Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühing ja Axxion Global OÜ kaebus Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsuste nr 168, nr 169 ja nr 170 ning 17.01.2022 vaideotsuste nr 6, nr 7 ja nr 8 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja 1 Tallinna Keeltekool MTÜ (reg.kood 80586221) Kaebaja 2 Isman Osaühing (reg.kood 10593509) Kaebaja 3 Axxion Global OÜ (reg.kood 10805236) Kaebajate ühine seaduslik esindaja Ivar Soone ja ühine volitatud esindaja v.adv Enno Heringson Vastustaja Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Piret Mäeots ja Karin Andre
Asja läbivaatamine
Istungil 02.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühing ja Axxion Global OÜ kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.07.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb
3-22-397
tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa juhatuse 22.04.2021 otsusega nr 68 kvalifitseeriti Tallinna Keeltekool MTÜ, Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks.
2.Eesti Töötukassa juhatuse 14.05.2021 otsusega nr 80 kvalifitseeriti Isman Osaühing (edaspidi OÜ), Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks.
3.Eesti Töötukassa juhatuse 06.05.2021 otsusega nr 75 kvalifitseeriti Axxion Global OÜ, Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks.
4.Eesti Töötukassa konsultandile laekus 06.10.2021 e-kiri, kus klient palus registreerida end Isman OÜ korraldatavale koolitusele Brändingu akadeemia (vene keeles / по русски), mis toimub 15.10-1.11.2021. E-kirjaga oli kaasas töötukassa klientidele adresseeritud venekeelne e-kiri, kus saatjana oli näha Ivar Soone (Ivar Soone, Chev. Dr. <[email protected]) (edaspidi nimetatud kiri). Ivar Soone on Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman OÜ ja Axxion Global OÜ juhatuse liige. Kirjas märgiti muuhulgas järgmist (kirja tõlge vene keelest eesti keelde): „/.../et töötukassa toel koolitusel osalemiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest töötukassa armastab venitada ja koolitusel osalemise kinnitamine (kinnituskiri) võtab töötukassal aega rohkem kui nädal. Kui tegutseme operatiivselt siis kõik õnnestub! Selleks tuleb teha järgmist: Esmajoones võtke ühendust enda töötukassa konsultandiga. Vastasel juhul kui ma registreerisin teid kursusele ilma töötukassa teadmata, põrgatavad nad teid kiiresti tagasi ja siis on teil sellele kursusele väga raske registreerida. Mõnikord nad toovad vabanduseks, et kahel kursusel (ettevõtluskoolitus ja Brändingu akadeemia) üheaegselt käia ei saa ja et esialgu lõpetage üks ja siis alustage järgmisega. See on kõik jama -inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja kõik makstakse kinni. Sõltub suures osas konsultandist ja kliendi järjekindlusest. Selgitage lihtsalt neile, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise. Kohe kui saate konsultandilt nõusoleku, teatage ja ma registreerin teid töötukassa ametliku süsteemi kaudu kursusele. Pärast registreerimist saab töötukassa hakata töötama osalemise kinnitamiseks. Kui on vaja abi motiveerimisega, miks te kursust vajate, teatage, aitan kirjutada. Neil võib olla palju bürokraatiat aga koos me ületame selle! /.../“.
5.Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 168 lõpetati koolituskaardi koostöö Tallinna Keeltekool MTÜ-ga, tuginedes Eesti Töötukassa 07.01.2021 juhatuse otsusega nr 4 kinnitatud „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted alates 01.03.2021“ (edaspidi koostöö põhimõtted) punktidele 1.3., 1.8., 1.9., 7.3.2., 7.3.6. ja 7.3.9. Otsust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. Tallinna Keeltekool MTÜ kasutas töötukassa klientidele koolituste pakkumisel nende koolitusel osalemise mõjutamiseks ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid, millega vähendas tunduvalt kliendi võimalust teha teadlik valik ja mõjutas neid tegema otsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Mõjutuse tulemusena ei vali töötukassa klient vabalt koolitust kõigi töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate koolituste seast, nagu koolikaardi olemus ja koostöö põhimõtete punkt 1.3 ette näeb. Tallinna Keeltekool MTÜ
2(14)
3-22-397
mõjutas töötukassa kliente, töötukassa rahastusega osalema Tallinna Keeltekool MTÜ koolitustel enne kui töötukassa oli kliendi koolitusvajaduse välja selgitanud. Tallinna Keeltekool MTÜ on justkui üle võtnud töötukassa funktsiooni ja otsustab enne töötukassat kliendi koolitusvajaduse. Tallinna Keeltekool MTÜ juhendab kliente, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama, jagades klientidele vajalikke nippe. Selline tegevus ei ole aktsepteeritav ja rikub oluliselt koostöö põhimõtete punktis 1.8. sätestatut. Veelgi enam, seab kahtluse alla Eesti Töötukassa usaldusväärsuse ja rikub tema mainet klientide silmis. Tallinna Keeltekool MTÜ kallutab kliente ebaaususele, viima töötukassat koolituse saamiseks eksitusse, selleks looma ebaõige ettekujutuse koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid. Tallinna Keeltekool MTÜ tegevus on vastuolus tarbijakaitseseadusega (TKS) ning koostöö põhimõtete punktidega 1.3 ja 1.8., mis on käsitletav koostöö põhimõtete olulise rikkumisena. Samuti on Tallinna Keeltekool MTÜ kahjustanud töötukassa mainet, seades kirjas kahtluse alla töötukassa usaldusväärsuse, luues töötukassa klientidele mulje, et töötukassa venitab otsuste tegemisel ning otsused ei ole põhjendatud. Tallinna Keeltekool MTÜ loob kliendile mulje, et klient saab töötukassas kaitsta oma huve tööturuteenuse saamisel kui tegutseb kiiresti ja järgides Tallinna Keeltekool MTÜ antud juhiseid. Tallinna Keeltekool MTÜ ning tema seaduslik esindaja I. Soone on toime pannud teod, mis muudavad nii Tallinna Keeltekool MTÜ kui ka tema esindaja I. Soone töötukassa silmis ebausaldusväärseks. Eesti Töötukassa koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitaja puhul peab olema töötukassal kindlus, et koolituse valimisel töötukassa kvalifitseeritud koolitajate hulgast oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid koolitusel osalemisel igakülgselt kaitstud ja kliendile Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ § 21 alusel võimaldatava summa (2500 eurot 2 aasta jooksul) kasutamine eesmärgipärane ja vajalik. Töötukassa täidab talle seadusega pandud ülesandeid ja arvestab raha kasutamisel avalikku huvi. Koolituste korraldamine peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija, kelleks on ka töötukassa klient, suhtes ausalt. Töötukassa ei saa aktsepteerida koolituskaardi koostööpartnerina isikut, kelle tegevus on vastuolus õigusaktidega. See ei ole ühiskonnas tervikuna aktsepteeritav ning on vastuolus avalike huvidega. Seab ohtu töötukassa klientide õigused ja huvid ning ka töötukassa maine klientide ees. Töötukassa ei saa seada oma kliente olukorda, kus klientide õigused ja huvid on kaitsmata. Samuti ei saa töötukassa teha koolituskaardi koostööd koolitajaga, kelle tegevus pärsib Eesti Töötukassal oma ülesannete täitmist ning kahjustab Eesti Töötukassa mainet. Eesti Töötukassa ei pea eeltoodud põhjustel Tallinna Keeltekool MTÜ-ga koolituskaardi koostöö jätkumist võimalikuks.
