Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 11.09.2023, Tartu 3-23-1492 Majoriteet OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse peale Tartu Halduskohtu 08.08.2023. a määrus Majoriteet OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Majoriteet OÜ Juhatuse liige Aivar Vaab Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde kaebaja määruskaebusele lisatud töövõimetuslehtede nr 1007137897, 1007150541, 1007183013, 1007301041 ja 1007400366 väljavõtted, kaebaja 15.05.2023. a kiri Maksu- ja Tolliameti uurijale, 18.05.2023. a kiri ja 01.06.2023. a e-kiri Maksu- ja Tolliametile, 19.05.2023. a kiri Lõuna Prokuratuurile ja 26.04.2023. a kiri (digitaalselt allkirjastatud 03.05.2023) Häirekeskusele. Ülejäänud määruskaebuse lisad tagastada kaebajale.
3.Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.08.2023. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2, 4 ja 5 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, milles määruskaebus jäeti rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 119 lg 1, § 235 lg 1).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 21.03.2023. a maksuotsusega nr 12.2-3/056076-53 Majoriteet OÜ-d tasuma maksu summas 78 606,48 eurot. MTA arestis äriühingu pangakontod 28.04.2023. MTA kohustas 10.05.2023. a intressinõudega nr 13-3/62490 Majoriteet OÜ-d tasuma intressivõlga summas 29 596 eurot.
2.Majoriteet OÜ esitas 13.04.2023 MTA-le vaide MTA 21.03.2023. a maksuotsuse peale.
3.MTA andis 20.04.2023. a teatisega nr 6-1/5343-2 Majoriteet OÜ-le vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva teatise kättesaamisest arvates.
4.MTA tagastas 23.05.2023. a otsusega nr 6-1/5343-3 Majoriteet OÜ vaide, kuna Majoriteet OÜ ei ole MTA määratud tähtajaks vaides esinevaid puudusi kõrvaldanud.
5.Majoriteet OÜ esitas 03.07.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjaga „Taotlus maksuotsuse 21.03.2023 nr.12.2-3/056076-53 lahendamise ennistamiseks“), milles ta taotles broneeringute tühistamist pankades, MTA 21.03.2023. a maksuotsuse ja intressinõude peatamist ning maksuotsuse ennistamist. Veel esitas Majoriteet OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta taotles broneeringute tühistamist pankades ning maksuotsuse ja intressinõuete peatamist, et äritegevus saaks jätkuda ja saaks tasuda makse kuni on kohtuvaidlused.
6.Tartu Halduskohus jättis 06.07.2023. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale kaebuse ja taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
7.Majoriteet OÜ esitas 10.07.2023 taotluse, milles ta palus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, et kõrvaldada kohtu 06.07.2023. a määruses märgitud puudused. Kaebaja märkis, et kõik takistavad asjaolud seoses 21.03.2023. a maksuotsusega ja 10.05.2023. a intressinõudega on seotud raske haigusega ning seda saab kohtule selgitada, kui kaebus võetakse menetlusse.
8.Tartu Halduskohus jättis 08.08.2023. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks MTA 21.03.2023. a maksuotsuse tühistamise nõudes ning lõpetas selle nõude osas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1); tagastas kaebaja kaebuse MTA 10.05.2023. a intressinõude tühistamise nõudes ja MTA broneeringute tühistamise nõudes (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4); jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 5). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja rikkus MTA 21.03.2023. a maksuotsuse tühistamise nõuet esitades kaebetähtaega. Kuna kaebaja vaides esines puuduseid, mis takistasid vaiet sisuliselt lahendamast, kuid kaebaja neid ei kõrvaldanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist, tagastas MTA kaebaja vaide puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu õiguspäraselt. Kuna kaebaja ei saa kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra rikkumise tõttu tugineda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 2, tuleb kaebetähtaeg kindlaks määrata HKMS § 46 lg 1 alusel. Seega pidi kaebaja pöörduma tühistamiskaebusega kohtusse 30 päeva jooksul MTA 21.03.2023. a maksuotsuse teatavakstegemisest arvates. Kaebetähtaeg oli 03.07.2023 ilmselgelt möödunud. 2) Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kuna kaebaja pidanuks kõrvaldama vaides esinenud puudused ajavahemikul 08.-18.05.2023, pidi ka mõjuv põhjus esinema samal ajavahemikul. MTA tegi omalt poolt kõik vajaliku, et teave MTA 20.04.2023. a teatest kaebajani jõuaks. Kaebaja ei väitnud, et ta ei saanud tähtkirja saabumise teadet temast sõltumatul põhjusel kätte või et ajavahemikus 08.-18.05.2023 oleks esinenud postiasutuse poole pöördumiseks mõni muu temast sõltumatu takistus. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb asja menetlus MTA 21.03.2023. a maksuotsuse tühistamise nõude osas lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel. 3) MTA 10.05.2023. a intressinõude osas on sobivaks kaebuse liigiks tühistamiskaebus. MTA 10.05.2023. a intressinõue tuleb lugeda maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg 4 esimese lause alusel kaebajale kätte toimetatuks alates 23.05.2023. Kaebaja ei pööranud 10.07.2023. a taotluses kohtu 06.07.2023. a määruses antud juhistele kaebetähtaja osas tähelepanu. Kaebuses
esinevate puuduste kõrvaldamise vajaduse olulisus pidi olema kaebaja jaoks mõistetav, sest kohus selgitas 06.07.2023. a määruses, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel võib kohus kaebuse tagastada. Kuna kaebaja jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused esitamata ning need puudused takistavad asja läbivaatamist, tuleb kaebus MTA 10.05.2023. a intressinõude tühistamise nõude osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. 4) Kaebaja ei teatanud määratud tähtajaks kohtule, kas ta vaidlustab peale MTA 21.03.2023. a maksuotsuse ka MTA muud tegevust ning millised nõuded ta esitab. Ka ei esitanud ta pangakontode arestimise kohta faktilist põhjendust. Nimetatud puudused takistavad asja läbivaatamist, sest kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus osas, milles kaebaja taotleb „broneeringute tühistamist pankades“, tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. 5) Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna kohus lõpetas ühe nõude osas menetluse ja ülejäänud nõuete osas tagastas kaebuse, puuduvad kaebusel eduväljavaated. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustab ka ülekaalukas avalik huvi tagada maksuotsuse ja intressiotsuse sundtäitmise võimalikkus ning kaitsta seeläbi riigi finantshuve. Kaebaja ei ole esile toonud, et tema puhul on nende otsuste täitmata jätmise risk tavapärasest väiksem.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Majoriteet OÜ esitas 18.08.2023 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.08.2023. a määruse peale. Majoriteet OÜ palub ringkonnakohtul välja nõuda kirjavahetus kaebaja ja MTA vahel. Määruskaebuse põhjendused: Juhatuse liige viibib senini haiguslehel ning arvestatud ei ole tema tervislikku seisukorda. Juhatuse liige ei ole juriidilise haridusega ja on töövõimetu, viibides kodusel ravil ja psühhiaatrilisel jälgimisel. Juhatuse liige on kõik teatised ja kirjad avanud, kui tervis on lubanud ja on kirjad kätte saanud, kui ei olnud haiglas. Kaebaja soovib vaidlustada MTA 21.03.2023. a maksuotsust, kuna tervise seisukohalt ei olnud see enne võimalik. Ka soovib kaebaja intressinõude tühistamist, et saaks majandustegevusega edasi liikuda, ning panga broneeringute tühistamist, et maksta ära käibe- ja sotsiaalmaks. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid, et tasuda riigilõiv, mistõttu taotleb ta riigilõivust vabastamist. Määruskaebuse lisadest peaks olema arusaadav protsessi tõsidus, kuna alustatud on paralleelselt kriminaalasi ja haldusmenetlus MTA poolt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust lähtudes ja arvestades määruskaebuses märgitut leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 08.08.2023. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4 ja 5 tühistamist.
12.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 08.08.2023. a määruse resolutsiooni p 1 (I), p 2 (II), p 4 (III) ja p 5 peale (IV) ning viimaks lahendab muud taotlused (V). I
13.Tartu Halduskohus jättis 08.08.2023. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks MTA 21.03.2023. a maksuotsuse
tühistamise nõudes ning lõpetas selle nõude osas haldusasja menetluse, tuginedes HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja lg-le 3. Halduskohtu hinnangul tagastas MTA vaide õiguspäraselt, sest vaidest ei selgunud nõutaval määral põhjused, miks rikkus maksuotsus vaide esitaja hinnangul tema õigusi ning ka takistas vaide sisulist lahendamist see, et vaides puudus kinnitus, et asjas ei toimu kohtumenetlust ega ole jõustunud kohtuotsust. Kuna kaebaja ei saa kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra rikkumise tõttu tugineda HKMS § 47 lg-le 2, tuleb kaebetähtaeg kindlaks määrata HKMS § 46 lg 1 alusel. Halduskohus sedastas, et kaebetähtaeg maksuotsuse vaidlustamiseks tühistamiskaebusega kohtusse pöördumiseks oli 03.07.2023 möödunud. Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks esile toonud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu eeltoodud põhjendustega (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4) ning ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda eeltoodud osas halduskohtust erinevale seisukohale. Ka ei ole kaebaja määruskaebuses eeltoodut ümberlükkavaid väiteid esitanud.
14.Lisaks sedastas halduskohus vaidlustatud määruses, et kuna kaebaja oleks pidanud kõrvaldama vaides esinenud puudused ajavahemikul 08.-18.05.2023, pidi ka mõjuv põhjus esinema samal ajavahemikul. Ringkonnakohus muudab eeltoodud osas halduskohtu põhjendusi vastavalt järgnevale. Kaebetähtaeg tuleb käesolevas asjas kindlaks määrata HKMS § 46 lg 1 alusel, mille kohaselt tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kuigi haldusasjas ei ole menetlusosalised täpsustanud, millal kaebajale MTA 21.03.2023. a maksuotsus kätte toimetati, siis võttes arvesse, et kaebaja esitas MTA-le vaide 13.04.2023, saab eeldada, et hiljemalt eelmainitud kuupäevaks oli MTA maksuotsus kaebajale teatavaks tehtud, millest arvates 30 päeva jooksul tulnuks esitada kaebus halduskohtule, s.o hiljemalt 15.05.2023. Seega tuleb kohtul hinnata kaebetähtaja möödalaskmise põhjendatust eelmainitust lähtuvalt.
15.Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (RKHKm 21.06.2013, 3-3-1-30-13, p 12). HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p-d 16-17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 19).
16.Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule alles 03.07.2023, seega ilmselgelt hilinenult. Kaebaja põhjendas halduskohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses kaebetähtaja möödalaskmist juhatuse liikme halva tervisega. Samale põhjendusele tugineb kaebaja ka määruskaebuses. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 150 lg 1 mõttes saab mõjuva põhjusega olla tegemist olukorras, kus haigestumine takistab dokumendi tähtaegselt esitamist. Seega peab juhatuse liikmel esinev haigus reaalselt takistama dokumendi esitamist. Kaebaja määruskaebusele lisatud töövõimetuslehtede nr 1007137897, 1007150541, 1007183013, 1007301041 ja 1007400366 väljavõtetest nähtuvalt oli juhatuse liige A. Vaab haiguslehel alates
13.04.2023 kuni 12.07.2023. Kuigi eelmärgitud töövõimetuslehtede väljavõtetest nähtuvalt oli kaebaja juhatuse liige haigestunud, ei ilmne üksnes eeltoodu pinnalt, et juhatuse liikmel ei olnud võimalik esitada kaebust kohtule. Nimelt nähtub määruskaebuse lisadest, et juhatuse liige esitas 15.05.2023 kirja (pealkirjaga „Kaaskiri kriminaalasja nr.22930000064 kutsele“) MTA uurijale ning 18.05.2023 kirja (pealkirjaga „Kaebus“) ja 01.06.2023 e-kirja MTA-le. Lisaks esitas juhatuse liige 19.05.2023 kirja (pealkirjaga „Kaebus õiguslike toimingute peale“) Lõuna Prokuratuurile, milles ta kirjeldab, kuidas toimus 18.05.2023 juhatuse liikme ja advokaadi juuresolekul dokumentide tagastamine kriminaalasjas nr 22930000064. Veel esitas juhatuse liige 26.04.2023 kirja (pealkirjaga „Taotlus“, digitaalselt allkirjastatud 03.05.2023) Häirekeskusele. Seega eelnimetatud kirjalikest pöördumistest ilmneb, et kuigi juhatuse liige oli haiguslehel, ei takistanud esinenud tervisehäire tal pidamast kirjavahetust erinevate asutustega ja osalemast kriminaalasja raames toimingul. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul kinnitust leidnud juhatuse liikme selline haigestumine, mis takistanuks kaebust kohtule tähtaegselt esitamast. Kaebaja ei ole juhatuse liikme tervislikust seisundist tingitud takistuse esinemist tõendanud. Seega ringkonnakohtule ei nähtu haldusasja materjalidest taolisi asjaolusid, millest tingituna kuuluks kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamisele. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks MTA 21.03.2023. a maksuotsuse tühistamise nõudes ning lõpetas eelmärgitud nõude osas haldusasja menetluse. II
17.Tartu Halduskohus tagastas 08.08.2023. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja kaebuse MTA 10.05.2023. a intressinõude ja MTA broneeringute tühistamise nõuete osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus sedastas, et kaebus on intressinõude tühistamisnõude osas esitatud tähtaega ületades, kuid kaebaja jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused eeltoodu osas esitamata. Ka ei teatanud kaebaja määratud tähtajaks halduskohtule, kas ta vaidlustab peale MTA 21.03.2023. a maksuotsuse ka MTA muud tegevust ja millised nõuded ta esitab ega esitanud pangakontode arestimise kohta faktilist põhjendust. Halduskohtu hinnangul nimetatud puudused takistasid haldusasja läbivaatamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses eeltoodut ümberlükkavaid väiteid esitanud ning kaebaja määruskaebuses väidetu ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks eelmärgitud nõuete osas kaebuse tagastamise kohta. III
18.Tartu Halduskohus jättis 08.08.2023. a määruse resolutsiooni p 4 kohaselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuna kohus lõpetas ühe nõude osas menetluse ja ülejäänud nõuete osas tagastas kaebuse, siis puuduvad kaebusel eduväljavaated. Ka õigustab esialgse õiguskatse kohaldamata jätmist ülekaalukas avalik huvi tagada maksuotsuse ja intressiotsuse sundtäitmise võimalikkus ning kaitsta seeläbi riigi finantshuve. Kaebaja ei toonud esile, et tema puhul on nende otsuste täitmata jätmise risk tavapärasest väiksem. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
19.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse
perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse taotluse puhul kontrollib kohus esmalt taotluse lubatavust (kas taotlus on vastavalt HKMS §-le 250 nõuetekohane ning kas kaebajal esineb vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 esialgse õiguskaitse vajadus) ning seejärel saab hinnata taotluse sisulist põhjendatust (kohus hindab avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi, HKMS § 249 lg 3). Halduskohus on eelviidatud põhimõtetest vaidlustatud määruse tegemisel selgelt lähtunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus jättis põhjendatult kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja määruskaebuse väited ei väära halduskohtu seisukoha õigsust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta. IV
20.Tartu Halduskohus jättis 08.08.2023. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna halduskohus lõpetas asjas MTA 21.03.2023. a maksuotsuse tühistamise nõude osas menetluse ning tagastas kaebuse MTA 10.05.2023. a intressinõude ja broneeringute tühistamise nõuete osas, mistõttu puudus halduskohtul vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Ringkonnakohus, jättes muutmata halduskohtu 08.08.2023. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, on seisukohal, et halduskohus jättis põhjendatult kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja määruskaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber. V
21.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.08.2023. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2, 4 ja 5 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
22.Majoriteet OÜ esitas koos määruskaebusega 54 lisa, millest ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde töövõimetuslehtede nr 1007137897, 1007150541, 1007183013, 1007301041 ja 1007400366 väljavõtted, kaebaja 15.05.2023. a kirja MTA uurijale, 18.05.2023. a kirja ja 01.06.2023. a e-kirja MTA-le, 19.05.2023. a kirja Lõuna Prokuratuurile ja 26.04.2023. a taotluse (digitaalselt allkirjastatud 03.05.2023) Häirekeskusele, kuna need on seostatavad kaebetähtaja ennistamiseks mõjuva põhjuse esinemise küsimuse lahendamisega. Ülejäänud määruskaebuse lisad tagastab ringkonnakohus kaebajale, kuna need ei seondu käesoleva vaidluse esemega.
23.Majoriteet OÜ palub ringkonnakohtul välja nõuda kirjavahetus kaebaja ja MTA vahel, et saaks õigluse jalule seada. Ringkonnakohus käsitleb eelmärgitud taotlust täiendavate tõendite kogumise taotlusena. HKMS § 62 lg 2 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtust. Kuna kaebaja taotletu ei oma tema määruskaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.