lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-397/24

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-397/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6369
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-397

Haldusasi

Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühingu ja Axxion Global OÜ kaebus Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsuste nr 168, 169 ja 170 ning 17.01.2022 vaideotsuste nr 6, 7 ja 8 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühing, Axxion Global OÜ, esindajad IS ja v.adv Enno Heringson Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja PM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühingu ja Axxion Global OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18.09.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühingu ja Axxion Global OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-397 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.10.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-22-397 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Töötukassa juhatuse 22.04.2021 otsusega nr 68 kvalifitseeriti Tallinna Keeltekool MTÜ Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks. Eesti Töötukassa juhatuse 14.05.2021 otsusega nr 80 kvalifitseeriti Isman Osaühing (Isman OÜ) Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks. Eesti Töötukassa juhatuse 06.05.2021 otsusega nr 75 kvalifitseeriti Axxion Global OÜ Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks.
2.Eesti Töötukassa konsultandile laekus 06.10.2021 e-kiri, kus klient palus registreerida end Isman OÜ korraldatavale koolitusele Brändingu akadeemia, mis toimub 15.10‒01.11.2021. Ekirjaga oli kaasas töötukassa klientidele adresseeritud venekeelne e-kiri, mille saatja oli IS. IS on Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman OÜ ja Axxion Global OÜ juhatuse liige. Kirjas märgiti mh järgmist: „/.../ töötukassa toel koolitusel osalemiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest töötukassa armastab venitada ja koolitusel osalemise kinnitamine (kinnituskiri) võtab töötukassal aega rohkem kui nädal. Kui tegutseme operatiivselt, siis kõik õnnestub! Selleks tuleb teha järgmist: esmajoones võtke ühendust enda töötukassa konsultandiga. Vastasel juhul, kui ma registreerin teid kursusele ilma töötukassa teadmata, põrgatavad nad teid kiiresti tagasi ja siis on teil sellele kursusele väga raske registreerida. Mõnikord nad toovad vabanduseks, et kahel kursusel (ettevõtluskoolitus ja Brändingu akadeemia) üheaegselt käia ei saa ja et esialgu lõpetage üks ja siis alustage järgmisega. See on kõik jama ‒ inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja kõik makstakse kinni. Sõltub suures osas konsultandist ja kliendi järjekindlusest. Selgitage lihtsalt neile, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise. Kohe, kui saate konsultandilt nõusoleku, teatage ja ma registreerin teid töötukassa ametliku süsteemi kaudu kursusele. Pärast registreerimist saab töötukassa hakata töötama osalemise kinnitamiseks. Kui on vaja abi motiveerimisega, miks te kursust vajate, teatage, aitan kirjutada. Neil võib olla palju bürokraatiat, aga koos me ületame selle! /.../“.
3.Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 168 lõpetati koolituskaardi koostöö Tallinna Keeltekool MTÜ-ga, tuginedes Eesti Töötukassa 07.01.2021 juhatuse otsusega nr 4 kinnitatud „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted alates 01.03.2021“ (koostöö põhimõtted) p-dele 1.3, 1.8, 1.9, 7.3.2, 7.3.6 ja 7.3.9. Otsuse põhjenduste kohaselt kasutas Tallinna Keeltekool MTÜ töötukassa klientidele koolituste pakkumisel nende koolitusel osalemise mõjutamiseks ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid, millega vähendas tunduvalt kliendi võimalust teha teadlik valik ja mõjutas neid tegema otsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Mõjutuse tulemusena ei vali töötukassa klient vabalt koolitust kõigi töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate koolituste seast, nagu koolikaardi olemus ja koostöö põhimõtete p 1.3 ette näeb. Tallinna Keeltekool MTÜ mõjutas töötukassa kliente töötukassa rahastusega osalema Tallinna Keeltekool MTÜ koolitustel enne, kui töötukassa oli kliendi koolitusvajaduse välja selgitanud, võttes üle töötukassa funktsiooni. Tallinna Keeltekool MTÜ juhendab kliente, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama, jagades klientidele vajalikke nippe. Tallinna Keeltekool MTÜ tegevus on vastuolus tarbijakaitseseadusega (TKS) ning koostöö põhimõtete p-dega 1.3 ja 1.8, mis on käsitatav 2(13)

3-22-397 koostöö põhimõtete olulise rikkumisena. Samuti on Tallinna Keeltekool MTÜ kahjustanud töötukassa mainet, seades kirjas kahtluse alla töötukassa usaldusväärsuse, luues töötukassa klientidele mulje, et töötukassa venitab otsuste tegemisel ning otsused ei ole põhjendatud. Tallinna Keeltekool MTÜ loob kliendile mulje, et klient saab töötukassas kaitsta oma huve tööturuteenuse saamisel, kui tegutseb kiiresti, järgides Tallinna Keeltekool MTÜ antud juhiseid. Tallinna Keeltekool MTÜ ning tema seaduslik esindaja IS on toime pannud teod, mis muudavad nii Tallinna Keeltekool MTÜ kui ka tema esindaja IS töötukassa silmis ebausaldusväärseks. Eesti Töötukassa koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitaja puhul peab olema töötukassal kindlus, et koolituse valimisel töötukassa kvalifitseeritud koolitajate hulgast oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid koolitusel osalemisel igakülgselt kaitstud ja kliendile Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (määrus nr 87) § 21 alusel võimaldatava summa (2500 eurot 2 aasta jooksul) kasutamine eesmärgipärane ja vajalik. Töötukassa täidab talle seadusega pandud ülesandeid ja arvestab raha kasutamisel avalikku huvi. Koolituste korraldamine peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija, kelleks on töötukassa klient, suhtes ausalt. Töötukassa ei saa aktsepteerida koolituskaardi koostööpartnerina isikut, kelle tegevus on vastuolus õigusaktidega.

4.Tallinna Keeltekool MTÜ esitas otsusele vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 17.01.2022 vaideotsusega nr 8 rahuldamata.
5.Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 169 lõpetati koostöö põhimõtete pdele 1.3, 1.8, 1.9, 7.3.2, 7.3.6 ja 7.3.9 tuginedes koolituskaardi koostöö Isman OÜ-ga. Pärast IS 05.10.2021 kirja saamist asus töötukassa asjaolusid uurima ja kliente küsitlema. Selgus, et töötukassa riigihankega tellitud ja EV Arengu Mittetulundusühing läbiviidud ettevõtluskoolitustel (toimus 30.06.2021‒09.09.2021 ja 01.10.2021‒27.12.2021) oli üheks lektoriks IS. Koolitusel osalenud klientide tunnistustest selgus, et IS tegi ettevõtluskoolitusel töötukassa klientidele ettepaneku osaleda Isman OÜ koolitusel Brändingu akadeemia. IS müügitöö tulemusena registreerus Brändingu akadeemia koolitusele veel 3 klienti. Isman OÜ kasutas koolituste töötukassa klientidele pakkumisel ja nende koolitusel osalemise mõjutamiseks ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid, millega vähendas tunduvalt kliendi võimalust teha teadlik valik ja mõjutas neid tegema otsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Mõjutuse tulemusena ei vali töötukassa klient vabalt koolitust kõigi töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate koolituste seast, nagu koolituskaardi olemus ja koostööpõhimõtete p 1.3 ette näeb. Isman OÜ mõjutas töötukassa kliente töötukassa rahastusega osalema Isman OÜ koolitustel enne, kui töötukassa oli kliendi koolitusvajaduse välja selgitanud. Isman OÜ on üle võtnud töötukassa funktsiooni ja otsustab enne töötukassat kliendi koolitusvajaduse. Isman OÜ juhendab kliente, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama, jagades klientidele vajalikke nippe. Isman OÜ kallutab kliente ebaaususele, viima töötukassat koolituse saamiseks eksitusse, looma ebaõiget ettekujutust koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid. Isman OÜ tegevus on vastuolus TKS-ga ning koostöö põhimõtete p-dega 1.3 ja 1.8, mis on käsitletav koostööpõhimõtete olulise rikkumisena. Isman OÜ ning tema seaduslik esindaja IS on toime pannud teod, mis muudavad nii Isman OÜ kui ka tema seadusliku esindaja IS töötukassa silmis ebausaldusväärseks. Töötukassa tugines ka IS kirjale ja sellega seonduvatele põhjendustele (samad, mis Tallinna Keeltekool MTÜ puhul).
6.Isman OÜ esitas otsusele vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 17.01.2022 vaideotsusega nr 7 rahuldamata.

3(13)

3-22-397

7.Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 170 lõpetati koostöö põhimõtete ple 7.3.9 tuginedes koolituskaardi koostöö Axxion Global OÜ-ga. Töötukassa tugines IS kirjale ja sellega seonduvatele põhjendustele (samad, mis Tallinna Keeltekool MTÜ ja Isman OÜ puhul).
8.Axxion Global OÜ esitas otsusele vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 17.01.2022 vaideotsusega nr 6 rahuldamata.
9.Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman OÜ ja Axxion Global OÜ esitasid 15.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 04.11.2021 otsuste nr 168, 169 ja 170 ning 17.01.2022 vaideotsuste nr 6, 7 ja 8 tühistamiseks. Vastustaja haldusaktid on õigusvastased. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 23 lg 2 p 2 on üldsäte, mis annab vastustajale volitused vastavat tegevust läbi viia, korraldada ja sellest tulenevalt ka koostööd lõpetada, kuid ei anna iseseisvat alust konkreetsel juhul. Tööturuteenuste ja toetuste seaduse (TTTS) § 4 lg 1 ja § 41 on samuti üldsätted, millest tuleneb vastustaja pädevus, kuid ei tulene konkreetset alust koostöö lõpetamiseks. Määruse nr 87 § 21 täpsustab, et tööturukoolitust võib võimaldada koolituskaardi alusel. Isik valib individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Praegusel juhul on mitmed õpilased avaldanud soovi valida töötukassa kvalifitseeritud koolitaja (Isman OÜ) poolt pakutava koolituse ja kuna tegemist oli IS tuttavatega, kes olid juba tema õpilased, siis andiski ta neile eraviisiliselt vabas vormis soovitusi. Vastava kirja põhjuseks oli koolituse valinud isiku enda varasem sooviavaldus. Kirja eesmärk oli aidata määruse nr 87 alusel langetatud isiku valik võimalikult sujuvalt realiseerida. Seega ei ole ka määruse nr 87 §-ga 21 mingit vastuolu ja see ei saa olla alus koostöö lõpetamisele. Seadus ei defineeri mõistet „usaldusväärne“. Tegemist on hinnangu andja subjektiivse suhtumise väljendusega. Koostöö põhimõtete p 7.3.9 ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54. Tegemist ei saa olla objektiivse alusega, millele tuginedes võiks vastustaja kaebajatega koostöö lõpetada. Seadus on koostöö põhimõtete suhtes ülimuslik, mistõttu tuleb lähtuda HMS-st. Kuivõrd Axxion Global OÜ-ga on koostöö lõpetatud üksnes koostöö põhimõtete p-i 7.3.9 alusel, on tegemist õigusvastase otsusega. Vaidlusaluses otsuses ei heideta Axxion Global OÜ-le endale ette mitte mingeid minetusi ja ainsaks „süüks“ on asjaolu, et tema juhatuse liige on IS. Seetõttu on temaga koostöö lõpetamine ebaproportsionaalne. Lisaks ei nähtu vaidlusalusest otsusest mistahes kaalutlusi. Mitte ühegi kaebaja puhul ei ole kaalutud muid võimalusi. Üheski osas ei võetud arvesse kaebajate ega töötukassa klientide huve, kellel kadus ära võimalus valida koolitusi lausa kolme isiku juures. Töötukassa ei kaalunud kordagi, et kuivõrd tegemist oli eraviisilise kirjaga, siis võib-olla olnuks kohaseks meetmeks kaebajate juhatuse liikme tähelepanu juhtimine sellele, et töötukassa ei pea ka erakirjades vastavate nõuannete andmist kohaseks ja palub sellest tulevikus hoiduda. Juhul kui kaebajate juhatuse liige oleks sellist käitumist jätkanud, siis võinuks tulla kõne alla koostöö lõpetamise kaalumine. Vaidlusalused otsused kahjustavad avalikku huvi, sest koostöö lõpetamisel on töötukassalt teenust ootavate isikute valikud kitsamad, sj ei paku teised turuosalised selliseid koolitusi (nt Brändingu akadeemia). Rikutud on ärakuulamiskohustust. Koostöölepingu lõpetamine oli rangeim viis võimalikele minetustele reageerimiseks. Tegemist on ebaproportsionaalsete otsustega. Isegi kui kaebajate juhatuse liikmele võiks ette heita liigset otsekohesust ja ausust, on selle eest kolme kaebajaga koostöö lõpetamine igal juhul ebaproportsionaalne. Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete p-i 1.3 alusel. Printsiip on, et klient saab valida talle huvipakkuva koolituse, mida kliendid antud juhul ka tegid. Puudus alus koostöö 4(13)

