Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada osavõtt spordisaalis toimuvast huviringist ning Tartu Vangla 5. septembri 2023. a vaideotsuse nr 1-11/180-2 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja)1 esitas Tartu Vanglale vaide blanketil taotluse2, milles viitas sellele, et valvurid ei lase teda alates 4. juulist 2023 enam spordisaali. Taotluse kohaselt käis X kaks korda kuus teisipäeviti spordisaalis, kuid alates 4. juulist 2023 piiratakse tema õigusi. X palus taotluses anda endale võimalus treenida spordisaalis. Tartu Vangla registreeris taotluse 11. juulil 2023 nr-ga 6-24/2586. Vangla käsitas taotlust spordisaalis toimuvas huviringis (ringtreening) osalemise taotlusena ning jättis selle 2. augusti 2023. a vastusega nr 6-24/2586-2 rahuldamata.
2.X esitas Tartu Vangla 2. augusti 2023. a vastuse nr 6-24/2586-2 peale vaide (registreeritud vanglas 21. augustil 2023 nr-ga 1-11/180-1). Ta viitas vaides oma terviseprobleemidele ning vajadusele treenida regulaarselt spordisaalis. Viimast on vaide kohaselt soovitanud ka arstid. X palus vanglal annulleerida 2. augusti 2023. a otsus nr 6-24/2586-2 ja võimaldada tal treenida spordisaalis. Lisaks palus kaebaja garanteerida oma õiguse meditsiinilisele abile
Kuni 10. augustini 2023 vahistatu, edaspidi kinnipeetav. Esitatud kohtule Tartu Vangla poolt 14. juulil 2023 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse menetluse raames (haldusasi nr 3-23-1541, 1. menetlus).
3-23-1541 (füsioteraapia). Tartu Vangla jättis 5. septembri 2023. a vaideotsusega nr 1-11/180-2 Xi vaide nr 1-11/180-1 rahuldamata.
3.X esitas 7. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. X märgib kaebuses, et enne 4. juulit 2023 käis ta vahistatuna spordisaalis ja spordigrupis (ringtreening), sest see on talle terviseseisundi tõttu vajalik. 4. juulil 2023 keelasid aga vanglaametnikud talle karistusena spordisaalis käimise. Kaebaja viitab, et ta ei nõustu spordisaalis käimise keeluga ning vangla vastusega nr 6-24/2568-2. Vangla kasutab spordisaali keeldu karistusena ebaväärika käitumise eest, kuid selline praktika on õigusvastane. Spordisaalis käimine ei ole kaebaja jaoks privileeg, vaid see on talle vajalik tulenevalt tema terviseseisundist. Kaebajal on probleemid seljaga ning ta peab tegema valu leevendamiseks harjutusi, mida ei ole võimalik teha jalutuskäigul või kambris. Ta vajab treenides abivahendeid (spordirõngas, turnimispuu, kummilint, rööbaspuu), et tulemus oleks efektiivne. Jalutusboksid sarnanevad puuriga, neis on must betoonpõrand ja harjutuste tegemine on seal võimatu. Kaebaja viitab, et vangla karistab teda tervise kahjustamisega. Teised süüdimõistetud ja vastuvõtuosakonnas viibivad isikud käivad spordisaalis. Kaebaja palub kohtul tühistada Tartu Vangla 5. septembri 2023. a vaideotsus nr 1-11/180-2 ja kohustada vanglat rahuldama tema 9. juuli 2023. a nõue nr 6-24/2586-1. Esialgse õiguskaitse taotluses palub kaebaja kohustada vanglat võimaldama talle menetluse ajaks regulaarne spordisaalis käimine. Kaebaja viitab, et hilisem võimalik kompensatsioon ei saa tervisele tekitatud kahju hüvitada. Kaebuse juurde lisas kaebaja Tartu Vangla 5. septembri 2023. a vaideotsuse nr 1-11/180-2.
4.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 14. septembril 2023 kohtule lisaks eelnimetatud vaideotsusele Tartu Vangla 2. augusti 2023. a vastuse nr 6-24/2586-2 ning Xi vaide nr 1-11/180-1.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus selgitab esmalt, miks tuleb kaebus tagastada (I) ning võtab seejärel seisukoha Xi esialgse õiguskaitse taotluse osas (II). I
6.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Kuna kaebaja viitab sellele, et ta soovib oma nõude nr 6-24/2586-1 rahuldamist, siis mõistab kohus, et kaebaja esitab käesolevas asjas Tartu Vangla kohustamise nõude, mille sisuks on see, et vangla võimaldaks tal osa võtta spordisaalis toimuvast huviringist (s.o ringtreering) (HKMS § 37 lg 2 p 2). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja võttis alates 2022. a lõpust huvitegevuse raames osa spordisaalis toimuvast ringtreeningust (vt Tartu Vangla
2.augusti 2023. a vastus nr 6-24/2586-2 ja 5. septembri 2023. a vaideotsus nr 1-11/180-2), kuid alates 4. juulist 2023 seda talle enam ei võimaldata (vt kaebaja taotlus nr 6-24/2586). Lisaks taotleb kaebaja Tartu Vangla 5. septembri 2023. a vaideotsuse nr 1-11/180-2 tühistamist (HKMS § 37 lg 2 p 1).
7.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga, sest kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse.
3-23-1541
8.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, et ta ei saa alates 4. juulist 2023 osa võtta spordisaalis toimuvast huviringist ehk ringtreeningust. Kaebaja viitab oma tervislikule seisundile ja leiab, et tal on vaja spordisaalis treenida, kasutades selleks erinevaid abivahendeid. Nagu kaebaja ise taotluses nr 6-24/2586 viitab, siis käis ta ringtreeningu huviringis kaks korda kuus. Kohus leiab, et olukord, kus kaebaja ei saa kaks korda kuus spordisaalis toimuvast huviringist osa võtta ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt. Spordisaalis toimuv ringtreening ei ole ainuke võimalus olla kehaliselt aktiivne. Kaebajal on võimalik teha võimlemisharjutusi ka kambris või värskes õhus jalutuskäigu ajal. Kuigi kaebaja viitab sellele, et jalutusboksi põrand on must ja tegemist on metallpuuriga, siis ei saa sellised asjaolud takistada harjutuste tegemist. Kaebaja saab väljas harjutusi tehes valida harjutused, mis ei eelda jalutusboksi põrandale pikali heitmist. Vastavaid harjutusi saab kaebaja teha kambris. Lisaks ei saa harjutuste tegemist takistada asjaolu, et jalutusboksil on trellid. Mis puudutab asjaolu, et kaebaja soovib harjutuste tegemiseks kasutada abivahendeid, siis ei ole kaebaja viidanud sellele, et talle oleks abivahendite kasutamine ette nähtud. Lisaks on kohus haldusasjas nr 3-23-1851 kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades tuvastanud, et kaebaja tervisekaardilt ei nähtu, et talle oleks spordiinventari kasutamine tervislikust seisundist tulenevalt ette nähtud (vt 30. augusti 2023. a määruse p 9.4). Seega ei saa ka sportimise abivahendite puudumine kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kohus leiab, et kaebaja õiguste riivele antavat hinnangut mõjutab praegusel juhul ka asjaolu, et kaebaja saab enda huviringi lubamist ise mõjutada. Nimelt nähtub asja materjalidest, et kaebaja kaotas huviringis osalemise võimaluse põhjusel, et ta ei järginud vangistuses kehtivat korda (vt Tartu Vangla 5. septembri 2023. a vaideotsus nr 1-11/180-2). Seega on kaebajal distsiplineeritud käitumise korral võimalik tõenäoliselt saavutada olukord, kus teda lubatakse taas huviringi (vt Tartu Vangla 2. augusti 2023. a vastus nr 6-24/2586-2).
9.Kohus leiab, et Xi kohustamiskaebus ei ole ka kuigi perspektiivikas. Kaebaja oli 4. juuli 2023 seisuga Tartu Vanglas vahistatu staatuses. Ka vahistatule tuleb tagada õigus kehakultuuriga tegelemiseks, võttes arvesse eelvangistuse kohta sätestatud erisusi (vangistusseaduse § 55 lg 1, § 90 lg 1). Lisaks kambris ja jalutuskäigu ajal kehakultuuriga tegelemise võimaldamisele võimaldas vangla kaebajal kuni 4. juulini 2023 käia ka spordisaalis ringtreeningul. Nimetatud võimalus katkes aga seetõttu, et kaebaja käitus 30. juunil 2023 vangla julgeolekut ohustavalt (ei allunud korraldusele lõpetada helistamine, sõimas vanglaametnikku, rebis puruks telefonitoru juhtme ja viskas selle kambrist välja, näitas suguelundit, sülitas teenistuja näo suunas) ning tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid (ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine)3. Samuti oli kaebaja ka sellele intsidendile eelnevalt toime pannud distsipliinirikkumisi (vt Tartu Vangla 2. augusti 2023. a vastus nr 6-24/2586-2). Eelnevat arvestades ei saa kohtu hinnangul Tartu Vanglale ette heita seda, et kaebaja huviringis osalemine katkestati. Kohus nõustub Tartu Vangla 2. augusti 2023. a vastuses nr 6-24/2586-2 ja 5. septembri 2023. a vaideotsuses nr 1-11/180-2 väljendatud seisukohaga, et vanglal on suur kaalutusruum otsustamaks, millistel tingimustel on isikul võimalik osa võtta huviringidest ja treeningutest ning õiguspärane on lähtuda sellest, et huvitegevuses osalemise üheks eelduseks on isiku õiguskuulekas käitumine. Õigusaktid ei näe vanglale ette kohustust võimaldada kinni peetavatele isikutele huviringides osalemist ning kaebaja ebakohase käitumise tõttu tema huviringis osalemise katkestamist ei saa pidada õigusvastaseks. Eelnevat arvestades oleks kohtu hinnangul käesolevas asjas kohustamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kuna vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine ei ole HKMS § 45 lg-st 4 tulenevalt lubatav, siis tagastab kohus Tartu Vangla 5. septembri 2023. a vaideotsuse nr 1-11/180-2 tühistamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et vastavalt Vt Tartu Vangla 2. juuli 2023. a käskkiri nr 2-23/1-2/257, kättesaadav käesoleva asja (s.o haldusasi nr 3-23-1541)
1.menetluse juurest.
3-23-1541 HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
11.Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse taotluses, et kohus kohustaks vanglat võimaldama tal menetluse kestel kasutada regulaarselt spordisaali (HKMS § 251 lg 1 p 3). Kaebaja märgib, et spordisaali kasutamine on talle vajalik tulenevalt tema tervislikust seisundist. Kohus mõistab, et kaebaja peab regulaarse spordisaali külastamise all silmas spordisaalis toimuvat ringtreeningut.
12.Kohtu hinnangul on Xi 7. septembri 2023. a esialgse õiguskaitse taotluse puhul tegemist korduva esialgse õiguskaitse taotlusega. HKMS § 55 lg 3 näeb ette, et kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette teisiti.
13.Praegusel juhul on halduskohus juba 27. juuli 2023. a määruses asjas nr 3-23-1541 ning veel täpsemalt 30. augusti 2023. a määruses asjas nr 3-23-1851 hinnanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust spordisaalis treenimiseks (mh huviringis osalemine) tema tervise kaitse aspektist ning on leidnud, et kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus puudub. Ka praeguses asjas tugineb kaebaja sellele, et tal on vaja treenida spordisaalis lähtudes oma tervislikust seisundist ning seejuures tugineb kaebaja samadele tervisekaardi sissekannetele (nt 26. septembri 2023. a ja 15. augusti 2023. a sissekanded), millega kohus on juba asjas 3-23-1851 esialgse õiguskaitse taotlust lahendades arvestanud. Halduskohtumenetluses ei ole iseenesest välistatud uue esialgse õiguskaitse taotluse esitamine, kui varasem taotlus on jäetud rahuldamata. Sellise taotluse lubatavuse eelduseks on aga, et asjaolud, millele tuginedes varasem taotlus lahendati, peavad uue taotluse lahendamise ajaks olema muutunud. Praeguses asjas selliste uute asjaolude ilmnemist ei nähtu. Kohtu hinnangul on 7. septembri 2023. a taotluse puhul tegemist samadel asjaoludel esitatud korduva taotlusega. See, et vangla tegi vaidluse eseme osas 5. septembril 2023 vaideotsuse nr 1-11/180-2, ei ole selliseks uueks asjaoluks, mis tingiks esialgse õiguskaitse vajaduse ümber hindamise. Kuna kohtu hinnangul ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse uue esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks, siis jätab kohus Xi
7.septembri 2023. a esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
15.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.