X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tüdruksõbrale helistamise võimaldamata jätmisega
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja tema tüdruksõbra nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
1.Vahistatu X esitas 20. juunil 2023 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot põhjusel, et ta ei saanud korduvalt erakorraliselt helistada oma tüdruksõbrale. Inspektor-kontaktisik oli jätnud ta taotluse rahuldamata, kuna avalduses toodud põhjendused erakorraliseks helistamiseks ei olevat piisavad. Taotleja hinnangul rikkus vangla talle vangistusseaduse (VangS) § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevaid subjektiivseid õigusi vanglaväliseks suhtlemiseks. Vangla töökorraldus, mille kohaselt on helistamise aeg piiratud 60 minutiga päevas, on õigusvastane. Suletud osakondades toimub helistamine vaid kaks korda nädalas kindlatel päevadel. Vangla on alavääristanud taotleja kui vahistatu inimväärikust, piirates tema vanglavälist suhtlust.
3-23-1891
2.Tartu Vangla jättis 16. augusti 2023. a otsusega nr 1-13/120-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt polnud vangla tegevus õigusvastane.
3.X esitas 24. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Kaebaja osutas oma 20. juuni 2023. a taotlusele ning Tartu Vangla 16. augusti 2023. a otsusele nr 1-13/120-2. Kaebuse kohaselt alandas vangla kaebaja väärikust, rikkudes VangS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi luua perekondlikke suhteid ja vanglaväliselt suhelda. Kui kohus peab hüvitise summat ebamõistlikult suureks, palub kaebaja kohtul hüvitis välja mõista proportsionaalselt rikkumisega. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu. Lisaks taotleb kaebaja talle riigi õigusabi korras kohtumenetluses esindaja määramist.
4.Tartu Vangla edastas 6. septembril 2023 vastuseks kohtunõudele X 20. juuni 2023. a kahju hüvitamise taotluse. Vangla andmetel hõlmab kahju hüvitamise taotlus ajavahemikku 10. maist 2023 kuni 20. juunini 2023, kuna enne 10. maid 2023 ei olnud kaebaja Y-le helistamist taotlenud ning sel kuupäeval toimus nende esimene kõne.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt. Kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt ja hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu on seega vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-le 8 lubatav.
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse sisulist läbivaatamist ning tagastab X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest ei pea kaebust perspektiivikaks – kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline.
7.Kohus nõustub Tartu Vangla 16. augusti 2023. a otsuses nr 1-13/120-2 toodud põhjendustega. Otsusest nähtuvalt oli kaebaja 23. märtsist 2023 kuni 4. juulini 2023 vahistatu staatuses. Vangla kinnitusel taotles kaebaja esmakordselt oma tüdruksõbrale erakorraliselt helistamise võimaldamist 10. mail 2023. Kahjunõude esitas kaebaja vanglale 20. juunil 2023. Vangla vaidlusaluse tegevuse ajal oli kaebaja seega vahistatu staatuses ning viibis suletud eluosakonnas (VangS § 90 lg 3), kus võimaldatakse kinni peetavatel isikutel helistada teisaldatava telefoniga. VangS § 96 lg 1 kohaselt on vahistatul õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Justiitsministri
30.novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 51 lg-s 2 on sätestatud vanglale kohustus võimaldada kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras (VSKE § 51 lg 2 viimane lause). Tartu Vangla kodukorra punkti 13.8.5 järgi võimaldatakse kinnipeetavale, kes on õigeaegselt esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, telefoni kasutada Tartu Vangla kodukorra punktis 13.8.1.1 või 13.8.1.2 nimetatud päeval ühel korral kuni 10 minutit. Kinnipeetava telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas on tehniliselt piiratud 60 minutile; põhjendatud vajadusel võib inspektor-kontaktisik
3-23-1891
kinnipeetava telefoni kasutamist ühekordselt pikendada (kodukorra p 13.12). Nii VSKE-s kui ka Tartu Vangla kodukorras kinnipeetava kohta käivaid sätteid kohaldatakse erinormide puudumise korral ka vahistatule (VSKE § 1 lg 2 ja Tartu Vangla kodukorra p 1.3). Viibides 23. märtsist 2023 kuni 7. juunini 2023 eluosakonnas E4, sai kaebaja kodukorra kohaselt helistada kolmapäeviti ja reedeti; alates 7. juunist 2023 eluosakonnas E3 viibides olid helistamise päevadeks teisipäev ja neljapäev (kodukorra p 13.8.1.1). Vangla 16. augusti 2023. a otsuses märgitu kohaselt sai kaebaja E4 eluosakonnas viibides helistada oma tüdruksõbrale alates
10.maist 2023 nii kolmapäeviti kui ka reedeti ning telefonikõnede kestus oli pikem kui 10 minutit: 17. mail kestis kõne ligi 27 minutit, 26. mail enam kui 41 minutit ja 31. mail kestis kõne 50 minutit. Ka E3 eluosakonnas viibides sai kaebaja oma tüdruksõbrale helistada kodukorra kohaselt teisipäeval ja neljapäeval, lisaks veel teistel päevadel (12. ja 19. juunil 2023 kestsid kõned ligikaudu tund aega). Kaebaja ei ole kaebuses nendele andmetele vastu vaielnud. Tartu Vangla kodukorras ei ole täpsustatud, millistel erakorralistel põhjustel annab vangla loa lähedastele helistada. Erakorraliseks helistamiseks tuleb vanglateenistusele esitada põhjendatud taotlus ja loa andmise otsustab inspektor-kontaktisik vastavalt kodukorra punktile 13.8.2.1. Vangla andmetel esitas kaebaja 15. juunil 2023 taotluse (reg nr 6-30/25-1) sooviga helistada
16.juunil 2023 kell 9 erakorraliselt oma tüdruksõbrale perekondlike suhete arendamise eesmärgil. Lisaks taotles kaebaja kõneaja limiidi tõstmist ühelt tunnilt kahele tunnile, põhjendades, et suhtlus tüdruksõbraga aitab maandada vangistuses viibimisega tekkivaid pingeid. Inspektor-kontaktisik jättis taotluse rahuldamata, kuna helistamiseks puudus erakorraline alus. Vangla 16. augusti 2023. a otsuse kohaselt ei ole kaebaja rohkem taotlusi erakorralise helistamise võimaldamiseks vanglale esitanud.
8.Eeltoodust nähtub, et vangla võimaldas kaebajal 10. maist 2023 kuni 20. juunini 2023 helistada, sh tüdruksõbrale kõnesid teha, õigusaktidega ettenähtud ulatuses, vähemalt osadel nädalatel ka ettenähtust oluliselt suuremas mahus. Võttes arvesse tüdruksõbrale tehtud kõnede arvu ja nende kestust, ei ole kohtul kahtlust, et kaebajale oli suhtlemisõigus tüdruksõbraga tagatud tema vanglavälise suhtlemise soodustamiseks piisaval määral. Seepärast on kaebaja eraelu puutumatuse riive olnud väheintensiivne. Kaebaja ei ole väitnud, et talle polnud mõnel nädalal tagatud õigus helistada nädalas ühel korral kuni 10 minutit. Samuti pole kaebaja väitnud, et tal oli 16. juunil 2023 tüdruksõbrale erakorraliselt helistamiseks tavapärasest oluliselt kaalukam põhjus. Kaebaja ei pea õiguspäraseks Tartu Vangla kodukorra p-s 13.12 sisalduvat piirangut, mis võimaldab teha päevas telefonikõnesid kuni 60 minutit. Tegemist on 1. jaanuaril 2023 jõustunud sättega, mida kaebaja pole kohtule teadaolevalt vaidlustanud. Võttes arvesse selle piirangu vähest intensiivsust, peab kohus ka vähetõenäoliseks, et nimetatud säte oleks ebaproportsionaalne. Kuna asjaoludest tulenevalt pole alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks, on hüvitamiskaebuse rahuldamine väga ebatõenäoline. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
9.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
3-23-1891
11.Kaebaja taotles kaebuses halduskohtumenetluses.
riigi
õigusabi
korras
endale
advokaadi
määramist
11.1.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole samas ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS §-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit.
11.2.Kohtu hinnangul on kaebaja suuteline ise väljendama oma tahet ja esitama taotlusi oma õiguste kaitseks. Kaebaja on varem korduvalt halduskohtu poole pöördunud, mistõttu on ta üldiselt kursis kohtumenetluse käiguga. Kaebaja kohtule esitatud kaebuses on arusaadavalt esitatud kaebuse eesmärk, nõue ja põhjendused. Samuti on kaebaja olnud võimeline läbima nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu on kaebaja kohtu hinnangul võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Tulenevalt HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Kohus kogub vajadusel tõendeid omal algatusel. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
12.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tema tüdruksõbra nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.