3-22-397 lõpetamiseks koostöö põhimõtete p-i 1.8 alusel. IS ei ole andnud õpilastele ühtegi lubadust. Ka IS 05.10.2021 e-kirjast ei nähtu ühtegi lubadust. Viidatud e-kirjas olev fraas „Õppida saab töötukassa finantseerimisel“ ei ole käsitatav lubadusena, sest õppida on võimalik tõepoolest töötukassa toetusel, kui see toetus õppijale määratakse ja vastavasisuline kinnituskiri väljastatakse. Seega midagi ebakohast, väära või koostöö põhimõtteid rikkuvat selles fraasis ei ole. Eelnevat kinnitavad ka kaebuse lisas 8 sisalduvates lisades 1‒6 koolitusel osalejate poolt toodud vastused küsimusele (p 1) „Kas Teile anti koolitaja poolt lubadusi Eesti Töötukassa poolt Brändingu akadeemia koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui Töötukassa väljastas rahastamist kinnitava kinnistuskirja?“. Eranditult kõik vastanud kinnitavad, et neile ei ole mingeid lubadusi antud. Töötukassa ei saa otsustada koolitatavate eest, kas ja mida on klientidele lubatud, sest ta ei ole olnud selle kommunikatsiooni osaline. Seega puuduvad tõendid, et IS oleks kellelegi mingeid koostöö põhimõtete p-ga 1.8 vastuolus olevaid lubadusi jaganud. Puudus alus koostöö lõpetamiseks ka koostöö põhimõtete p-i 1.9 alusel. IS ei ole mõjutanud oma õpilasi – kliente – osalema oma koolitustel, vaid on jaganud oma kogemusi, kuidas kliendid, kes olid juba otsustanud IS koolitusel osaleda, saaksid osaleda ka koolitusel Brändingu akadeemia, milleks nad samuti olid ise huvi üles näidanud ja seda otsesõnu ISlt küsinud. See nähtub selgelt ka IS kirja algusest: „Nagu kokku leppisime, ...“, mis viitab asjaolule, et eelnevalt oli kõnealune koolitus juba kirja saanud klientide poolt valitud. Küsimuse rõhuasetus oli hoopis muus – kuidas klient, kes koolituse oli juba välja valinud, saanuks sellel osaleda. Just selles osas jagas IS oma kogemusi, mitte ei tegelenud mistahes viisil turundusega. Tegemist oli IS eraviisilise kirjaga oma tuttavatele õpilastele kogemuste jagamiseks. Eraviisilises kirjas piiratud isikute ringile avaldatu ei saa olla TKS-i reguleerimisalas. Kliendid väitsid ka küsimustikus, et neid ei ole koolitusel osalemiseks mitte mingil viisil mõjutatud, vaid otsus osaleda oli nende valik. Ka juhul, kui käsitada IS e-kirja mitte eraviisilise kirjana, siis puudus sellel vastuolu TKS-i sätetega. Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete p-i 7.3.2 alusel. Kaebajate 1 ja 2 osas ei tooda välja ühtegi ps 7.3.2 osutatud kaheksast alusest, vaid tuginetakse sellele, et koolitaja tegevus ei vasta kehtivatele õigusaktidele. Õigusaktiks, mille rikkumisele viidatakse, on TKS. Samas ei ole IS oma eraviisilises kirjas TKS-i sätteid rikkunud. Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete p-i 7.3.6 alusel. Ükski kaebajatest ei ole rikkunud koolituskaardi koostöö põhimõtteid. Isegi kui eeldada üldse mingit rikkumist, ei saa olla tegemist korduva rikkumisega. Kui tegemist ei ole korduva rikkumisega, peaks tegemist olema olulise rikkumisega. Kui rikkumist ei eksisteeri, ei saa see olla oluline. Samas isegi kui kaebajate esindajale saaks mingeid etteheiteid teha (millega kaebajad ei nõustu), siis on raske vaid ühes erakirjas avaldatut pidada niivõrd oluliseks rikkumiseks, mis ilma mistahes hoiatuseta tingiks koostöö lõpetamise. Oluliseks rikkumiseks võiks pidada seda, kui koolitaja ei saaks reaalselt koolituse läbiviimisega hakkama või ei suudaks nende korraldamist tagada. Kaebajate poolt läbi viidud koolitused on selles suhtes eeskujulikud ja tagasiside neile väga hea. Kaebajad ega IS ei ole töötukassa mainet kahjustanud. Koostöö põhimõtted ei käsitle üheski osas maine küsimust. Tegemist ei ole asjaoluga, millele tuginedes saaks koostöö põhimõtete alusel koostöö lõpetada. Paljasõnalised on vastustaja väited, et kaebajate esindaja seab kahtluse alla vastustaja usaldusväärsuse ja rikub tema mainet klientide silmis. Klientide küsitlusest nähtub, et kaebajate esindaja ei esitanud mitte midagi sellist, mis oleks erinenud klientide senisest kogemusest või oleks nende silmis töötukassa mainet kuidagi kahjustanud. Seda, et registreerumisprotsess võtab aega, on kinnitanud ka töötukassa. Viide sellele, et töötukassa asjad võtavad aega, ei ole kuidagi seotud sooviga töötukassat kahjustada, vaid tegemist on objektiivse reaalsusega. Klientidel on sageli raske mõista, miks nende silmis lihtne registreerimisprotsess võtab 9 päeva aega, kui nad saavad koolitusettevõtte juures kursusele registreerida ligi minutiga. Sel juhul on oluline anda kliendile mõista, et ta saab aru tema murest ning protsess ongi aeglane, kuid sellest saab üle. Kliendile, kel on niigi vähe eduelamusi ja 5(13)

3-22-397 kellele tundub, et teda lihtsalt loksutatakse edasi-tagasi, on selline mõistmine sageli väga oluline ja motiveeriv.

10.Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata. Koostöö põhimõtted on õiguspärased. Vastustajale on õigusaktidega antud lai kaalutlusruum tööturuteenuse osutamise korraldamisel, sätestamaks tingimused, millele koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajad peavad vastama ja kuidas peaks koolituskaardi koostöö kvalifitseeritud koolitajaga toimuma. Vastustaja ei ole ületanud õigusaktidest tulenevaid volitusi koostöö põhimõtete punktide kehtestamisel. Koostöö põhimõtete p 7.3.9 ei ole vastuolus HMS §-ga 54. Kaebajatega on koolituskaardi koostöö lõpetatud õiguspäraselt. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5). Praegusel juhul ei saa eristada IS ja kaebajate seadusliku esindaja tegevust. Lähtuda tuleb IS 05.10.2021 e-kirjast tervikuna. Selles ei ole piirdutud ainuüksi lubaduste andmisega, vaid anti klientidele nippe ja juhiseid, kuidas rahastuseni jõuda. Kirja konteksti arvestades tegutses IS kaebajate nimel. Koostöö põhimõtete p-i 7.3.9 kohaselt saab lugeda ebausaldusväärseks nii äriühingu kui tema seadusliku esindaja. Seejuures võib esindaja olla teo toime pannud ka muul viisil kui koolitaja seadusliku esindajana. Axxion Global OÜ on vastustaja silmis ebausaldusväärne tingituna IS tegevusest, kes on äriühingu seaduslik esindaja ja juhib äriühingu tegevust. Tõenäoliselt viiks IS oma e-kirja kohast analoogset tegevust läbi kõigis tema juhitud äriühingutes, kes on koolituskaardi partnerid. Olukorras, kus koostööpartner peab töötukassa otsuseid „jamaks“ ning leiab, et töötukassa venitab oma otsuste tegemisel, esitledes selliseid halvustavaid hinnanguid töötukassa klientidele, ei saa pidada usaldust tekitavaks käitumiseks. Sellised halvustavad hinnangud võivad kahjustada töötukassa kui avalikke ülesandeid täitva organi mainet tema klientide silmis. IS on äriregistri andmetel kõigi kaebajate juhatuse liige ja ka tegelik kasusaaja, mistõttu on IS tegevus kaebajate koolituste pakkumisel, reklaamimisel jne vältimatult kaebajatega seostatav. Samuti oleks kummastav pidada IS e-kirja saanud vastustaja kliente, kellega IS kohtus vastustaja riigihanke korras tellitud ettevõtluskoolitusel, IS isiklikeks tuttavateks või sõpradeks. Haldusmenetluse võis läbi viia kaebajaid ära kuulamata, kuna klientide ja avalike huvide kaitseks oli vaja viivitamatult tegutseda. IS e-kirjas olev väide, et „selgitage lihtsalt neile, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See tavaliselt töötab /.../“ viitab mitte ainult juhiste andmisele, kuidas mõjutada töötukassa ametnikku end koolitusele registreerima, vaid sellest nähtub, et analoogseid juhiseid on antud ka varem, sest see „töötab“. Vastustaja esindajad kohtusid kaebajate esindajaga 10.11.2021, st enne vaidemenetluse algust ja kuulasid ta ära. Kohtumisel ei erinenud IS selgitused ja seisukohad kaebajate vaietes esitatust, mistõttu ei saanud vastustaja kuidagi nendega nõustuda. Kaebuses ei ole esitatud põhjendusi, kuidas oleks ärakuulamine mõjutanud vaidlusaluseid otsuseid sisuliselt. IS e-kirjast oli näha, et Tallinna Keeltekool MTÜ ja Isman OÜ tegutsesid koolituskaardi koostöö raames vastustajale vastu ja takistasid selliselt vastustajale pandud ülesannete täitmist. Avalikes huvides ei ole, kui vastustaja lubaks tegutseda usaldusväärsuse minetanud koostööpartneril. Puudus alus arvata, et IS hoiakud, arusaamad ja tegutsemisviis erineksid Axxion Global OÜ koolituste korraldamisel. Vaidlusalused otsused on proportsionaalsed ja kaalutlusvigadeta. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud kaebajate koolituste kvaliteeti, vaid kaebajate seadusliku esindaja 05.10.2021 e-kirjas antud hinnanguid ja juhiseid. Isegi kui kohus peaks leidma, et vaidlusalustes otsustes märgitud alustel ei olnud õigust kaebajatega koolituskaardi koostööd lõpetada, tuleks vastustajal koostöö kaebajatega lõpetada 6(13)

3-22-397 koostöö põhimõtete p-i 7.3.11 alusel. Mõjuvateks asjaoludeks on nii kaebajate juhatuse liikme IS e-kirjas olev kui sellele järgnenud kaebajate vaietes ja kohtule esitatud dokumentides avaldatud kaebajate arvamused, seisukohad, hinnangud jne. Kui koolituskaardi koostööpartner ei saa aru või ei soovi aru saada Eesti Töötukassa ülesannetest tööturuteenuste osutamisel, koolituskaardi koostöö sisust, koolituskaardi koostööpartneri rollist ja kohustustest koostöös, ei ole koostöö reaalselt võimalik. Kaebajate kaebusele lisatud IS e-kirja tõlge ei ole täpne, mistõttu lisab vastustaja ka omapoolse tõlke, kus on alla joonitud sisulised erinevused.

11.Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2022 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Vaidemenetluses ei ole kaebajad vastu vaielnud töötukassa vaidlusalustes otsustes toodud IS ekirja venekeelsele tõlkele. Kaebajate vaietes on küll märgitud, et töötukassa võis valesti tõlkida sõna „можно“ ja järeldanud lausest „Õppida saab töötukassa finantseerimisel“, et kaebajad on andnud isikutele, sh töötukassa klientidele lubadusi töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat kinnistuskirja. Muus osas ei ole kaebajad IS e-kirja tõlkele vaietes vastuväiteid esitanud. Alles kohtumenetluses on kaebajad esitanud omapoolse tõlke IS e-kirjast. Seejuures ei ole kaebajad esitanud sõnasõnalist tõlget, erinevalt vastustaja vaidlusaluses otsuses toodud tõlkest. Kaebajate esitatud tõlge IS vaidlusalusest e-kirjast erineb sõnasõnalisest tõlkest. Olukorras, kus kaebajate hinnangul on vastustaja ebaõigesti tõlkinud IS 05.10.2021 e-kirja, oleks pidanud kaebajad sellele tähelepanu juhtima juba vaidemenetluses. Seetõttu ei pea kohus kaebajate esitatud tõlget 05.10.2021 e-kirjast usaldusväärseks (HKMS § 62 lg 6) ning lähtub vaidlusaluses otsuses toodud tõlkest. Kaebajad on õigesti märkinud, et pelgalt haldusorgani solvumine talle mitte meeldinud repliigi pärast ei saa olla aluseks koolituskaardi koostöö lõpetamisele koostöö põhimõtete p-i 7.3.9 alusel. Koostöö põhimõtete p-s 7.3.9 märgitud fraas „koolitaja usaldusväärsus“ on määratlemata õigusmõiste, mille vastustaja on sisustanud vaidlusalustes otsustes ja kohus saab kontrollida, kas vastustaja on määratlemata õigusmõiste korrektselt sisustanud, arvestades asjas teada olevaid faktilisi asjaolusid. Esimeseks koostöö põhimõtete p-i 7.3.9 alusel koostöö lõpetamise eelduseks on, et koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud sellise teo, mis annab aluse kahtluseks, et tegemist ei ole usaldusväärse koolituspartneriga. Praegusel juhul on selliseks teoks loetud kaebajate juhatuse liikme 05.10.2021 e-kirja. Kohus ei nõustu kaebajatega, et IS 05.10.2021 e-kiri oleks eraviisiline kiri oma sõpradele ja tuttavatele ning IS ei tegutsenud seda saates kaebajate seadusliku esindajana. Eristada ei saa IS ja kaebajate seadusliku esindaja tegevust, vaid 05.10.2021 e-kirjast tervikuna ja selle konteksti arvestades ilmneb, et IS tegutses koolitajana juriidiliste isikute (kaebajate) nimel (TsÜS § 31 lg 5). Kuigi Axxion Global OÜ koolitusi ei ole vaidlusaluses kirjas mainitud, viitab koostöö põhimõtete p 7.3.9 siiski kas koolitaja või tema seadusliku esindaja teole. Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et Axxion Global OÜ seaduslik esindaja on toime pannud teo, mis seab kahtluse alla ka äriühingu usaldusväärsuse. Kohus jääb 25.02.2022 määruse p-s 35 märgitu juurde: „Kohtu hinnangul saab usaldusväärsus koolitaja vastu tekkida nii pakutavate koolituste kvaliteedist kui ka koolitaja tegevusest, sh austavast ja eetilisest suhtlemisest ning suhtumisest. Praegusel juhul ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud kaebajate läbiviidavate koolituste kvaliteeti, vaid kaebajate seadusliku esindaja poolt 05.10.2021 e-kirjas antud hinnanguid ja juhiseid. Olukorras, kus koostööpartner peab töötukassa otsuseid „jamaks“ ning leiab, et töötukassa venitab oma otsuste tegemisel, esitledes selliseid halvustavaid hinnanguid töötukassa tööst töötukassa klientidele, ei saa kindlasti 7(13)

3-22-397 pidada usaldust tekitavaks käitumiseks. Veelgi enam, sellised halvustavad hinnangud võivad kahjustada töötukassa kui avalikke ülesandeid täitva organi mainet tema klientide silmis.“. Kuigi koostöö põhimõtted ei märgi eraldi koostöö lõpetamise alusena töötukassa maine kahjustamist, hõlmab küsimus usaldusväärsusest ja koolitaja või tema esindaja käitumisest ka hinnangu andmist töötukassa maine kahjustamisele oma teoga. Puudub kahtlus, et kui koostööpartner (sh tema seaduslik esindaja) käituvad viisil, millega kahjustatakse töötukassa mainet, ei saa rääkida enam usalduslikust koostööst. Asjaolu, et koolituste kvaliteeti ja sisu ei ole kahtluse alla seatud, on selgitatud ka vaidlusalustes vaideotsustes. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebajate väited, mis seonduvad kaebajate pakutavate koolituste sisuga ning neile koolitustel osalenute poolt antud hinnangute ja tagasisidega, sest neil ei ole asja lahendamisel tähtsust. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate juhatuse liikme 05.10.2021 e-kirjas on antud töötukassa klientidele juhiseid, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama. Nii nähtub kaebajate seadusliku esindaja 05.10.2021 e-kirjast, et kui konsultant ei ole nõus töötut Isman OÜ korraldatavale koolitusele Brändingu akadeemia registreerima, siis tuleb konsultandile selgitada, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui ta ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse; see tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise. Juba ainuüksi väga selges sõnastuses ette kirjutamine, mida konsultandile rääkida, et veenda konsultanti töötut koolitusele registreerima, olenemata asjaolust, kas töötu individuaalne tööotsimiskava seda toetab (vt TTTS § 9 lg 2 ja § 10) või kas ka tegelikult ei ole koolitust uuesti lähiajal planeeritud, viitab selgelt koostööpartneri ebausaldusväärsele käitumisele. Koostööpartneri roll ei ole töötuid nõustada ega abistada neid töötukassa konsultandile põhjenduste kirjutamisel, miks just selle koostööpartneri koolitus on töötule vajalik (vt 05.10.2021 e-kirjas märgitut, et: „Kui on vaja abi motiveerimisega, miks te kursust vajate, teatage, aitan kirjutada“. Koostööpartner ei hinda töötu koolitusvajadust, vaid see pädevus on töötukassal (vt TTTS § 10 lg 3). Usaldusväärsuse seab kahtluse alla koostööpartneri käitumine, kus ta loob töötukassa klientidele valeootusi enda korraldatavale koolitusele saamise kohta („See on kõik jama – inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja kõik makstakse kinni.“) või viitab, et koolitusele saamine sõltub konsultandi oskustest („Sõltub suures osas konsultandist ja kliendi järjepidevusest“). Vastustaja on õigesti leidnud, et 05.10.2021 e-kirjas olev väljend „See tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise“ viitab varasemale samasisulisele tegevusele ja kogemusele. On oluline erinevus, kas töötukassa klientidele jagatakse informatsiooni koolituse sisu ja toimumisaja kohta (samasisulist infot, mille koolitaja avaldaks oma kodulehel kõigile huvilistele) või antakse suuniseid, kuidas käituda töötukassas ja mida öelda, et mõjutada töötukassa konsultanti registreerima isik koolitusele. Seetõttu on vastustaja vaidlusalustes otsustes õigesti märkinud, et kaebajate seaduslik esindaja on kallutanud töötukassa kliente ebaaususele. Koolituspartneri usaldusväärsuse hindamisel on oluline ka asjaolu, et töötukassa täidab avalikõiguslikke ülesandeid (TTTS § 4 ja § 13). Avalike ressursside eesmärgipärane ja säästlik kasutamine on oluline avalik huvi. Seetõttu on vastustaja õigesti märkinud, et avalikes huvides ei ole, kui vastustaja lubaks tegutseda usaldusväärsuse minetanud koostööpartneril. Eeltoodust lähtuvalt esines koostöö põhimõtete p-s 7.3.9 nimetatud alus koolituskaardi koostöö lõpetamiseks. Kuivõrd kõik vaidlusalused otsused tuginevad mh koostöö põhimõtete p-le 7.3.9 kui koostöö lõpetamise alusele ning sellel alusel koostöö lõpetamine oli õiguspärane, puudub vajadus analüüsida, kas Tallinna Keeltekool MTÜ ja Isman OÜ osas esines ka muid õiguslikke aluseid koostöö lõpetamiseks.

8(13)

3-22-397 Õige ei ole vastustaja seisukoht, et esines HMS § 40 lg 3 p-s 1 nimetatud erand kaebajate ära kuulamata jätmiseks. Asja materjalist nähtuvalt sai vastustaja kaebajate seadusliku esindaja 05.10.2021 e-kirjast teada 06.10.2021 ja vaidlusalused otsused tehti 04.11.2021. Selle aja jooksul oleks vastustaja saanud kaebajad ära kuulata. Ei nähtu, kuidas oleks kaebajate ärakuulamine viinud avalike huvide kahjustamiseni. Kuigi kaebajaid ei kuulatud haldusmenetluses ära (HMS § 40 lg 1), sai see puudus kõrvaldatud vaidemenetluses, kus kaebajad on saanud oma arvamused ja vastuväited esitada. Samuti nähtub asja materjalidest, et vastustaja on kohtunud kaebajate esindajaga enne vaidemenetlust, s.o 10.11.2021, mil kaebajad said oma seisukohad esitada. Vaidlusalused otsused on materiaalselt õiguspärased, mistõttu ärakuulamiskohustuse rikkumine haldusmenetluses ei saanud mõjutada vaidlusaluseid otsuseid sisuliselt (HMS § 58). Otsused on proportsionaalsed. Olukorras, kus kaebajate kui koolituspartnerite usaldusväärsus on küsitav tingituna viimaste seadusliku esindaja tegevusest, puuduvad kaebajaid vähem koormavad meetmed. Ebausaldusväärse koolitajaga puudub võimalus koostöö jätkamiseks. Seadus ei näe ette võimalust vaidlustada koostöö lõpetamist avalikes huvides, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kaebajate väite, et koolituskaardi koostöö lõpetamine rikub avalikke huve. Kaebajate hinnangul esineb ebavõrdne kohtlemine, kuivõrd ka Tartu Rakenduslik Kolledž ja Tallinna Tehnikakõrgkool kui töötukassa koolituspartnerid, on avaldanud oma kodulehel info seoses töötukassalt toetuse saamisega, aga nende suhtes ei ole töötukassa sanktsioone rakendanud. Tegemist ei ole võrreldavate juhtumitega, kuivõrd näited ei puuduta koolituskaardi koostööd, vaid õppetoetust. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuivõrd vastustaja 04.11.2021 otsused nr 168, 169 ja 170 tühistamisele ei kuulu, siis ei kuulu tühistamisele ka vaidlusalused vaideotsused. Kaebajad ei ole vaideotsuseid vaide esemest eraldiseisvalt vaidlustanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12.Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman OÜ ja Axxion Global OÜ paluvad 30.06.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu 01.06.2022 otsus tühistada ja kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Koostöö põhimõtete p-i 7.3.9 alusel koostöö lõpetamiseks peaks olema objektiivselt tõendatud, et töötukassa mainet on rikutud. Seda peab tõendama töötukassa. Töötukassa on esile toonud pelgalt enda subjektiivse arvamuse, et piiratud inimeste grupile adresseeritud kiri on töötukassa mainet kahjustav, kuigi isegi see piiratud inimeste grupp väidab vastupidist. Kaebaja on tõendanud, et konkreetsed üheksa inimest ei leia, et nende silmis oleks töötukassa maine langenud või kirjas oleks näidatud töötukassat ja selle toimimist nende inimeste endi poolt kogetust erinevas valguses. Halduskohus on jätnud kaebuse lisad 7A, 7B ja 8 tähelepanuta. Maine definitsiooni järgi ei saa maine langeda piiratud isikute grupi omavahelise kirjavahetuse tagajärjel, kuna maine on kollektiivne/ühiskondlik hinnang organisatsiooni suutlikkusele luua oma huvigruppidele väärtust. Seega lähtub töötukassa maine eelkõige tema enda suutlikkusest talle pandud funktsioone täita, mitte ühe isiku poolt oma tuttavatele saadetud erakirjast. Tõendite hindamata jätmise tõttu jäid olulised asjaolud välja selgitamata ja see tõi kaasa ebaõige lahendi. IS emakeel ja suhtluskeel ei ole vene keel. Tema koostatud tõlge ei anna täpselt edasi tema mõtteid. Tõlke küsimus on sisult õiguslik, mistõttu võis vastavad väited esitada ka kohtumenetluses. Kuna tegemist oli ilmselgelt vabas vormis kirjaga konkreetsetele tuttavatele, oli tegemist erakirjaga. Seda ei muuda asjaolu, kuidas isikutega tuttavaks saadi, kas nad olid 9(13)

3-22-397 töötukassa kliendid või mitte. Kirjas ei ole IS esitanud ühtegi ebaõiget faktiväidet, pelgalt kõnekeele ja vabama väljenduse kasutamine ei saa kaebajaid muuta „ebausaldusväärseks“. Töötukassa on tõlkinud sõna „ерунда“ kui „jama“. IS mõte oli, et vastav seisukoht, et kahel kursusel ei saa korraga osaleda, „ei päde“, „ei ole õige“ ja „see on pisiasi, millest saab üle“. Faktiliselt see nii ongi ehk kui tõlkida väidet nii, nagu töötukassa seda tegi, kasutades sõna „jama“, siis ei ole kritiseeritud ühtegi otsust, vaid väidet, mis ei vasta tõele. Sõna „jama“ võib mõista kui ebaõiget infot või pisiasja või ebaeesmärgipärasust ja seda tõepoolest vastav seisukoht on. Kogu menetluse jooksul ei ole töötukassa esitanud ühtegi tõendit, et vastav seisukoht, et kahel koolitusel ei saa korraga osaleda, oleks õige või eesmärgipärane (arvestades töötukassale pandud ülesandeid ja tema klientide eesmärke). Kuidas õige faktiväite esitamine kasvõi teoreetiliselt võiks töötukassa mainet rikkuda, ei ole suutnud selgitada ei vastutaja ega kohus. Probleem tundub olevat kõnekeeles, mida IS kasutas. Seega lõpetati kolme isikuga koostöö sisuliselt seetõttu, et nende juhatuse liige kasutas suhtluses kõnekeelt, kuigi esitatud faktiväited olid õige. Selline otsus ei ole õiguspärane ega proportsionaalne. Ka lauses „Kassa toel koolitusel osalemiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest Kassa armastab venitada ja koolitusel osalemise kinnitamine (kinnituskiri) võtab Kassal aega rohkem kui nädal.“ on IS kasutanud kõnekeelt. Faktiväide, et registreerumisprotsess võtab aega ca nädal, on õige. Viide sellele, et töötukassas asjad võtavad aega, ei ole kuidagi seotud sooviga töötukassat kahjustada. IS jagas õiget infot koolituste koha ja julgustas inimesi oma soove motiveerima, mis ei pisenda kuidagi töötukassa pädevust või funktsioone, sest koolitusvajadust hindab ikka töötukaasa. Kõnealust Brändingu akadeemia koolitust ei ole pärast 2021. a sügist toimunud. Seega oli see inimeste jaoks tõesti ainus võimalus, mida IS kirjas ka õigesti märkis. IS ei ole ühelegi isikule lubanud koolitust töötukassa arvel, vaid on märkinud, et see on võimalus. Sõna „можно“ tähendab antud kontekstis „võimalikkust“ ehk siis „õppida tohib/saab/võib töötukassa finantseerimisel“. Seega on ka vastav faktiväide õige. Koolitaja usaldusväärsus ei ole üks-ühele samastatav tema juhatuse liikmete tegevusega. Axxion Global OÜ jääb eraldiseisvalt selle juurde, et tema suhtes on koostöö lõpetamine eriliselt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. Axxion Global OÜ ühtegi koolitust ei ole vaidlusaluses kirjas märgitud ja seega ei saa väita, et tema juhatuse liige oleks pannud toime mingi etteheidetava teo. On oluline vahe, kas töötukassa kuulas kaebajad ära enne või pärast vaidlustatud otsuste tegemist. Pärast otsuste tegemist oli vastustajal juba raske oma eksimust tunnistada. Seega mõjutas ärakuulamisõiguse realiseerimata jätmine kogu asja tulemust. Koolituskaardi koostöö lõpetamine kolme kaebajaga oli ebaproportsionaalne. Ühelgi juhul ei ole kaalutud muid võimalusi kui koostöö lõpetamine.

