Riigihanked › Riigihanked

3-26-2064 Viidatud otsus on ka kaebuse esemeks. Hankija tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-26-2064 2) Ebatäpne on VAKO otsuse p-s 7.1 aluseks võetud käsitlus, et hankija on ette näinud pakutava sõiduauto keretüübi nõude (sedaan), kuid pole RHAD-s ette näinud seda, kuidas ta selle nõude täitmist kontrollib. Hankija on ette näinud, et pakkujad pidid esitama täidetud tehnilise kirjelduse ja kinnitama, et sõidukid vastavad tehnilisele kirjeldusele. Seega toimus pakkumuse vastavuse kontrollimine antud juhul kinnituste alusel. Riigikohtu praktika kohaselt võib hankija otsustada, kuidas ta pakkumuste vastavust kontrollib, sh võib hankija seda teha ainult kinnituste alusel ning kinnitusi ka usaldada. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja esitas nii täidetud tehnilise kirjelduse kui ka nõutavad kinnitused. VAKO eksib oluliselt, et üldteada on, et sedaani peamiseks tunnuseks on kolmeosalisus (three-box) – mootori ruum, reisijate ruum ja pagasiruum, reisijate ruum ja pagasi ruum on üksteisest eraldatud. Kohtumenetluse seadustike kohaselt loetakse üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Vaidlustatud VAKO otsusest ei nähtu, millisest menetlusvälisest allikast on VAKO saanud usaldusväärset teavet selle kohta, et sedaani peamiseks tunnuseks on reisijateruumi ja pagasiruumi eraldatus. Lihtsalt otsingumootoriga saadud tuvastamata teabe aluseks võtmine ei kvalifitseeru usaldusväärseks teabeks menetlusvälisest allikast. Veelgi enam, rahvusvaheline kehtiv standard ISO 3833:1977 ei nimeta reisijateruumi ja pagasiruumi eraldatust sedaani eristava tunnusena ning määruse 2018/858 kohaselt on isegi tagaluugiga luukpära sedaan. 3) Kaebaja on esitanud Transpordiameti väljavõtted kahe 2026. aasta Škoda Superbi kohta, mis on analoogsed mudelitele, mida kaebaja vaidlusaluses riigihankes pakub. Mõlemal juhul oli Transpordiamet klassifitseerinud need Škoda Superbid sedaanidena, keretüübiga AA. Olustikus, milles VAKO peab tõenditeta üldtuntuks seda, et sedaani oluliseks eristavaks tunnuseks on väidetavalt pagasiruumi ja reisijateruumi eraldatus, on kummastav see, et VAKO ei pea samal ajal üldtunduks seda, et sama auto sama põlvkonna mudelid on üldjuhul sama keretüübiga ja nõuab sisuliselt seda, et kaebaja tõendaks, et 2027. aasta Škoda Superb on sama keretüübiga, kui 2026. aasta Škoda Superb. Vaidlustusmenetluses asus hankija argumenteerima, et tema jaoks on hoopiski määrav see, kuidas määratleb sõiduki keretüüpi sõiduki tootja või nn autotööstuse terminoloogia. Kui see on hankija jaoks tõepoolest määrav, kuigi sellist nõuet RHAD-s polnud, siis esitab kaebaja Škoda ametliku maaletooja kinnituse, et kaebaja pakutavad sõidukid Škoda Superb HB Selection 2,0 TDI 142kW 7-DSG 4x4 on sedaanid ning palub selle tõendi toimikusse võtta.

3-26-2064 ühe tervikuna, mistõttu moodustavad pagasiruum ja sõitjateruum konstruktsiooniliselt ühendatud mahu. Tegemist on lahendusega, mida autotehnilises käsitluses peetakse iseloomulikuks hatchback ja liftback-tüüpi keredele. Selline konstruktsioon võimaldab suuremat pagasiava, praktilisemat laadimist ning muudab sõiduki funktsionaalse olemuse võrreldes klassikalise sedaaniga oluliselt erinevaks. Seetõttu ei ole liftback pelgalt turunduslik või visuaalne termin, vaid tähistab sisuliselt teistsugust kere ülesehitust. Liftback-kategooria olemasolu ise kinnitab, et autotehnilises käsitluses peetakse tagaosa konstruktsioonilist lahendust määravaks tunnuseks. Samas võimaldab ISO 3833:1977 käsitleda Superbi sedaanina, kuid seda üksnes standardi üldistatud vormilise klassifikatsiooni tähenduses. ISO 3833:1977 eesmärk ei ole anda süvitsi minevat konstruktsioonilist ega funktsionaalset hinnangut sõidukitele, vaid luua ühtne terminoloogiline raamistik sõidukite üldiseks kirjeldamiseks. 2) Standard lähtub peamiselt sõiduki üldkujust ja proportsioonidest ning kirjeldab sedaani kui kinnise kerega sõiduautot, millel on eristatav mootoriosa, sõitjateruum ja pagasi jaoks ette nähtud tagaosa. Samas ei sätesta standard nõuet, et tagaklaas peab olema pagasiluugist konstruktsiooniliselt eraldatud, ega analüüsi seda, kuidas tagaosa tegelikult avaneb või milline on sõiduki praktiline kasutusloogika. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et ISO 3833:1977 on oma olemuselt pigem pinnapealne vormi- ja terminoloogiastandard, mitte tehniline konstruktsioonistandard. Standard ei käsitle pagasiruumi ja salongi ühendatust, tagaosa funktsionaalset ehitust ega kere tegelikku kasutusloogikat. Just nimetatud põhjustel ei ole ISO standard piisav alus sõiduki funktsionaalse olemuse määratlemiseks olukorras, kus vaidluse keskmes on kere konstruktsiooniline lahendus. Sellest tulenevalt võib Škoda Superb olla vormilise ISO klassifikatsiooni järgi käsitletav sedaanina, kuid konstruktsiooniliselt ja funktsionaalselt ei vasta see klassikalise sedaani olemusele. Funktsionaalses ja autotehnilises tähenduses tuleb Superbi käsitleda liftback-kerega sõiduautona, sest määravaks tunnuseks on kogu tagaosa avanemine koos tagaklaasiga ning sellest tulenev sõitjateruumi ja pagasiosa ühendatud konstruktsioon. Kõige täpsem ja tehniliselt korrektsem käsitlus on seega järgmine: Škoda Superb on sedaanilaadse vormiga liftback, mida võib ISO 3833:1977 üldistatud vormiklassifikatsiooni järgi nimetada sedaaniks, kuid mille tegelik konstruktsiooniline ja funktsionaalne olemus vastab liftback kerele. 3) Hankija ei pidanud tehnilises kirjelduses terminit „keretüüp: sedaan“ selgitama ja täpsustama. Keretüübi „sedaan“ puhul on tegemist üldtunnustatud mõistega, mis tähendab sõiduki keretüüpi, millel on eraldi kolm osa: mootoriruum ees, sõitjateruum keskel ja pagasiosa taga (mis on eraldi, ega avane koos klaasiga). Termin „sedaan“ on autotööstuses pikaajaliselt kasutuses olev ja üldtunnustatud termin, millel on väljakujunenud tehniline tähendus. Tegemist ei ole juhusliku ega mitmetähendusliku terminiga, vaid standardse sõidukite klassifikatsiooni osaga. Sõiduki keretüüp on tehniline klassifikatsioon, mis põhineb sõiduki konstruktsioonil, sh kere ülesehitusel, pagasiruumi lahendusel ning tagaluugi konstruktsioonil. RHS-ist ei tulene kohustust kogu teavet detailselt lahti kirjutada või esitada ammendavat definitsioonide loetelu, kui see ei ole vajalik tingimuste mõistmiseks või mis on tavapärases keelekasutuses või vastavas valdkonnas üldtunnustatud. 4) Arvestades, et Euroopa Liidu riigihankeõigus ei sisusta mõistet „keretüüp: sedaan“ ning RHAD-s puudus viide Euroopa Liidu tüübikinnituse klassifikatsioonile või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 keretüübikoodidele, tuleb hinnata, milline on selle mõiste tavapärane tähendus autotehnilises erialakirjanduses. Rahvusvahelises autotehnilises kirjanduses kasutatakse keretüüpide määratlemisel eelkõige konstruktsioonilisi tunnuseid. Sedaani, hatchbacki ja liftbacki ei käsitleta administratiivsete klassifikatsioonidena, vaid erinevate kerelahendustena, mille ehituslikud omadused on erinevad. Autotehnika õpikud ja erialased käsiraamatud kirjeldavad sedaani kui kolmeosalise (three-box) konstruktsiooniga 4(7)

3-26-2064 sõidukit, mille mootoriruum, sõitjateruum ja pagasiruum moodustavad kolm eristatavat mahtu. Hatchbacki kirjeldatakse seevastu kaheosalise (two-box) konstruktsioonina, kus pagasiruum moodustab sõitjateruumiga ühise mahu ning sellele pääseb ligi katuse külge kinnitatud tagaluugi kaudu. Autotehnilise kirjanduse seisukohalt on oluline ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 kasutatud klassifikatsioon. Määrus eristab keretüüpe AA (Saloon) ja AB (Hatchback). Kuigi AB on määruses kirjeldatud kui „saloon with a hatch“, ei tähenda see, et mõisted oleksid tehnilises tähenduses sünonüümid. Vastupidi – seadusandja on pidanud vajalikuks luua neile kaks eraldi klassifikatsiooni. Kui tegemist oleks sisult ühe ja sama keretüübiga, puuduks vajadus nende eristamiseks. Tulenevalt eeltoodust, kinnitab autotehniline kirjandus, et mõiste „sedaan“ ei ole pelgalt administratiivne klassifikatsioon, vaid kirjeldab konkreetset kerelahendust. Seetõttu oli hankijal õigus hinnata pakkumuse vastavust mitte üksnes Euroopa Liidu vastavussertifikaadis (Certificate of Conformity, edaspidi CoC) märgitud keretüübi koodi alusel, vaid ka sõiduki tegelike konstruktsiooniliste omaduste põhjal. Vaidlusaluse Škoda Superb HB vastavust hankes nõutud sedaankerega sõidukile ei saa hinnata üksnes CoC-s märgitud keretüübi koodi AA (Saloon) alusel. CoC on Euroopa Liidu tüübikinnituse menetluse dokument, mille eesmärk on tõendada sõiduki vastavust tüübikinnituse nõuetele ja võimaldada selle registreerimist liikmesriikides. CoC ei ole koostatud riigihanke tehniliste tingimuste sisustamiseks ega määra iseseisvalt, kuidas tuleb tõlgendada hankes kasutatud tehnilisi mõisteid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/858 ei defineeri samuti mõistet „saloon“, vaid viitab selles küsimuses rahvusvahelisele standardile ISO 3833:1977. Sellest tulenevalt, ei anna ka Euroopa Liidu õigus iseseisvat materiaalõiguslikku definitsiooni, vaid delegeerib selle standardile. ISO 3833:1977 punkt 3.1.1.1 kirjeldab sedaani üldiste tunnuste kaudu ning märgib üksnes, et sõidukil „võib olla ka tagumine ava“ (there may also be a rear opening). Standard ei täpsusta, milline peab olema selle ava konstruktsioon, kas see hõlmab kogu tagumise kereosa koos tagaklaasiga avanevat luuki või üksnes tavapärast pagasiruumi kaant. Samuti ei käsitle standard mõistet liftback ega sätesta, millistel tingimustel tuleb liftback-konstruktsioon lugeda sedaani alla kuuluvaks. Sellest tulenevalt ei anna ISO 3833 ühest ega ammendavat vastust küsimusele, kas liftback-konstruktsiooniga sõiduk vastab sedaani mõistele. Oluline on seejuures, et Euroopa Liidu õigusaktides kasutatakse samaaegselt nii keretüüpi AA (Saloon) kui ka AB (Hatchback). Seega tunnistab Euroopa Liidu õigus ise, et tegemist on erinevate keretüüpide klassifikatsioonidega. Samas ei selgita ei määrus ega ISO standard, milline konstruktsiooniline piir eristab AA- ja AB-keretüüpi olukorras, kus sõidukil avaneb kogu tagumine kereosa koos tagaklaasiga. 5) Käesoleva vaidluse lahendamisel on määrava tähtsusega küsimus, millisest õiguslikust lähtepunktist tuleb hanke alusdokumentides kasutatud tehnilise mõiste „keretüüp: sedaan“ tõlgendamisel lähtuda. Antud juhul ei ole selleks Euroopa Liidu tüübikinnituse administratiivne klassifikatsioon, vaid hankija kasutatud terminoloogia. Käesolevas hankes kasutas hankija tehnilises kirjelduses mõistet „keretüüp: sedaan“, viitamata Euroopa Liidu tüübikinnituse klassifikatsioonile, CoC keretüüpide koodidele ega ISO 3833 standardile. Seetõttu puudub alus lugeda hankija kasutatud terminit automaatselt Euroopa Liidu homologatsiooni klassifikatsiooni terminiks. Vastupidi, RHS § 87 lõikest 1 tuleneb, et mõistet tuleb sisustada selle tavapärases autotehnilises tähenduses, nagu seda mõistab vastavas valdkonnas tegutsev professionaalne pakkuja. Käesolevas hankes osalesid professionaalsed sõidukimüüjad ja ametlikud maaletoojad. Sellistelt ettevõtjatelt võib põhjendatult eeldada mitte üksnes teadmisi Euroopa Liidu tüübikinnituse süsteemist, vaid ka autotehnilise terminoloogia tundmist ning suutlikkust hinnata sõiduki tegelikku konstruktsioonilist lahendust. 5(7)

3-26-2064 6) Kaebaja on kaebuse koosseisus esitanud Škoda ametliku maaletooja kinnituse (kaebuse lisa 10), mille kohaselt on kaebaja poolt pakutavad sõidukid Škoda Superb HB Selection 2,0 TDI 142kW 7-DSG 4x4 sedaanid (keretüüp koodiga AA). Vastav kinnitus ei ole piisav tõendamaks sõiduki vastavust tehnilisele kirjeldusele. Sõiduki keretüüp on tehniline omadus, mille määratlemisel tuleb lähtuda sõiduki konstruktsioonist ja sõiduki tootja ametlikust klassifikatsioonist. Sõidukite ametlik maaletooja tegutseb küll sõiduki tootja esindajana, kuid tema roll on eelkõige sõidukite turustamine. Sõidukite maaletooja võimalik terminikasutus ei ole alati tehniliselt täpne ega võrdsustatav tootja ametliku klassifikatsiooniga.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-26-2064 eraldiseisev asjakohaste standardite sõnastusest, pole selge. Sellises olukorras pole alust ka väita, et kolmeosalisus on sedaan-keretüübi määratlemisel üldtuntud asjaoluks.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.