Xi esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt teraapiate ja spordisaali ning spordiinventari kasutamise mittevõimaldamisega
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Xi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemikku 20. aprill 2023 kuni 19. august 2023 puudutavas osas.
2.Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada taotleja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 20. augustil 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles heidab Tartu Vanglale ette teraapiate ja spordisaali kasutamise mittevõimaldamist. X märgib taotluses, et kuigi tal on seljavalud, peavalud ja psüühilised probleemid, siis ravitakse teda vanglas vaid tablettidega. Ta võtab juba praegu 12 tabletti päevas ja lisaks tugevat valuvaigistit. Samas vajab ta lisaks tablettidele psühho- ja füsioteraapiat ning spordisaali kasutamise võimalust, mida ka arstid on varasemalt vajalikuks pidanud. Taotleja leiab, et kuna vangla ei võimalda talle psühhoteraapiat, füsioteraapiat ja spordisaali kasutamist, siis on tema ravi vanglas mittetäielik ja ebaefektiivne. Taotleja viibib pidevalt üksikkambris ning on esitanud vanglale taotlusi meditsiinilise abi saamiseks füsio- ja psühhoteraapia näol, kuid sellest on keeldutud. Lisaks ei väljastata talle spordiinventari (s.o võimlemiskumm ja rullik). X märgib, et 15. augustil 2023 kutsus arst ta välja ja teatas ootamatult, et tal on skolioos ja regulaarne sportimine selle puhul ei aita. Varem väitis sama arst, et ta vajab füsioteraapiat ja regulaarset sportimist. Arst ütles, et füsioteraapia küsimuse otsustab 16. augustil 2023 psühhiaater. Järgmisel päeval toimunud vastuvõtul ütles aga psühhiaater, et tema tegeleb ainult psüühika probleemidega. Psühhiaater teatas, et ei saa
3-23-1851 taotlejale psühhoteraapiat võimaldada, aga saab tablettide doosi suurendada. Taotleja märgib, et ta magab halvasti, tal on stress ja depressioon, tema juuksed on halliks muutunud ning ta on järsult kaalust alla võtnud. Lisaks on tal olnud enesetapumõtted ja paanikahood. Kuigi meditsiinikaardi kohaselt vajab ta psühholoogi, siis pole psühholoog tema juurde kordagi tulnud. Kõik psühholoogid räägivad vaid eesti keeles ja nendega on seetõttu kontakti saamine võimatu. X taotleb, et kohus kohustaks vangla meditsiiniosakonda organiseerima talle ravi ja suunama teda füsioteraapiasse ja psühhoteraapiasse ning kasutama ka teisi teraapilisi ravimeetodeid. Samuti palub X kohustada vanglat tagama talle võimalus spordiga tegelemiseks (s.o spordisaali kasutamine) ja väljastama talle füsioteraapia jaoks võimlemiskumm ja rullik. Taotleja toob esialgse õiguskaitse taotluses välja vanglale eelkirjeldatud teemal esitatud taotlused, vangla vastused ning viitab vaidemenetlusele.
2.X edastas 22. augustil 2023 kohtule täiendava avalduse, milles selgitab, et 16. augusti 2023. a arsti vastuvõtu kohta meditsiinikaardile tehtud kanded ei ole täielikud. Seal ei ole nimetatud kõiki psüühilisi probleeme, millele ta vastuvõtul viitas. Taotleja märgib, et teda on alates 30. juunist 2023 piinatud, tema juuksed on halliks läinud ja ta kaal on vaid 61 kg. Avalduse kohaselt oli taotlejal 22. augustil 2023 psühhiaatri vastuvõtt, kuid kuna psühhiaater räägib vene keelt halvasti, siis asuti otsima teist isikut, kelle vene keele oskus oleks parem.
3.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 28. augustil 2023 kohtule esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid (Xi pöördumised vanglale, vangla 14. augusti 2023. a vastus, Xi tervisekaardi väljavõtted (sh psühhiaatri kannetest)). Taotleja 16. augusti 2023. a vaidena pealkirjastatud pöördumine nr 6-43/805-1 on lahendamisel. Vangla hinnangul ei ole pöördumise puhul tegemist vaidega, sest oma sisult on see taotlus tervishoiuteenuse saamiseks. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus ennatlik. Kui 16. augusti 2023. a pöördumist käsitada vaidena, siis puudub vangla hinnangul taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Vastusele lisatud psühhiaatri ravipäevikust nähtub, et psühhiaater suunas Xi psühholoogi vastuvõtule. Üldjuhul psühholoogilise abi osutamine ei kvalifitseeru õiguslikus mõttes tervishoiuteenuseks, sest psühholoogid ei ole registreeritud tervishoiutöötajatena. Xile võimaldati 22. augustil 2023 kliinilise psühholoogi vastuvõtt, kuid X keeldus eesti keeles nõustamisest ning nõudis vene keeles abi osutamist. Kuigi vanglal ei ole seadusest tulenevalt vene keeles teenuse osutamise kohustust, siis hetkel tegeleb vangla vastava võimaluse uurimisega. Lisaks selgitas vangla, et ajakavalised spordisaali ajad on ette nähtud kinnipeetavatele, kes on avatud osakonnas. X on hetkel vastuvõturežiimil, mis on olemuselt suletud režiim. Seega ei ole tema spordisaali lubamine koos avatud režiimil viibivate kinnipeetavatega hetkel võimalik. Kehakultuuriga on võimalik tegeleda iseseisvalt jalutuskäikudel värskes õhus, samuti elukambris. Kuna visuaalselt hinnates on taotleja sportliku kehaehitusega, siis viitab see sellele, et isik tegeleb treeningutega iseseisvalt. Selleks, et huviringis osaleda, peab kinnisel režiimil viibiva isiku käitumine olema korras. Vangla korra järgimine ei ole hetkel Xil piisavalt hea, et huviringis osalemist võimaldada.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus lähtub HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Kohus saab Xi taotlusest aru nii, et taotleja soovib vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist (HKMS § 251 lg 1 p 3), mille sisuks on see, et vanglal tuleks võimaldada taotlejale füsioteraapiat, psühhoteraapiat (ja teisi teraapilisi ravimeetodeid) ning spordisaali kasutamist. Lisaks tuleks taotlejale anda treeningute jaoks võimlemiskumm ja rullik.
5.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul
3-23-1851 võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
6.Tartu Vangla edastatud dokumentidest nähtub, et X on esitanud vanglale 16. augustil 2023 vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud vanglas 18. augustil 2023 nr-ga 6-43/8051), milles heidab vanglale ette seda, et talle ei ole võimaldatud psühhoteraapiat, füsioteraapiat ning spordisaali kasutamist ning samuti seda, et ta ei ole saanud kummilinti ja rullikut. Tartu Vangla on seisukohal, et taotleja pöördumine nr 6-43/805-1 ei ole oma sisult vaie, vaid käsitatav taotlusena. Kohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusetapis vaidemenetluse olemasolu välistada, sest vaidena esitatud pöördumises viitab taotleja ka erinevatele vangla vastustele (sh vangla 14. augusti 2023. a vastusele) oma varasematele pöördumistele seoses tervishoiuteenuse osutamise ning samuti sportimisvõimaluste (sh abivahendid) tagamisega ning väljendab vastustega mittenõustumist. Seetõttu pole kohus veendunud, et vaidena pealkirjastatud pöördumine on täies ulatuses käsitatav üksnes taotlusena nagu vangla seda väidab. Arvestades esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ning asjaolu, et vangale esitatud taotleja 16. augusti 2023. a pöördumine sisaldab ka vaidele iseloomulikke elemente, peab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks ning lahendab selle sisuliselt (HKMS § 249 lg 2).
7.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 20. aprill 2023 kuni 19. august 2023 kohta. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust riigilõivu tasuda, siis on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
8.Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
9.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras, et vangla võimaldaks talle füsioteraapiat, psühhoteraapiat (ja ka teisi teraapilisi ravimeetodeid) ning spordisaali kasutamist ning ühtlasi annaks talle kasutamiseks võimlemiskummi ja rulliku. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
9.1.Vangla poolt kohtule edastatud taotleja viimase aasta tervisekaardi väljavõttelt ei nähtu, et tervishoiutöötajad oleksid pidanud vajalikuks saata taotlejat füsioterapeudi vastuvõtule või näinud tema puhul vajadust füsioteraapia järele. Tervisekaardilt nähtuvalt on taotlejal tuvastatud kerge S-kujuline skolioos ning oma selja- ja peavalusid on ta ise seostanud psühholoogilise ülekoormusega. Kuigi X on ise leidnud, et teda aitab sellises olukorras taastusravi (massaaž või muud protseduurid), siis on arst, arvestades psühholoogilist komponenti, soovitanud taotlejale psühhiaatri abi, kes saab otsustada ka psühholoogi abi
3-23-1851 vajaduse üle (vt tervisekaardile 15. augustil 2023 tehtud sissekanne). Seega ei kinnita asjas kogutud dokumendid, et taotlejal esineks ülekaalukas vajadus saada füsioterapeudi vastuvõtule juba vaidemenetluse ajal.
9.2.Asja materjalidest nähtub, et psühhiaater S. Kail registreeris Xi psühhoteraapiaks psühholoogi vastuvõtule (vt tervisekaardile 16. augustil 2023 tehtud sissekanne), mis toimus
22.augustil 2023. Kuna keelebarjääri tõttu koostöö psühholoogiga ei õnnestunud, siis tegeleb vangla hetkel sellega, et uurib võimalusi taotlejale vene keelt kõneleva psühholoogi võimaldamiseks (vt vangla 28. augusti 2023. a vastus kohtunõudele). Eelnevale viitas ka taotleja ise kohtule 22. augustil 2023 edastatud avalduses. Kuna vangla juba tegeleb taotlejale vene keelt kõneleva psühholoogi leidmisega, siis puudub kohtu hinnangul vajadus teha vanglale sellekohast kohustavat ettekirjutust.
9.3.X soovib, et tal oleks võimalik käia spordisaalis. Tartu Vangla 28. augusti 2023. a vastusest kohtunõudele nähtub, et taotleja on hetkel vanglas vastuvõturežiimil, mis on oma olemuselt suletud režiim ja ka taotleja käitumine ei ole olnud selline, mis lubaks teda huviringi (s.o spordisaali) viia. Kohus märgib, et kuigi taotleja tervisekaardile 26. septembril 2022 tehtud sissekande kohaselt on arst soovitanud talle regulaarseid treeninguid, märkides sulgudesse „spordisaali kasutamise võimalus, jooga treeningud“, siis on nimetatud ajast möödas ligi aasta ja kohtule teadaolevalt on taotleja kuni 30. juunini 2023 saanud vahel spordisaali siiski kasutada (vt haldusasjas nr 3-23-1541 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ja Tartu Halduskohtu 27. juuli 2023. a määruse p 20). Lisaks märgib taotleja käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluses, et sama arst, kes varem viitas spordi tegemise vajadusele, seda 15. augustil 2023 toimunud vastuvõtul enam hädavajalikuks ei pidanud. Kohus märgib, et ei saa arsti hinnangut taotleja spordiga tegelemise vajadusele ise ümber hinnata. Kui taotlejale ongi tema tervislikust seisundist tulenevalt soovitatud regulaarselt spordiga tegeleda, siis saab sellega tegeleda ka jalutuskäikudel vabas õhus või kambris, spordisaali kasutamise võimaldamine ei ole hädavajalik. Kohtule ei nähtu asja materjalide pinnalt, et taotlejale saaksid kaasneda rasked tagajärjed sellest, kui ta ei saa vaidemenetluse ajal kasutada sportimiseks spordisaali. Kohus märgib, et vangistusseaduse § 14 lg 4 kohaselt ei või kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ületada kolme kuud. Seega peaksid taotleja treenimisvõimalused lähitulevikus avatud osakonda paigutamise järgselt ka avarduma.
9.4.Mis puudutab taotleja soovi saada esialgse õiguskaitse korras enda kasutusse võimlemiskumm ja rullik, siis taotleja tervisekaardilt ei nähtu, et talle oleks sellise spordiinventari kasutamine ette nähtud. Tervishoiutöötajad ei ole vähemasti viimase aasta jooksul leidnud, et taotlejal oleks vajalik kasutada just nimetatud abivahendeid. Selliste abivahendite puudumine ei takista taotlejal spordiga tegelemist olulisel määral ning asja materjalid ei kinnita, et nende kasutamine oleks taotlejale hädavajalik.
9.5.Lisaks füsioteraapia ja psühhoteraapia võimaldamisele viitab taotleja ka sellele, et talle tuleks võimaldada muid teraapilisi ravimeetodeid. Kohtule jääb ebaselgeks, mida taotleja muude teraapiliste ravimeetodite all silmas peab. Kuna taotleja tervisekaardilt ei nähtu, et talle oleks ette nähtud mingid teraapilised ravimeetodid, siis ei saa ka selles osas taotleja esialgse õiguskaitse vajadust jaatada.
10.Kohus märgib, et vangla esitatud taotleja tervisekaardi väljavõtete (sh psühhiaatri sissekannetest) kohaselt on taotlejale pidevalt osutatud meditsiinilist abi ja ravi ning vangla meditsiiniosakond on tema terviseprobleemidega kursis. Kuigi taotleja viitab magamatusele, stressile, depressioonile, halliks läinud juustele ja kaalulangusele, ei kinnita tervisekaardil kajastatud teave, et see oleks otseselt tingitud ebapiisavast meditsiinilisest abist või oleks
3-23-1851 taotleja esialgse õiguskaitsena soovitud meetmete kohaldamata jätmise tulemus. Lisaks ei ole taotleja viited drastilisele kaalulangusele usutavad. Nimelt väidab taotleja, et 15. augustil 2023 kaalus ta 85 kg ning 22. augustil 2023 juba 61 kg. Selline kaalulangus ühe nädalaga ei ole eluliselt usutav. Kokkuvõtlikult ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega kaasneksid taotleja tervisele pöördumatud negatiivsed tagajärjed.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.