6.Tallinna Keeltekool MTÜ esitas Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusele nr 168 vaide, mis jäeti 17.01.2022 vaideotsusega nr 8 rahuldamata.
7.Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 169 lõpetati koolituskaardi koostöö Isman OÜ, tuginedes koostöö põhimõtete punktidele 1.3., 1.8., 1.9., 7.3.2., 7.3.6. ja 7.3.9. Pärast I. Soone 06.10.2021 kirja saamist asus töötukassa asjaolusid uurima ning küsitlema kliente. Selgus, et töötukassa riigihankega tellitud ja EV Arengu Mittetulundusühing (80278123) läbiviidud/läbiviidaval ettevõtluskoolitustel (toimus 30.06.2021 - 09.09.2021 ja toimub 1.10.2021 - 27.12.2021) oli/on üheks lektoriks I. Soone. Koolitusel osalenud/osalevate klientide tunnistustest selgus, et Ivar Soone tegi ettevõtluskoolitusel töötukassa klientidele ettepaneku osaleda Isman OÜ koolitusel Brändingu akadeemia (vene keeles / по русски). Ivar Soone müügitöö tulemusena registreerus Brändingu akadeemia koolitusele veel 3 klienti. Ebaausate, eksitavate ja agressiivse kauplemisvõtete kasutamise keeld ja tähendus nähtub TKSst. TKS § 14 keelab ebaausa kauplemisvõtte kasutamise. Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või 3(14)
3-22-397
teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal. TKS § 15 lg 1 kohaselt on kauplemisvõte muuhulgas ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses mõne kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes selle kauba või teenusega kokku puutub või kellele see on suunatud. Ebaausaks loetakse selliseid kauplemisvõtteid, mis klienti tarbijana eksitavad või on tema suhtes agressiivsed (TKS § 15 lg 9). Eksitavaks peetakse muuhulgas kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (TKS § 16 lg 1). Alati on eksitav ja keelatud peibutusmüük; väide, et kaup on saadaval vaid piiratud aja jooksul. Kauplemisvõte on agressiivne, kui sellega konkreetses olukorras, arvestades kõiki selle asjaolusid, sh liigse mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustatakse keskmise tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba või teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei teeks (TKS § 18 lg 1). Eelkirjeldatu alusel saab väita, et Isman OÜ kasutas koolituste töötukassa klientidele pakkumisel ja nende koolitusel osalemise mõjutamiseks ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid, millega vähendas tunduvalt kliendi võimalust teha teadlik valik ja mõjutas neid tegema otsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Mõjutuse tulemusena ei vali töötukassa klient vabalt koolitust kõigi töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate koolituste seast, nagu koolituskaardi olemus ja koostööpõhimõtete punkt 1.3 ette näeb. Isman OÜ mõjutas töötukassa kliente töötukassa rahastusega osalema Isman OÜ koolitustel enne, kui töötukassa oli kliendi koolitusvajaduse välja selgitanud. Isman OÜ on justkui üle võtnud töötukassa funktsiooni ja otsustab enne töötukassat kliendi koolitusvajaduse. Isman OÜ juhendab kliente, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama, jagades klientidele vajalikke nippe. Selline tegevus ei ole aktsepteeritav ja rikub oluliselt koostöö põhimõtete punktis 1.8. sätestatut. Veelgi enam, seab kahtluse alla Eesti Töötukassa usaldusväärsuse ja rikub tema mainet klientide silmis. Isman OÜ kallutab kliente ebaaususele, viima töötukassat koolituse saamiseks eksitusse, selleks looma ebaõiget ettekujutust koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid. Eesti Töötukassa on seisukohal, et Isman OÜ tegevus on vastuolus TKS-ga ning koostöö põhimõtete punktidega 1.3 ja 1.8., mis on käsitletav koostööpõhimõtete olulise rikkumisena. Samuti on Isman OÜ kahjustanud töötukassa mainet, seades kirjas kahtluse alla töötukassa usaldusväärsuse, luues töötukassa klientidele mulje, et töötukassa venitab otsuste tegemisel ning otsused ei ole põhjendatud. Isman OÜ loob kliendile mulje, et klient saab töötukassas kaitsta oma huve tööturuteenuse saamisel, kui tegutseb kiiresti ja järgides Isman OÜ antud juhiseid. Isman OÜ ning tema seaduslik esindaja I. Soone on toime pannud teod, mis muudavad nii Isman OÜ kui ka tema seadusliku esindaja I. Soone töötukassa silmis ebausaldusväärseks. Eesti Töötukassa koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitaja puhul peab olema töötukassal kindlus, et koolituse valimisel töötukassa kvalifitseeritud koolitajate hulgast oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid koolitusel osalemisel igakülgselt kaitstud ja kliendile Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ § 21 alusel võimaldatava summa (2500 eurot 2 aasta jooksul) kasutamine eesmärgipärane ja vajalik. Töötukassa täidab talle seadusega pandud ülesandeid ja arvestab raha kasutamisel avalikku huvi. Koolituste korraldamine peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija, kelleks on ka töötukassa klient, suhtes ausalt. Töötukassa ei saa aktsepteerida koolituskaardi koostööpartnerina isikut, kelle tegevus on vastuolus õigusaktidega. See ei ole ühiskonnas tervikuna aktsepteeritav ning on vastuolus avalike huvidega, seab ohtu töötukassa klientide õigused ja huvid ning ka töötukassa maine klientide ees. Töötukassa ei saa seada oma kliente olukorda, kus klientide õigused ja huvid on kaitsmata. Samuti ei saa töötukassa teha koolituskaardi koostööd koolitajaga, kelle tegevus pärsib Eesti Töötukassal oma ülesannete
4(14)
3-22-397
täitmist ning kahjustab Eesti Töötukassa mainet. Eesti Töötukassa ei pea eeltoodud põhjustel Isman OÜ-ga koolituskaardi koostöö jätkumist võimalikuks.
8.Isman OÜ esitas Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusele nr 169 vaide, mis jäeti 17.01.2022 vaideotsusega nr 7 rahuldamata.
9.Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 170 lõpetati koolituskaardi koostöö Axxion Global OÜ-ga, tuginedes koostöö põhimõtete punktile 7.3.9. Otsust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. I. Soone (kes tegutseb seejuures Tallinna Keeltekool MTÜ ja Isman OÜ seadusliku esindajana) tegevus kahjustab Eesti Töötukassa mainet. I. Soone kallutab kliente ebaaususele, viima töötukassat koolituse saamiseks eksitusse, selleks looma ebaõiget ettekujutust koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid. I. Soone seab kirjas kahtluse alla töötukassa usaldusväärsuse, luues töötukassa klientidele mulje, et töötukassa venitab otsuste tegemisel ning tema otsused ei ole põhjendatud (on jamad). I. Soone loob töötukassa kliendile mulje, et klient saab töötukassas tööturuteenuse saamisel kaitsta oma huve, juhul kui tegutseb kiiresti ja järgides I. Soone antud juhiseid. I. Soone juhendab kliente, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama, jagades klientidele vajalikke nippe, kallutades kliente ebaaususele, viima töötukassat koolituse saamiseks eksitusse, selleks looma ebaõige ettekujutuse koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid. I. Soone on Axxion Global OÜ ainuke juhatuse liige ja seega ainuke seaduslik esindaja. I. Soone, pannes toime eelkirjeldatud teo, on muutnud Axxion Global OÜ kui ka I. Soone enda töötukassa silmis ebausaldusväärseks. Eesti Töötukassa koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitaja puhul peab olema töötukassal kindlus, et koolituse valimisel töötukassa kvalifitseeritud koolitajate hulgast oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid koolitusel osalemisel igakülgselt kaitstud ja kliendile Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi määrus nr 87) § 21 alusel võimaldatava summa (2500 eurot 2 aasta jooksul) kasutamine eesmärgipärane ja vajalik. Töötukassa täidab talle seadusega pandud ülesandeid ja arvestab raha kasutamisel avalikku huvi. Töötukassa ei saa seada oma kliente olukorda, kus klientide õigused ja huvid on kaitsmata. Töötukassa ei saa aktsepteerida koolituskaardi koostööpartnerina isikut, kelle ainukese seadusliku esindaja tegevus eeltoodud viisil, pärsib Eesti Töötukassal oma ülesannete täitmist ning kahjustab Eesti Töötukassa mainet. Eesti Töötukassa ei pea koolituskaardi koostöö jätkumist Axxion Global OÜ-ga võimalikuks.
10.Axxion Global OÜ esitas Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusele nr 170 vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 17.01.2022 vaideotsusega nr 6 rahuldamata.
11.Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman OÜ ja Axxion Global OÜ esitasid 15.02.2022 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Eesti Töötukassa 04.11.2021 otsuste nr 168, nr 169 ja nr 170 ning 17.01.2022 vaideotsuste nr 6, nr 7 ja nr 8 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebajad leiavad, et vastustaja haldusaktid on õigusvastased, kuivõrd koolituskaardi koostöö lõpetamine kaebajatega ei olnud koostöö põhimõtete alusel kehtiva õigusega kooskõlas, proportsionaalne ega kaalutlusvigadeta.
12.1.Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 23 lg 2 p 2 on üldsäte, mis annab vastustajale volitused vastavat tegevust läbi viia, korraldada ja sellest tulenevalt ka koostööd lõpetada, kuid ei anna iseseisvat alust konkreetsel juhul. Tööturuteenuste ja toetuste seaduse (TTTS) § 4 lg 1 ja § 41 on samuti üldsätted, millest tuleneb vastustaja pädevus, kuid ei tulene konkreetset alust koostöö lõpetamiseks. Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm
5(14)
3-22-397
2021-2023“ (edaspidi määrus nr 87) § 21 täpsustab, et tööturukoolitust võib võimaldada koolituskaardi alusel. Isik valib individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Praegusel juhul on mitmed õpilased avaldanud soovi valida töötukassa kvalifitseeritud koolitaja (kaebaja 2) poolt pakutava koolituse ja kuna tegemist oli Ivar Soone tuttavatega, kes olid juba tema õpilased, siis andiski ta neil eraviisiliselt vabas vormis soovitusi. Samas on oluline, et vastava kirja (vt kaebuse lisa 5) põhjuseks oli koolituse valinud isiku enda varasem sooviavaldus. Kirja eesmärk oli aidata määruse nr 87 alusel langetatud isiku valik võimalikult sujuvalt realiseerida. Seega ka määruse nr 87 §-ga 21 mingit vastuolu ei ole ning see ei saa olla aluseks koostöö lõpetamisele.
12.2.Koostöö lõpetamine kaebajaga 3 on õigusvastane. Koostöö põhimõtete punkti 7.3.9 kohaselt on vastustajal õigus lõpetada koolitajaga koostöö, kui koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud tegusid, mis muudab koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks. Seadus ei defineeri mõistet „usaldusväärne“. Tegemist on üldjuhul hinnangu andja subjektiivse suhtumise väljendusega. Koostöö põhimõtete punkt 7.3.9 ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54. Tegemist ei saa olla objektiivse alusega, millele tuginedes võiks vastustaja kaebajatega koostöö lõpetada. Seadus on ülimuslik koostöö põhimõtetest, mistõttu tuleb lähtuda HMS-st. Kuivõrd kaebajaga 3 on koostöö lõpetatud üksnes koostöö põhimõtete punkti 7.3.9 alusel, siis on tegemist õigusvastase otsusega. Kuna vaidlusaluses otsuses ei heideta kaebajale 3 endale ette mitte mingeid minetusi ja ainsaks „süüks“ on asjaolu, et kaebaja 3 juhatuse liige on Ivar Soone, siis on temaga koostöö lõpetamine ka ebaproportsionaalne. Lisaks ei nähtu vaidlusalusest otsusest mistahes kaalutlusi.
12.3.Mitte ühegi kaebaja puhul ei ole kaalutud muid võimalusi. Üheski osas ei võetud arvesse kaebajate ega töötukassa endi klientide huve, kellel kadus ära võimalus valida koolitusi lausa kolme isiku (kaebajate) juures (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-62-02). Töötukassa ei kaalunud kordagi, et kuivõrd tegemist oli eraviisilise kirjaga, siis võib-olla olnuks kohaseks meetmeks kaebajate juhatuse liikme tähelepanu juhtimine sellele, et töötukassa ei pea ka erakirjades vastavate nõuannete andmist kohaseks ja palub sellest tulevikus hoiduda. Juhul, kui kaebajate juhatuse liige oleks sellist käitumist jätkanud, siis võinuks seda arvesse võttes tulla kõne alla koostöö lõpetamise kaalumine. Vaidlusalused otsused kahjustavad avalikku huvi, kuivõrd koostöö lõpetamisel on töötukassalt teenust ootavate isikute valikud kitsamad, sj ei paku teised turuosalised selliseid koolitusi (nt „Brändingu akadeemia“). Kaalutluse mittetegemine on suurim kaalutlusviga.
12.4.Rikutud on ärakuulamiskohustust, mis on oluline menetlusnormi rikkumine (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-74-03; 3-3-1-70-03). Koostöölepingu lõpetamine oli rangeim viis võimalikele minetustele reageerimiseks. Tegemist on ebaproportsionaalsete otsustega. Isegi, kui kaebajate juhatuse liikmele võikski ette heita liigset otsekohesust ja ausust, sh mitte avalikult, vaid ühes erakirjas, s.o piiratud väiksele hulgale inimestele, siis selle eest kolme kaebajaga koostöö lõpetamine on igal juhul ebaproportsionaalne.
12.5.Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete punkti 1.3 alusel. Printsiip on, et klient saab valida talle huvipakkuva koolituse, mida kliendid antud juhul ka tegid.
