lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1486/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1486/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1181
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusRVastS § 11 lg 1Tagajärgede kõrvaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-1486/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium10.10.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-23-994/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja07.07.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1486

Määruse kuupäev

14. september 2023

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla vastu sportimisvõimaluse puudumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja f Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine
VangS § 55 lg 1Kinnipeetava üldfüüsiline seisund
1.
Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 13. märtsil 2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, et vangla hüvitaks talle 4. ja 11. märtsil 2023 spordisaali või spordiväljaku kasutamise võimaluse puudumise tõttu tekitatud kahju.
2.Tartu Vangla andis 11. mai 2023. a teatega nr 1-13/65-2 X tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, paludes selgitada, kas ta soovib saada ära jäänud spordisaali külastuste eest rahalist hüvitist või soovib, et vangla võimaldaks talle kaks täiendavat spordisaali külastust. Teates selgitati, et kui taotleja soovib saada rahalist hüvitist, on vaja märkida, milline

3-23-1486

kahjulik tagajärg talle RVastS § 9 lg 1 tähenduses saabus ja milles see väljendus. Lisaks palus vangla täpsustada rahalise hüvitise suurust.

3.X märkis 15. mai 2023. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et tema soov on saada kaks spordisaali lisakülastust või jalgpalliplatsile pääsemist või selle võimaldamata jätmisel rahalist hüvitist vangla äranägemisel. Ta märkis, et tal on koliit ning tal tekivad probleemid, kui ta ebaõiglust tajudes närvi läheb.
4.Tartu Vangla jättis 27. juuni 2023. a otsusega nr 1-13/65-4 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt tegi vangla kindlaks, et selle eluosakonna kinnipeetavad, kus kaebaja paiknes, ei saanud 4. ja 11. märtsil 2023 spordisaali külastada, sest vanglal ei olnud spordisaalis kinnipeetavate järelevalve tagamiseks piisavalt ametnikke. Olukorras, kus ametnikke on tavapärasest vähem, tuleb vanglal hinnata, milliseid tegevusi saab olemasoleva ressursiga läbi viia. Teatud tegevusi (nt jalutuskäigud ja kokkusaamised) ei saa ära jätta, kuid spordisaali kasutamise võimaluse puudumise mõju ei ole eriti intensiivne. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-st 1 tuleneb kinnipeetavale üksnes õigus sellele, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga, kuid vanglal ei ole kohustust tagada kinnipeetavale sportimise võimalust tema soovitud viisil või mahus või konkreetses ruumis. Kehakultuuriga saab tegeleda ka mujal, nt jalutusaias, kuhu on paigaldatud erinevaid treeningvahendeid. Seepärast ei olnud vangla tegevus spordisaali kasutamise võimaldamata jätmisel õigusvastane ning kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks pole alust.
5.X esitas 29. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et vangla piiras 4. ja 11. märtsil 2023 tema õigust kasutada spordisaali või spordiväljakut. Kaebaja palub Tartu Vanglalt välja mõista rahalise hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel või alternatiivselt kohustada vanglat võimaldama talle kaks spordisaali või spordiväljaku lisakülastust. Kaebaja taotleb kaebuses ka vangla tegevuse või tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist ning Tartu Vangla 27. juuni 2023. a otsuse nr 1-13/65-4 tühistamist. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
6.Tartu Vangla edastas 24. juulil 2023 kohtule asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid, mida ei olnud koos kaebusega esitatud.

KOHTU SEISUKOHT

7.Kaebuse saanud kohus selgitab esmalt välja vaidluse eseme, lähtudes kaebaja tegelikust tahtest (HKMS § 120 lg 1p 1 ja § 2 lg 4). Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt 4. ja 11. märtsil 2023 spordisaali või spordiväljaku kasutamise õiguse rikkumise eest kas õiglase hüvitise väljamõistmist või alternatiivselt kahel korral spordisaali või spordiväljaku kasutamise võimaluse andmist. Seega taotleb kaebaja esmajärjekorras kahju hüvitamist rahas (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1) ning selle võimatuse korral kahju hüvitamist natuuras (RVastS § 11 lg 1). Kohus selgitab, et kaebajal ei ole lisaks hüvitamiskaebusele vaja vaidlustada tuvastamiskaebusega vangla tegevust või tegevusetust. Kohus kontrolliks vastustaja tegevuse

3-23-1486

õiguspärasust hüvitamiskaebuse sisulise lahendamise käigus, sest vangla tegevuse õigusvastasus on hüvitamiskaebuse rahuldamise üheks eelduseks (RVastS § 9 lg 1). Samuti ei ole kaebajal vaja nõuda Tartu Vangla 27. juuni 2023. a otsuse nr 1-13/65-4 tühistamist, sest kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus ei ole haldusakt ega riiva eraldiseisvalt kaebaja õigusi.

8.Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt (HKMS § 47 lg 1, VangS § 11 lg 8).
9.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste riive olnud väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
10.Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, millist RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tema õigushüve vangla vaidlusaluse tegevusega riivas. Vanglale esitatud 15. mai 2023. a puuduste kõrvaldamise avalduses märkis kaebaja, et tal on koliit ning tal tekivad probleemid, kui ta ebaõiglust tajudes närvi läheb. Sellest väitest saab järeldada, et kaebaja nõuab tema tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Võimalus tegeleda kehakultuuriga aitab hoida kinnipeetavate füüsilist ja vaimset tervist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1416/43, p 36). On usutav, et kahel korral graafikujärgse spordisaali või spordiväljaku kasutamise võimaluse puudumine tekitas kaebajas pahameelt. Siiski ei ole need sündmused sedavõrd ettenägematud, erakordsed või traumeerivad, et pidada eluliselt usutavaks nende tõttu tervisekahjustuse tekkimist või terviseprobleemide süvenemist. Asjaolu, et spordisaali kasutamise võimalus on ajagraafikus ette nähtud, ei garanteeri selle toimumist – igapäevaelus tuleb paratamatult arvestada erinevate takistuste ilmnemise võimalusega (haigestumised, remonditööd jms). Riive ei saanud olla intensiivne ka põhjusel, et tegemist oli iganädalase, mitte aga erakordse, kaebajale väga olulist tähtsust omava sündmusega (nt kauaoodatud kokkusaamine lähedasega). Lisaks, nagu selgitas ka vangla 27. juuni 2023. a otsuses, oli kinnipeetavatel võimalik tegeleda kehakultuuriga ka mujal (nt jalutusaias ja kambris). Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et talle ei võimaldatud 4. või 11. märtsil 2023 jalutuskäiku värskes õhus. Eeltoodud põhjustel tuleb pidada kahel korral spordisaali kasutamise võimaluse puudumist piiranguks, mis riivas kaebaja õigust tervise kaitsele üksnes vähesel määral.
11.Kohus ei pea kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Vangistusseaduse § 55 lg 1 kohaselt tuleb tagada kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Ainuüksi asjaolu, et vangla ei võimaldanud kahel graafikujärgsel korral spordisaali kasutada, ei kujuta endast VangS § 55 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist, sest vangla eesmärk ei olnud kaebajalt kehakultuuriga tegelemise võimalust ära võtta. Vangla 27. juuni 2023. a otsusest nähtuvalt tuli vanglal järelevalvet teostavate ametnike nappuse tõttu vähendada kahel päeval julgeoleku tagamiseks järelevalvet vajavate tegevuste mahtu. Kohtu hinnangul põhjendas vangla 27. juuni 2023. a otsuses arusaadavalt ja veenvalt, miks otsustati ära jätta spordisaalis planeeritud tegevused: selle tegevuse ärajäämine riivab kinnipeetavate õigusi üksnes vähesel määral. Vangla otsusest ei nähtu, et vangla oleks 11. ja 14. märtsil 2023 spordisaali kasutamise võimaluse ärajätmisel kaalutlusvigu teinud. Seepärast pole alust pidada vangla tegevusetust (spordisaali kasutamise võimaldamata jätmist) õigusvastaseks.

3-23-1486

Lisaks õigusvastasuse puudumisele ei pea kohus riive vähese intensiivsuse tõttu tõenäoliseks ka kaebajal mittevaralise kahju tekkimist.

12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
13.Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
14.Kaebaja menetlusabi taotlus jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
15.Kuna määrus kajastab kaebaja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium