Sergei Matvejevi ja TÄISÜHING NARDANAR kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes
Resolutsioon
1.Tagastada kaebus kohustsamisnõude osas.
2.Jätta Sergei Matvejevi menetlusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta TÄISÜHISNGu
NARDANAR
menetlusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta kaebus käiguta ja kohustada Sergei Matvejevi tasuma kaebuse esitamise eest riigilõiv summas 1050 eurot 5 päeva jooksul alates kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest.
5.Jätta kaebus käiguta ja kohustada TÄISÜHINGut NARDANAR tasuma kaebuse esitamise eest riigilõiv 1050 eurot 5 päeva jooksul alates kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajatele kätte.
1.Sergei Matvejev (edaspidi kaebaja) esitas 12.08.2022 Viru Vanglale võõrkeelse pöördumise, mille vangla registreeris 15.08.2022. Viru Vangla edastas 29.09.2022 kirjaga pöördumise tõlkebüroole ning see saabus tõlkest 4.10.2022. Kaebaja heitis pöördumises Viru Vanglale ette seda, et inspektor-kontaktisik rikkus tema õigusi, kuna ei teinud talle koopiaid ja andis valeinformatsiooni ning takistas tal seeläbi individuaalkaebustega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (edaspidi EIK) pöördumist. Kaebaja nõuab talle ja tema firmale TÄISÜHISNG NARDANAR (edaspidi täisühing) tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, kuna EIK-sse pöördumata jätmise tõttu ei saanud ta vaidlustada enda vangistamist ja viibis alusetult vangistuses.
2.Kaebaja esitas 11.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt talle ja täisühingule tekitatud kahju hüvitamiseks seonduvalt sellega, et vangla esitas kaebajale valeinformatsiooni EIK-sse pöördumise kohta ning ei väljastanud kriminaalasjades tehtud otsustest koopiaid, mille tulemusena ei saanud ta vaidlustada enda vangistamist. Samuti taotleb kaebaja tähtaja ennistamist seoses sellega, et vangla ignoreerib vaidemenetluse tähtaegu vaideotsuste langetamise osas.
3.Tartu Halduskohus tagastas 14.11.2022 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal ei olnud läbitud kohutuslik kohtueelne menetlus.
4.Kaebaja esitas 7.12.2022 Tartu Halduskohtu 14.11.2022 määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
5.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14.03.2023 määrusega määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 14.11.2022 määruse ja saatis haldusasja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
6.Tartu Halduskohus jättis 26.04.2023 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.
7.Kaebaja esitas kohtule 17.05.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles esitas täiendavad kaebuse täpsustused, põhjendused ja selgitused ning taotles nii enda kui ka täisühingu poolt esitatud kaebuse eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kohtu seisukoht
8.Kohus selgitab, et esmalt hindab kaebuse lubatavust (I), seejärel lahendab kaebaja ja täisühingu menetlusabi taotlused (II). I
9.Vastavalt HKMS 120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9.1.Halduskohtumenetluses on kaebaja ja täisühingu (kelle seaduslikuks esindajaks kaebaja) kaebus Viru Vangla poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et kaebaja ei saanud vangla poolt koopiate väljastamata jätmise tõttu ja valeinformatsiooni andmise tõttu pöörduda õigeaegselt EIK-sse individuaalkaebustega ning viibis sel põhjusel alusetult vangistuses; 2) vangla kohustamiseks vastama vaidele (kohustamisnõude juures taotles kaebaja möödalastud kaebetähtaja ennistamist);
9.2.Kaebaja taotles muu hulgas kohtult vangla kohustamist vastama kaebaja vaidele. Kohus mõistab kaebaja nõuet nii, et kaebaja soovib saada vastust vaidele, mis on esitatud 21.03.2022 taotluse rahuldamata jätmise otsusele nr 6-13/7542-2 (tasuta koopiate väljastamata jätmine kohtuotsustest nr 1-10-15779, nr 1-21-474 ja nr 1-21-3495). Kohtu hinnangul puudub kaebajal kohustamisnõude osas kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus selgitab, et vaidele vastamata jätmine ei riiva kaebaja õigusi, kuna vajadusel saab ta pöörduda kohtu poole kohustamiskaebusega tulenevalt VangS § 11 lg-st 5. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus
kaebuse kohustamisnõude osas. Seoses kohustamisnõude tagastamisega jätab kohus tähelepanuta kaebaja tähtaja ennistamise taotluse. II
10.HKMS § 104 lg 1 sätestab, et kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses.
10.1.Kaebaja ja täisühing taotlevad vangla poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 1 246 000 eurot seonduvalt sellega, et vangla ei väljastanud kaebajale kriminaalasjades nr 1-10-15779 ja nr 1-21-474 tehtud kohtuotsustest koopiaid ja on esitanud valeinformatsiooni, mistõttu ei saanud kaebaja õigeaegselt pöörduda EIK-sse individuaalkaebusega.
10.2.Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Järelikult kuulub kaebuse esitamise eest tasumisele riigilõiv summas 1050 eurot.
10.3.Kaebaja esitas kohtule menetlusabi taotluse, milles taotles nii enda kui ka täisühingu kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohutusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Kohus tutvus arvestataval perioodil 14.01.2023-13.05.2023 kaebaja kontoseisuga ja arvestades kaebaja kontole tulnud laekumisi ja kohustuslikke mahaarvamisi tegi kindlaks, et kaebaja ei ole võimeline tasuma vastavalt RLS § 60 lg-le 2 kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 1050 euro (s.o 3% 3000 eurost). Täisühingu osas on kohus tuvastanud, et äriregistris peetud andmete järgi ei ole ühing esitanud viimastel aastatel majandusaasta aruandeid. Sellest tulenevalt eeldab kohus, et täisühingul ei ole samuti rahalisi vahendeid kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumiseks. Kohus ei pea lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest vajalikuks teha täiendavaid menetlustoiminguid täisühingu tegeliku varalise seisundi väljaselgitamiseks, kuna kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu on tal niikuinii riigilõivu tasumise kohustus (vt määruse p-te 10.4 ja 10.5).
10.4.Järgmisena hindab kohus kaebuse perspektiivi. Riigikohus on leidnud, et riigilõivust vabastamise taotluse võib jätta rahuldamata üksnes siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu.1 Eelöeldust tulenevalt ei pea kohus riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmisel andma hinnangut nii kaitstava õiguse olulisusele kui ka kaebuse perspektiivikusele. Mõlemad alused eraldiseisvana on piisavaks põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel.2
10.5.Kohus peab hüvitamiskaebust tervikuna ilmselgelt perspektiivituks. Kohus selgitab, et nii mittevaralise kui ka varalise tekitatud hüvitamise eelduseks on põhjuslik seos haldusorgani tegevuse või tegevusetuse ja väidetavalt tekitatud kahju vahel (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1). Juhul, kui haldusorgani tegevuse või tegevusetuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos, ei ole kahjunõude rahuldamine võimalik. Kaebaja väitis, et talle ja täisühingule on
RKHKm 3-3-1-20-10 p 15. RKHKm 3-3-1-79-10, p 8.
tekitatud varaline ja mittevaraline kahju sellega, et vangla poolt kriminaalasjades nr 1-21-474 ja nr 1-10-15779 tehtud otsustest koopiate väljastamata jätmise ja valeinformatsiooni esitamise tõttu (vanglaametniku sõnul pidi olema EIK-sse individuaalkaebusega pöördumine kaebaja kulul) ei esitanud ta õigeaegselt EIK-sse individuaalkaebusi. Kohus tegi kindlaks, et kriminaalasjas nr 1-21-474 jõustus kohtuotsus 12.04.2021, kriminaalasjas nr 1-10-15779 jõustus kohtuotsus 9.06.2014. Kuni 1.02.2022 oli võimalik pöörduda EIK-sse individuaalkaebusega 6 kuu jooksul alates siseriiklikult tehtud lõplikust otsusest. Kaebaja esitas vanglale taotluse kohtuotsustest koopiate saamiseks 16.03.2022. Vangla keeldus koopiate väljastamisest 21.03.2022 vastusega nr 6-13/7542-2. Seega kaebaja poolt soovi esitamise ajal saada koopiaid kriminaalasjades nr 1-21-474 ja nr 1-10-15779 tehtud otsustest on juba möödunud EIK-sse individuaalkaebusega pöördumise kuuekuine tähtaeg mõlema kriminaalasjade osas. Eelnevat arvestades ei tuvasta kohus põhjuslikku seost vangla poolt koopiate väljastamata jätmise ja valeinformatsiooni esitamise kaebajale ja täisühingule ning väidetava kahju tekitamise vahel. Järelikult ei ole täidetud eelpoolnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldus ja hüvitamiskaebus ei kuulu tervikuna rahuldamisele.
10.6.Sellel põhjusel ja juhindudes HKMS § 111 lg-st 1, jätab kohus kaebajate menetlusabi taotlused rahuldamata ja kohustab kaebajaid (igaüht eraldi) tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 1050 eurot või 3% nõutavast summast, kui kaebajad otsustavad kahjunõude suurust vähendada. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kaebaja nimi ja käesoleva haldusasja number. Kohus selgitab, et kaebuse esitamise eest võib riigilõivu tasuda ka kolmas isik. Kaebajatel või kolmandal isikul tuleb esitada kohtule määratud tähtajaks riigilõivu tasumist tõendav dokument (maksekorraldus).
10.7.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 120 lg-st 3, jätab kohus kaebuse käiguta ning kohustab kaebajaid (igaüht eraldi) tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 1050 eurot või 3% nõutavast summast ja esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument (maksekorraldus) 5 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 jõustumisest. Kohus selgitab, et kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu tasumata jätmise korral tagastab kohus kaebuse selle esitajale vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 2.
allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.