12.6.Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete punkti 1.8 alusel. Vastavalt viidatud punktile ei ole koolitajal õigust anda isikutele, sh töötukassa kliendile lubadusi töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat kinnistuskirja“. I. Soone ei ole andnud õpilastele ühtegi lubadust. Ka I. Soone 05.10.2021 e-kirjast ei nähtu ühtegi lubadust. Viidatud e-kirjas olev fraas „Õppida saab töötukassa finantseerimisel“ ei ole käsitletav lubadusena, sest õppida on võimalik tõepoolest töötukassa toetusel, kui see toetus õppijale määratakse ja vastavasisuline kinnituskiri
6(14)
3-22-397
väljastatakse. Seega midagi ebakohast, väära või koostöö põhimõtteid rikkuvat selles fraasis ei ole. Samamoodi on sõna „saab“ kasutanud ka töötukassa koolituskaardi partner Tartu Rakenduslik Kolledž oma 12.01.2021 veebiuudises. Ometi ei ole vastustaja käsitlenud seda lubadusena ega rakendanud ka mingeid sanktsioone. Ka Tallinna Tehnikakõrgkool kui töötukassa koolituspartner, kasutab sõna „saab“ oma 04.06.2020 uudises ning sellisel juhul ei ole seda käsitletud lubadusena ega rakendatud sanktsioone. Seega on tegemist ka ebavõrdse kohtlemisega, arvestades, et Tartu Rakenduslik Kolledž ja Tallinna Tehnikakõrgkool on teabe avaldanud avalikul veebilehel, erinevalt kaebajatest, kelle juhatuse liige saatis eraviisilise ekirja.
12.7.Asjaolu, et vastustaja on koostöö põhimõtte punkti 1.8 ebaõigesti kohaldanud ning kaebajate seaduslik esindaja ei ole tegelikkuses andnud isikutele, sh töötukassa kliendile lubadusi töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat kinnituskirja, kinnitavad ka kaebuse lisas 8 sisalduvates lisades 1-6 koolitusel osalejate poolt toodud vastused küsimusele (p 1) „Kas Teile anti koolitaja poolt lubadusi Eesti Töötukassa poolt „Brändingu akadeemia“ koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui Töötukassa väljastas rahastamist kinnitava kinnistuskirja?“. Eranditult kõik vastanud kinnitavad, et neile ei ole mingeid lubadusi antud. Töötukassa ei saa otsustada koolitatavate eest, kas ja mida on klientidele lubatud, sest ta ei ole olnud selle kommunikatsiooni osaline. Samuti ei saa töötukassa otsustada klientide eest, kuidas nad kirja sisust aru said. Seega puuduvad tõendid, et I. Soone oleks kellelegi mingeid koostöö põhimõtete punktiga 1.8 vastuolus olevaid lubadusi jaganud.
12.8.Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete punkti 1.9 alusel. I. Soone ei ole mõjutanud oma õpilasi – kliente – osalema oma koolitustel, vaid jaganud oma kogemusi, kuidas kliendid, kes olid juba otsustanud I. Soone koolitusel osaleda, saaksid osaleda ka koolitusel „Brändingu akadeemia (vene keeles / по русски)“, milleks nad samuti olid ise huvi üles näidanud ja seda otsesõnu I. Soonelt küsinud. Nimetatud huvi küsimine nähtub selgelt ka I. Soone kirja algusest: „Nagu kokku leppisime, ...“. See viitab asjaolule, et eelnevalt oli kõnealune koolitus juba kirja saanud klientide poolt valitud. Küsimuse rõhuasetus oli hoopis muus – kuidas klient, kes koolituse oli juba välja valinud, saanuks sellel osaleda. Just selles osas jagas I. Soone oma kogemusi, mitte ei tegelenud mistahes viisil turundusega.
12.9.Vastustaja on üritanud sisustada oma väidet I. Soone poolsest mõjutamisest läbi TKS sätete. Tegemist oli I. Soone eraviisilise kirjaga oma tuttavatele õpilastele kogemuste jagamiseks. Eraviisilises kirjas piiratud isikute ringile avaldatu ei saa olla TKS reguleerimisalas. Kliendid väitsid ka küsimustikus, et neid ei ole koolitusel osalemiseks mitte mingil viisil mõjutatud, vaid otsus osaleda koolitusel oli nende valik. Kliendid andsid koolitusele väga positiivse tagasiside kinnitades, et koolituse sisu vastas igati nende ootustele ja vajadustele ning mingisuguste ebaausate kauplemisvõtetega tegemist ei saanud olla. 12.10 . Aga ka juhul, kui käsitleda I. Soone vastavat e-kirja mitte eraviisilise kirjana, ka siis puudus sellel vastuolu TKS sätetega. 12.11 . Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete punkti 7.3.2 alusel. Viidatud punkt sätestab, et „Töötukassal on õigus lõpetada koolitajaga koostöö järgmistel alustel: [...] koolitaja tegevus ei vasta kehtivatele õigusaktidele muuhulgas, kuid mitte ainult ...[järgneb 8 alust].“ Kaebajate 1 ja 2 osas ei tooda välja ühtegi punktis 7.3.2 osundatud kaheksast alusest, vaid tuginetakse sellele, et koolitaja tegevus ei vasta kehtivatele õigusaktidele. Õigusaktiks, mille rikkumisele viidatakse, on TKS. Samas eelnevalt on kaebajad leidnud, et I. Soone ei ole oma eraviisilises kirjas TKS sätteid rikkunud. 12.12 . Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete punkti 7.3.6 alusel. Viidatud punkti kohaselt on töötukassal õigus lõpetada koolitajaga koostöö, kui „koolitaja on rikkunud 7(14)
3-22-397
oluliselt või korduvalt koolituskaardi koostöö põhimõtteid või töötukassaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid.“ Tegelikkuses ei ole mitte ükski kaebajatest rikkunud koolituskaardi koostöö põhimõtteid. Isegi kui eeldada üldse mingit rikkumist, siis ei saa olla tegemist korduva rikkumisega. Kui tegemist ei ole korduva rikkumisega, siis peaks tegemist olema olulise rikkumisega. Kui rikkumist ei eksisteeri, siis ei saa olla see ka oluline. Samas isegi kui kaebajate esindajale saaks mingeid etteheiteid teha (millega kaebajad ei nõustu), siis on raske vaid ühes erakirjas avaldatut pidada niivõrd oluliseks rikkumiseks, mis ilma mistahes hoiatuseta tingiks koostöö lõpetamise. Oluliseks rikkumiseks võiks pidada seda, kui koolitaja ei saaks reaalselt koolituse läbiviimisega hakkama või ei suudaks nende korraldamist tagada. Kaebajate poolt läbi viidud koolitused on selles suhtes eeskujulikud ja tagasiside neile väga hea. 12.13 . Kaebajad ega I. Soone ei ole töötukassa mainet kahjustanud. Koostöö põhimõtted ei käsitle üheski osas maine küsimust. Tegemist ei ole asjaoluga, millele tuginedes saaks koostöö põhimõtete alusel koostöö lõpetada. Paljasõnalised on vastustaja väited, et kaebajate esindaja seab kahtluse alla vastustaja usaldusväärsuse ja rikub tema mainet klientide silmis. Klientide küsitlusest nähtub, et kaebajate esindaja ei esitanud mitte midagi sellist, mis oleks erinenud klientide senisest kogemusest (vt kaebuse lisa 8 lisa 10 kirjade väljavõtted) või oleks nende silmis töötukassa mainet kuidagi kahjustanud (vt kaebuse lisa 8 lisad 1-6). Seda, et registreerumisprotsess võtab aega, on kinnitanud ka töötukassa (vt kaebuse lisa 11). Viide sellele, et töötukassa asjad võtavad aega, ei ole kuidagi seotud sooviga töötukassat kahjustada, vaid objektiivse reaalsusega, kuna ka töötukassa esindaja ise kirjutab, et registreerimisprotsess võtab kuni 9 päeva (7 tööpäeva) aega. Klientidel on sageli raske mõista, miks nende silmis lihtne registreerimisprotsess võtab 9 päeva aega, kui nad saavad koolitusettevõtte juures kursusele registreerida ligi minutiga. Sel juhul on oluline anda kliendile mõista, et ta saab aru tema murest ning protsess ongi aeglane, kuid sellest saab üle. Kliendile, kel on niigi vähe eduelamusi ja kellele tundub, et teda lihtsalt loksustatakse edasi-tagasi, on selline mõistmine sageli väga oluline ja motiveeriv.
