Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 21.09.2023, Tartu 3-23-1314 AS Atko Bussiliinid kaebus MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ (viitenumber 263802) alusdokumentidele ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.06.2023. a otsuse vaidlustusasjas nr 60-23/263802 osaliseks tühistamiseks Tartu Halduskohtu 26.07.2023. a otsus AS Atko Bussiliinid apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja (vaidlustaja) / apellant AS Atko Bussiliinid Volitatud esindaja v.adv. Aldo Vassar Vastustaja (hankija) MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus Volitatud esindaja v.adv. Kristina Laarmaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.07.2023. a otsus muutmata.
2.Mõista AS-lt Atko Bussiliinid MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.10.2023 (HKMS § 278 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus avaldas 25.04.2023 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ (viitenumber 263802) hanketeate.
AS Atko Bussiliinid esitas 04.05.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija kohustamiseks viia riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ (viitenumber 263802) hanke alusdokumendid (RHAD) vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. AS Atko Bussiliinid leidis, et RHAD lisa 2 „Jõgeva maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping“ (ATL) p-d 3.7.12, 3.10, 6.4, 6.6.7, 6.7, 7.11.3 ja 9.5 ning „Riigihanke alusdokumendid. Juhised pakkumuse koostamiseks“ (Juhised) p-d 11.1, Vorm 6 ja juhised punkt 7.5.1 ei ole kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) ja teiste õigusaktidega ning sisaldab antud punktide näol ebamõistlikke tingimusi.
3.VAKO jättis 02.06.2023. a otsusega nr 60-23/263802 läbi vaatamata AS Atko Bussiliinid vaidlustuse järgmiste RHAD regulatsioonide osas: ATL p-d 3.10, 6.7; 7.11.3 ning juhised p 11.1 ja Vorm 6 ning p 7.5.1 (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata AS Atko Bussiliinid vaidlustuse ATL p-de 3.7.12; 6.4 ja 6.6.7 ning 9.5 osas (resolutsiooni p 2); mõistis AS-lt Atko Bussiliinid MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus kasuks välja esindaja tasu 912 eurot (käibemaksuga) (resolutsiooni p 3) ning jättis AS Atko Bussiliinid tasutud riigilõivu 1280 tema enda kanda (resolutsiooni p 4).
4.AS Atko Bussiliinid esitas 12.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 04.07.2023 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada VAKO 02.06.2023. a otsuse nr 60-23/263802 osas, milles jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda, ning kohustada vastustajat muutma RHAD p-e 3.7.12, 6.4, 6.6.7 ja 9.5. Kaebaja põhjendused: 1) ATL p 3.7.12 juures tuleks õigusaktide loetelu sätestada ammendavalt. Läbipaistvuskohustuse täitmiseks peab avaldatud teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja korra kohta olema RHAD-s sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. Hankija ei tohi piirduda viitega RHS-i sättele, millega on jäetud hankijale hanketingimuste valiku või sisustamise võimalus. Kui sanktsioonide aluseks olevat õigusaktide loetelu ei ole välja toodud, jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik ette näha sanktsioonide rakendamise võimalusi ja sellest lähtuvalt teha pakkumust. 2) ATL p-d 6.4 ja 6.6.7 ei ole sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. Sätestada tuleb üheselt mõistetavalt bussijuhi kohustused/õigused seoses sõiduõiguse kontrollimisega, s.h vastutus olukorras, kui reisija vaatamata bussijuhi päringule ei esita sõiduõigust tõendavat dokumenti. Mõlemad punktid sätestavad vedajale kohustuse teostada sõiduõiguse kontrolli. Kui on sätestatud kohustus ja kohustuse rikkumise korral saab kohaldada sanktsioone, siis on väär väita, et puudub vastutus. Tegemist on läbipaistvuskohustuse põhimõtte rikkumisega. 3) 60-päevane etteteatamistähtaeg (ATL p 9.5) on ebaproportsionaalselt koormav. Vedajale langeb ebaproportsionaalselt suur finantsrisk ja koormus. Avaliku teenindamise kohustuse määramisel ei saa tekkida vedajal kohustust osutada teenust mitmeid kuid tasuta. 4) Menetluskulude väljamõistmine tuleb tühistada, sest vastustaja õigusabikulud ei olnud põhjendatud ja vajalikud. Hankija esindajaks oleks saanud olla Transpordiamet või vajadusel oleks saanud abistada hankijat, mistõttu ei ole õigusabikulude kandmine põhjendatud ja vajalik.