13.Eesti Töötukassa palub 05.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud selgitused ja põhjendused on meelevaldsed. Kaebajad üritavad kunstlikult moonutada ja pehmendada IS kirjas toodut. Töötukassa partner, kes nimetab töötukassa otsuseid „jamaks“ või nagu apellatsioonkaebuses märgitud „ei päde“ või „see seisukoht ei ole õige ja „see on pisiasi, millest saab üle“, on töötukassa mainet kahjustav ja seab töötukassa otsuste õigsuse ja tõsiseltvõetavuse tema kliendi silmis kahtluse alla. IS kiri annab klientidele märku, et juhul, kui töötukassa leiab, et kliendil ei ole võimalik kahel koolitusel korraga osaleda, on töötukassa selline otsus eelduslikult „jama“. Õiguspäraselt ei ole võimalik 10(13)

3-22-397 nimetada töötukassa otsuseid üldistatuna „jamaks“ ja faktipõhiseks. Töötukassa lähtub koolituste rahastamisel konkreetse kliendi vajadustest ja muudest asjas tähtsust omavatest asjaoludest. Väide, et vastustaja otsused on „jamad“, on meelevaldne, ebaõige ning IS kirja kontekstis tooduna vastustajat halvustav ning vastustaja usaldusväärsust klientide silmis vähendav. Väide, et vastustajal kulub kinnituskirja väljastamiseks rohkem kui nädal, on IS kirjas toodud kontekstis esitatud ebaõigelt ja vastustajat halvustavalt. Kaebajatele oli teada, et töötukassa peab esmalt kliendi koolitusvajadust hindama ja väljastab kinnituskirja esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 7 tööpäeva jooksul. Seda ei saa esitleda venitamisena, sest kuni 7 tööpäeva ongi koostöö põhimõtetes ette nähtud. Kaebuse lisa 8 lisas 10 toodud väidetavaid valitud väljavõtteid klientide kirjadest ei saa pidada tõendiks. Tegemist on kaebajate omal äranägemisel esitatud venekeelse tekstiga. Väär on kaebajate tõlgendus, et IS kiri on erakiri. Isegi kui seda pidada erakirjaks, oleks ka sellisel juhul koostöö lõpetamine p 7.3.9 alusel õiguspärane. Õigus lõpetada koolitajaga koostöö on töötukassal ka juhul, kui koolituskaardi partneri seaduslik esindaja on toime pannud tegusid, mis muudab koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks. Seaduslik esindaja võib olla teo toime pannud ka eraviisiliselt, kuid selle mõjul on koolitaja muutunud ebausaldusväärseks. IS kirja saanud vastustaja kliente, kellega IS kui üks koolitaja/lektor kohtus vastustaja riigihanke korras tellitud ettevõtluskoolitusel, ei saa pidada IS isiklikeks tuttavateks, sõpradeks vms. Ärakuulamiskohustuse rikkumine ei saanud mõjutada vaidlusaluseid otsuseid sisuliselt. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mille esinemine ja selgumine eelnevalt oleks mõjutanud koostöö lõpetamise otsuste lõpptulemust. Mainekahju on tõendatud, kui tõendatud on mainet kahjustava info avaldamise fakt. Antud juhul tõendab vastustaja mainet kahjustava info avaldamist IS kiri vastustaja klientidele. Mainet kahjustavate ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete andmete avaldamise fakti kindakstegemise eelduseks ei ole mainekahju ulatuse tuvastamine ega avaldatu lai levik. Usaldusväärsest koostööst ei saa rääkida ka juhul, kui mainet kahjustavat infot avaldati vaid üheksale töötukassa kliendile. Koolituskaardi koostöö lõpetamine kolme partneriga ei olnud ebaproportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14.Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühingu ja Axxion Global OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
15.Kõigi kolme äriühinguga koostöö lõpetamise faktiline alus oli IS 05.10.2021 e-kiri. Töötukassa leidis, et koostöö lõpetamise õiguslikud alused olid: koolitaja tegevus ei vasta kehtivatele õigusaktidele (koostöö põhimõtete p 7.3.2, rikutud on TKS §-s 14 ja koostöö põhimõtete p-s 1.9 sätestatud ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keeldu), koolitaja rikkus oluliselt koolituskaardi koostöö põhimõtteid (p 7.3.6 ja p 1.8 ‒ koolitajal ei ole õigust anda isikutele, sh töötukassa kliendile lubadusi töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat kinnituskirja), koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud tegusid, mis muudab koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks (p 7.3.9, kirja üldine töötukassat halvustav toon). Tegemist on alustega, mis igaüks iseseisvalt annab töötukassale õiguse lõpetada koolitajaga koostöö.
16.Ringkonnakohus ei nõustu töötukassaga, et IS 05.10.2021 e-kirja (vene keeles dtl 38, kaebajate tõlge eesti keelde dtl 39 ja töötukassa tõlge eesti keelde dtl 264) saaks käsitada keelatud ja ebaausa kauplemisvõttena. TKS § 15 lg 1 kohaselt on kauplemisvõte muuhulgas ebaaus, kui 11(13)

3-22-397 see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses mõne kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes selle kauba või teenusega kokku puutub või kellele see on suunatud. Ebaausaks loetakse selliseid kauplemisvõtteid, mis klienti tarbijana eksitavad või on tema suhtes agressiivsed (TKS § 15 lg 9). Eksitavaks peetakse muuhulgas kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (TKS § 16 lg 1). Kauplemisvõte on agressiivne, kui sellega konkreetses olukorras, arvestades kõiki selle asjaolusid sh liigse mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustatakse keskmise tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba või teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei teeks (TKS § 18 lg 1). Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid sellest, et IS oleks kuidagi eriti agressiivselt või pettuse teel või moonutatud või valeinfot esitades saavutanud olukorra, kus tema loengul osalenud töötukassa kliendid tundsid huvi ka tema teise koolituse kohta. Midagi sellist ei saa ainuüksi 05.10.2021 e-kirjast järeldada. Viidatud kiri oli ebaeetiline ja vastuolus koolituskaardi koostöö põhimõtetega (vt allpool), kuid sellest ei nähtu TKS normide rikkumist. Seetõttu ei olnud töötukassal õigust lõpetada kaebajatega koostööd põhimõtete p 7.3.2 alusel.

17.Koostöö põhimõtete p 1.8 kohaselt ei ole koolitajal õigust anda isikutele, sh töötukassa kliendile lubadusi töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat kinnituskirja. Selle põhimõtte vastu eksis IS oma 05.10.2021 e-kirjas, kuna kogu kirja eesmärk oli põhimõtteliselt juhendada töötukassa klienti registreerima end IS koolitusele juba enne kliendi koolitusvajaduse kindlakstegemist töötukassa poolt ja selle osas, kuidas töötukassa konsultanti manipuleerides saada töötukassa koolituse rahastamise kinnituskiri. Sellele viitab selgelt järgmine katke kirjast: „/.../ Kassa toel koolitusel osalemiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest Kassa armastab venitada ja koolitusel osalemise kinnitamine (kinnituskiri) võtab Kassal aega rohkem kui nädal. Kui tegutseme operatiivselt siis kõik õnnestub! Selleks tuleb teha järgmist. Esmajoones võtke ühendust enda Kassa konsultandiga. Vastasel juhul, kui ma registreerisin teid kursusele ilma Kassa teadmata, põrgatavad nad teid kiiresti tagasi ja siis on teil sellele kursusele väga raske registreerida. Mõnikord nad toovad vabanduseks, et kahel kursusel (ettevõtluskoolitus ja Академия брендинга») üheaegselt käia ei saa ja et esialgu lõpetage üks ja siis alustage järgmisega. See on kõik jama ‒ inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja kõik makstakse kinni. Sõltub suures osas konsultandist ja kliendi järjekindlusest. Selgitage lihtsalt neile, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise. Kohe kui saate konsultandilt nõusoleku, teatage ja ma registreerin teid Kassa ametliku süsteemi kaudu kursusele. Pärast registreerimist saab Kassa hakata töötama osalemise kinnitamiseks. Kui on vaja abi motiveerimisega, miks te kursust vajate, teatage, aitan kirjutada.“ Tähendust ei oma, et väidetavalt olid IS kirja adressaadid tema tuttavad, sest vaidlust ei ole, et nad olid samas ka töötukassa kliendid. Samuti ei oma tähendust see, et isikud ise (küsimustikud klientidele, dtl 71, 91, 94 jj) ei hinnanud IS kirja kui lubadust töötukassa rahastatud koolitusele. Oluline on, et IS suunas töötukassa kliente oma kirjaga osalema tema koolitusel töötukassa rahastusel enne isikute koolitusvajaduse kindlakstegemist töötukassa poolt ja kasutama manipuleerivaid võtteid selleks, et töötukassa rahastust saada. Sama skeemi kasutamist soovitas IS kirjas ka Tallinna Keeltekooli koolituste puhul. Sellist koolituskaardi koostöö põhimõtte rikkumist ei saa pidada ebaoluliseks ja töötukassal oli seetõttu õigus lõpetada Tallinna Keeltekool MTÜ ja Isman OÜ-ga koostöö põhimõtete p 7.3.6 alusel.
18.Koostöö põhimõtete p 7.3.9 kohaselt võib töötukassa koolitajaga koostöö lõpetada, kui koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud teo, mis muudab koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks. Selle sätte kohaldamisel on oluline töötukassa enda kui 12(13)

3-22-397 koostööpartneri hinnang, kas koolitaja või tema seadusliku esindaja tegu on muutnud koolitaja töötukassa jaoks ebausaldusväärseks. Niisiis pole selle sätte kontekstis oluline, kas töötukassa maine on saanud IS kirja tagajärjel kirja adressaatide arvates või ka objektiivselt hinnates kahjustada. Seetõttu jättis halduskohus põhjendatult hindamata kaebajate esitatud klientide küsimustikud kui asjakohatud. Sätte kohaldamise eelduseks ei ole mainekahju tekkimine, vaid töötukassa hinnang, et ta ei usalda koolitajat piisavalt, et koostööd jätkata. Selles kontekstis ei oma tähtsust ka see, milline on IS emakeel, venekeelse tõlke üksikasjad või miks ta kasutas kirjas n-ö vaba kõnepruuki. Tähendust omab, et kaebajate seaduslik esindaja heitis kirjas töötukassa klientidele oma koostööpartneri tegevusele halba varju. Ringkonnakohus nõustub töötukassaga, et IS 05.10.2021 e-kirja üldine tonaalsus oli töötukassat halvustav ja ka naeruvääristav. Halvustavaks ja ebaeetiliseks võib pidada kirja neid osi, kus IS viitab sellele, justkui töötukassa tavatseks toimingutega venitada, viiks läbi mõttetult bürokraatlikku menetlust („nad põrgatavad teid kiiresti tagasi“, „neil võib olla palju bürokraatiat“) ja töötukassa konsultant on ebapädev („see on kõik jama“) ning manipuleeritav. Seetõttu ei saa töötukassale ette heita, et sellise partneriga (ka sama juhatuse liikmega seotud teiste äriühingutega) ei peeta koostöö jätkamist võimalikuks ja koostöö lõpetamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Seejuures kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause), mistõttu saab praeguses asjas hinnata kaebajate usaldusväärsuse küsimust üksnes koostöö lõpetamise hetkel, mitte aga seda, kas töötukassa usaldus võiks olla kohtumenetluse jooksul taastunud või mitte. Töötukassa esindaja selgitas ka ringkonnakohtu istungil, et seda, kas kaebajaid võib uue 2024. a-l algava tööhõiveprogrammi raames sõlmitavate kokkulepete kontekstis hinnata usaldusväärseks, hinnatakse vastavas menetluses uuesti. Kuna töötukassa kaotas usalduse kolme koolitaja juhatuse liikme teo tõttu (põhimõtete p 7.3.9), oli koostöö lõpetamine selle punkti alusel võimalik ka Axxion Global OÜ suhtes. Juhatuse liikme tegu muutis kõik kolm kaebajat ebausaldusväärseks, kuna need äriühingud tegutsesid koolituste pakkumisega sama juhatuse liikme juhtimisel.

19.Korrektne oleks olnud kaebajad ära kuulata enne 04.11.2021 otsuste tegemist. Vaidlus puudub selles, et kaebajad said oma seisukohad esitada vestlusel enne 17.01.2022 vaideotsuste tegemist. Asjast ei nähtu siiski, et ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu oleksid mingid olulised asjaolud jäänud välja selgitamata, mistõttu ei saanud kaebajate ärakuulamata jätmine mõjutada vaidlustatud 04.11.2021 otsuste materiaalset õiguspärasust.
20.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja