Aktsiaselts Atko Bussiliinid kaebus mittetulundusühingu Jõgevamaa Ühistranspordikeskus riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ (viitenumber 263802) alusdokumentidele ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 2. juuni 2023. a otsuse vaidlustusasjas nr 60-23/263802 osaliseks tühistamiseks
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. augustil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-23-1314
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus (edaspidi ka hankija) avaldas
25.aprillil 2023 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ (viitenumber 263802) hanketeate.
2.Aktsiaselts Atko Bussiliinid vaidlustas riigihanke alusdokumendid (RHAD) (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 54-67, lisad dtl 68-86) riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO) (dtl 11-19). Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus vastas vaidlustaja etteheidetele 10. mail (dtl 36-43) ja 18. mail 2023 (dtl 367-374).
3.VAKO jättis 2. juuni 2023. a otsusega läbi vaatamata Aktsiaselts Atko Bussiliinid vaidlustuse järgmiste RHAD regulatsioonide osas: RHAD lisa 2 „Jõgeva maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping nr ...“ p-d 3.10., 6.7.;7.11.3.; „Riigihanke alusdokumendid. Juhised pakkumuse koostamiseks“ p 11.1. ja Vorm 6 ning p 7.5.1. (resolutsiooni p 1) (dtl 87-104). Sama otsusega jättis VAKO rahuldamata Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid vaidlustuse RHAD lisa 2 „Jõgeva maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping nr ...“ p-de 3.7.12.; 6.4. ja 6.6.7. ning 9.5. osas (resolutsiooni p 2). Samuti mõistis VAKO Aktsiaseltsilt Atko Bussiliinid mittetulundusühingu Jõgevamaa Ühistranspordikeskus kasuks välja esindaja tasu 912 eurot (käibemaksuga) (resolutsiooni p 3).
4.Aktsiaselts Atko Bussiliinid esitas 12. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO poolt 2. juunil 2023 tehtud otsus nr 60-23/263802 osas, milles jäeti kaebaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda, ning kohustada vastustajat muutma RHAD p-d 3.7.12.; 6.4. ja 6.6.7. ning 9.5. (dtl 1-10). Koos kaebusega esitas Aktsiaselts Atko Bussiliinid esialgse õiguskaitse taotluse riigihanke peatamiseks.
5.Tartu Halduskohus võttis 13. juuni 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks mittetulundusühingu Jõgevamaa Ühistranspordikeskus ning kohustas vastustajat kaebusele vastama ja esitama seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele (dtl 111-114). Lisaks kohustas kohus VAKO-t esitama vaidlustusmenetluse nr 60-23/263802 toimiku ja menetlusosalisi teatama, kas nad peavad võimalikuks asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
6.VAKO esitas 14. juunil 2023 vaidlustusmenetluse toimiku (dtl 115-374).
7.Vastustaja esitas 14. juunil 2023 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 375-376). Vastustaja on pikendanud riigihankes nr 263802 pakkumuste esitamise tähtaega kuni 14. august 2023, mis on piisav kaebuse menetlemiseks halduskohtus ja vajadusel ka apellatsioonkaebuse esitamiseks halduskohtu otsusele. Eelnevat arvestades puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning vajadus riigihanke menetluse peatamiseks.
8.Tartu Halduskohus jättis 16. juuni 2023. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 377-380).
9.Vastustaja esitas 17. juunil 2023 vastuse kaebusele (dtl 381-389).
10.Kaebaja esitas 19. juunil 2023 vastuse, milles teatas, et ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga (dtl 390-391).
3-23-1314
11.Vastustaja esitas 26. juunil 2023 menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (dtl 395-399).
12.Kaebaja esitas 4. juulil 2023 menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega ja seisukohad (dtl 400-405).
13.Vastustaja esitas 12. juulil 2023 vastuväited kaebaja 4. juuli 2023. a menetlusdokumendile ja taotluse täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks (dtl 406-410).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja taotleb mittetulundusühingu Jõgevamaa Ühistranspordikeskus riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ alusdokumentide ning VAKO 2. juuni 2023. a otsuse nr 6023/263802 osalist tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
14.1.Avaliku teenindamise lepingu (ATL) p-i 3.7.12. juures tuleks õigusaktide loetelu sätestada ammendavalt. ATL p-i 3.7.12. sõnastus ei võimalda mõista, milliste ATL täitmisega seotud õigusaktide nõuete rikkumiste eest võib hankija sanktsioone rakendada. Sõnastus jätab sanktsioonide rakendamise täielikult hankija suvaks.
14.2.Läbipaistvuskohustuse täitmiseks ei piisa üksnes riigihankega seotud teabe avalikustamise faktist, vaid avaldatud teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja korra kohta peab olema RHAD-s sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. See on vajalik, et võimaldada kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista riigihanke täpset ulatust ja saada riigihanke tingimustest ühtemoodi aru, et luua endale konkreetne ettekujutus tehtavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus. Eeskätt peab hankija kirjutama olulised hanketingimused (nt hindamiskriteeriumid) RHAD-s lahti ega tohi piirduda viitega riigihangete seaduse (RHS) sättele, millega on jäetud hankijale hanketingimuste valiku või sisustamise võimalus.
14.3.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebajale arusaamatuks seisukoht, mille kohaselt ilma selle täpse, ammendava loeteluta, on võimalik esitada pakkumust ja näha selles vajadusel pakkuja kogemusest lähtuvalt ette sanktsioonide rakendamine ATL p-i 3.7.12. nõuete mittetäitmise eest. Kui sanktsioonide aluseks olevat õigusaktide loetelu ei ole välja toodud, siis kuidas on võimalik ette näha sanktsioonide rakendamise võimalusi ja sellest lähtuvalt teha pakkumust. Selline hanketingimus ei ole sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt ning seetõttu on tegemist läbipaistvuskohustuse põhimõtte rikkumisega.