5.Tartu Halduskohus jättis 26.07.2023. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 1267,20 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Loetelu kõigist ATL-i täitmise käigus bussijuhi poolt täitmisele kuuluvatest õigusaktidest ei ole võimalik esitada, sest need võivad muutuda, neid ei oska ette näha 2 aastaks ja neid on palju. Seetõttu ei rikuta läbipaistvuskohustuse põhimõtet. ATL p-i 3.7.12 sõnastus võimaldab mõista, milliste ATL täitmisega seotud õigusaktide nõuete rikkumise eest võib hankija rakendada sanktsioone. RHS §-s 3 sätestatud põhimõtte mõistlik rakendamine ei eelda, et ATL p-s 3.7.12 peaks sisalduma sanktsioonide aluseks olev õigusaktide täpne loetelu.
2) Samasuguse sisuga hanketingimustele on VAKO ja Tallinna Halduskohus varasemalt hinnangu andnud, kinnitades hanketingimuse õiguspärasust. Tallinna Halduskohus selgitas 03.08.2020. a otsuses nr 3-20-1199 (p 21), et ühistranspordiseaduse § 67 lg 1 p 2 annab bussijuhile õiguse kontrollida isiku sõiduõiguse olemasolu ning reisija on kohustatud bussijuhi nõudmisel esitama pileti ning vajadusel sõidusoodustust tõendava dokumendi. Hankija soov kohustada bussijuhti kontrollima bussi sisenevate reisijate sõiduõigust on mõistetav ja proportsionaalne. Süsteemse kontrolli puudumisel võib tekkida teatav hulk sõitjaid, kellel sõiduõigus puudub ja kes ei ole motiveeritud seda omandama. See seisukoht on asjakohane asja lahendamisel. ATL p-d 6.4 ja 6.6.7 on sätestatud piisavalt selgelt, et mõista bussijuhi kohustusi/õigusi seoses sõiduõiguse kontrollimisega. Ei nähtu läbipaistvuskohustuse põhimõtte rikkumist. 3) Kuna ATL on suure avaliku huvi kaitsmiseks vajalik haldusleping, siis on põhjendatud sätestada vedaja poolt lepingu ülesütlemiseks pikem etteteatamise tähtaeg, vältimaks liiniveo katkemist. Kohtuasjas nr 3-20-1202 andis kohus täpselt samasugusele hanketingimusele hinnangu ja kinnitas selle õiguspärasust. Need seisukohad on asjakohased ka praeguse vaidluse lahendamise kontekstis. Kohus ei nõustunud, et ATL p 9.5 hanketingimused on õigusvastased. Puuduvad asjaolud, mis õigustaks täpselt samasugusele hanketingimusele teistsuguse hinnangu andmist. 4) Kas määrata hankevaidluses hankija esindajaks majasisene jurist, Transpordiameti esindaja või advokaat, on hankija töökorralduse küsimus, mida VAKO ja kohus ei hinda. Kaebaja ei saa nõuda, et hankija korraldab enda esindamise vaidlustusmenetluses kaebajale soodsaimal viisil. Hankija õigusabikulu väljamõistmine ei riiva ka ebaproportsionaalselt kaebepõhiõigust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.AS Atko Bussiliinid esitas 03.08.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.07.2023. a otsus täies ulatuses ja rahuldada tema kaebus ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) ATL p-i 3.7.12 juures tuleks õigusaktide loetelu sätestada ammendavalt. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, sest see punkt rikub läbipaistvuse põhimõtet. Kohus ei võtnud arvesse leppetrahvi tsiviilõiguslikku olemust. Ka on kohtuotsuse põhjendused vastuolulised. Hankelepingu pool peab teadma ja aru saama, kas ja milliste rikkumiste eest saab teine pool leppetrahvi nõuda. Välja on vaja tuua ainult asjakohased õigusaktid ja sätted. Ei nõustu, et õigusaktid võivad muutuda. Kui õigusaktid võivad muutuda ja tulevikus tekib vajadus hankelepingut muuta, saab haldusorgan halduslepingut muuta. 