13.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
13.1.Koostöö põhimõtted on seatud õiguspäraselt. Vastustajale on õigusaktidega antud lai kaalutlusruum tööturuteenuse osutamise korraldamisel, sätestamaks tingimused, millele koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajad peavad vastama ja kuidas peaks koolituskaardi koostöö kvalifitseeritud koolitajaga toimuma. Vastustaja ei ole õigusaktidest tulenevaid volitusi koostöö põhimõtete punktide kehtestamisel ületanud. Koostöö põhimõtete punkt 7.3.9 ei ole vastuolus HMS §-ga 54. Kaebajatega on koolituskaardi koostöö lõpetatud õiguspäraselt.
13.2.Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5) ja praegusel juhul ei saa eristada I. Soone ja kaebajate seadusliku esindaja tegevust. Lähtuda tuleb I. Soone 05.10.2021 e-kirjast tervikuna. Selle konteksti arvestades ilmneb, et I. Soone tegutses kaebajate nimel. Koostöö põhimõtete punkti 7.3.9 kohaselt saab lugeda ebausaldusväärseks nii äriühingu kui tema seadusliku esindaja. Seejuures seaduslik esindaja võib olla teo toime pannud ka muul viisil kui koolitaja seadusliku esindajana. Kaebaja 3 on vastustaja silmis ebausaldusväärne tingituna I. Soone tegevusest, kes on äriühingu seaduslik esindaja ja juhib äriühingu tegevust. Tõenäoliselt viiks I. Soone oma e-kirja kohast analoogset tegevust läbi kõigis tema juhitud äriühingutes, kes on koolituskaardi partnerid. Olukorras, kus koostööpartner peab töötukassa otsuseid „jamaks“ ning leiab, et töötukassa venitab oma otsuste tegemisel, esitledes selliseid halvustavaid hinnanguid töötukassa tööst töötukassa klientidele, ei saa kindlasti pidada usaldust tekitavaks käitumiseks. Veelgi enam, sellised halvustavad hinnangud võivad kahjustada töötukassa kui avalikke ülesandeid täitva organi mainet tema klientide silmis. Arusaamatuks jääb kaebajate seisukoht, et tegemist oli I. Soone eraviisilise kirjaga, mis justkui ei oleks seostatav kaebajatega ja on n.ö I. Soone eraviisiline tegevus. I. 8(14)
3-22-397
Soone on äriregistri andmetel kõigi kaebajate juhatuse liige ja ka tegelik kasusaaja, mistõttu on I. Soone tegevus kaebajate koolituste pakkumisel, reklaamimisel jne vältimatult kaebajatega seostatav. Samuti oleks kummastav pidada I. Soone e-kirja saanud vastustaja kliente, kellega I. Soone kohtus vastustaja riigihanke korras tellitud ettevõtluskoolitusel, I. Soone isiklikeks tuttavateks või sõpradeks.
13.3.Haldusmenetluse võis läbi viia ilma kaebajaid ära kuulamata, kuna klientide ja avalike huvide kaitseks oli vaja viivitamatult tegutseda. Praegusel juhul ei oleks olnud õiguspärane lubada kaebajatel jätkata töötukassa klientide ebaausat mõjutamist koolitustel osalemiseks ja lubada juhiste andmist, kuidas mõjutada töötukassa ametnikku end koolitusele registreerima. Töötukassa klientide kallutamist valeinfo edastamiseks töötukassale eesmärgiga saada koolitustele, ei saa õigustada ega ümber lükata ühegi selgitusega. I. Soone e-kirjas olev väide, et „selgitage lihtsalt neile, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See tavaliselt töötab /.../“ viitab mitte ainult juhiste andmisele, kuidas mõjutada töötukassa ametnikku end koolitusele registreerima, vaid millest nähtub, et analoogseid juhiseid on antud ka varasemalt, sest see „töötab“. Vastustaja esindajad kohtusid kaebajate esindajaga 10.11.2021, st enne vaidemenetluse algust ja kuulasid ta ära (vt vastustaja 28.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 263). Kohtumisel ei erinenud I. Soone selgitused ja seisukohad kaebajate vaietes esitatust, mistõttu ei saanud vastustaja kuidagi nendega nõustuda. Kaebuses ei ole esitatud põhjendusi, kuidas oleks nende ära kuulamine mõjutanud vaidlusaluseid otsuseid sisuliselt.
13.4.I. Soone e-kirjast oli näha, et kaebajad 1 ja 2 tegutsesid koolituskaardi koostöö raames vastustajale vastu ja takistasid selliselt vastustajale pandud ülesannete täitmist. Avalikes huvides ei ole, kui vastustaja lubaks tegutseda usaldusväärsuse minetanud koostööpartneril. Puudus alus arvata, et I. Soone hoiakud, arusaamad ja tegutsemisviis erineksid kaebaja 3 koolituste korraldamisel.
13.5.Vaidlusalused otsused on proportsionaalsed ja kaalutlusvigadeta. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud kaebajate koolituste kvaliteeti, vaid kaebajate seaduslik esindaja 05.10.2021 e-kirjas antud hinnanguid ja juhiseid.
13.6.Kaebuse punktis 2.6 toodud argumentatsioon ja näited on meelevaldsed. I. Soone e-kirja tuleb vaadata tervikuna, kus ei ole piirdutud ainuüksi lubaduste andmisega, vaid antud klientidele nippe ja juhiseid, kuidas rahastuseni jõuda. Asjakohased ei ole kaebajate näited Tartu Rakendusliku Kolledži veebiuudisest ja Tallinna Tehnikakõrgkooli 04.06.2020 uudisest. Tegemist ei ole koolituskaardi koostöö raames võimaldavate täiendkoolitustega. Tegemist on tasemeõppetoetusega, millele ei laiene koolituskaardi koostöö põhimõtted.
13.7.Isegi, kui kohus peaks leidma, et vaidlusalustes otsustes märgitud alustel ei olnud õigust kaebajatega koolituskaardi koostööd lõpetada, tuleks vastustajal koostöö kaebajatega lõpetada koostöö põhimõtete punkti 7.3.11 alusel. Mõjuvateks asjaoludeks on nii kaebajate juhatuse liikme I. Soone e-kirjas olev, kui sellele järgnenud kaebajate vaietes ja kohtule esitatud dokumentides avaldatud kaebajate arvamused, seisukohad, hinnangud jne. Kui koolituskaardi koostööpartner ei saa aru või ei soovi aru saada Eesti Töötukassa ülesannetest tööturuteenuste osutamisel, koolituskaardi koostöö sisust, koolituskaardi koostööpartneri rollist ja kohustustest koostöös, ei ole koostöö reaalselt võimalik.
13.8.Kaebajate kaebusele lisatud I. Soone 06.11.2021 e-kirja tõlge ei ole täpne, mistõttu lisab vastustaja ka omapoolse tõlke, kus on alla joonitud sisulised erinevused.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 9(14)
3-22-397
15.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kolme juriidilise isikuga koolituskaardi koostöö lõpetamine oli õiguspärane.
16.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
17.Vaidlusaluste otsustega on töötukassa lõpetanud kaebajatega 1 ja 2 koolituskaardi koostöö tuginedes koostöö põhimõtete punktidele 1.3, 1.8, 1.9, 7.3.2, 7.3.6 ja 7.3.9 (dtl-d 20 ja 24) ning kaebajaga 3, tuginedes koostöö põhimõtete punktile 7.3.9 (dtl 28). Arvestades, et kõigi kaebajate puhul on üheks ühiseks õiguslikuks aluseks koostöö põhimõtete punkt 7.3.9, siis analüüsib kohus esmalt, kas esines sellest punktist tulenevalt alus koolituskaardi koostöö lõpetamiseks.
18.Vastavalt koostöö põhimõtete punktile 7.3.9 on töötukassal õigus lõpetada koolitajaga koostöö järgmistel alustel: koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud tegusid, mis muudavad koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks (dtl 37).
19.Vaidlusaluste otsuste kohaselt laekus töötukassa konsultandile 06.10.2021 e-kiri, kus klient palus registreerida enda kaebaja 2 korraldatavale koolitusele Brändingu akadeemia; e-kirjaga oli kaasas töötukassa klientidele adresseeritud venekeelne e-kiri, kus saatjana oli näha I. Soone ning kirja tõlge vene keelest eesti keelde oli järgmine: „/.../ et töötukassa toel koolitusel osalemiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest töötukassa armastab venitada ja koolitusel osalemise kinnitamine (kinnituskiri) võtab töötukassal aega rohkem kui nädal. Kui tegutseme operatiivselt siis kõik õnnestub! Selleks tuleb teha järgmist: Esmajoones võtke ühendust enda töötukassa konsultandiga. Vastasel juhul kui ma registreerisin teid kursusele ilma töötukassa teadmata, põrgatavad nad teid kiiresti tagasi ja siis on teil sellele kursusele väga raske registreerida. Mõnikord nad toovad vabanduseks, et kahel kursusel (ettevõtluskoolitus ja Brändingu akadeemia) üheaegselt käia ei saa ja et esialgu lõpetage üks ja siis alustage järgmisega. See on kõik jama – inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja kõik makstakse kinni. Sõltub suures osas konsultandist ja kliendi järjekindlusest. Selgitage lihtsalt neile, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise. Kohe kui saate konsultandilt nõusoleku, teatage ja ma registreerin teid töötukassa ametlikku süsteemi kaudu kursusele. Pärast registreerimist saab töötukassa hakata töötama osalemise kinnitamiseks. Kui on vaja abi motiveerimisega, miks te kursust vajate, teatage, aitan kirjutada. Neil võib olla palju bürokraatiat aga koos me ületame selle! /.../.“ (dtld 20-21, 25 ja 29-30).
20.Esitatud tõlkest lähtuvalt on töötukassa järeldanud, et I. Soone (kes tegutseb Tallinna Keeltekool MTÜ ja Isman Osaühingu seadusliku esindajana) tegevus kahjustab töötukassa mainet; I. Soone kallutab kliente ebaaususele, viima töötukassat koolituse saamiseks eksitusse, selleks looma ebaõiget ettekujutust koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid; I. Soone seab kirjas kahtluse alla töötukassa usaldusväärsuse, luues töötukassa klientidele mulje, et töötukassa venitab otsuste tegemisel ning tema otsused ei ole põhjendatud (on jamad); I. Soone loob töötukassa kliendile mulje, et klient saab töötukassas tööturuteenuse saamisel kaitsta oma huve, juhul, kui tegutseb kiiresti ja järgides I. Soone antud juhiseid; I. Soone juhendab kliente, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama, jagades klientidele vajalikke nippe, kallutades kliente ebaaususele, viima töötukassat koolituse saamiseks eksitusse, selleks looma ebaõige ettekujutuse koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid (dtl-d 20-21, 2627 ja 30).
21.Esmalt märgib kohus, et vaidemenetluses ei ole kaebajad vastu vaielnud töötukassa vaidlusaluste otsustes toodud I. Soone e-kirja venekeelsele tõlkele. Kaebajate vaietes on küll märgitud, et töötukassa võis valesti tõlkida sõna „можно“ ja järeldanud lausest „Õppida saab 10(14)
3-22-397
töötukassa finantseerimisel“, et kaebajad on isikutele, sh töötukassa kliendile lubadusi töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat kinnistuskirja (dtl-d 53, 108 ja 150). Muus osas kaebajad vastuväited I. Soone e-kirja tõlkele vaietes esitanud ei ole. Alles kohtumenetluses on kaebajad esitanud omapoolse tõlke I. Soone e-kirjast (dtl 39-40). Seejuures ei ole kaebajad esitanud sõnasõnalist tõlget, erinevalt vastustaja vaidlusaluses otsuses toodud tõlkest. Nagu ka vastustaja on oma 28.03.2022 vastuses kaebusele märkinud (dtl 262), siis kaebajate esitatud tõlge I. Soone vaidlusalusest e-kirjast erineb sõna-sõnalisest tõlkest. Olukorras, kus kaebajate hinnangul on vastustaja ebaõigesti tõlkinud I. Soone 05.10.2021 e-kirja, oleks pidanud kaebajad sellele tähelepanu juhtima juba vaidemenetluses. Käesoleval juhul seda ei nähtu, v.a üks lause „Õppida saab töötukassa finantseerimisel“. Seetõttu ei pea kohus kaebajate esitatud tõlget 05.10.2021 ekirjast usaldusväärseks (HKMS § 62 lg 6) ning lähtub vaidlusaluses otsuses toodud tõlkest.
22.Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) I. Soone on kaebajate juhatuse liige (dtl 2); 2) I. Soone on edastanud 05.10.2021 venekeelse e-kirja töötukassa klientidele (dtl 38); 3) I. Soone on 05.10.2021 e-kirja saatnud meiliaadressilt [email protected] (dtl 47); 4) kaebajad olid töötukaasa koolituskaardi koostöö partnerid ning 5) kaebajad 1 ja 2 on kinnitanud 28.02.2021 esitatud avalduses partneriks saamiseks, et on koostöö põhimõtetega tutvunud ja kohustuvad neid järgima (dtl-d 20-24).