14.4.ATL p-d 6.4. ja 6.6.7. ei ole samuti sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. Vaidlusaluste punktide sõnastuse ning hankija selgituste vahel on selge ebakõla ning kaebajale jäävad vastavad punktid arusaamatuks. Kaebaja hinnangul tuleb täpsustada ja sätestada üheselt mõistetavalt bussijuhi kohustused/õigused seoses sõiduõiguse kontrollimisega, s.h vastutus olukorras, kui reisija vaatamata bussijuhi päringule ei esita sõiduõigust tõendavat dokumenti. Hankija vastused ja selgitused vaidlustuskomisjonis on ebapiisavad ning need ei saa olla ATL-i osaks – ehk ATL-i punktid tuleb selliselt sõnastada, et need vastaksid mh RHS § 3 p 1 nõuetele selliselt, et nende punktide tõlgendamise osas ei peaks lähtuma VAKO-le antud selgitustest vms.
14.5.Kaebaja ei nõustu VAKO seisukohaga, mille kohaselt see regulatsioon ATL-is ei pane vedajale vastutust sõitjal pileti/sõiduõiguse olemasolu eest. Kaebaja rõhutab, et mõlemad punktid sätestavad vedajale kohustuse – lühidalt kohustuse teostada sõiduõiguse kontrolli. Kui vedaja rikub kohustust, saab hankija kohaldada sanktsioone. Kui on sätestatud kohustus ja
3-23-1314 kohustuse rikkumise korral saab kohaldada sanktsioone, siis on täiesti väär väita, et puudub vastutus.
14.6.60-päevane etteteatamistähtaeg on ebaproportsionaalselt koormav. Kaebajale jääb täiesti arusaamatuks, milliste vahendite arvel peaks vedaja veel kahe kuu jooksul teenuse osutamist jätkama, kui vedaja on juba vähemalt kuu aega hankija makset oodates teenust ise finantseerinud. Sellisel juhul langeb vedajale ebaproportsionaalselt suur finantsrisk ja koormus.
14.7.Vedaja ei pea kandma toetuse maksmata jätmise riski ja jätkama ATL-i täitmist veel kahe kuu jooksul olukorras, kus toetus on jäänud maksmata. Avaliku teenindamise kohustuse määramisel ei saa tekkida vedajal kohustust osutada teenust mitmeid kuid tasuta.
14.8.Kui kaebus peaks jääma rahuldamata, siis vaatamata sellele tuleb tühistada menetluskulude väljamõistmine, sest vastustaja õigusabikulud ei olnud põhjendatud ja vajalikud. Nimelt vastustaja esindaja pöördus VAKO poole järgneva kirjaga (dtl 105): Pöördun hankija MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus volitatud esindajana riigihankes nr 263802 esitatud vaidlustusega seoses. Vaidlustuskomisjon on teavitanud, et vaidlustusele vastamise tähtaeg on 9.05. Arvestades vaidlustatud hanketingimuste arvukust ja asjaolu, et hankija tegutseb selles hankes Transpordiameti haldusülesande täitjana, mistõttu eeldab vaidlustusele vastamine ja hanketingimustes võimalike muudatuste tegemine Transpordiameti eelnevat kooskõlastust, palun pikendada vaidlustusele vastamise tähtaega kuni 11.05 kell 13.00. Eeltoodust tulenevalt oleks saanud hankija esindajaks olla ka Transpordiamet/või vajadusel oleks saanud abistada hankijat, mistõttu ei ole õigusabikulude kandmine põhjendatud ja vajalik ning VAKO ei oleks pidanud menetluskulusid välja mõistma.
15.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastuses kaebusele märkis hankija järgmist.
15.1.Kaebajal kui majandustegevuses tegutseval isikul lasub kohustus tagada, et ATL-i täitmisel rakendatavad bussijuhid täidaksid kõiki ametialases tegevuses kehtivate õigusaktide nõudeid ka siis, kui ATL-st p 3.7.12 üldse puuduks. Riigihankes sõlmitakse ATL 8 aastaks eeldusliku algusega 1. oktoober 2024 ja eeldusliku lõpuga 30. september 2032 – pole mõistlikult mõeldav, et juba 2023 kevadel loetleb hankija hanketingimustes ammendavalt üles õigusaktid, mille rikkumine on käsitatav ATL rikkumisena kasvõi juba seetõttu, et õigusaktid muutuvad ajas.
15.2.Nagu kaebaja ise märgib, rajanebki ATL p-s 8.1.1 sätestatud võimalus vedaja sanktsioneerimiseks hankija kaalutlusõigusel, mis pole õigusvastane ega ole meelevaldne suvaotsus – ATL p-i 8.1.1 ei pea õigusvastaseks ka mitte kaebaja ise, sest seda punkti vaidlustatud pole. Kui hankija peaks soovima ATL p-i 8.1.1 alusel sanktsioneerida olukorda, kus vedaja bussijuht on rikkunud mõnda ATL täitmisega seotud õigusaktist tulenevat kohustust, siis kaalutlusõiguse õiguspäraseks teostamiseks peab hankija ka põhjendama, milles rikkumine seisnes, kuidas rikkumine seondub ATL täitmisega ja milline on rikkumise mõju ATL täitmisele õigustamaks vedaja suhtes sanktsiooni rakendamist. Kui vedaja hankija kaalutlustega ei nõustu (nt leides, et konkreetse õigusakti rikkumisel puudub mõju ATL täitmisele), siis on vedajal õigus hankija kaalutlusotsus vaidlustada. Seega ei jää vedaja õigused kaitseta ega ole vedaja hankija suva meelevallas.
15.3.Pole õige kaebaja etteheide, et ATL-s ammendava loetelu puudumine absoluutselt kõikidest õigusaktidest, mida ATL 8-aastase kehtivuse jooksul vedajal järgida tuleb, on läbipaistvuse põhimõtte rikkumine. Kaebaja jätab tähelepanuta, et läbipaistvuse põhimõte on vaid üks riigihangete läbiviimise põhimõte, mis toimib koostoimes teiste riigihangete üldpõhimõtetega, mh proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtetega. See, et vedaja kui professionaalne majandustegevuses tegutsev ettevõtja, peab niikuinii täitma kõiki ATL täitmisega seotud õigusaktide nõudeid, on väljaspool vaidlust ja õigusaktide võimalikust muutumisest tuleneva riskiga peab ettevõtja oma tegevuses leppima ning seda riski vajadusel
3-23-1314 pakkumuse hinnastamise kaudu maandama. Ilmselgelt ei saa hankijale olla paremini ette teada järgneva 8 aasta jooksul õigusaktides tehtavad mistahes muudatused kui kaebajale, ent selline majanduskeskkonna muutlikkus käib tavapärase ettevõtlusriski juurde, mida kaebaja kui majandustegevuses tegutseja peab aktsepteerima ja riski pakkumuses vajadusel hinnastama. Kui majanduskeskkond peaks õigusaktide muutumise tõttu muutuma ettenägematult palju ja selle tagajärjeks oleks ATL kui terviku majandusliku tasakaalu oluline muutumine vedaja kahjuks, siis selleks puhuks tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 102 lg-st 4 vedajale võimalus taotleda halduslepingu muutmist või lõpetamist.
15.4.ATL p 6.4 ja 6.6.7. Vedajale ei ole pandud garantiikohustust, et kõikidel reisijatel on sõiduõigus olemas, vaid vedaja kohustused piirduvad lepingulise hoolsuskohustusega teha õigusaktidega sätestatu piires lubatu selleks, et veenduda reisijal sõiduõiguse olemasolus. Kui vedaja on endal lasuva hoolsuskohustuse täitnud (nt küsinud reisijalt sõiduõigust tõendavat dokumenti, palunud sõiduõiguse valideerida, küsinud andmeid sihtkoha kohta ja andmete saamisel sisestanud need valideerimissüsteemi), siis ongi vedaja endal lasuvad kohustused täitnud. Kui reisija vaatamata bussijuhi päringule sõiduõigust tõendavat dokumenti ei esita, siis vedaja selle eest ei vastuta. Millisel täpsel viisil vedaja bussijuht palub reisijal tõendada oma sõiduõigust, s.t. millises konkreetses sõnastuses peab bussijuht reisija poole pöörduma palvega tõendada oma sõiduõigust, on iga vedaja bussijuhi enda määrata ja oleks selgelt ebaproportsionaalne ning ebamõistlik nõuda, et hankedokumentides kehtestataks mingi tüüpsõnastus, millega bussijuht peab reisija poole pöörduma. Samavõrd ebamõistlik on hankedokumentides dubleerida ühistranspordiseadusest tulenevat puhuks, kui reisija vaatamata vedaja poolt hoolsuskohustuse täitmisele oma sõiduõigust ei tõenda või seda ei valideeri – kaebaja kui ühistranspordi valdkonna professionaalne ettevõtja on hästi kursis, et bussijuhil ja vedajal puuduvad õigused sõiduõiguseta reisija sanktsioneerimiseks ning selline pädevus saab olla vaid riikliku järelevalve teostajal. Ka on kaebaja kui majandustegevuses tegutseva isiku enda kohustus ja vastutus teada oma tegutsemisega seotud õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning tagada, et kaebaja enda bussijuhid käituvad ühistranspordiseadusega sätestatust reisija sõiduõiguse kontrollimisel.
15.5.Õigusaktidest tulenevalt on sõiduõiguse olemasolu või puudumine reisija enda vastutus, kuid reisija on kohustatud sõiduõigust tõendava dokumendi esitama ikkagi bussijuhi sellekohasel nõudel, mistõttu on põhjendatud vedajale lepingulise hoolsuskohustuse panemine sõiduõiguse kontrollimiseks ühistranspordiseaduses lubatud piirides.
15.6.Samasuguse sisuga hanketingimustele on VAKO ja kohtud juba hinnangu andnud, kinnitades hanketingimuse õiguspärasust (vaidlustusasi 97-20/222644). Selles asjas on VAKO oma otsuse p-s 8 sedastanud „Vaidlustuskomisjon leiab, et ATL p-d 3.7.23 ja 6.5.3 ei ole ebaselged ja mitmeti mõistetavad. ÜTS § 67 lg 1 p-i 2 kohaselt on sõitja kohustatud esitama ühissõidukijuhi [---] esimesel nõudmisel pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi.[---]. Selleks, et sõitjal tekiks kohustus sõiduõigust tõendavad dokumendid esitada, peab ühissõidukijuht esmalt nõudma sõitjalt nende dokumentide esitamist ja ATL-ist nähtuvalt soovib Hankija, et bussijuht nõuaks sõitjalt sõiduõiguse tõendamist (kontrollimist) sisenemisel. Seega Hankija on ATL-is kindlaks määranud üksnes ajahetke, millal peab ühissõidukijuht ÜTS § 67 lg 1 p-s 2 sätestatud esimese nõude pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi esitamiseks esitama ja ATL ei nõua, et bussijuht vastutaks sõitja kohustuste täitmise eest nagu väidab Vaidlustaja. Tulenevalt eespooltoodust ei ole ATL p-d 3.7.23 ja 6.5.3 vastuolus RHS §ga 3.“ VAKO seisukohta kinnitas ka halduskohus samast vaidlustusasjast võrsunud kohtuasjas 3-20-1199, märkides otsuse p-s 21 „ÜTS § 67 lg 1 p 2 annab bussijuhile õiguse kontrollida isiku sõiduõiguse olemasolu ning reisija on kohustatud bussijuhi nõudmisel esitama pileti ning vajadusel sõidusoodustust tõendava dokumendi. Hankija soov kohustada bussijuhti kontrollima bussi sisenevate reisijate sõiduõigust on mõistetav ning proportsionaalne. Eesmärk on tagada, et teenust tarbivad isikud tasuksid tasulistel liinidel sõidu eest, mis moodustab osa vastustaja
3-23-1314 rahastusest. Süsteemse kontrolli puudumisel võib tekkida teatav hulk sõitjaid, kellel sõiduõigus puudub ning kes ei ole motiveeritud seda omandama.“ Hankija hinnangul puuduvad asjaolud, mis õigustaks praeguses riigihankes andma hanketingimuse õiguspärasusele teistsugust hinnangut.