2) Kaebaja ei vaidlustanud asjaolu, et hanketingimustega soovitakse panna bussijuhile kohustus teostada sõiduõiguse kontrolli. ATL p-d 6.4 ja 6.6.7 ei ole sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. ATL-i punktid tuleb selliselt sõnastada, et need vastaksid mh RHS § 3 p 1 nõuetele selliselt, et punktide tõlgendamise osas ei peaks lähtuma VAKO-le antud selgitustest või varasemast kohtupraktikast vms. Ebaselgust kinnitab asjaolu, et VAKO asus seisukohale, et vastav regulatsioon ATL-is ei pane vedajale vastutust sõitjal pileti/sõiduõiguse olemasolu eest. Kohus aga sedastas, et hankija soov kohustada bussijuhti kontrollima bussi sisenevate reisijate sõiduõigust on mõistetav ja proportsionaalne. Kohustus, mille rikkumise korral peab võlgnik maksma leppetrahvi, peab olema lepingus kirjeldatud. Käesoleval juhul on vastavad punktid ebaselged. Ebaselgust ilmestab asjaolu, et vastustaja on vastuses kasutusele võtnud juriidilised terminid „garantiikohustus“ ja „hoolsuskohustus“. RHAD tähenduses ei ole vahet, millise kohustusega on tegemist. Oluline on, et kohustuse sisu oleks selgelt määratletud. 3) 60-päevane etteteatamistähtaeg on ebaproportsionaalselt koormav. Selline tingimus ei ole kooskõlas RHS-is sätestatud põhimõtetega ehk on selgelt ebaproportsionaalne ja ei kohtle ettevõtjaid hankijaga võrdselt.
4) Kohtu põhjendused on vastuolulised. Advokaadi kasutamine ei ole säästlik rahaliste vahendite kasutamine. Vastustaja õigusabikulud ei olnud põhjendatud ja vajalikud. Hankija esindajaks saanuks olla Transpordiamet või vajadusel saanuks abistada hankijat, mistõttu ei ole õigusabikulude kandmine põhjendatud ja vajalik ning VAKO ei oleks pidanud menetluskulusid välja mõistma.
7.MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus esitas 08.08.2023 vastuse, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebajal lasub kohustus tagada, et ATL täitmisel rakendatavad bussijuhid täidaksid kõiki ametialases tegevuses kehtivate õigusaktide nõudeid ka siis, kui ATL-st p 3.7.12 puuduks. Kaebaja möönab apellatsioonkaebuse p-s 2.6, et ta on teadlik, milliseid õigusakte on hanketingimuses silmas peetud. Halduslepingu alusel määratav leppetrahv on kaalutlusotsus, mille tegemisel peab hankija järgima kaalutlusreegleid. Kui vedaja hankija kaalutlustega ei nõustu, siis on vedajal õigus hankija kaalutlusotsus vaidlustada. 2) Kaebaja kui ühistranspordi valdkonna professionaalne ettevõtja on kursis, et bussijuhil ja vedajal puuduvad õigused sõiduõiguseta reisija sanktsioneerimiseks ja selline pädevus saab olla vaid riikliku järelevalve teostajal. Puuduvad asjaolud, mis õigustaks käesolevas riigihankes andma hanketingimuse õiguspärasusele teistsugust hinnangut kui eelnevalt vaidlustusasjas nr 97-20/222644 ja kohtuasjas nr 3-20-1199. 3) 60-päevane etteteatamistähtaeg vedaja poolt ATL-i ülesütlemiseks on proportsionaalne, vastab hankepraktikale ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna vastustaja on haldusorgan, kelle rahastus riigihanke tulemusena sõlmitava ATL finantseerimiseks tuleb riigilt, ei ole tõenäoline, et kaebaja jääb ATL alusel väljateenitud vedaja tasust ilma vastustaja maksejõuetuse tõttu. Kohtuasjas nr 3-20-1202 on kohus samasugusele hanketingimusele hinnangu andnud ja kinnitanud selle õiguspärasust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
9.ATL p-s 3.7.12 on kirjas: „Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht täidab ametialases tegevuses töölepingu seaduse, tubakaseaduse, liiklusseaduse (edaspidi LS) ja ÜTS-i ning nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid, samuti kõiki muudest ATL täitmisega seotud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning Tellija juhiseid (sealhulgas Tellija jagatud koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid).“ Kaebaja leiab, et ATL p-i 3.7.12 juures tuleks õigusaktide loetelu sätestada ammendavalt. ATS p 3.7.12 ei võimalda mõista, milliste ATL täitmisega seotud õigusaktide nõuete rikkumiste eest võib hankija sanktsioone rakendada. Ka leiab kaebaja, et kohustus, mille rikkumise korral peab võlgnik maksma leppetrahvi, peab olema lepingus kirjeldatud.
10.Õige on kaebaja seisukoht, et hankija peab riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt (RHS § 3 p 1). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014. a direktiivist 2014/24/EL riigihangete kohta artikli 18 lõikest 1 tuleneb, et avaliku sektori hankijad tegutsevad läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Läbipaistvuse tagamise põhimõtte eesmärk on ennekõike tagada, et hankija ei eelistaks soosikuid ega tegutseks omavoliliselt. See tähendab, et kõik hankemenetluse tingimused ja eeskirjad peavad olema hanketeates või hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Läbipaistvus ja kontrollitavus on olulised ka
selleks, et nii hankijal endal kui ka riigihangete üle järelevalvet teostavatel asutustel oleks võimalik teostada efektiivset kontrolli hankija tegevuse üle, vältimaks pakkujate õiguste kahjustamist ja korruptsiooni1. Ringkonnakohus leiab, et sellest ei saa siiski järeldada, et pakkujatel tuleks järgida vaid neid tingimusi, mis on kirjas ATL-s ning muid Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte järgima ei pea. Seetõttu ei saa ATL p-s 3.7.12 viidet ATL täitmisega seotud teistele õigusaktidele valeks pidada. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kõik õigusaktid peaksid ATL-s olema ammendavalt loetletud.
11.Ringkonnakohus märgib esmalt, et ATL p 3.7.12 ei erine kuidagi teistest ATL punktidest, milles rõhutatakse vedaja kohustust järgida õigusaktidega kehtestatud nõudeid neid konkreetsemalt täpsustamata. Nii näiteks on vedaja kohustatud tagama, et buss vastaks ATL-s ja õigusaktides esitatud nõuetele (p 3.4); samuti, et ta täidab kogu ATL kehtivuse ajal kõik ATL täitmisega seotud kohustused RHAD-s ette nähtud nõudeid järgides, järgib ja täidab kõiki muid õigusaktides sätestatud nõudeid ja kohustusi (p 3.7.1); et ta toimib kohustuste täitmisel täiel määral kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega ning omab kohustuste täitmiseks kõiki vajalikke õigusaktides ette nähtud lube (p 3.7.4); et ATL täitmisel kasutatavad seadmed ja vahendid vastavad ATL-s ja õigusaktides sätestatud nõuetele (p 3.7.5). Ühtlasi kohustub vedaja tagama, et vedaja bussijuhid oleksid teadlikud veoteenuse osutamise ATL tingimustest ja õigusaktidest (p 3.7.7). ATL punkti 3.7.7 ei ole kaebaja vaidlustanud, seega saab järeldada, et kaebajale on teada õigusaktid, millest vedaja bussijuhid peavad veoteenuse osutamisel lähtuma.
12.Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga selles, et loetelu kõigist ATL-i täitmise käigus bussijuhtide poolt täitmisele kuuluvatest õigusaktidest võib olla pikk ning need võivad ajas muutuda. Ebaproportsionaalne oleks panna hankijale kohustus kõik seadused ATL-i kirjutada. ATL-i muutmine toimub poolte kirjalikul kokkuleppel riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras (ATL p 9.8). ATL-is aga viite puudumine kohaldamisele kuuluvale seadusele või õigusnormile ei saa anda vedajale alust keelduda seaduses ettenähtud nõuete täitmisest. Mis puudutab vedaja õigust nõuda leppetrahvi, siis ATL p-s 8 on põhjalikult kirjeldatud sanktsioonide esitamise tingimused ja kord ning lepingu rikkumisel tuleb juhinduda ATL p-s 8 toodust. ATL p 8.2.4 järgi loetakse lepingu rikkumiseks ATL-st või õigusaktidest tulenev vedaja kohustuse rikkumine vedaja, alltöövõtja või nende poolt rakendatavate bussijuhtide poolt, mille kohta on tellijale laekunud põhjendatud kaebus. Seega sõltumata ATL p 3.7.12 kehtivusest võib ringkonnakohtu hinnangul vedaja suhtes rakendada sanktsioone ka ATL p 8.2.4 alusel, kui bussijuht õigusakte ei järgi ning selle kohta laekub põhjendatud kaebus. Eeltoodust tulenevalt ei saa ATL punkti 3.7.12 pidada RHS § 3 p-ga 1 ega direktiivi põhimõtetega vastuolus olevaks.
