Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.09.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-166
Haldusasi
Bürookeskus OÜ kaebus Sihtasutuse Pärnu Haigla tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Bürookeskus OÜ, esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Vastustaja – Sihtasutus Pärnu Haigla, esindaja vandeadvokaat Arne Ots
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.06.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Bürookeskus OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Bürookeskus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.06.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-166 muutmata.
2.Mõista Bürookeskus OÜ-lt välja Sihtasutuse Pärnu Haigla apellatsiooniastme menetluskulud 1234 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.10.2023. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Sihtasutus Pärnu Haigla (SA Pärnu Haigla, hankija, vastustaja) tegi Bürookeskus OÜ-le (kaebaja) 14.12.2021 ettepaneku esitada pakkumus toonerite tarnimiseks alla lihthanke piirmäära jäävas riigihankes. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 30.12.2021. Kaebaja esitas 16.12.2021 e-kirjaga pakkumuse, kasutades hankija saadetud toonerite tehnilise kirjelduse ja hinnapakkumise vormi (lisa 1). Hankija teatas 05.01.2022 e-kirjaga, et kaebaja pakkumus ei osutunud edukaks ning leping sõlmitakse Kasseti Expert OÜ-ga, kelle pakkumuse maksumus oli 12 263,94 eurot. Hankeleping sõlmiti 05.01.2022.
2.Kaebaja küsis 05.01.2022 e-kirjaga, miks sõlmiti hankeleping pakkujaga, kelle pakkumus oli kallim kui kaebaja pakkumus 12 198,74 eurot. Hankija vastas 06.01.2022 e-kirjaga, et kaebaja pakkumuse maksumuse arvestusest oli välja jäänud kaks viimast rida ning kui need juurde lisada, oli pakkumuse maksumus 12 514,74 eurot. Kaebaja esitas 06.01.2022 uue pakkumuse, milles muutis lisas 1 sisaldunud funktsioonivalemit =SUM selliselt, et see hõlmas kõik pakkumuste read, ning lisaks muutis ühel real prinditavate lehtede arvu (esialgu pakutud 600 lk asemel 6000 lk). Selle tulemusel kujunes pakkumuse maksumuseks 11 982,24 eurot. Hankija ei ole teinud selle pakkumuse kohta otsuseid.
3.Kaebaja esitas riigihangete vaidluskomisjonile (VAKO) 07.01.2022 vaidlustuse Kasseti Expert OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale. VAKO jättis vaidlustuse 11.01.2022 otsusega riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata, sest kehtiva hankelepingu sõlmimise tõttu ei ole kaebajal vaidlustuse esitamise õigust.
4.Bürookeskus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks oli hüvitada SA Pärnu Haigla tekitatud kahju 3292,59 eurot. Hankelepingu sõlmimine enne kaebajat hankija otsusest teavitamist on õigusvastane. RHS § 189 lg 4 sätestab vaidlustuse esitamise tähtajaks kolm tööpäeva, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Hankija välistas kaebaja õiguse vaidlustada hanke kohta tehtud otsust. Seaduse mõtte järgi peab hankija andma pakkujale võimaluse hankija otsuse vaidlustamiseks kolme tööpäeva jooksul ning ootama ära VAKO seisukoha lepingu sõlmimise lubatavuse kohta (RHS § 193). Sõltumata sellest, kas RHS sisaldab keeldu sõlmida hankeleping enne vaidlustamise tähtaja möödumist, on selline tegu pahauskne ja seega ebaseaduslik. Kaebajale tekkinud kahju seisneb kulutustes õigusabile VAKO-le vaidlustuse esitamisel (585 eurot) ning tulus, mida kaebaja oleks saanud, kui leping oleks sõlmitud kaebajaga (2707,59 eurot). Vastustaja õigusvastase teo ja kaebajale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Väär on hankija 06.01.2022 e-kirjas esitatud väide, et kaebaja oli pakkumuse kogumaksumuse arvutamisel välja jätnud kaks viimast rida. Kaks viimast rida on välja jäänud hankija 14.12.2021 ettepaneku manuseks olnud dokumendis „Excel formaadis tabel fail nimega Lisa 1 lepingule Toonerite tehniline kirjeldus ja hinnapakkumuse vorm.xlsx“. Kaebaja esitas oma pakkumuse kõigi toodete kohta, täites täpselt hankija antud juhiseid: sisestas lisa 1 vormil sätestatud andmed ja hinnad. Lisa 1 tabelarvutusformaadis vormi genereeritud tulemus „Kokku pakkumuse maksumus 12 198,74“ oli kaebajale aktsepteeritav, sõltumata sellest, kas ja kui palju hakkab hankija tagantjärgi digitaalse dokumendi metaandmeid (summeerimise valemit) muutma. Hankija ütles 06.01.2022 telefonikõnes, et avastas ka ise, et on saatnud kahele pakkujale vigased Excel’i failid. Lisaks selgus, et pakkuja oli enda kahjuks eksinud ühel real prinditavate lehtede arvuga (real „HP Laserjet P2015“, veerg 4): pakutud oli 600 lk, kuid tegelikult trükib see toode 6000 lk. Kui viia sisse ka see parandus, siis on kaebaja pakkumus veel odavam ‒ kokku 11 982,24 eurot. Telefonivestluses soovis hankija saada parandatud pakkumust, mille kaebaja saatis 06.01.2022. Kaebaja pakkumus oli madalaima maksumusega, mistõttu oleks see tulnud tunnistada edukaks. Seega on hankija otsustus „Kasseti Expert OÜ 2(6)
3-22-166 pakkumuse edukaks tunnistamine“ vastuolus hanketingimusega. Kui hankija ei oleks rikkunud kaebaja RHS § 189 lg-s 4 sätestatud õigust vaidlustada hanketingimusega vastuolus olevat otsust, oleks see tunnistatud kehtetuks ning hankeleping oleks sõlmitud kaebajaga.
5.SA Pärnu Haigla palus jätta kaebus rahuldamata. Hankelepingu sõlmimine enne kõigi pakkujate teavitamist hankija otsustest ei ole õigusvastane ega pahauskne. RHS ei näe ette kohustust teavitada esmalt teisi pakkujaid, kui puudub nn ooteaja kohustus. Alla lihthanke piirmäära jäävas riigihankes ei ole RHS-s ooteaega ette nähtud. Ka 14.12.2021 kaebajale edastatud pakkumuse esitamise ettepanekus puudub ooteaja nõue. Ettepaneku p 5.5 kohaselt kohustub edukaks tunnistatud pakkuja allkirjastama hankelepingu viie tööpäeva jooksul. Pakkujaid teavitati otsuse tegemisega samal päeval ning hankeleping allkirjastati ettepanekus toodud tähtaja jooksul. Seega ei ole hankija oma kohustusi rikkunud. Kaebaja ei ole tõendanud kahju tekkimist hankija tegevuse tulemusel. VAKO jättis 11.01.2022 otsusega kaebaja vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata, sest kaebajal puudus vaidlustuse esitamise õigus. RHS § 198 lg 7 alusel on kaebajal õigus nõuda VAKO-lt riigilõivu tagastamist, kuid RHS-i järgi ei saa kaebaja vastustajalt nõuda tulutu VAKO poole pöördumisega seotud muude kulude hüvitamist. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud võimalus teenida hankest tulu. Kaebaja ei osutunud riigihanke võitjaks, sest tema pakkumus koos kõigi hankes nõutud esemetega ei olnud kõige odavam ning hilisemat pakkumust ei oleks vastustaja saanud arvesse võtta. Veel enam, kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks üleüldse kaotanud tulu teenimise võimaluse selle tõttu, et ta ei saavutanud hankelepingut. Kaebaja saab riigihanke esemeks olevaid kontoritarbeid müüa turul tavalise turuhinna või kokkuleppelise hinnaga, mis peaks tagama isegi kõrgema marginaali kui vähempakkumisel. Isegi kui hanke tulemustest hilisem teavitamine oleks olnud õigusvastane, siis ei ole sellega kaebajale kahju tekitatud. Kaebaja pakkumus oli kallim kui Kasseti Expert OÜ pakkumus, mistõttu ei oleks hilisem teavitamine hanke tulemust muutnud. Pakkumus tuli esitada hiljemalt 30.12.2021. Kaebaja esitas parandatud pakkumuse 06.01.2022 ja sellega ei saanud vastustaja arvestada. Kaebaja väitel on pakkumuse ettepaneku vormi tabelarvutuse viga põhjuslikus seoses kahjuga seetõttu, et tabel ei liitnud lõpphinda esemete hinna summeerimisel automaatselt „OKI B412dn Tooner“ ja „OKI B412dn Trummel“ hindu. Vormi viga ei mõjutanud hanke tulemust, sest hankija arvestas tegelikku hinda ja kõiki kaebaja pakkumuse elemente. RHS § 189 lg 4 tõlgendamisel ei ole kaebaja kahjunõude lahendamisel mingisugust tähtsust.
6.Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 2500 eurot, jättes menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Esmalt on vaidlus selle üle, kas hankija sõlmis õiguspäraselt hankelepingu, ootamata ära, kas kaebaja kasutab võimalust vaidlustada hanke tulemust. Vaidlusaluse hanke eeldatav maksumus jäi alla lihthanke piirmäära (30 000 eurot). Kaebaja on viidanud RHS § 120 lg-le 2, mille kuni 04.05.2022 kehtinud redaktsiooni kohaselt on ooteaeg hankelepingu sõlmimiseks üldjuhul 14 päeva ning riigihangetes, mille eeldatav maksumus oli väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldab hankija kümnepäevast ooteaega. RHS § 120 lg 2 ei kohaldu alla lihthanke piirmäära jäävatele hangetele. Ka lihthankemenetlus on RHS-i mõistes erihanke kord, millele kohalduvad erireeglid (lihtsustatud kord). Lihthankemenetluses on kehtestatud ooteajaks viis tööpäeva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või hankelepingu sõlmimise otsuse kohta teate esitamisest (RHS § 125 lg 9). RHS ei reguleeri aga alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise korda, vaid see tuleb sätestada hankija kehtestatavas hankekorras (RHS 9 lg 4 p 3). Õiguskirjanduses on leitud, et hankija võib hankekorras reguleerida ka seda, kas teatud rahalisest väärtusest arvates kohaldatakse hankelepingute sõlmimisele vabatahtlikku 3(6)
3-22-166 lühendatud ooteaega. Hankija võib seeläbi võtta vabatahtlikult kohustuse suurendada riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust ning anda pakkujatele ooteaja kaudu täiendava õiguskaitsevõimaluse allapoole lihthanke piirmäära jäävas otsustusmenetluses tehtavate otsuste vaidlustamiseks (M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019. § 9, komm nr 47, lk 126). Vastustaja riigihangete korraldamise juhendis (mis on käsitatav hankekorrana), ostude teostamise protseduuris ega lepingute vormistamise juhendis ei ole sätestatud, et alla lihthanke piirmäära jäävate hangete puhul tuleb kohaldada lepingu sõlmimisel ooteaega. Säärast korda ei näinud ette ka riigihanke alusdokumendid. Seetõttu polnud hankijal kohustust oodata hankelepingu sõlmimisega kolm või enam tööpäeva, veendumaks, kas kaebaja soovib tema otsust VAKO-s vaidlustada. Ooteaja kohaldamise kohustus ei saa tuleneda VAKO praktikast, mis lubab alla lihthanke piirmäära jäävaid hankeid analoogselt lihthangetega vaidlustada RHS § 189 lg-s 4 toodud tähtaja jooksul. Kuna vastustaja on järginud õigusakte, enda kehtestatud hankekorda ja riigihanke alusdokumente, ei ole õigusvastane hankija otsus sõlmida hankeleping 05.01.2022. Hankija tegevus ei ole pahauskne. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas edukaks tunnistatud pakkumus oli kaebaja pakkumusest madalama hinnaga. Kaebaja väitega, et tema pakkumus oli soodsam, ei saa nõustuda. Pakkumus tuli esitada lisa 1 vormil „Toonerite kirjeldus ja hinnapakkumuse vorm“, millel tuli kajastada pakutavate toodete tehniline kirjeldus ja hinnad. Pakkumus pidi sisaldama kõiki küsitud tooteartikleid. Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita kaebaja väidet, et hankija esitatud lisa 1 vormil oli kaks rida puudu. Kaebaja pakkumuses oli täidetud vormil kõigi tarnitavate kaupade kogumaksumuseks 12 198,74 eurot. Vastustaja lähtus otsustamisel sellest, et kogusumma ei kajastanud adekvaatselt kõiki vormil esitatud kaubaartikleid, sest arvesse võtmata olid jäänud vormi kaks viimast rida („OKI B412dn Tooner“ ja „OKI B412dn Trummel“). Kõiki pakutud tooteid ja nende maksumust kokku liites tulnuks pakkumuse kogusummaks vastustaja arvutuste järgi 12 514 eurot. Kuna Kasseti Expert OÜ pakkumuse kogumaksumuseks oli 12 263,94 eurot, tunnistas vastustaja edukaks just viimati mainitud pakkumuse kui hinnalt soodsama. Vastustaja on toiminud õiguspäraselt. Vastustaja pidi arvesse võtma kaebaja pakkumuse korrektset kogumaksumust, mis kujunes üksikute kaubaühikute liitmise tulemusena (kohus sai kaebaja täidetud lisa 1 vormi veergude 7 ja 8 korrutamise ning kõigi kaubaühikute liitmise tulemusena summaks 12 565,36 eurot, mis vähesel määral erineb vastustaja saadud tulemusest ‒ kaebaja esitatud pakkumuses ei kajastanud veerg 9 kõigil juhtudel korrektselt veergude 7 ja 8 korrutist). Vastustaja ei oleks saanud lähtuda ekslikust lõppsummast, mis tulenes erinevate kaubaühikute hindade valest kokku liitmisest. Oluline pole see, kas arvutusviga tekkis kaebaja süül või sisaldus viga vastustaja saadetud lisa vormil sisalduvas valemis. Kaebaja oleks pidanud veenduma selles, et tema pakkumuse maksumus on kokku arvestatud korrektselt. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tema esitas soodsama pakkumuse ja tema pakkumus oleks tulnud tunnistada edukaks. Seetõttu pole vastustaja otsus tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumus ka sisuliselt õigusvastane. Kaebaja väidab, et 06.01.2022 telefonivestluses olevat hankija möönnud, et saatis kahele pakkujale vigased failid. Samuti olevat hankija avastanud, et kaebaja eksis enda kahjuks lehtede arvuga (täidetud vormi real 6 oli kaebaja kajastanud ühe tooneriga prinditavate lehtede arvuks 600 lk, kuid tegelikult trükib see toode 6000 lk). Paranduste tulemusel oleks kaebaja pakkumus olnud veelgi odavam. Kaebaja väitel soovis hankija parandatud pakkumust, mille kaebaja 06.01.2022 ka saatis. Need kaebaja väited on tõendamata. Ei ole usutav, et hankija, olles eelmisel päeval sõlminud teise pakkujaga hankelepingu, palus kaebajal saata korrigeeritud pakkumuse. Kui eeldada kaebaja väidete õigsust, olnuks tegemist pakkumuse sisulise muutmisega, mis ei ole hankemenetluses lubatud. Esitatud pakkumuse korrektsuse eest vastutab pakkuja ning vastustaja ei pidanud kahtlema selles, kas mingid tehnilised parameetrid (prinditav lehekülgede arv tooneri kohta) on pakkumuses kajastatud õigesti. Kui algses 4(6)
3-22-166 pakkumuses oli selline viga, on see etteheidetav kaebajale. Pakutava toote tehnilisi parameetreid, mis omakorda mõjutavad tarnitava kauba koguseid ja seeläbi pakkumuse maksumust, pole võimalik muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega. See poleks kooskõlas hankemenetlus üldpõhimõtetega (läbipaistvus, osalejate võrdne kohtlemine). Seega pole alust väitel, et vastustaja jättis kõrvale soodsama pakkumuse. Kuna vastustaja tegevus hankemenetluse läbiviimisel oli õiguspärane, ei ole vaja hinnata muude kahju hüvitamise eelduste täidetust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Büroomaailm OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus leidis vääralt, et lihthanke piirmäärast allapoole jäävate hangete puhul ei ole RHSs vaidlustamisõigust üldse ette nähtud või sõltub see hankija suvast. Lihthanke piirmäär 30 000 eurot on väikese ja keskmise Eesti ettevõtja jaoks väga suur summa ning selliseid ettevõtjaid on Eestis palju. Pole õige, et nii suurte ostudega jagatakse avalik raha laiali ilma igasuguse menetlusliku kontrollita. Halduskohus jättis RHS § 9 lg 4 p-i 3 tõlgendades tähelepanuta RHS § 120 lg 3, mis loetleb ammendavalt juhtumid, kui ooteaega ei kohaldata. Selles loetelus ei ole nimetatud allapoole lihthanke piirmäära jäävaid hankeid asjade ostmiseks. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et kaebaja oleks pidanud ise muutma hankedokumendi lisa 1 vormil olevat funktsioonivalemit =SUM. Kaubaühikute liitmine sellel elektroonilisel dokumendil toimus automaatselt ja kaebaja pidi õigesse lahtrisse sisestama üksnes oma hinnad. Praktikas on välja kujunenud, et pakkuja ei saa omal algatusel hankedokumente muuta. Vastustaja tunnistas kaebajaga peetud telefonikõnes, et pakkujatele saadetud dokumentides oli summeerimise valem erinev (mõnel vormil summeeriti read 128–129, kuid mõnel mitte). Valemit ise muutma asudes oleks kaebaja riskinud hankel kvalifitseerimata jätmisega põhjusel, et on muutnud hankedokumente. Kaebaja pakkumus valemit muutmata oli madalam kui edukaks osutunud pakkujal. Seega oleks pidanud hanke võitma kaebaja. Muude kahjunõude elementide osas jääb kaebaja varasemate seisukohtade juurde.
8.SA Pärnu Haigla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus tõlgendas RHS § 9 lg 4 p-i 3 korrektselt, tuginedes RHS-i kommentaaridele. RHS § 120 lg 3 ei kohaldu lihthangetele ega piira hankija õigusi seoses ooteajaga. Kaebaja subjektiivsel hinnangul lihthanke piirmäära põhjendatusest ei ole õiguslikku tähendust. Hankija ei ole praegusel juhul ooteaega kehtestanud. Ooteaja puudumine ei välista pakkuja kaebeõigust ning võib mõjutada vaid õiguskaitsevahendite valikut. Halduskohus ei väitnud, et kaebaja oleks pidanud muutma hinnapakkumise vormil olevat valemit, kuid kaebaja pidi veenduma, et tema pakkumuse maksumus on kokku arvutatud korrektselt. Tabeli arvutusvalemi viga ei mõjutanud pakkumust sisuliselt. Pakkumuse maksumus pidi kujunema üksikute toodete hindamise summeerimisel ning selliselt ei osutunud kaebaja pakkumus edukaks. Arvutusvalemi täpsus ei mõjutanud hanke tulemust. Hankija võrdles kõiki pakkumusi võrdsetel alustel, st koos kõigi nõutud ja sisestatud toodetega. Hankija ei pidanud võimaldama kaebajale uue pakkumuse esitamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
5(6)
3-22-166
10.Kaebuse rahuldamine eeldab, et kaebajale on tekitatud kahju hankija õigusvastase tegevusega vaidlusaluse toonerite tarnimiseks korraldatud riigihanke läbiviimisel (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Halduskohtu hinnangul puudus vastustaja tegevuses õigusvastasus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).
11.Halduskohus selgitas õigesti, et alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete puhul, mille esemeks on asjade ostmine, ei kohaldu RHS § 120 lg-s 2 (kuni 31.05.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatud ooteaja nõue. Hankija võib selliste riigihangete puhul reguleerida hankelepingu sõlmimisele eelnevat ooteaega enda kehtestatavas hankekorras (RHS § 9 lg 4 p 3) või näha ooteaja ette riigihanke dokumentides. Vastustaja ei ole oma hankekorras, samuti 14.12.2021 pakkumuste esitamise ettepanekule lisatud dokumentides ooteaja nõuet ette näinud. Vastustaja järgis kaebaja teavitamisel ja hankelepingu sõlmimisel 14.12.2021 ettepaneku p-des 5.3 ja 5.5 ettenähtud tähtaegu. Praeguse vaidluse asjaoludel ei ole vabatahtlik ooteaja kohaldamata jätmine vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtetega. Alla lihthanke piirmäära jäävate hankelepingute sõlmimise korral tuleb hankijal kaaluda ühelt poolt liialt rangete reeglite kehtestamisega kaasnevat halduskoormust ja teiselt poolt soetuse väärtust. Praegusel juhul jäi hankelepingu eeldatav maksumus oluliselt alla lihthanke piirmäära (asjade ostmise korral 30 000 eurot, vt RHS § 14 lg 1 p 1). Kuigi kaebajal ei olnud ooteaja kohaldamata jätmise tõttu enam võimalik taotleda hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, oli tal võimalik esitada hankija vastu kahjunõue, mille raames saab kontrollida mh hankija otsuste õiguspärasust (RHS § 202). Seetõttu ei ole ülemääraselt piiratud kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele. Samuti pole eeltoodut arvestades õige kaebaja väide, et alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete puhul jagatakse avalikku raha laiali ilma igasuguse menetlusliku kontrollita – kui hankija on selliste riigihangete puhul tekitanud pakkujale oma õigusvastase tegevusega kahju, tuleb see õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras hüvitada. Kokkuvõttes ei toiminud vastustaja õigusvastaselt, kui sõlmis hankelepingu enne, kui teavitas kaebajat hankemenetluses tehtud otsusest.
12.Hankija otsus tunnistada edukaks Kasseti Expert OÜ pakkumus ja sõlmida temaga hankeleping oli ka sisult õiguspärane. Pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli 14.12.2021 ettepaneku p-de 3.2 ja 5.2 kohaselt pakkumuse madalaim hind, mis kujunes kõigi küsitud tooteartiklite hindade summeerimisel. Kaebaja pakkumuses olid nimetatud kõik nõutud tooted, kuid nende koguhind oli kõrgem kui edukaks tunnistatud pakkujal. Hankija lähtus pakkumuste maksumuste võrdlemisel õigesti hinnast, mis põhines pakkumustes toodud ühikuhindade tegelikul koguhinnal. Pole vaidlust, et kaebaja 16.12.2021 pakkumuses koguhinnana märgitud summa ei kajastanud kõiki ühikuhindu, sest kahel real märgitud toodete hinnad jäid kogusumma arvestusest välja. Kaebaja pakkumuse tegelik maksumus oleks olnud Kasseti Expert OÜ pakkumuse maksumusest kõrgem ka siis, kui hankija oleks saatnud kaebajale 14.12.2021 ettepaneku lisana tabeli, kus summeerimise valem oleks olnud korrektne. Seega ei mõjutanud tabelis sisalduv summeerimistabeli viga riigihanke lõpptulemust. Kaebaja 06.01.2022 pakkumus oli esitatud pärast selleks ettenähtud tähtaega (ja ka pärast hankelepingu sõlmimist) ning sellega ei olnud hankijal võimalik arvestada.
13.Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda ning kaebajalt tuleb välja mõista vastustaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 6). Vastustaja menetluskulude nimekirja järgi on tal tekkinud õigusabikulud kokku 1234 eurot (käibemaksuta), mille kohta on esitatud arved (dtl 150 jj). Apellatsioonimenetluse käiku ning asja mahtu ja keerukust arvestades on õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.