3-23-1275/7 - Planeerimine ja ehitus - Muu planeerimine ja ehitus - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Kohus leiab, et kaebaja menetluskulud summas 1378,40 (sh käibemaks ja riigilõiv 20 eurot) eurot on välja mõistetavad. Kaebaja on esitanud kohtule kulude aluseks oleva arve (dtl 241). Vastustaja leidis oma 31.08.2023 vastuses, et menetluskulud tuleb jätta vastustajalt välja mõistmata, kuivõrd kaebaja eesmärgiks oli sisulise lahendi saamine, mitte aga taotluse läbi vaatamata jätmine (vt 20.07.2023 korraldus nr 624). Seos kaebaja kaebuse peale alanud kohtumenetlusega seisneb üksnes selles, et ilma haldusmenetluse kestel paralleelselt alanud kohtumenetluseta, oleks vastustaja jätkuvalt teinud pingutusi, et taotlust lahendada haldusakti andmisega, ehk sisulise otsusega. Kohus leiab, et eeltoodu ei saa kaasa tuua kaebaja menetluskulude väljamõistmata jätmist olukorras, kus isik oli esitanud kohustamiskaebuse lahendada kaebaja poolt 28.07.2022 esitatud taotlus. See, et vastustaja jättis taotluse läbivaatamata (ning kaebaja otsustas esitada uue kaebuse, mitte muuta käesolevat kaebust), ei tähenda seda, et vastustaja poolt 20.07.2023 korralduse nr 624 andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ning sellest tulenevalt tuleks jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja möönab ka ise, et korralduse andmine oli otseselt seotud kaebaja poolt kohustamiskaebuse esitamisega, kuivõrd kaebuse esitamata jätmisel oleks vastustaja jätkanud haldusmenetlusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus analüüsinud asja mahtu ja keerukust leiab, et menetluskulud on põhjendatud. Kaebaja on seejuures korrektselt ära näidanud menetluskulude seose käesoleva haldusasjaga. Vastustaja väide, et kogu arvel kajastatud ajaline kulu pole seotud kaebuse esitamisega jääb kohtule arusaamatuks. Vastustaja ei ole konkreetselt välja toonud, milline arvel näidatud kulu pole seotud käesolevas asjas esitatud kaebusega ja selle menetlusega.

Küll aga märgib vastustaja põhjendatult, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Riigikohus on oma 11.05.2022 lahendis nr 3-20-663 muutnud senist praktikat seoses menetluskuludelt käibemaksu väljamõistmisega. Riigikohus selgitas, et: „Halduskolleegiumi senise praktika aluseks on 15. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-58-07. Otsuse punkti 15 kohaselt oli kolleegium seisukohal, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Seda põhjusel, et halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata - sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada isiku kogu majandustegevus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuigi viidatud säte ei kohaldu halduskohtumenetluses (vt HKMS § 108 lg 12), peab kolleegium siiski vajalikuks ühtlustada menetluskulude väljamõistmise praktikat tsiviil- ja haldusasjades, sest võimalikud probleemid sisendkäibemaksu osalise mahaarvamisega ja selle tõendamisega on tsiviil- ja haldusasjades samasugused. Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 10. novembri 2021. a määruses nr 2-18-16519/61 juhise, kuidas kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte: „TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud sätte alusel menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2124-06, p 12; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kui avaldaja on TsMS § 174 lg-s 10 märgitud kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus või juhib vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada avaldaja menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul ka kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte.“ (P 15.)“ Kaebaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kaebaja ei ole esitanud kinnitust, et tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest halduskolleegiumi senise praktika kohaselt ei olnud sellise kinnituse andmine ka vajalik. Sellest hoolimata saab kohus praegust kohtuasja lahendades otsustada, et õigusabikulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuga, sest kaebaja on käibemaksukohustuslasena registreeritud (nr EE100446917), samuti on käibemaksukohustuslane arve esitanud Bergsi Consult OÜ (nr EE102543151), millest tulenevalt saab kaebaja sisendkäibemaksu maha arvata ning selle välja mõistmine vastustajalt ei ole arvestades muutunud kohtupraktikat põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulud kokku summas 1132 eurot + 20 eurot riigilõiv so kokku 1152 eurot.