X kaebus MTÜ Eesti Mäeseltsi 17.11.2022 otsuse ja 04.01.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning MTÜ Eesti Mäeseltsi kohustamiseks X taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – MTÜ Eesti Mäeselts, lepingulised esindajad vandeadvokaat Jako Laanemägi ja advokaat Piret Rummi
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.10.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 13.09.2022 MTÜ Eesti Mäeseltsile taotluse mäetehniku (EKR 5) kutse saamiseks.
2.MTÜ Eesti Mäeselts kutsekomisjoni toimetaja edastas 20.09.2022 kaebajale juhised taotluse täiendamiseks ja tõi mh välja, et mäetehniku (EKR 5) kutse taotlemise eeltingimuseks on taotlemisele eelnev vähemalt 2-aastane erialane tehnikutöö töökogemus ja maapõuealase täiendusõppe läbimine mahus 30 TP. Sama info oli toimetaja kaebajale edastanud eelnevalt ka telefoni teel.
3-23-91
Kaebaja esitas 10.10.2022 parandatud taotluse mäetehniku (EKR 5) kutse saamiseks.
4.MTÜ Eesti Mäeselts kutsekomisjoni toimetaja teatas 15.10.2022, et edastab taotlusmaterjalid esmalt MTÜ Eesti Mäeselts kutsekomisjonile, et saada selle esimehelt arvamus, kas taotlus võetakse menetlusse. MTÜ Eesti Mäeselts edastas 24.10.2022 kutsekomisjoni arvamuse, et kaebaja puhul ei ole täidetud kutse taotlemise eeltingimus, mis näeb ette vähemalt 2-aastast erialast töökogemust. Lisaks selgitati kaebajale, et täiendkoolitused ei ole erialased täiendkoolitused, mis vastaks mäetehniku/mäeinseneri täiendõppele. Kutsekomisjon soovitas kaebajal läbida nõutud täiendkoolitused ja taotleda kutset siis, kui töökogemuse nõue on täidetud, kuna taotluse esitamise hetkel ei olnud kutse eeltingimused täidetud. Täiendavalt lisati, et juhul, kui taotleja soovib siiski taotlusvoorus osaleda, on taotleja sellest kõigest teadlik.
5.Kaebaja esitas 24.10.2022 ja 25.10.2022 täiendavad dokumendid taotluse menetlusse võtmiseks. MTÜ Eesti Mäeselts kutsekomisjon võttis taotleja taotluse mäetehniku (EKR 5) kutse andmiseks menetlusse.
6.MTÜ Eesti Mäeselts otsustas 15.11.2022 kutsekomisjoni koosoleku protokolli nr 8315112022 kantud 17.11.2022 otsusega mitte väljastada kaebajale mäetehniku (EKR 5) kutsetunnistust. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu 20.04.2022 otsusega on määratud MTÜ Eesti Mäeselts kutse andjaks mäeinseneride ja mäetehnikute valdkonnas. Vastavalt kutseseaduse (KutS) §-le 18, mäetehniku tase 5 kutsestandardis kehtestatud kompetentsusnõuetele ning Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu poolt 20.04.2022 otsusega nr 27 kinnitatud korra „MTÜ Eesti Mäeseltsi kutse andmise kord mäetehniku ja mäeinseneride kutsetele“ (kutse andmise kord) p-le 8 hindas kaebaja kompetentsust kutsekomisjoni poolt kinnitatud hindamiskomisjon. 2) Vastavalt kutse andmise korra p-le 3.1.b viidi kompetentsuse hindamiseks 08.11.2022 läbi vestlus. Vestluse tulemusel selgus, et kaebaja puhul ei ole täidetud korra p 2.1.1 eeltingimused, mis puudutavad maapõuealase täiendkoolituse läbimist ja erialase tehnikutöö kogemust. Kuna kaebajal ei ole läbitud ühtegi maapõuealast koolitust ning tema töökogemus on alla aasta, ei ole see piisav, et korraldada mäetöid vastavalt mäetehnik (EKR 5) nõuetele. Seetõttu ei ole täidetud kõik mäetehnik (EKR 5) kutsestandardis hinnatavate kompetentside (B.2, B.3.1, B.3.2, B.3.3) tegevusnäitajad. Hindamiskomisjon tegi 09.11.2022 otsusega kutsekomisjonile ettepaneku mitte omistada kaebajale taotletud kutset. 3) Kutsekomisjon hindas hindamiskomisjoni esitatud hindamistulemusi ning otsustas vastavalt kutse andmise korra p-le 5.1. MTÜ Eesti Mäeselts kutsekomisjoni koosoleku protokolli nr 83-15112022 kantud otsusega nr 5/9-2022/31 mitte anda kaebajale mäetehnik (EKR 5) kutset, kuna ei ole tõendatud kutsestandardis sätestatud nõuete ja kompetentside olemasolu. Kutsekomisjon soovitas kaebajal jätkata erialal töötamist, läbida erialaseid täiendkoolitusi ning taotleda mäetehnik (EKR 5) kutset, kui korra p-s 2.1.1 nimetatud eeltingimused on täidetud.
7.Kaebaja esitas 29.11.2022 vaide otsuse nr 5/9-2022/31 ümberhindamiseks. Kaebaja leidis, et vestluse käigus ei kommenteerinud komisjon, et tema vastused oleksid olnud puudulikud. Kaebaja on läbinud maapõuealase täiendkoolituse ja omab erialast tehnikutöö kogemust ning on esitanud komisjonile sellekohase dokumentatsiooni, mille põhjal kutsuti ta vestlusele. Kaebaja on vajalikud kompetentsid omandanud ennaktempos. Ta teeb oma tööd kire ja innuga, tehes tihti ületunde. Ta on kindel ja seda tõendas vestlus oma ala ekspertkomisjoniga, et ta on
2(11)
3-23-91 töötatud aja jooksul saavutanud piisavad kompetentsid, tõendamaks mäetehniku (EKR 5) jaoks vajalikke kompetentse.
8.MTÜ Eesti Mäeselts jättis 04.01.2023 vaideotsusega nr 5/1-2023/1 vaide rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Kutse andmata jätmise põhjuseks on see, et taotlejal puudub taotlemisele vahetult eelnev vähemalt 2-aastane erialane tehnikutöö kogemus (kutse andmise korra p 2.1.1 c) ning ta ei ole läbinud täiendusõpet nõutud mahus (korra p 2.1.1 b). Taotlusmaterjalid ei tõenda nõutava erialase töökogemuse omamist ja piisava täiendusõppe läbimist (korra p 2.2.1 c ja d) ning taotlusvooru käigus läbiviidud vestlus kinnitas ebapiisavaid eriala teadmisi. 2) Korra p 2.1.1 kohaselt peab kutse Mäetehnik, tase 5 taotlejal olema: a) vähemalt keskharidus või kutsekeskharidus; b) maapõuealase täiendusõppe läbimine mahus 30 TP; ja c) taotlemisele vahetult eelnev vähemalt 2-aastane erialane tehnikutöö töökogemus. Kutsekomisjoni hinnangul ei ole taotlejal läbitud taotluse esitamise hetkeks ühtegi maapõuealast täiendkoolitust. Taotlusele juurde lisatud ainepunktide seletuskirjas märgitud ained (globaalne energiakaubandus, automaatika ja releekaitse, andmekaevandamine, energiasüsteemide optimaaljuhtimine) ei kvalifitseeru maapõuealasteks täiendkoolituseks. Taotleja on töötanud erialasel töökohal Aigren OÜ-s mäetööde juhina alla aasta (alates 2022. a veebruarikuust), mistõttu ei ole täidetud mäetehniku kutse taotlemise eeltingimus. Samuti ei ole 10 kuud piisav aeg, et korraldada mäetöid vastavalt mäetehnik (EKR 5) nõuetele. Hindamiskomisjoni poolt läbi viidud vestlus kinnitas seda. 3) Taotleja ei vastanud vestlusel esitatud küsimustele korrektselt. Osaliselt oli puudulik taotleja mäendusalane terminoloogia, mis tõendab tema vähest erialast töökogemust ning maapõuealase täiendõppe puudumist. Vähesest töökogemusest ja täiendkoolituse puudumisest tulenevalt ei ole taotleja puhul täidetud kõik mäetehnik (EKR 5) kutsestandardis hinnatavate kompetentside (B.2, B.3.1, B.3.2, B.3.3) tegevusnäitajad. 4) Vestlusega ei ole võimalik täita kutse saamise teisi kohustuslikke nõudeid, sh taotlemisele vahetult eelneva vähemalt 2-aastane erialase tehnikutöö kogemuse nõuet ning piisavas mahus täiendusõppe läbimise nõuet. Kutsekomisjonil ei ole võimalik anda kutset, tuginedes üksnes vestlusele, vaid täidetud peavad olema kõik eeldused (korra p 2, 2.1.1, 2.2.1). Nõuded ja reeglid kehtivad ühetaoliselt kõikidele taotlejatele. Vestlusele kutsumine ei tähenda ega eelda, et muud kohustuslikud eeldused on täidetud. Vestluse eesmärk on taotlejalt täiendavaid küsimusi küsida ja saada parem ülevaade tema teadmistest ja oskustest, vajadusel kõrvaldada dokumentide ja andmete põhjal tekkinud kahtlusi või ebaselgusi. Samuti võib taotleja vestluse tulemusena saada esmase tagasiside selle kohta, millise otsuse võib hindamiskomisjon vestluse põhjal taotleja suhtes teha. Kutse andmise lõplik otsus jääb kutsekomisjonile. Vestlusel ei ole hindamiskomisjonil võimalik anda ühelegi taotlejale kinnitust, et ta vastab kõikidele nõuetele. Otsuse kutse andmise või andmata jätmise kohta teeb kutsekomisjon vastavalt kehtestatud tingimustele ja vestluse tulemused saavad olla üheks asjaoluks, mida otsuse tegemisel arvesse võetakse. Antud juhul kinnitasid vestluse tulemused, et kaebaja ei vasta mäetehnik (EKR 5) nõuetele. 5) MTÜ Eesti Mäeselts kutsekomisjoni toimetaja edastas 20.09.2022 taotlejale juhised taotluse täiendamiseks ja tõi mh välja, et mäetehniku (EKR 5) kutse taotlemise eeltingimuseks on taotlemisele eelnev vähemalt 2-aastane erialane tehnikutöö töökogemus ja maapõuealase täiendusõppe läbimine mahus 30 TP. Nõudeid selgitati ka 15.10.2022 ja 24.10.2022. Kaebajat oli juba enne tema taotluse menetlusse võtmist korduvalt teavitatud sellest, et esitatud andmete põhjal ei ole mäetehniku (EKR 5) kutse saamise kohustuslikud eeldused täidetud. Seega ta teadis, et kui tema poolt täiendavalt juurde esitatud dokumendid kohustuslike eelduste täitmist 3(11)
3-23-91 ei kinnita, jäetakse ka taotluse menetlemise korral kutse talle väljastamata. Kaebajal on huvi mäenduse eriala vastu ning temast võib saada tulevikus mäendussektoris pädev mäetehnik või -insener. Kutsekomisjoni soovitus on jätkata erialal töötamist ja läbida erialaseid täiendkoolitusi ning taotleda kutset, kui korra p-s 2.1.1 nimetatud eeltingimused on täidetud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja esitas 15.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTÜ Eesti Mäeseltsi 17.11.2022 otsuse ja 04.01.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning MTÜ Eesti Mäeseltsi kohustamiseks tema taotlust uuesti läbi vaatama (täiendavad seisukohad 16.03.2023 ja 22.08.2023). Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Otsus kutset mitte väljastada on põhjendamatu. Saadetud otsused ja hindamisdokumendid sisaldavad hulganisti vasturääkivusi ja varieeruvad. Kaebajal on TalTech elektroenergeetika bakalaureusekraad ning töökogemus Aigren OÜ-s. Vastustaja oli alates esimesest kontaktist, st telefonivestlusest ja e-kirjast kaebajaga, teadlik kaebaja haridusest, töökogemusest ja soovist taotleda mäetehnik, tase 5 kutset. Väited, et täiendavate dokumentide esitamisel selgus uut informatsiooni, on valed. Esimeste telefonikõnede ja kirjade käigus prooviti mõlemapoolselt leida lahendust, kuidas kaebaja kutset taotleda saaks. See oligi ajendiks kutse taotlemisel ja andis kindluse protsessiga edasi liikuda. Vastustaja ei kinnitanud kordagi, et taotlusel ei ole perspektiivi. 2) Vastustaja on selgitanud, et kui ta võtaks kaebaja taotluse vastu, peavad hindajad lisaks kutsestandardis toodud kompetentsidele järgima ka kutse andmise korda, sh töökogemuse nõuet ega ei saa hinnata kaebajat puuduliku töökogemuse põhjal ning et suure tõenäosusega kaotaks kaebaja kutse taotlemise eest tasutud summa ja peaks tulevikus uuesti kutset taotlema. Vastustaja vastusest võib järeldada, et kaebajale anti siiski väike tõenäosus kutsetunnistuse saamiseks. Vastustaja ei ole kaebajale kordagi selgitanud, et kaebaja taotlus jääb eeltingimuste täitmata jätmise tõttu kindlasti rahuldamata. Jääb arusaamatuks, miks võeti sel juhul taotlus üldse menetlusse, raisates kaebaja aega ja rahalisi vahendeid. 3) „MTÜ Eesti Mäeseltsi kutse andmise kord mäetehniku ja mäeinseneride kutsetele“ p 3.1.a põhjal viidi läbi vestlus vastavalt p-le 3.1.b. Vestluse käigus ei teinud hindamiskomisjon ühtegi kommentaari, et kaebaja teadmised oleksid puudulikud. Kuna vastustaja sõnul vestlust ei salvestatud, tugineb kaebaja personaalse hindamise vormile kantule. Hindamise vormi kohaselt jäi kaebaja vestlusel küll osade küsimuste vastamisega raskustesse, kuid hindamiskomisjonile oli näha, et taotleja on lühikese ajaga end mäenduse erialaga kurssi viinud ning puutub karjääris igapäevaselt mäetööde korraldamisega kokku. Vestlusel sai kaebaja vaid positiivset tagasisidet. Hindamiskomisjon ei ole kaebajat personaalse hindamise vormis mäetehnik, tase 5 kutsestandardis toodud kompetentside B.2, B.3.1, B.3.2, B.3.3 tegevusnäitajate järgi hinnanud. See tähendab, et kaebajat ei ole hinnatud B.2 Mäetehnik, tase 5 üldoskused, B.3.1 Mäetöö korraldamine, B.3.2 Tootmisüksuse operatiivne juhtimine ning B.3.3 Kaevandamiskeskkonna kontrollimine punktide alusel. On küsitav, milliste vastuste andmisel kaebaja raskustesse jäi, kuna hindamisprotokollis sellist informatsiooni ei ole. Protokoll oli puudulik, paljud lahtrid on täidetud copy-paste meetodil. Kuna vestlus oli edukas, on kutsekomisjoni negatiivne otsus põhjendamatu ja alusetu. 4) Kutsekomisjon oli kaebaja taotlusele lisatud dokumentidega tutvunud ning otsustanud esitatud dokumentide põhjal kaebaja intervjuule kutsuda. 17.11.2022 otsuse nr 5/9-2022/31 kohaselt ei ole kaebajal läbitud ühtegi maapõuealast koolitust ning töökogemus on alla aasta, mis ei ole piisav, et korraldada mäetöid vastavalt mäetehnik (EKR 5) nõuetele. Samas 04.01.2023 otsuses on eranditult välja toodud 2-aastase töökogemuse nõue. Kutsekomisjoniga 4(11)
3-23-91 vesteldes kinnitati kaebajale, et erandid on võimalikud nii tööstaaži kui ka täiendõppepunktide osas ja neid on tehtud. Vastustaja väidetud erandite mittetegemist on võimalik kontrollida auditi või sisekontrolli läbiviimisega. Väidetes on ebakõla ning varasemas ajaloos on MTÜ Eesti Mäeselts teinud erandeid töökogemuse pikkuse suhtes. Kutsekomisjonil on õigus anda erandkorras kutsetunnistus. Vastuoluline on väita, justkui kunagi poleks ühtegi erandit tehtud, sest vastustaja ise viitab koroonakriisi ajal tehtud eranditele. 5) Kogu protsess on muutunud isiklikult ründavaks ning on kurnav. Kaebajal on jäänud saamata palgatõus.
10.MTÜ Eesti Mäeselts palub 13.03.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata (täiendavad seisukohad 01.08.2023), leides järgmist. 1) Kaebaja taotlus vaadati läbi vastavalt kutse menetlemise korrale (kutse menetlemise kord, dtl 130-134), kutse andmise korrale (MTÜ Eesti Mäeselts kutse andmise kord mäetehniku ja mäeinseneride kutsele, dtl 136-142) ja kutsestandardile Mäetehnik, tase 5 (kutsestandard, dtl 147-149), mis sätestab kutsekirjelduse ja kompetentsinõuded. Täidetud ei olnud kutse saamiseks vajalikud eeltingimused ja kompetentsid, mida selgitati kaebajale juba kutse taotlemise ajal. Asjas ei ole võimalik jõuda teistsugusele lõpptulemusele. Kaebaja ei vaidle vastu täiendusõppe ja töökogemusega seotud eeltingimuste täitmata jätmisele ja saab ilmselgelt aru otsuse ja vaideotsuste põhjendustest. Vastustaja kohustub kõiki taotlusi lahendama ühtemoodi kehtestatud reeglite alusel ja tagama taotlejate võrdse kohtlemise. Vastustaja ei ole avaldanud vasturääkivaid seisukohti. 2) Kaebaja pöördus esmalt 04.08.2022 vastustaja poole mäetehniku (EKR 5) kutse kohta informatsiooni saamiseks. Kutsekomisjoni toimetaja selgitas 05.08.2022 e-kirjas kaebajale täiendusõppe arvestamise tingimusi (dtl 150), rõhutades, et täiendusõpe peab olema maapõuealane. Kaebaja esitas 13.09.2022 taotluse ja dokumendid. 20.09.2022 teavitas toimetaja vajalikust 2-aastasest erialasest tehnikutöö töökogemuse ja maapõuealase täiendusõppe läbimise nõudest. 10.10.2022 edastas kaebaja täiendatud dokumendid, millele toimetaja vastas 15.10.2022 e-kirjaga, selgitades uuesti, et töökogemuse eeltingimus ei ole täidetud. Toimetaja edastas taotluse kutsekomisjonile selle menetlusse võtmise kohta arvamuse avaldamiseks ja otsuse tegemiseks. 24.10.2022 edastas vastustaja kaebajale e-kirja, selgitades erialase tehniku töökogemuse eeltingimuse puudumist ja täiendkoolituste mittevastavust. Ka selgitas vastustaja, et taotluse vastuvõtmisel peavad hindajad lisaks kutsestandardis toodud kompetentsidele järgima kutse andmise korda, sh töökogemuse nõuet, ega saa hinnata kaebajat puuduliku töökogemuse põhjal, mistõttu suure tõenäosusega kaotaks kaebaja kutse taotlemise eest tasutud summa ja peaks tulevikus uuesti kutset taotlema. Vastustaja veendus, et kaebaja on eeltoodud asjaoludest teadlik, kui soovib taotlusvoorus osaleda. Kaebaja sai lisadokumente esitades kätte vastustaja kirja koos esitatud teabega, kuid ka eelnevat teades soovis ikka taotluse ja materjalide menetlemist. 3) Vestluse toimumine ei tähendanud, et kaebaja puhul olid kutse andmiseks vajalikud eeltingimused täidetud. Kaebaja taotlus edastati vastavalt kutse andmise korra p-le 8.1 hindamiskomisjonile. Vastavalt kutse menetlemise korra p-le 13 asuti kaebaja taotlust ja dokumente läbi vaatama ning otsustati kutsuda taotleja vestlusele. Kutse andmise korra p 3.1 b järgi on üheks mäetehniku (EKR 5) kutse hindamismeetodiks intervjuu, kus taotleja selgitab protsessi ja tegevusi ning näitab teadmisi ja arusaamu. Intervjuu vajaduse määrab hindamiskomisjon. Kutse andmise korra p-des 3.1 a ja b on nimetatud kutse taotleja hindamismeetodid, mida komisjon võib rakendada. Vestluse toimumine ei tähenda, et kõik eeldused kutse saamiseks on täidetud. Ühtlasi ei ole vastustajal võimalik anda õiguspäraselt ja kehtivalt kutset, tuginedes üksnes vestlusele, vaid täidetud peavad olema kõik nõutud eeldused
5(11)
3-23-91 (kutse andmise korra p-d 2, 2.1.1, 2.2.1). Vestlusele kutsumine ei tähenda ega eelda, et kõik muud kohustuslikud eeldused on täidetud. Vestlus ei ole üksnes formaalsus, vaid selle eesmärk on taotlejalt täiendavaid küsimusi küsida ja saada parem ülevaade tema teadmistest ja oskustest, vajadusel kõrvaldada dokumentide ja andmete põhjal tekkinud kahtlusi või ebaselgusi. Samuti võib taotleja vestluse tulemusena saada esmase tagasiside selle kohta, millise otsuse võib hindamiskomisjon taotleja suhtes teha. 4) Ebaõiged on väited, justkui vestlusel oleks kaebajale kinnitatud, et ta vastab kõikidele nõuetele. Vestlusel ei ole hindamiskomisjonil võimalik anda taotlejale selliseid kinnitusi. Vastavalt kutse menetlemise korra p-le 14.1 koostati kaebaja taotluse kohta hindamisprotokoll, mille allkirjastasid kõik hindamiskomisjoni liikmed. Hindamisprotokolli kohaselt oli hindamiskomisjon hinnanud taotluse juures olevaid materjale iga hinnatava kompetentsi all vastavalt kutsestandardile Mäetehnik, tase 5. Mäetehnik, tase 5 üldoskused (B.2) all oli viidatud kutse andmise korra p-st 2.1.1 tulenevatele eeltingimustele ning selgitatud, et taotlusest tulenevalt lõpetas kaebaja 2016. a Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika erialal ning alustas 2017. a õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis energiakaubanduse magistrantuuris. Kutse andmise korra p-s 2.1.1 a sätestatud eeldus oli seega täidetud. Seejärel selgitati, et kaebaja ei ole läbinud taotluse esitamise hetkeks ühtegi maapõuealast koolitust. Kaebaja esitatud täienduskoolituste materjalide hulgas olevas ainepunktide seletuskirjas on kaebaja välja toonud ülikooliõpingute käigus läbitud ained, mida ta loeb täiendusõppe hulka: Globaalne energiakaubandus (23.10.2017); Automaatika ja releekaitse (14.05.2018); Andmekaevandamine (12.01.2019); Energiasüsteemide optimaaljuhtimine (09.05.2018). Ained ei kvalifitseeru maapõuealasteks täiendkoolituseks. Kutse andmise korra lisa 2 järgi peab täiendusõpe olema seotud inseneritööga mäenduse valdkonnas. Kaebaja nimetatud ained on läbitud elektroenergeetika ja energiakaubanduse eriala omandades ega ole seotud mäenduse valdkonnaga. Kokkuvõttes ei olnud kutse andmise korra p-s 2.1.1 b sätestatud kohustuslik maapõuealase täiendusõppe läbimise nõue mahus 30 TP täidetud. Kaebaja asus erialasele tööle 02.2022 OÜ-s Aigren mäetöödejuhina, kus tema peamisteks tööülesanneteks on mäetööde planeerimine, tootmisega seotud aruandlus, deklareerimised, mahtude mõõtmine ja arvutamine, uute perspektiivsete projektide otsimine ja suhtlus asutustega. Portfoolios kirjeldab kaebaja, et alustas 2022. a tööd maavarade ja tee-ehitus ettevõttes Aigren OÜ karjääride osakonnas mäetööde juhina. Seejuures märgib kaebaja, et tegemist on tema jaoks täiesti uue valdkonnaga. Taotluse esitamise ajaks oli tööle asumisest möödunud ca 8 kuud. Seega ei olnud kohustuslik taotlusele eelnev vähemalt 2-aasta pikkuse erialase tehnikutöö töökogemuse nõue täidetud. Lisaks võttis hindamiskomisjon arvesse toimunud vestluse tulemusi ning leidis, et kaebajas on huvi mäenduse eriala vastu ja temast võib saada tulevikus mäesektoris pädev insener. Samas jäi kaebaja vastuste andmisel raskustesse, mis näitab tema vähest kogemust. Hindamiskomisjon nägi kaebajas selget huvi valdkonna vastu ja võimalust, et kaebajast saab tulevikus mäesektoris pädev insener, kuid taotlemise esitamise ajaks ei olnud täidetud nõutud eeltingimused ega kompetentsid ning vajalike kogemuste ja teadmiste puudumist kinnitas ka vestlus. Eeltoodu tõttu (nõutud täienduskoolituste ja erialase töökogemuse puudumine) jõudis hindamiskomisjon Mäetehnik, tase 5 üldoskuste (B.2) osas järeldusele, et kaebajal puuduvad hetkel vastavad kompetentsid. Mäetehnik, tase 5 Mäetöö korraldamine (B.3.1) all andis hindamiskomisjon hinnangu vastava peatüki p-des 1-9 nimetatud kompetentside olemasolule ning selgitas, et need ei ole täidetud, kuna kaebaja ei ole piisavalt kaua teinud erialast tööd ega oma vajalikke teadmisi ja oskusi, et korraldada mäetöid Mäetehnik, tase 5 kutsele vastaval tasemel. Hindamiskomisjon viitas, et vestluse tulemused kinnitasid hindamiskomisjoni arvamust (lisa 7). Mäetehnik, tase 5 Tootmisüksuse operatiivne juhtimine (B.3.2) all andis hindamiskomisjon hinnangu vastava 6(11)
3-23-91 peatüki p-des 1-8 nimetatud kompetentside olemasolule ning selgitas, et need ei ole täidetud, kuna kaebaja ei ole piisavalt kaua teinud erialast tööd ega oma vajalikke teadmisi ja oskusi, et tootmisüksust operatiivselt juhtida Mäetehnik, tase 5 kutsele vastaval tasemel. Taaskord viitas hindamiskomisjon, et vestluse tulemused kinnitasid hindamiskomisjoni arvamust. Mäetehnik, tase 5 Kaevandamiskeskkonna kontrollimine (B.3.3) all andis hindamiskomisjon hinnangu vastava peatüki p-dele 1-4 nimetatud kompetentside olemasolule ning selgitas, et need ei ole kaebaja puhul täidetud, kuna kaebaja ei ole piisavalt kaua teinud erialast tööd ega oma vajalikke teadmisi ja oskusi kaevamiskeskkonna kontrollimiseks Mäetehnik, tase 5 kutsele vastaval tasemel. Taas viitas hindamiskomisjon, et vestluse tulemused kinnitasid hindamiskomisjoni arvamust. 5) Eeltingimuste täitmata jätmise korral ei ole eelduslikult täidetud ka vajalikud kompetentsid, mida antud juhul kinnitasid nii esitatud dokumendid kui ka vestlus. Kutsekomisjoni otsuses ja vaideotsuses, mis tuginevad hindamisprotokollile, on esitatud samad põhjendused. Vestlusel ega üheski dokumendis ei ole vastustaja märkinud, et kaebajal on kõik eeldused ja nõuded täidetud ning kompetentsid olemas, et väljastada talle mäetehniku (EKR 5) kutse. Kaebaja soovitud erandit ehk kutse andmist ilma, et oleks täidetud kutse saamise eeltingimused, ei ole võimalik teha. Vastustaja oli kaebajale juba taotluse menetlusse võtmisel selgitanud, et tema taotlus jääb eeltingimuste täitmata jätmise tõttu rahuldamata. Jääb selgusetuks, mis põhjendusel pidas kaebaja soovitud erandi tegemist võimalikuks. Vastustaja ei ole sellist võimalust kaebajale kunagi pakkunud. 6) Vastustaja on erandkorras arvestanud seda, kui nt 2-aastane töökogemus täitub taotluse menetlemise ajal. Sel juhul on olnud võimalik, et taotlus võetakse kutsekomisjoni nõusolekul vastu, kuid hindamiskomisjon hindab esitatud dokumentide ja vestluse põhjal taotleja vastavust kutsestandardi kompetentsidele. Kutse andmise otsustab eeltoodu põhjal kutsekomisjon. Antud juhul oli taotluse esitamise ajaks kaebaja tööle asumisest möödunud vaid ca 8 kuud. Taolist erandit ei ole vastustaja kunagi teinud. Koroonakriisi ajal oli ka täiendusõppe punktide lugemise osas erandlikke olukordi – nt olukorras, kus n-ö viimane koolitus (viimaste punktide täitmiseks) toimus vahetult pärast taotlemist, ent taotleja oli kinnitanud, et ta seal osaleb, võimaldati koolituse punktide arvestamist. Antud juhul ei olnud kaebaja läbinud taotluse esitamise hetkeks ühtegi maapõuealast koolitust. Vastustaja ei nõustu, justkui antud juhul oleks loodud erand või pretsedent, mille tõttu oleks pidanud kaebajale kutse väljastama olukorras, kus kutse saamise eeltingimused ei olnud täidetud. 7) Vastavalt kutse menetluse korra p-le 14.2 on hindamisprotokoll peamiseks dokumendiks, mille alusel kutsekomisjon otsustab kutse andmise või taastõendamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise. 15.11.2022 toimus kutsekomisjoni koosolek, kus osalesid koosoleku protokollis nr 83-15112022 nimetatud isikud, kes võtsid vastu otsuse mitte omistada kaebajale mäetehnik (EKR 5) kutset. Koosoleku protokollis on põhjendatud, et dokumentide ja vestluse alusel antud hinnangu kohaselt ei ole taotlejal täidetud kutse andmise korra p 2.1.1 eeltingimused. Lisaks ei ole täidetud kõik hinnatavad mäetehnik, tase 5 kutsestandardis toodud kompetentside (B.2, B.3.1, B.3.2, B.3.3) tegevusnäitajad. Otsuse põhjendustes on tuginetud hindamiskomisjoni 09.11.2022 otsusele ja selgitatud, et kaebaja puhul ei ole täidetud korra p 2.1.1 eeltingimused, mis puudutavad maapõuealast täiendkoolituse läbimist ja erialase tehnikutöö kogemust, ning täidetud ei ole kõik mäetehnik (EKR 5) kutsestandardis hinnatavate kompetentside (B.2, B.3.1, B.3.2, B.3.3) tegevusnäitajad (lisa 9). Selle tulemuse eest oli vastustaja hoiatanud kaebajat juba taotluse menetlusse võtmisel. 8) 21.12.2022 kutsekomisjoni koosolekul (lisa 12, 21.12.2022 kutsekomisjoni koosoleku protokoll) otsustati jätta vaie rahuldamata ning 15.11.2022 kutsekomisjoni koosoleku protokolli nr 83-15112022 kantud ja 17.11.2022 väljastatud otsus nr 5/9-2022/31 muutmata. Vaideotsuses 7(11)
3-23-91 selgitati uuesti, et kutse andmata jätmise põhjuseks on see, et taotlejal puudub taotlemisele vahetult eelnev vähemalt 2-aastane erialane tehnikutöö kogemus ning ta ei ole läbinud täiendusõpet nõutud mahus. Vähesest töökogemusest ja täiendkoolituse puudumisest tulenevalt ei ole taotleja puhul täidetud kõik mäetehnik (EKR 5) kutsestandardis hinnatavate kompetentside (B.2, B.3.1, B.3.2, B.3.3) tegevusnäitajad. 9) Vastustaja on kaebajale seega korduvalt selgitanud mäetehniku (EKR 5) kutse saamise eeltingimusi ja nende täitmise kohustuslikkust, andnud võimaluse esitada kõik andmed ja dokumendid ning hoiatanud tingimuste täitmata jätmise tagajärgede eest. Vastustajalt saadud teabele vaatamata soovis kaebaja oma taotluse menetlemist. Hindamiskomisjon tutvus kaebaja taotluse materjalidega ning kinnitas, et eeltingimused ja vajalikud kompetentsid on kaebaja puhul täitmata. Hindamiskomisjon kutsus kaebaja ka vestlusele, mis kinnitas vajalike teadmiste ja oskuste puudumist. Hindamiskomisjon vormistas kohase hindamisprotokolli, mille alusel tegi kutsekomisjon otsuse. Käesoleval juhul ei ole alust kaebajale kutset väljastada, sh ei ole võimalik kaebaja poolt viidatud kutse erandkorras väljastamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
12.Menetlusosalised vaidlevad küsimuse üle, kas vastustaja on õiguspäraselt otsustanud kaebajale mitte väljastada mäetehniku (EKR 5) kutsetunnistust. Kaebaja on kutse andmisest keeldumise vaidlustanud ka vaidega, mille vastustaja jättis 04.01.2023 vaideotsusega nr 5/12023/1 rahuldamata. Kohus nõustub HKMS § 165 lg 2 alusel vaideotsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata, märkides kaebusele vastuseks järgmist.
13.Esiteks on vastustaja nii kaebusele vastates kui ka vaideotsuses selgitanud, et kutse andmata jätmise põhjuseks oli see, et kaebajal puudus taotlemisele vahetult eelnev vähemalt 2-aastane erialane tehnikutöö kogemus (Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu 20.04.2022 otsusega nr 27 kinnitatud MTÜ Eesti Mäeseltsi Kutse andmise kord mäetehniku ja mäeinseneride kutsele, p 2.1.1 alapunkt c) ning ta ei olnud läbinud ka täiendusõpet nõutud mahus 30 TP (kutse andmise korra p 2.1.1 alapunkt b).
14.Kutsekomisjoni otsuste tühistamise nõude lahendamisel saab kohus hinnata seda, kas kutsekomisjoni hinnang isiku eeltingimustele vastavusele tugines esitatud tõenditele, oli piisavalt põhjendatud ja menetlusnõuetega kooskõlas, st õiguspärane.
15.Vastavalt kutse andmise korra p-dele 2.1 ja 2.1.1 on kutse Mäetehnik, tase 5 taotlemise eeltingimused järgmised: a) vähemalt kesk- või kutsekeskharidus; b) maapõuealase täiendusõppe läbimine mahus 30 TP; c) taotlemisele vahetult eelnev vähemalt 2-aastane erialane tehnikutöö töökogemus. Kutse andmise korra kohaselt peavad kõik tingimused olema kutse taotlemiseks täidetud. Kutse taotlemiseks esitatavad dokumendid on kutse andmise korra kohaselt järgmised: a) täidetud taotlus; b) haridust tõendav dokument ja hinneteleht või akadeemiline õiend; c) täiendusõppe läbimist tõendavad tõendusmaterjalid; d) tööalast kompetentsust tõendav portfoolio ehk erialast tööd tutvustav dokumentide või nende koopiate kogum; e) CV, isikut tõendava dokumendi koopia; f) maksekorraldus või garantiikiri (kutse andmise kord p 2.2.1).
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei vastanud kutse taotlemise hetkel taotlemisele vahetult eelneva 2-aastase erialase tehnikutöö kogemuse nõudele. Asja materjalidest nähtuvalt töötas kaebaja alates 2022. a veebruarist erialasel tööl mäetööde juhina Aigren OÜ-s, seega oli tema erialase töökogemuse pikkus taotluse esitamise hetkel (10.10.2022) ca 8 kuud. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust 8(11)
3-23-91 haldusakti andmise aja seisuga, seega ei oma järjest lisanduv töökogemus asja lahendamisel tähtsust. Vaideotsuses on põhjendatud, et töökogemuse nõue on kutse taotlemise eeltingimuseks ning sellise kestusega töökogemus ei ole piisav.
17.Samuti ei olnud kaebaja taotluse esitamise hetkeks läbinud 30 TP mahus maapõuealast täiendusõpet. Vaideotsuses on viidatud kutsekomisjoni hinnangule, mille kohaselt ei olnud kaebaja läbinud ühtegi maapõuealast täiendkoolitust, kuivõrd taotlusele lisatud ainepunktide seletuskirjas märgitud ained (globaalne energiakaubandus, automaatika ja releekaitse, andmekaevandamine, energiasüsteemide optimaaljuhtimine) ei kvalifitseeru maapõuealasteks täiendkoolituseks.
18.Eelnevast nähtub, et taotlusmaterjalide kohaselt ei olnud kaebaja omandanud nõutavat erialast töökogemust ega läbinud piisavas mahus täiendõpet, millest järeldub, et kaebaja ei vastanud kutse andmise korra kohaselt kutse Mäetehnik, tase 5 taotlemise eeltingimustele.
19.Teiseks on vastustaja nii vaideotsuses kui ka kaebusele vastates tuginenud asjaolule, et kaebajaga taotlusvooru käigus läbiviidud vestlus kinnitas tema ebapiisavaid erialateadmisi. Otsuses kutset mitte väljastada on leitud, et lisaks kutse andmise eeltingimustele ei olnud täidetud kõik hinnatavad mäetehnik, tase 5 kutsestandardis toodud kompetentside (B.2, B.3.1, B.3.2, B.3.3) tegevusnäitajad.
20.Vastavalt kutse andmise korra p-le 3.1 on kutse Mäetehnik, tase 5 kompetentsuse hindamise meetodid järgmised: a) dokumentide alusel kompetentsuse hindamine; b) vajadusel intervjuu (sh digitaalsetes kanalites läbiviidud intervjuu), kus taotleja selgitab protsessi ja tegevusi ning näitab teadmisi ja arusaamu. Intervjuu vajaduse määrab hindamiskomisjon.
21.Kutse andmise korra punktis 2 on sätestatud, et taotleja peab vastama kutse taotlemise eeltingimustele, et kutsekomisjon saaks hinnata tema vastavust kompetentsnõuetele. Kuna kaebaja ei vastanud juba kutse taotlemise eeltingimustele, jääb arusaamatuks tema vestlusele kutsumine, mille eesmärgiks on kutse andmise korra kohaselt taotleja kompetentsnõuetele vastavuse hindamine ja millega ka vastustaja enda selgituste kohaselt ei saa täita kutse saamise teisi kohustuslikke nõudeid. Vastustaja on nimelt selgitanud, et kutsekomisjonil ei ole võimalik õiguspäraselt ja kehtivalt anda kutset, tuginedes üksnes vestlusele, vaid täidetud peavad olema kõik nõutud eeltingimused.
22.Samas ei nähtu, et kaebaja vestlusele kutsumine oleks asja otsustamist mõjutanud. Kaebaja esitas täiendatud taotluse koos dokumentidega, sh garantiikirjaga kutseeksami tasu maksmise kohta 10.10.2022. Seejuures oli kutsekomisjoni toimetaja eelnevalt (20.09.2022) kaebajale ekirjas selgitanud kutse eeltingimuseks olevat töökogemuse ja täiendkoolituse nõuet (dtl 155). Ka pärast taotluse esitamist, 15.10.2022 on kutsekomisjoni toimetaja kaebajale teatanud, et töökogemuse eeltingimus ei ole täidetud ja kutsekomisjon annab teada, kas taotlus võetakse selles taotlusvoorus menetlusse. Lisaks on kutsekomisjoni toimetaja 24.10.2022 e-kirjas veelkord selgitanud puuduva töökogemuse ja täiendõppega seonduvat, tuues selgesõnu välja nii kutsekomisjoni soovituse taotleda kutset siis, kui töökogemuse nõue on täidetud, kui ka asjaolu, et suure tõenäosusega kaotaks kaebaja kutse taotlemisel taotluse eest tasutud summa ja peaks tulevikus uuesti kutset taotlema (dtl 154).
23.Kohtule ei nähtu, et kaebajat oleks vasturääkivate otsuste või selgitustega eksitatud. Kaebajal ei saanud kutsekomisjoni toimetajaga suhtlusest tekkida kindlust kutse saamise osas, isegi kui kutsekomisjoni toimetaja kutse taotlemise osas lahenduste leidmisel eelnevalt kaasa mõtles. Kaebajale on nii enne taotluse esitamist kui ka selle järgselt korduvalt selgitatud tema kutse taotlemise eeltingimustele mittevastamist ning ta pidi olema teadlik võimalusest, et ta
9(11)
3-23-91 taotlusvoorus osaledes kutset saada ei pruugi. Ülaltoodut arvestades ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja ei kinnitanud kordagi, et taotlusel ei ole perspektiivi.
24.Etteheited taotluse menetlusse võtmise kohta olukorras, kus vastustajale oli kaebaja töökogemust ja täiendkoolitusi puudutav info juba teada, ei ole põhjendatud. Taotluse esitamine on kaebaja otsus. Kutse menetlemise korra kohaselt viib pärast kutse taotlemise dokumentide laekumist menetluseelsed toimingud läbi kutsekomisjoni toimetaja (p 15.4), kes mh suunab nõuetekohaselt täidetud dokumendid hindamiskomisjoni. Kutse taotlemise eeltingimustele vastamine ei ole taotluse menetlusse võtmise eelduseks, vaid selle alusel otsustab hindamiskomisjon, kas taotleja dokumendid kinnitavad vastavust taotletava kutse nõuetele ja/või kas taotlejat on vaja kutsuda intervjuule ja teadmiste kontrollile (kutse menetlemise korra p 15.6.1). Otsuse kutse väljastamise või mitteväljastamise kohta saab teha üksnes kutsekomisjon, seega ei saanud ei kutsekomisjoni toimetaja kaebajalt dokumentide saamisel ja nende edasisuunamisel ega ka hindamiskomisjon vestlusel teatada kaebajale siduvalt, et tema taotlust ei rahuldata. Ülalpool viidatud e-kirjavahetusest nähtuvalt on kaebajat vastavast tõenäosusest siiski mitmel korral hoiatatud.
25.Vastustaja on vaideotsuses ja kaebusele esitatud vastuses selgitanud, et vestlusele kutsumine ei tähenda, et muud kohustuslikud eeldused on täidetud, st sellest ei järeldu otsustust kutse taotleja eeltingimustele vastavaks lugemise kohta. Taotlejal ei saa seega pelgalt vestluse põhjal tekkida õigustatud ootust otsuse lõpliku sisu osas. Otsuse kutse andmise või andmata jätmise kohta teeb kutsekomisjon vastavalt kehtestatud tingimustele ja vestluse tulemused saavad olla üheks asjaoluks, mida otsuse tegemisel arvesse võetakse. Kuigi kutse andmise korrast ei nähtu vajadust kutsuda vestlusele taotlejaid, kes eeltingimustele nagunii ei vasta, on vastustaja välja toonud, et vestluse eesmärgiks on lisaks parema ülevaate saamisele taotleja teadmistest ja oskustest vajadusel ka kahtluste või ebaselguste kõrvaldamine ja esmase tagasiside andmine selle kohta, millise otsuse võib hindamiskomisjon taotleja suhtes teha. Ehkki viimane eesmärk jäi kaebusest nähtuvalt praegusel juhul vestlusel ilmselt saavutamata (kaebajale jäi mulje, et vestlus oli edukas) ja vestlusel oleks võinud kaebajale arusaadavamalt indikeerida kavandatava otsuse sisu, on vastustaja vestluse tulemusel saanud enda sõnul veelkordse kinnituse nõutud täienduskoolituste ja erialase töökogemuse puudumise põhjal kujundatud arvamusele, et kaebaja ei vasta mäetehnik (EKR 5) nõuetele. Vastustaja on kaebusele vastates selgitanud, et eeltingimuste täitmata jätmise korral ei ole eelduslikult täidetud ka vajalikud kompetentsid, mida antud juhul kinnitas lisaks kaebaja esitatud dokumentidele täiendavalt ka kaebajaga toimunud vestlus.
26.Kutse andmine on soodustav haldusmenetlus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus kutse saamiseks või kutse andmisel enda suhtes erandi tegemise nõudmiseks, vaid tal on õigus kutsemenetluses osalemiseks ja nõuetele vastavuse kontrollimiseks vastavalt kehtestatud korrale. Erandite tegemine on võimalik vaid juhul, kui vastustajale on antud sellise kaalutlusotsuse tegemise võimalus, mida kohtule nähtuvalt käesoleval juhul ei esinenud. Kord sätestab loetelu tingimustest, mis peavad olema kutse saamiseks täidetud, seega on tegemist imperatiivsete tingimustega, mis pidid olema kumulatiivselt täidetud. Vastustaja on selgitanud varasemalt erandkorras selliste olukordade arvestamist, kus kutse andmisel võetakse arvesse seda, kui nt 2-aastane töökogemus täitub taotluse menetlemise ajal või kui koroonakriisi tingimustes toimus koolitus viimaste punktide saamiseks vahetult pärast taotlemist. Puudub vaidlus, et kaebaja puhul sellist olukorda ei esinenud. Vastustaja on selgitanud, et ei ole kunagi teinud erandit ega saaks seda õiguspäraselt teha kaebajaga sarnases olukorras, kus erialasele tööle asumisest on möödunud vaid ca 8 kuud ja läbitud pole ühtegi maapõuealast koolitust.
27.On mõistetav, et kutsemenetluses osalemisega seonduv on olnud kaebaja jaoks kurnav, kuid praegusel juhul puudub alus kahelda hindamis- ja kutsekomisjoni erapooletuses. Kuna 10(11)
3-23-91 eelneva põhjal nähtus, et kaebaja ei vastanud soovitud kutse saamise eeltingimustele, on vastustaja otsused sisuliselt õiguspärased ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka nõue tühistada vaideotsus. Kuna vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased, puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
29.Kaebus puudutab vastustaja põhitegevust, s.o kutsete andmist. MTÜ Eesti Mäeselts täidab kutseandjana tegutsedes oma ülesandeid haldusorganina ning kutse andmise üle otsustamine kuulub talle pandud haldusülesannete hulka. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei mõisteta välja vastustaja menetluskulusid, mis seonduvad tema põhitegevusega. Seega ei mõista kohus HKMS § 109 lg 6 alusel vastustaja kulusid kaebajalt välja ning vastustaja menetluskulud summas 4086 eurot (koos käibemaksuga) jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.