15.7.Kaebaja leiab jätkuvalt alusetult, et ATL p 9.5 kohustab vedajat osutama teenust tasuta 3 kuu kestel. See on ilmselgelt vale. Ka juhul, kui hankijal ja vedajal peaks tekkima erimeelsus summas, mille suurus ületab vedaja 1 kuu tasu ja vedaja ütleb seetõttu ATL p 9.5 alusel üles, ei vabane keskus vedajale tasu maksmise kohustusest. Ükski ATL-i säte ei kohusta vedajat osutama teenust mingil perioodil tasuta. ATL p 4.1 kohaselt makstakse vedajale tasu reaalse liiniläbisõidu alusel, millest on tasaarvestuse teel maha arvatud ATL-i alusel rakendatud sanktsioonid (ATL p 4.4). Lisaks tasust mahaarvatavatele sanktsioonidele toimub ATL alusel ka vedaja tasu perioodiline indekseerimine, mis on praktikas tekitanud vedajatega vaidlusi makstava tasu suuruses. Seepärast on eluliselt väga sagedased tellija ja vedaja lahkarvamused vedajale makstava tasu täpse suuruse üle eeskätt just reaalse liiniläbisõidu alusel arvestatud tasust mahaarvatavate sanktsioonide tõttu, ent ka erimeelsuste tõttu selles, millises konkreetses summas tuleb vedajale üldse tasu maksta indekseerimise tulemusena. Kuivõrd riigihankes sõlmitava ATL kestus on 8 aastat, siis on eluliselt väga tõenäoline, et erinevatel kuudel kogunevad eriarvamused vedaja tasust tehtavate mahaarvamiste ja viiviste summas võivad moodustada kokku kuni vedaja ühe kuu tasu summa. Nii nt oli vaidlustajaga samasse gruppi kuuluva ühinguga OÜ Atko Liinid ja Põhja- Eesti Ühistranspordikeskus vahel kohtuvaidlus asjas 3-19-2108, kus pooltel oli pelgalt ühe aasta ehk 2019 kestel vedaja tasust tehtud mahaarvamiste alusel eriarvamus summas, mis vastab ca 100 000 EUR-le.
15.8.Kuna ATL on suure avaliku huvi kaitsmiseks vajalik haldusleping, siis on põhjendatud sätestada vedaja poolt lepingu ülesütlemiseks pikem etteteatamise tähtaeg, vältimaks liiniveo katkemist. Ühelgi vedajal ei ole üldjuhul ootel 30 suurt reisijateveo bussi (tehnilise kirjelduse nõuded bussidele p 2.1.4) ega piisaval arvul koormuseta bussijuhte. Samuti peab tellija ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 21 lg 2 kohaselt reeglina tagama vedajale avaliku liiniveo lepingu teenindamiseks ettevalmistusaja vähemalt 3 kuud. Aega võtab ka otselepingu konkursi korraldamine ja mida kiiremini on vedaja sunnitud lepingu täitmisele asuma, seda kõrgemaks kujuneks ilmselt otselepingu hind. Mõeldav ei ole, et hankija peaks n-ö igaks juhuks asuma otselepingu sõlmimist ette valmistama juba siis, kui vedajaga tekivad erimeelsused mistahes tasusummade üle. Otselepingu konkursi saab hankija korraldada vaid siis, kui esineb liiniveo katkemise oht ÜTS § 21 lg 3 p 2 tähenduses, millest saab tõsiseltvõetavalt rääkida siis, kui vedaja on ATL-i üles öelnud.
15.9.Kuivõrd vastustaja on haldusorgan, kelle rahastus riigihanke tulemusena sõlmitava ATL-i finantseerimiseks tuleb riigilt, siis ei ole tõenäoline, et kaebaja jääb ATL-i alusel väljateenitud vedaja tasust ilma vastustaja maksejõuetuse tõttu. Seetõttu ei saa põhjendada ATL p-i 9.5. õigusvastasust vastustaja erakordselt suure maksejõuetuse riskiga nagu kaebaja seda teha püüab.
15.10.Kohtuasjas nr 3-20-1202 on kohus täpselt samasugusele hanketingimusele juba hinnangu andnud ja kinnitanud selle õiguspärasust. Tallinna Ringkonnakohus on viidatud asjas tehtud otsuse p-des 22-23 sedastanud täpselt samasuguse hanketingimuse analüüsimisel järgmist: „22. Vedaja poolt lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt ülesütlemiseks ATL p-s 10.5 vähemalt 60-päevase etteteatamistähtaja sätestamise vajadust on hankija õigustanud avaliku liiniveo katkemise suure ohuga. VAKO pidas kõnealust tingimust ebaproportsionaalseks, leides, et isegi avaliku liiniveo katkemise oht ei õigustaks vedaja sundimist osutama teenust kolm kuud tasuta. Hankija on õigesti rõhutanud, et ükski ATL-i säte ei pane vedajale kohustust osutada teenust mingi perioodi jooksul tasuta. Isegi kui VAKO pidas teenuse tasuta osutamise all silmas seda, et näiteks tellija poolt tehtavate mahaarvamiste tõttu ei saa vedaja kolme kuu vältel reaalselt mingit tasu, ei tingi see iseenesest ATL p 10.5 ebaproportsionaalsust.