13.ATL p 6.4 on sõnastatud järgmiselt: „Vedaja kohustub läbi oma bussijuhtide (sealhulgas alltöövõtjate poolt rakendatavate bussijuhtide) Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel teostama piletimüügiseadmetega piletimüüki või valideerimist, sealhulgas ka raha laadimist kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemidega ühilduvatele andmekandjatele ja sõiduõiguse kontrolli Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade, õigusaktidest tulenevate ja Tellija poolt määratletud sõidusoodustuste alusel.“ ATL p 6.6.7 sõnastus on järgmine: „Piletimüügiga seoses on Vedaja kohustatud tagama, et veendutakse sõitjal sõiduõiguse olemasolus õigusaktidega kehtestatud piirides.“
14.Kaebaja hinnangul ei ole ATL p-d 6.4 ja 6.6.7 sõnastatud selgelt, täpselt ega üheselt mõistetavalt. Kuigi kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hanketingimustega soovitakse panna bussijuhile kohustus teostada sõiduõiguse kontrolli, on hankija kaebaja arvates rikkunud
Minumets, D., Kulm, P. „Riigihangete õigus“, lk 24.
läbipaistvuse põhimõtet. Kaebaja hinnangul tuleb täpsustada ja sätestada üheselt mõistetavalt bussijuhi kohustused/õigused seoses sõiduõiguse kontrollimisega, s.h. vastutus olukorras, kui reisija vaatamata bussijuhi päringule ei esita sõiduõigust tõendavat dokumenti. Ühtlasi leiab kaebaja, et hankija selgitused VAKO-s ja kohtumenetluses ei saa olla ATL-i osaks.
15.Ringkonnakohus ei leia ATL-i p-des 6.4 ja 6.6.7 mitmeti mõistetavust. ATL-i punktidest 6.4 ja 6.6.7 nähtuvad selgelt väga konkreetsed nõuded, mida bussijuht on kohustatud reisijatega seoses täitma. Seega ka bussijuhi vastutus saab tekkida vaid siis, kui ta vastavaid nõudeid ei täida. Ringkonnakohus möönab, et ATL p-d 6.4 ja 6.6.7 ei reguleeri olukorda, kus isik keeldub bussijuhi nõudmisel enda sõiduõigust tõendamast, kaarti valideerimast või piletit ostmast. ÜTS-st ei tulene samas vedajale riikliku järelevalve teostaja õigusi, sh õigust sõiduõiguseta isikut sanktsioneerida. Seetõttu on õige halduskohtu seisukoht, et vedajale ei ole pandud garantiikohustust, et kõikidel reisijatel on sõiduõigus olemas, vaid vedaja kohustused piirduvad lepingulise hoolsuskohustusega teha õigusaktidega sätestatu piires lubatu selleks, et veenduda reisijal sõiduõiguse olemasolus. Kui reisija bussijuhi korraldusi ei täida, saab reisijat selle eest sanktsioneerida, sh rahatrahvi määrata ning ühissõidukist väljumist nõuda vaid riiklikku järelevalvet teostav isik. Asjaolu, kuidas hankija kavatseb vedaja poolt kohustuste täitmist kontrollida, on küsimus, mille lahendamine väljub käesoleva vaidluse raamidest. ÜTS § 81 lg 1 p-st 6 võib siiski järeldada, et ATL alusel teenindavatel liinidel on võimalik teostada järelevalvet pileti väljastamise üle kasutades selleks muu hulgas foto- ja videosalvestusseadmeid, järgides isikuandmete kaitse seaduse nõudeid.