23.Kaebajad on õigesti märkinud, et pelgalt haldusorgani solvumine talle mitte meeldinud repliigi pärast, ei saa olla aluseks koolituskaardi koostöö lõpetamisele, viitega koostöö põhimõtete punktile 7.3.9. Sellise olukorraga praegust tegemist ei ole.
24.Koostöö põhimõtete punktis 7.3.9 märgitud fraas „koolitaja usaldusväärsus“ on määratlemata õigusmõiste, mille vastustaja on sisustanud vaidlusalustes otsustes ning kohus saab kontrollida, kas vastustaja on määratlemata õigusmõiste korrektselt sisustanud, arvestades asjas teada olevaid faktilisi asjaolusid.
25.Esimeseks koostöö põhimõtete punkti 7.3.9 alusel koostöö lõpetamise eelduseks on, et koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud sellise teo, mis annab aluse kahtluseks, et tegemist ei ole usaldusväärse koolituspartneriga. Käesoleval juhul on selliseks teoks loetud kaebajate juhatuse liikme 05.10.2021 e-kirja. Kohus ei nõustu kaebajatega, et I. Soone 05.10.2021 e-kiri oleks eraviisiline kiri oma sõpradele ja tuttavatele ning I. Soone ei tegutsenud seda saates kaebajate seadusliku esindajana.
26.Nagu kohus oma 25.02.2022 määruses selgitanud, siis kaebajad ei eita, et nende seaduslik esindaja on saatnud töötukassa klientidele e-kirja, milles jagab soovitusi, kuidas kaebajate 1 ja 2 korraldatavale koolitusele pääseda; vaidlusalustest otsustest nähtub, et kaebajate seaduslik esindaja ei saatnud e-kirja mitte tuttavatele, vaid töötukassa poolt korraldataval ja kaebajate juhatuse liikme läbiviidaval koolitusel osalenutele, seega töötukassa klientidele; eraviisiliseks ei saa e-kirja pidada ka põhjusel, et sisuliselt esindas kaebajate juhatuse liige kaebajate 1 ja 2 ärihuve, reklaamides nende pakutavaid koolitusi; kaebajate seaduslik esindaja tegutses juhatuse liikme ülesannetes, et leida endale täiendavaid kliente, mis tooks ettevõttele käivet; kuigi kaebaja 3 koolitusi kaebajate juhatuse liige ei reklaaminud, siis on vastustaja põhjendanud kaebajaga 3 koostöö lõpetamist usaldusväärsuse kaotusega nimetatud kaebaja vastu, kuivõrd kirjeldatud tegevusega on kaebajate juhatuse liige kahjustanud töötukassa mainet (dtl 252).
27.TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5). Käesoleval juhul ei saa eristada I. Soone ja kaebajate seadusliku esindaja tegevust, vaid 05.10.2021 e-kirjast tervikuna ja selle konteksti arvestades ilmneb, et I. Soone tegutses koolitajana juriidiliste isikute (kaebajate) nimel. Kuigi kaebaja 3 koolitusi ei ole vaidlusaluses kirjas mainitud, siiski viitab koostöö põhimõtete punkt 7.3.9 kas koolitaja või 11(14)
3-22-397
tema seadusliku esindaja teole. Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et kaebaja 3 seaduslik esindaja on toime pannud teo, mis seab kahtluse alla ka kaebaja 3 usaldusväärsuse.
28.Järgnevalt analüüsib kohus, kas vastustaja on õiguspäraselt sisustanud määratlemata õigusmõiste „usaldusväärsus“. Ehk teisisõnu, kas tegemist oli sellise seadusliku esindaja teoga, mis muudab koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks.
29.Kohus jääb oma 25.02.2022 määruse punktis 35 märgitu juurde: „Kohtu hinnangul saab usaldusväärsus koolitaja vastu tekkida nii pakutavate koolituste kvaliteedist kui ka koolitaja tegevusest, sh austavast ja eetilisest suhtlemisest ning suhtumisest. Praegusel juhul ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud kaebajate läbiviidavate koolituste kvaliteeti, vaid kaebajate seadusliku esindaja poolt 05.10.2021 e-kirjas antud hinnanguid ja juhiseid. Olukorras, kus koostööpartner peab töötukassa otsuseid „jamaks“ (vt kaebuse lisa 6, lk 1) ning leiab, et töötukassa venitab oma otsuste tegemisel, esitledes selliseid halvustavaid hinnanguid töötukassa tööst töötukassa klientidele, ei saa kindlasti pidada usaldust tekitavaks käitumiseks. Veelgi enam, sellised halvustavad hinnangud võivad kahjustada töötukassa kui avalikke ülesandeid täitva organi mainet tema klientide silmis.“ (dtl 252). Kuigi koostöö põhimõtted ei märgi eraldi koostöö lõpetamise alusena töötukassa maine kahjustamist, siis küsimus usaldusväärsusest ja koolitaja või tema esindaja käitumisest hõlmavad ka hinnangu andmist töötukassa maine kahjustamisele oma teoga. Puudub kahtlus, et kui koostööpartner (sh tema seaduslik esindaja) käituvad viisil, millega kahjustatakse töötukassa mainet, ei saa rääkida enam usalduslikust koostööst.
30.Asjaolu, et koolituste kvaliteeti ja sisu kahtluse alla seatud ei ole, on selgitatud ka vaidlusalustes vaideotsustes (dtl-d 179, 194 ja 213). Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebajate väited, mis seonduvad kaebajate pakutavate koolituste sisuga ning neile koolitustel osalenute poolt antud hinnangute ja tagasisidega, sest neil ei ole asja lahendamisel tähtsust.
31.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate juhatuse liikme 05.10.2021 e-kirjas on antud töötukassa klientidele juhiseid, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama. Nii nähtub kaebajate seadusliku esindaja 05.10.2021 e-kirjast, et kui konsultant ei ole nõus töötut kaebajate korraldatavale koolitusele „Brändingu akadeemia“ registreerima, siis tuleb konsultandile selgitada, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse; see tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise (dtl 29). Juba ainuüksi väga selges sõnastuses ette kirjutamine, mida konsultandile rääkida, et veenda konsultanti töötut koolitusele registreerima, olenemata asjaolust, kas töötu individuaalne tööotsimiskava seda toetab (vt TTTS § 9 lg 2 ja § 10) või kas ka tegelikult koolitust ei ole planeeritud lähiajal uuesti, viitab selgelt koostööpartneri ebausaldusväärsele käitumisele. Koostööpartneri roll ei ole töötuid nõustada ega abistada neid töötukassa konsultandile põhjenduste kirjutamisel, miks just selle koostööpartneri koolitus on töötule vajalik (vt 05.10.2021 e-kirjas märgitut, et „.Kui on vaja abi motiveerimisega, miks te kursust vajate, teatage, aitan kirjutada“ (dtl-d 21, 25 ja 29). Vastustaja on õigesti leidnud, et koostööpartner ei hinda töötu koolitusvajadust, vaid see pädevus on töötukassal (vt TTTS § 10 lg 3).
32.Usaldusväärsuse seab kahtluse alla koostööpartneri käitumine, kus ta loob töötukassa klientidele valeootusi enda korraldatavale koolitusele saamise kohta („See on kõik jama – inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja kõik makstakse kinni.“ (dtl-d 21, 25 ja 29)) või viitab, et koolitusele saamine sõltub konsultandi oskustest („Sõltub suures osas konsultandist ja kliendi järjepidevusest“ (dtl-d 21, 25 ja 29)). Veelgi enam, vastustaja on õigesti leidnud, et 05.10.2021 e-kirjas olev väljend „See tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise“ viitab varasemale samasisulisele tegevusele ja kogemusele. „Kohtu hinnangul on oluline erinevus, kas töötukassa klientidele jagatakse informatsiooni koolituse sisu ja toimumisaja kohta (samasisulist infot, mille koolitaja avaldaks oma kodulehel kõigile huvilistele) või antakse
12(14)
3-22-397
suuniseid, kuidas käituda töötukassas ja mida öelda, et mõjutada töötukassa konsultanti registreerima isik koolitusele. Iseenesest võib olla õige, et pakutavat koolitust ei ole plaanis pika aja jooksul enam korraldada, samas e-kirjas olev väide, et „selgitage lihtsalt neile, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See tavaliselt töötab /.../“ seab kahtluse alla kaebajate seadusliku esindaja väite õigsuse koolituse mittetoimumisest lähiaastatel, vaid viitab juhiste andmisele, kuidas mõjutada töötukassa ametnikku end koolitusele registreerima.“ (Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 määruse nr 3-22-397, p 38). Kohus jääb jätkuvalt eeltoodud seisukohtade juurde. Seetõttu on vastustaja õigesti vaidlusalustes otsustes märkinud, et kaebajate seaduslik esindaja on kallutanud töötukassa kliente ebaaususele.
33.Koolituspartneri usaldusväärsuse hindamisel on oluline ka asjaolu, et töötukassa täidab avalik-õiguslikke ülesandeid (TTTS § 4 ja § 13). Töötukassa ülesandeid on põhjalikult kirjeldatud ka vaidlusalustes vaideotsustes (dtl-d 180, 195 ja 214-216). Avalike ressursside eesmärgipärane ja säästlik kasutamine on oluline avalik huvi. Seetõttu on vastustaja õigesti märkinud, et avalikes huvides ei ole, kui vastustaja lubaks tegutseda usaldusväärsuse minetanud koostööpartneril.
34.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et käesoleval juhul esines koostöö põhimõtete punktis 7.3.9 nimetatud alus koolituskaardi koostöö lõpetamiseks. Kuivõrd kõik vaidlusalused otsused tuginevad mh koostöö põhimõtete punktile 7.3.9 kui koostöö lõpetamise alusele ning sellel alusel koostöö lõpetamine oli õiguspärane, siis puudub vajadus analüüsida, kas kaebajate 1 ja 2 osas esines ka muid õiguslikke aluseid koostöö lõpetamiseks. Sõltumata asjaolust, kas koostöö lõpetamine oli kaebajate 1 ja 2 osas koostöö põhimõtete punktide 1.3, 1.8, 1.9, 7.3.2 ja 7.3.6 alusel õiguspärane, ei oleks see muutnud vaidlusaluste otsuste lõpptulemust, kuivõrd koostöö põhimõtete punkti 7.3.9 eeldused koostöö lõpetamiseks olid täidetud.
35.Kohus ei nõustu kaebajatega, et ärakuulamisõiguse rikkumine tingib vaidlusaluste otsuste tühistamise. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu vastustajaga, et esines HMS § 40 lg 3 punktis 1 nimetatud erand kaebajate ära kuulamata jätmiseks. Asja materjalist nähtuvalt sai vastustaja kaebajate seadusliku esindaja 05.10.2021 e-kirjast teada 06.10.2021 ning vaidlusalused otsused tehti 04.11.2021. Seega peaaegu kuu aega hiljem alates kaebajate suhtes koormavate haldusaktide tegemise aluseks olevatest asjaoludest teada saamisest. Selle aja jooksul oleks saanud vastustaja kaebajad ära kuulata. Ei nähtu, kuidas oleks kaebajate ära kuulamine viinud avalike huvide kahjustamiseni. Kuigi kaebajaid ei kuulatud haldusmenetluses ära (HMS § 40 lg 1), siis need puudused said kõrvaldatud vaidemenetluses. Kaebajad on saanud oma arvamused ja vastuväited esitada vaidemenetluses. Samuti nähtub asja materjalist, et vastustaja on kohtunud kaebajate esindajaga enne vaidemenetlust, s.o 10.11.2021, mil kaebajad said oma seisukohad esitada (vt vastustaja 28.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 263). Nagu eelnevalt on kohus leidnud, siis vaidlusalused otsused on materiaalselt õiguspärased, mistõttu ärakuulamiskohustuse rikkumine haldusmenetluses ei saanud mõjutada vaidlusaluseid otsuseid sisuliselt (HMS § 58).
36.Kohus ei nõustu kaebajatega, et tegemist on ebaproportsionaalsete otsustega. Olukorras, kus kaebajate kui koolituspartnerite usaldusväärsus on küsitav tingituna viimase seadusliku esindaja tegevusest, puuduvad kaebajaid vähem koormavad meetmed. Ebausaldusväärse koolitajaga puudub võimalus koostöö jätkamiseks.
37.Kaebajad on ka leidnud, et koolituskaardi koostöö lõpetamine rikub avalikke huve, kuivõrd töötutele jääb vähem koolituspartnereid, kelle koolituste hulgast valida. HKMS § 44 lg 1 kohaselt saab kaebaja pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Eriseadus ei näe ette võimalust vaidlustada koostöö lõpetamine avalikes huvides, mistõttu jätab kohus selle väite tähelepanuta.
13(14)
3-22-397
38.Kaebajate hinnangul esineb ebavõrdne kohtlemine, kuivõrd ka Tartu Rakenduslik Kolledž ja Tallinna Tehnikakõrgkool kui töötukassa koolituspartnerid, on avaldanud oma kodulehel info seoses töötukassalt toetuse saamisega, aga nende suhtes töötukassa sanktsioone rakendanud ei ole. Nii näiteks on Tartu Rakenduslik Kolledž avaldanud info, et „Tartu Kutsehariduskeskuse talvise vastuvõtu erialade seas on õige mitu tööstustes nõutud eriala, mida Töötukassa toetab. Õppida saab näiteks CNC-puidutöötlemiskeskuse operaatori erialal ...“. Tallinna Tehnikakõrgkool on avaldanud aga järgmise sisuga info: „Augustis saab töötukassalt rohkem õppetoetust ka tööl käies“.
39.Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole võrreldavate juhtumitega, kuivõrd eeltoodud näited ei puuduta koolituskaardi koostööd, vaid õppetoetust. Seda, et tegemist on töötukassa makstava toetusega, kinnitab ka kaebajate välja toodud uudiste sõnastus „õppetoetus“, „Töötukassa toetab“. Eeltoodust lähtuvalt ei saa olla ka küsimust ebavõrdsest kohtlemisest.
40.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuivõrd vastustaja 04.11.2021 otsused nr 168, 169 ja 170 tühistamisele ei kuulu, siis ei kuulu tühistamisele ka vaidlusalused vaideotsused. Kaebajad ei ole vaideotsuseid vaide esemest eraldiseisvalt vaidlustanud.
41.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebajate kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.