3-23-1314 Võimalikest vaidlustest ja lepingu ülesütlemiseks seatud pikemast etteteatamistähtajast tulenevat äririski saab pakkuja arvestada oma pakkumuse hinnastamisel. RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse nõudest ei tulene teenuse tellijale kohustust luua teisele lepingupoolele sellised tingimused, millega teise lepingupoole äririsk oleks võimalikult suures ulatuses maandatud. 23. Ehkki halduskohtu viidetega teistes avaliku liiniveo tellimiseks korraldatud riigihangetes samasisulise või veelgi piiravama tingimuse ettenägemisele või nende vaidlustamata jätmisele ei saa põhjendada vaidlusaluse tingimuse proportsionaalsust, on halduskohus sellele vaatamata õigesti rõhutanud, et lähtuda ei saa üksnes tähtaja pikkusest või selle võrdlemisest lepingu teise poole jaoks ettenähtud tähtajaga, vaid arvestada tuleb ka konkreetsete tähtaegade sätestamise põhjuseid. Ringkonnakohus nõustub hankija ja halduskohtu seisukohaga, et kuna tellija poolt lepingu ülesütlemine on üldjuhul viimase võimalusena rakendatav abinõu, kui muud meetmed pole tulemust andnud, siis on tellija juba lepingu ülesütlemise ajaks kavandanud oma järgmised sammud ning seetõttu suudab ilmselt tagada avaliku liiniveo jätkamise ka juba 30-päevase etteteatamistähtaja (ATL p 10.3) möödumisel. Seejuures ei ole tellijal mingit takistust teatada lepingu ülesütlemisest ette ka rohkem kui 30 päeva. Seevastu vedaja poolt lepingu ülesütlemise korral tuleks hankijal alles asuda otsima võimalusi, kuidas avaliku liiniveo toimimine edaspidi tagada. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja seisukoht, et hankija peaks igasuguse vaidluse tekkimisel asuma juba ennetavalt tegema ettevalmistusi, et vajaduse korral leida ÜTS § 21 lg 3 p 2 alusel ajutine vedaja võimalikult kiiresti. Tellija ei pea suutma vedaja võimalikku tegevust ette näha või prognoosida.“
15.11.Vastustaja ei ole keskne hankija riigihangete seaduse tähenduses, kellele pandud haldusülesande keskne eesmärk olekski teiste haldusorganite eest riigihankemenetluste tehniline läbiviimine. Vastavalt juurdunud kohtupraktikale loetakse haldusorgani poolt riigihankevaidluses kantud õigusabikulusid põhjendatuks, sest mitte ühegi haldusorgani põhitegevuseks ei ole riigihangete korraldamine või riigihankevaidluste pidamine. Ühistranspordikeskuse põhitegevuseks ei ole riigihangete korraldamine, vaid ÜTS § 15 kohaselt keskuse liikmeks olevate kohalike omavalitsuste ja Transpordiameti seadusest tulenevate haldusülesannete täitmine. Pelgalt asjaolu, et mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus täidab halduslepingu alusel ÜTS-st tulenevaid ülesandeid avaliku liiniveo korraldamisel, ei vii veel järelduseni, et riigihangete läbiviimine oleks keskuse põhitegevus ega seda, et põhitegevuse hulka kuulub ka mistahes juriidiliste vaidluste pidamine avaliku liiniveoga seoses. Riigihangete läbiviimine on keskuse jaoks vaid vahend keskusele usaldatud haldusülesannete täitmiseks, milleks on avaliku liiniveo korraldamine, s.t. piirkonna elanikkonna sõiduvajaduste rahuldamiseks optimaalsete logistiliste plaanide koostamine ja ellurakendamine, liinivõrgu kujundamine, piletimüügisüsteemi kasutuselevõtt ja arendamine jne. Hankija koosseisus ei ole juriidilist osakonda. Ka on senises vaidlustus- ja kohtupraktikas analoogsetes riigihankevaidlustes ühistranspordikeskuste õigusabikulud välja mõistetud ja puudub põhjus senisest praktikast hälbimiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Kaebaja on vaidlustanud mittetulundusühingu Jõgevamaa Ühistranspordikeskus riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ (viitenumber 263802) alusdokumendid ning VAKO 2. juuni 2023. a otsuse vaidlustusasjas nr 60-23/263802.
17.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Kõnealuse riigihanke eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses avaliku teenindamise kohustuse täitmine vastavalt RHAD-s ja selle
3-23-1314 lisades sätestatud tingimustel, sh sõitjate vedu ATL-i alusel Jõgeva maakonna avalikel bussiliinidel eeldataval perioodil 1. oktoober 2024 kuni 30. september 2032, sõidupiletite müük ja muude avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate teenuste ning nende üle järelevalve teostamise korraldus RHAD-s ja selle lisades ettenähtud tingimustel (dtl 164).
19.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks ATL p-id 3.7.12, 6.4, 6.6.7 ja 9.5. Lisaks on kaebaja vaidlustanud VAKO otsusega välja mõistetud hankija õigusabikulud, leides, et hankija õigusabikulud on tervikuna ja põhimõtteliselt põhjendamatud sõltumata sellest, et vaidlustus jäi rahuldamata.
20.Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal on õigus nõuda hankedokumentide (HD) muutmist üksnes siis, kui see on vastuolus õigusaktidega (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 197 lg 1 p 5). Halduskohtul puudub pädevus hinnata hankija kaalutlusotsuste otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Kohus saab kontrollida nende tingimuste õiguspärasust ulatuses, mis riivavad kaebaja kui potentsiaalse riigihankel osaleja õigusi. Hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks või tühistamiseks peab olema juba hanke väljakuulutamise ajal selge, et nende hankedokumentide põhjal ei ole hankijal võimalik teha pakkumuste suhtes õiguspäraseid otsuseid (vrd Riigikohtu 15. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-6-06, p 22). Sõlmitava hankelepingu tingimuste kindlaksmääramisel on hankijal avar kaalutlusruum (nt Riigikohtu
16.novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 26). Hankija objektiivsetest vajadustest lähtuva lisatingimuse seadmine ei ole konkurentsi kahjustav (Tallinna Ringkonnakohtu
24.septembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-1202, p 10). HD lisa 2 ATL p 3.7.12.
21.Kaebaja on seisukohal, et ATL p-i 3.7.12. juures tuleks õigusaktide loetelu sätestada ammendavalt. Kaebaja hinnangul ei võimalda vaidlusalune ATL p 3.7.12. sõnastus mõista, milliste ATL täitmisega seotud õigusaktide nõuete rikkumiste eest võib hankija rakendada sanktsioone. Kui sanktsioonide aluseks olevat õigusaktide loetelu ei ole välja toodud, siis kuidas on võimalik ette näha sanktsioonide rakendamise võimalusi ja sellest lähtuvalt teha pakkumust.