16.ATL p 9.5 on sõnastatud järgmiselt: „Vedajal on õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 60 päeva, kui Tellijast põhjustatud asjaolude tõttu ei ole Vedaja saanud toetust ning võlgnevus Vedaja ees ületab ATL ülesütlemisavalduse esitamisele eelnenud 1 kuu liiniläbisõidu ja kehtiva liinikilomeetri hinna korrutise summat. Nimetatud etteteatamistähtaeg hakkab kulgema Vedaja poolt Tellija kirjalikus vormis teavitamisest. Mistahes muul alusel ei ole Vedajal õigust ATL-i ühepoolselt ennetähtaegselt üles ütelda.“
17.Kaebaja leiab, et ATL p-s 9.5 toodud 60-päevane etteteatamistähtaeg on ebaproportsionaalselt koormav. Kaebaja sõnul jääb talle arusaamatuks, milliste vahendite arvel peaks vedaja veel kahe kuu jooksul teenuse osutamist jätkama, kui vedaja on juba vähemalt kuu aega hankija makset oodates teenust ise finantseerinud. Sellisel juhul langeb vedajale ebaproportsionaalselt suur finantsrisk ja koormus, mis on vastuolus RHS-i oluliste põhimõtetega.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebaja eelviidatud väidet põhjalikult otsuses käsitlenud (otsuse p-d 31-32) ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. ATL on avaliku huvi kaitseks sõlmitud haldusleping, mille puhul on põhjendatud näha lepingu ülesütlemiseks ette pikem etteteatamistähtaeg. Liiniveoga seotud avalike huvide kaalukust silmas pidades ei saa 60-päevast etteteatamistähtaega ebaproportsionaalselt koormavaks pidada. ATL p 9.5 ei vabasta hankijat võlgnevusest vedaja ees. Seetõttu ei ole kaebajal alust eeldada, et ATL-s viidatud olukorra tekkides tema õigustatud rahalisi nõudeid ka hiljem ei rahuldata ning võimalik võlgnevus jääbki tasumata. 60-päevast etteteatamistähtaega ei ole ebaproportsionaalseks pidanud ka Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas 3-20-1202. Kui kaebaja arvates on vastav hanketingimus tema jaoks liiga koormav ega vasta tema ärilistele huvidele, on tal võimalik hankes mitte osaleda.
19.Kaebuses halduskohtule leidis kaebaja, et isegi kui kaebus jääb rahuldamata, tuleks tühistada VAKO otsus menetluskulude väljamõistmise osas. Nimelt mõistis VAKO
kaebajalt hankija kasuks välja esindaja tasu 912 eurot ning jättis kaebaja poolt tasutud riigilõivu tema enda kanda. Kaebaja leidis, et hankija esindajaks saanuks olla advokaadibüroo asemel ka Transpordiamet kui hankijale haldusülesande andja. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et riigihangetest võrsunud vaidlusi ei saa haldusorgani igapäevase põhitegevuse hulka kuuluvaks lugeda (RKHKo nr 3-3-1-68-14, p 33). Seetõttu on ka asjaolu, kas määrata hankevaidluses hankija esindajaks majasisene jurist või advokaat, hankija töökorralduse küsimus, mida kohus ei hinda. Kaebaja ei saa nõuda, et hankija korraldab enda esindamise kohtumenetluses kaebajale soodsaimal viisil (RKHKo nr 3-20-1198, p 31). Ka selles küsimuses jääb halduskohtu otsus muutmata.
20.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.
21.Vastustaja on esitanud ringkonnakohtule taotluse ringkonnakohtus kantud õigusabikulude summas 1248 eurot koos käibemaksuga kaebajalt väljamõistmiseks (6,5 töötundi tunnihinnaga 160 eurot + käibemaks, kuna vastustaja ei ole käibemaksukohustuslane). Halduskohtus taotles vastustaja õigusabikulude väljamõistmist kokku 6,6 töötunni ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebaja väited ning vastustaja vastused ringkonnakohtus olulises osas kattuvad juba halduskohtus esitatuga, on ringkonnakohtule esitatud taotlus ülepaisutatud ning seda tuleb vähendada. Ringkonnakohus peab võimalikuks vastustaja kasuks välja mõista õigusabikulud kokku 5 töötunni ulatuses summas 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot ehk kokku 960 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.