud venekeelse tekstiga. Väär on kaebajate tõlgendus, et IS kiri on erakiri. Isegi kui seda pidada erakirjaks, oleks ka sellisel juhul koostöö lõpetamine p 7.3.9 alusel õiguspärane. Õigus lõpetada koolitajaga koostöö on töötukassal ka juhul, kui koolituskaardi partneri seaduslik esindaja on toime pannud tegusid, mis muudab koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks. Seaduslik esindaja võib olla teo toime pannud ka eraviisiliselt, kuid selle mõjul on koolitaja muutunud ebausaldusväärseks. IS kirja saanud vastustaja kliente, kellega IS kui üks koolitaja/lektor kohtus vastustaja riigihanke korras tellitud ettevõtluskoolitusel, ei saa pidada IS isiklikeks tuttavateks, sõpradeks vms. Ärakuulamiskohustuse rikkumine ei saanud mõjutada vaidlusaluseid otsuseid sisuliselt. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mille esinemine ja selgumine eelnevalt oleks mõjutanud koostöö lõpetamise otsuste lõpptulemust. Mainekahju on tõendatud, kui tõendatud on mainet kahjustava info avaldamise fakt. Antud juhul tõendab vastustaja mainet kahjustava info avaldamist IS kiri vastustaja klientidele. Mainet kahjustavate ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete andmete avaldamise fakti kindakstegemise eelduseks ei ole mainekahju ulatuse tuvastamine ega avaldatu lai levik. Usaldusväärsest koostööst ei saa rääkida ka juhul, kui mainet kahjustavat infot avaldati vaid üheksale töötukassa kliendile. Koolituskaardi koostöö lõpetamine kolme partneriga ei olnud ebaproportsionaalne.
3-22-397 see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses mõne kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes selle kauba või teenusega kokku puutub või kellele see on suunatud. Ebaausaks loetakse selliseid kauplemisvõtteid, mis klienti tarbijana eksitavad või on tema suhtes agressiivsed (TKS § 15 lg 9). Eksitavaks peetakse muuhulgas kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (TKS § 16 lg 1). Kauplemisvõte on agressiivne, kui sellega konkreetses olukorras, arvestades kõiki selle asjaolusid sh liigse mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustatakse keskmise tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba või teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei teeks (TKS § 18 lg 1). Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid sellest, et IS oleks kuidagi eriti agressiivselt või pettuse teel või moonutatud või valeinfot esitades saavutanud olukorra, kus tema loengul osalenud töötukassa kliendid tundsid huvi ka tema teise koolituse kohta. Midagi sellist ei saa ainuüksi 05.10.2021 e-kirjast järeldada. Viidatud kiri oli ebaeetiline ja vastuolus koolituskaardi koostöö põhimõtetega (vt allpool), kuid sellest ei nähtu TKS normide rikkumist. Seetõttu ei olnud töötukassal õigust lõpetada kaebajatega koostööd põhimõtete p 7.3.2 alusel.
3-22-397 koostööpartneri hinnang, kas koolitaja või tema seadusliku esindaja tegu on muutnud koolitaja töötukassa jaoks ebausaldusväärseks. Niisiis pole selle sätte kontekstis oluline, kas töötukassa maine on saanud IS kirja tagajärjel kirja adressaatide arvates või ka objektiivselt hinnates kahjustada. Seetõttu jättis halduskohus põhjendatult hindamata kaebajate esitatud klientide küsimustikud kui asjakohatud. Sätte kohaldamise eelduseks ei ole mainekahju tekkimine, vaid töötukassa hinnang, et ta ei usalda koolitajat piisavalt, et koostööd jätkata. Selles kontekstis ei oma tähtsust ka see, milline on IS emakeel, venekeelse tõlke üksikasjad või miks ta kasutas kirjas n-ö vaba kõnepruuki. Tähendust omab, et kaebajate seaduslik esindaja heitis kirjas töötukassa klientidele oma koostööpartneri tegevusele halba varju. Ringkonnakohus nõustub töötukassaga, et IS 05.10.2021 e-kirja üldine tonaalsus oli töötukassat halvustav ja ka naeruvääristav. Halvustavaks ja ebaeetiliseks võib pidada kirja neid osi, kus IS viitab sellele, justkui töötukassa tavatseks toimingutega venitada, viiks läbi mõttetult bürokraatlikku menetlust („nad põrgatavad teid kiiresti tagasi“, „neil võib olla palju bürokraatiat“) ja töötukassa konsultant on ebapädev („see on kõik jama“) ning manipuleeritav. Seetõttu ei saa töötukassale ette heita, et sellise partneriga (ka sama juhatuse liikmega seotud teiste äriühingutega) ei peeta koostöö jätkamist võimalikuks ja koostöö lõpetamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Seejuures kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause), mistõttu saab praeguses asjas hinnata kaebajate usaldusväärsuse küsimust üksnes koostöö lõpetamise hetkel, mitte aga seda, kas töötukassa usaldus võiks olla kohtumenetluse jooksul taastunud või mitte. Töötukassa esindaja selgitas ka ringkonnakohtu istungil, et seda, kas kaebajaid võib uue 2024. a-l algava tööhõiveprogrammi raames sõlmitavate kokkulepete kontekstis hinnata usaldusväärseks, hinnatakse vastavas menetluses uuesti. Kuna töötukassa kaotas usalduse kolme koolitaja juhatuse liikme teo tõttu (põhimõtete p 7.3.9), oli koostöö lõpetamine selle punkti alusel võimalik ka Axxion Global OÜ suhtes. Juhatuse liikme tegu muutis kõik kolm kaebajat ebausaldusväärseks, kuna need äriühingud tegutsesid koolituste pakkumisega sama juhatuse liikme juhtimisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.