22.Vaidlusalune p 3.7.12. sätestab, et „Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht täidab ametialases tegevuses töölepingu seaduse, tubakaseaduse, liiklusseaduse (edaspidi LS) ja ÜTS-i ning nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid, samuti kõiki muudest ATL täitmisega seotud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning Tellija juhiseid (sealhulgas Tellija jagatud koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid)“ (dtl 22).
23.Kohus nõustub VAKO ja hankijaga, et loetelu kõigist ATL-i täitmise käigus bussijuhi poolt täitmisele kuuluvatest õigusaktidest pole võimalik esitada, sest need võivad muutuda, neid ei oska ette näha kaheksaks aastaks ja neid on palju. Kohtu hinnangul ei rikuta seetõttu läbipaistvuskohustuse põhimõtet. Nagu hankija on õigesti märkinud, on läbipaistvuse põhimõte vaid üks riigihangete läbiviimise põhimõte, mis toimib koostoimes teiste riigihangete üldpõhimõtetega, mh proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtetega. Kohtu hinnangul võimaldab ATL p-i 3.7.12 sõnastus mõista, milliste ATL täitmisega seotud õigusaktide nõuete rikkumise eest võib hankija rakendada sanktsioone. RHS §-s 3 sätestatud põhimõtte mõistlik rakendamine ei eelda, et ATL p-s 3.7.12 peaks sisalduma ka sanktsioonide aluseks olev õigusaktide täpne loetelu. Kui majanduskeskkond peaks aga õigusaktide muutumise tõttu muutuma ettenägematult palju ja selle tagajärjeks oleks ATL-i kui terviku majandusliku tasakaalu oluline muutumine vedaja kahjuks, siis selleks puhuks tuleneb HMS § 102 lg-st 4 vedajale võimalus taotleda halduslepingu muutmist või lõpetamist.
3-23-1314
HD lisa 2 ATL p 6.4. ja p 6.6.7.
24.Kaebaja hinnangul ei ole ATL p-d 6.4. ja 6.6.7. samuti sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt, võttes sh arvesse VAKO-s hankija poolt esitatud vastust ja selgitusi. Kaebaja hinnangul tuleb täpsustada ja sätestada üheselt mõistetavalt bussijuhi kohustused/õigused seoses sõiduõiguse kontrollimisega, s.h vastutus olukorras, kui reisija vaatamata bussijuhi päringule ei esita sõiduõigust tõendavat dokumenti.
25.Vaidlusalune ATL p 6.4. sätestab järgmist: „Vedaja kohustub läbi oma bussijuhtide (sealhulgas alltöövõtjate poolt rakendatavate bussijuhtide) Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel teostama piletimüügiseadmetega piletimüüki või valideerimist, sealhulgas ka raha laadimist kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemiga ühilduvatele andmekandjatele ja sõiduõiguse kontrolli Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade, õigusaktidest tulenevate ja Tellija poolt määratletud sõidusoodustuste alusel.“ (dtl 28). ATL p
6.6.7.kohaselt „Piletimüügiga seoses on Vedaja kohustatud tagama, et veendutakse sõitjal sõiduõiguse olemasolus õigusaktidega kehtestatud piirides.“ (dtl- 28-29).
26.Hankija on kohtumenetluses rõhutanud, et vedajale ei ole pandud garantiikohustust, et kõikidel reisijatel on sõiduõigus olemas, vaid vedaja kohustused piirduvad lepingulise hoolsuskohustusega teha õigusaktidega sätestatu piires lubatu selleks, et veenduda reisijal sõiduõiguse olemasolus – kui vedaja on endal lasuva hoolsuskohustuse täitnud (s.t. nt küsinud reisijalt sõiduõigust tõendavat dokumenti, palunud sõiduõiguse valideerida, küsinud andmeid sihtkoha kohta ja andmete saamisel sisestanud need valideerimissüsteemi), siis ongi vedaja endal lasuvad kohustused täitnud. Kui reisija vaatamata bussijuhi päringule sõiduõigust tõendavat dokumenti ei esita, siis vedaja selle eest ei vastuta. Millisel täpsel viisil vedaja bussijuht palub reisijal tõendada oma sõiduõigust, s.t millises konkreetses sõnastuses peab bussijuht reisija poole pöörduma palvega tõendada oma sõiduõigust, on iga vedaja bussijuhi enda määrata ja oleks selgelt ebaproportsionaalne ning ebamõistlik nõuda, et hankedokumentides kehtestataks mingi tüüpsõnastus, millega bussijuht peab reisija poole pöörduma.
27.Samasuguse sisuga hanketingimustele on VAKO ja Tallinna Halduskohus varasemalt hinnangu andnud, kinnitades hanketingimuse õiguspärasust. Tallinna Halduskohus selgitas
3.augusti 2020. a otsuses haldusasjas nr 3-20-1199 (p 21), et ÜTS § 67 lg 1 p 2 annab bussijuhile õiguse kontrollida isiku sõiduõiguse olemasolu ning reisija on kohustatud bussijuhi nõudmisel esitama pileti ning vajadusel sõidusoodustust tõendava dokumendi. Hankija soov kohustada bussijuhti kontrollima bussi sisenevate reisijate sõiduõigust on mõistetav ning proportsionaalne. Eesmärk on tagada, et teenust tarbivad isikud tasuksid tasulistel liinidel sõidu eest, mis moodustab osa vastustaja rahastusest. Süsteemse kontrolli puudumisel võib tekkida teatav hulk sõitjaid, kellel sõiduõigus puudub ning kes ei ole motiveeritud seda omandama. Kohus leiab, et see seisukoht on asjakohane ka praegu asja lahendamisel. Kohtu hinnangul on ATL p-d 6.4. ja 6.6.7. sätestatud piisavalt selgelt, et mõista bussijuhi kohustusi/õigusi seoses sõiduõiguse kontrollimisega. Eelnevast tulenevalt ei nähtu kohtule läbipaistvuskohustuse põhimõtte rikkumist. HD lisa 2 ATL p 9.5.
3-23-1314
28.ATL p 9.5. sätestab, et „Vedajal on õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 60 päeva, kui Tellijast põhjustatud asjaolude tõttu ei ole Vedaja saanud toetust ning võlgnevus Vedaja ees ületab ATL ülesütlemisavalduse esitamisele eelnenud 1 kuu liiniläbisõidu ja kehtiva liinikilomeetri hinna korrutise summat. Nimetatud etteteatamistähtaeg hakkab kulgema Vedaja poolt Tellija kirjalikus vormis teavitamisest. Mistahes muul alusel ei ole Vedajal õigust ATL-i ühepoolselt ennetähtaegselt üles ütelda.“ (dtl 34).
29.Kaebaja on seisukohal, et 60-päevane etteteatamistähtaeg on ebaproportsionaalselt koormav. Kaebajale jääb täiesti arusaamatuks, milliste vahendite arvel peaks vedaja veel kahe kuu jooksul teenuse osutamist jätkama, kui vedaja on juba vähemalt kuu aega hankija makset oodates teenust ise finantseerinud. Sellisel juhul langeb vedajale ebaproportsionaalselt suur finantsrisk ja koormus.
30.Hankija on selgitanud, et kaebaja leiab jätkuvalt alusetult, et ATL p 9.5 kohustab vedajat osutama teenust tasuta 3 kuu kestel. See on ilmselgelt vale. Ka juhul, kui hankijal ja vedajal peaks tekkima erimeelsus summas, mille suurus ületab vedaja 1 kuu tasu ja vedaja ütleb seetõttu ATL p-i 9.5 alusel üles, ei vabane keskus vedajale tasu maksmise kohustusest. Nagu hankija juba vastuses vaidlustusele selgitas ei kohusta ükski ATL-i säte vedajat osutama teenust mingil perioodil tasuta. ATL p 4.1 kohaselt makstakse vedajale tasu reaalse liiniläbisõidu alusel, millest on tasaarvestuse teel maha arvatud ATL-i alusel rakendatud sanktsioonid (ATL p 4.4). Lisaks tasust mahaarvatavatele sanktsioonidele toimub ATL alusel ka vedaja tasu perioodiline indekseerimine, mis on praktikas tekitanud vedajatega vaidlusi makstava tasu suuruses. Seepärast on eluliselt väga sagedased tellija ja vedaja lahkarvamused vedajale makstava tasu täpse suuruse üle eeskätt just reaalse liiniläbisõidu alusel arvestatud tasust mahaarvatavate sanktsioonide tõttu, ent ka erimeelsuste tõttu selles, millises konkreetses summas tuleb vedajale üldse tasu maksta indekseerimise tulemusena. Kuivõrd riigihankes sõlmitava ATL kestus on 8 aastat, siis on eluliselt väga tõenäoline, et erinevatel kuudel kogunevad eriarvamused vedaja tasust tehtavate mahaarvamiste ja viiviste summas võivad moodustada kokku kuni vedaja ühe kuu tasu summa.
31.Kohus nõustub hankijaga, et kuna ATL on suure avaliku huvi kaitsmiseks vajalik haldusleping, siis on põhjendatud sätestada vedaja poolt lepingu ülesütlemiseks pikem etteteatamise tähtaeg, vältimaks liiniveo katkemist.
32.Kohtuasjas nr 3-20-1202 on kohus täpselt samasugusele hanketingimusele varasemalt hinnangu andnud ja kinnitanud selle õiguspärasust. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohus viidatud asjas tehtud otsuse p-des 22-23 sedastanud samasuguse hanketingimuse analüüsimisel järgmist: „22. Vedaja poolt lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt ülesütlemiseks ATL p-s 10.5 vähemalt 60-päevase etteteatamistähtaja sätestamise vajadust on hankija õigustanud avaliku liiniveo katkemise suure ohuga. VAKO pidas kõnealust tingimust ebaproportsionaalseks, leides, et isegi avaliku liiniveo katkemise oht ei õigustaks vedaja sundimist osutama teenust kolm kuud tasuta. Hankija on õigesti rõhutanud, et ükski ATL-i säte ei pane vedajale kohustust osutada teenust mingi perioodi jooksul tasuta. Isegi kui VAKO pidas teenuse tasuta osutamise all silmas seda, et näiteks tellija poolt tehtavate mahaarvamiste tõttu ei saa vedaja kolme kuu vältel reaalselt mingit tasu, ei tingi see iseenesest ATL p 10.5 ebaproportsionaalsust. Võimalikest vaidlustest ja lepingu ülesütlemiseks seatud pikemast etteteatamistähtajast tulenevat äririski saab pakkuja arvestada oma pakkumuse hinnastamisel. RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse nõudest ei tulene teenuse tellijale kohustust luua teisele lepingupoolele sellised tingimused, millega teise lepingupoole äririsk oleks võimalikult suures
3-23-1314 ulatuses maandatud. 23. Ehkki halduskohtu viidetega teistes avaliku liiniveo tellimiseks korraldatud riigihangetes samasisulise või veelgi piiravama tingimuse ettenägemisele või nende vaidlustamata jätmisele ei saa põhjendada vaidlusaluse tingimuse proportsionaalsust, on halduskohus sellele vaatamata õigesti rõhutanud, et lähtuda ei saa üksnes tähtaja pikkusest või selle võrdlemisest lepingu teise poole jaoks ettenähtud tähtajaga, vaid arvestada tuleb ka konkreetsete tähtaegade sätestamise põhjuseid. Ringkonnakohus nõustub hankija ja halduskohtu seisukohaga, et kuna tellija poolt lepingu ülesütlemine on üldjuhul viimase võimalusena rakendatav abinõu, kui muud meetmed pole tulemust andnud, siis on tellija juba lepingu ülesütlemise ajaks kavandanud oma järgmised sammud ning seetõttu suudab ilmselt tagada avaliku liiniveo jätkamise ka juba 30-päevase etteteatamistähtaja (ATL p 10.3) möödumisel. Seejuures ei ole tellijal mingit takistust teatada lepingu ülesütlemisest ette ka rohkem kui 30 päeva. Seevastu vedaja poolt lepingu ülesütlemise korral tuleks hankijal alles asuda otsima võimalusi, kuidas avaliku liiniveo toimimine edaspidi tagada. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja seisukoht, et hankija peaks igasuguse vaidluse tekkimisel asuma juba ennetavalt tegema ettevalmistusi, et vajaduse korral leida ÜTS § 21 lg 3 p 2 alusel ajutine vedaja võimalikult kiiresti. Tellija ei pea suutma vedaja võimalikku tegevust ette näha või prognoosida.“ Kohtu hinnangul on need seisukohad asjakohased ka praeguse vaidluse lahendamise kontekstis, mistõttu ei nõustu kohus kaebajaga, et ATL p-i 9.5. hanketingimused on õigusvastased. Puuduvad asjaolud, mis õigustaks praeguses asjas täpselt samasugusele hanketingimusele teistsuguse hinnangu andmist. Menetluskulude väljamõistmine vaidlustusmenetluses
33.Kulude jaotamisel lähtus VAKO sellest, et vaidlustuse läbi vaatamata osa ja läbi vaadatud osa olid võrdsed. VAKO mõistis RHS § 198 lg 3 alusel Aktsiaseltsilt Atko Bussiliinid mittetulundusühingu Jõgevamaa Ühistranspordikeskus kasuks välja esindaja tasu 912 eurot (käibemaksuga) ning RHS § 198 lg-te 3 ja 7 alusel jättis Aktsiaseltsi Atko Bussiliinid tasutud riigilõivu 1280 eurot tema enda kanda.
34.Kaebaja on seisukohal, et kuna VAKO on teinud ebaõige otsuse ning kaebaja kaebus kuulub rahuldamisele, tuleb tühistada ka VAKO otsus menetluskulude jaotuse osas. Täiendavalt leiab kaebaja, et kui kaebus peaks jääma rahuldamata, siis vaatamata sellele tuleb tühistada menetluskulude väljamõistmine, sest vastusaja õigusabikulud ei olnud põhjendatud ja vajalikud. Kaebaja leiab, et hankija esindajaks oleks saanud olla ka Transpordiamet või vajadusel oleks Transpordiamet saanud abistada hankijat, mistõttu ei ole õigusabikulude kandmine põhjendatud ja vajalik ning VAKO ei oleks pidanud menetluskulusid välja mõistma.
35.Kohus ei nõustu kaebajaga. Hankemenetluse eesmärk on muu hulgas tagada hankija rahaliste vahendite säästlik kasutamine (RHS § 2 lg 1). Selle eesmärgiga ei oleks kooskõlas olukord, kus õiguspärase hanke korraldaja kanda jäävad vaidlustamisega kaasnenud lisakulud. Kas määrata hankevaidluses hankija esindajaks majasisene jurist, Transpordiameti esindaja või advokaat, on hankija töökorralduse küsimus, mida VAKO ja kohus ei hinda. Kaebaja ei saa nõuda, et hankija korraldab enda esindamise vaidlustusmenetluses kaebajale soodsaimal viisil. Kohtu hinnangul ei riiva hankija õigusabikulu väljamõistmine ka ebaproportsionaalselt kaebepõhiõigust. Menetluskulude väljamõistmine kohtumenetluses
36.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab
3-23-1314 menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
37.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
38.Kohus lahendab vastustaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Vastustaja on taotlenud 26. juuni 2023. a avaldusega (dtl 397) halduskohtumenetluses kantud õigusabikulude 1152 eurot koos käibemaksuga (6 töötundi tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks) väljamõistmist kaebajalt. Lisaks on vastustaja 12. juulil 2023 esitanud taotluse täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks maksumuses 115,20 eurot 0,6 töötunni eest (dtl 408). Seega kokku taotleb vastustaja õigusabikulude väljamõistmist 6,6 töötunni ulatuses summas 1267,20 eurot koos käibemaksuga. Vastustaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane (dtl 397).
39.Kohtule esitatud 19. juuni 2023. a arvel nr 2023-595 ja arve spetsifikatsioonil (dtl 398-399) kajastub ka vaidlustusmenetlusega seotud kulu 448 eurot, kuid selle summa väljamõistmist pole vastustaja nõudnud, selgitades, et halduskohtumenetluses kantud õigusabikulude koosseisu kajastavad arvel sündmused perioodil 2. kuni 16. juuni 2023 (960 eurot + käibemaks 192 eurot).
40.Vastustaja leiab, et antud juhul oli hankija poolt välise õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik. Kuigi ühistranspordikeskuse pädevusse kuulub mh avaliku liiniveo lepingute sõlmimine ja sel eesmärgil riigihangete korraldamine, siis on Riigikohus 15. jaanuari 2015. a kohtuotsuse nr 3-3-1-68-14 p-s 33 märkinud, et riigihangetest võrsunud vaidlusi ei saa pidada haldusorgani igapäevase põhitegevuse hulka kuuluvaks. Sama seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus hilisemas kohtuasjas nr 3-20-1198. Seda, et ühistranspordikeskuse põhitegevus ei ole avaliku liiniveo riigihangete läbiviimine ja ühistranspordikeskuse õigusabikulude väljamõistmine hankevaidlustes on põhjendatud, on Tallinna Ringkonnakohus kinnitanud kohtuasjas nr 3-20-1900.
41.Kohus nõustub vastustajaga, et praeguses asjas on välise õigusabi kasutamise vajadus põhjendatud, kuna kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Riigihangete läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon ja seetõttu on hankija kulud välisele õigusabile vajalikud. Kohus peab vastustaja õigusabikulude väljamõistmist 6,6 töötunni ulatuses summas 1267,20 eurot vajalikeks ja põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 1267,20 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.