Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 1. september 2023, Tallinn 3-23-1275
Haldusasi
Osaühing Loo Auto kaebus kohustada Jõelähtme valda viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul lahendama Loo Auto OÜ 28.07.2022 esitatud taotlus ning koostama ja välja andma projekteerimistingimused Pae-Sinnika kinnistule (Harju maakond, Jõelähtme vald, Liivamäe küla, registriosa nr 2162302) tiigi rajamiseks või keelduma projekteerimistingimuste andmisest
Menetlusosalised
Kaebaja: Osaühing Loo Auto, volitatud esindaja Piret TõnnusSaks
RESOLUTSIOON
Vastustaja: Jõelähtme vald
1.Lõpetada haldusasja nr 3-23-1275 menetlus.
2.Mõista Jõelähtme vallalt Osaühing Loo Auto kasuks välja menetluskulud kokku summas 1152 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Vastustajal kanda menetluskulud Osaühing Loo Auto arveldusarvele nr EE892200221010881849 Swedbank 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. 4. Jätta kaebaja taotlus märkida kohtulahendis, et Osaühingule Loo Auto hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses rahuldamata.
Edasikaebamise kord
5.Sekretäril saata määrus menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule.
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on Osaühing Loo Auto kaebus kohustada Jõelähtme valda viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul lahendama Loo Auto OÜ 28.07.2022 esitatud taotlus ning koostama ja välja andma projekteerimistingimused Pae-Sinnika kinnistule (Harju maakond, Jõelähtme vald, Liivamäe küla, registriosa nr 2162302) tiigi rajamiseks või keelduma projekteerimistingimuste andmisest.
2.17.07.2023 teavitas vastustaja, et plaanib projekteerimistingimuste väljastamiseks jätta läbi vaatamata.
kaebuse
esitaja
taotluse
21.07.2023 esitas vastustaja kohtule teate, et Jõelähtme vald on oma 20.07.2023 korraldusega nr 624 „Projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmine“ otsustanud jätta Osaühing Loo Auto 28.07.2022 taotluse läbi vaatamata.
3.Vastuseks kohtunõudele teatas kaebaja 27.08.2023 kohtule, et nõustub käesoleva haldusasja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Ühtlasi palub kaebaja vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1378,40 eurot (sh käibemaks) eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 237-241). Vastustajalt väljamõistetud kulud palub kaebaja kanda osaühing Loo Auto arvele nr EE892200221010881849 Swedbank. Kaebaja kinnitab, et kõik eeltoodud kulud on seoses haldusasjaga nr 3-23-1275. Kaebaja palub märkida kohtulahendis, et Osaühingule Loo Auto hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.30.08.2023 teatas vastustaja kohtule, et esitatud kaebusega nõuti haldusakti andmist, ehk sisulise otsuse tegemist, kuid vastustaja sooritas toimingu, jättes taotluse läbi vaatamata. Sõltumata sellest, et toiming on vormistatud korraldusena ning kõnealune korraldus on halduskohtus vaidlustatav, ei muuda need asjaolud veel sooritatud toimingut olemuslikult haldusaktiks. Vastustaja palus haldusmenetluse jooksul korduvalt kaebajal oma taotlust täiendada ning kogus asjas ka iseseisvalt otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni. Vastustaja tegevus oli suunatud kaebaja poolt esitatud projekteerimistingimuste taotluse sisulisele läbivaatamisele, mis ei olnud võimalik, kuna kaebaja ei esitanud asjas sisulise otsuse tegemiseks vajalikke andmeid. Taotluse läbi vaatamata jätmine ei olnud ja ei peakski olema haldusorgani esmane valik haldusmenetluses. Seos kaebaja kaebuse peale alanud kohtumenetlusega seisneb üksnes selles, et ilma haldusmenetluse kestel paralleelselt alanud kohtumenetluseta, oleks vastustaja jätkuvalt teinud pingutusi, et taotlust lahendada haldusakti andmisega, ehk sisulise otsusega. Alanud kohtuvaidluse valguses ei olnud mõistlik pidada kohtuvaidlust ainult taotluse läbivaatamise tähtaegsuse küsimuses ilma taotluse sisulisi puudusi ja menetluse kestel üleskerkinud õiguslikke küsimusi puudutamata. Seega kui otsida seoseid korralduse andmise ja alanud kohtuvaidluse vahel, siis oli vastustaja sooviks kohtumenetluses pidada sisulist vaidlust. Antud juhul oli kaebaja valikuks esitada korraldusele 624 eraldi uus kaebus Tallinna Halduskohtule, mitte muuta juba käimasolevas halduskohtumenetluses kaebuse nõuet. See aga ei tähenda veel seda, et menetluskulud tuleks kindlasti vastustajalt välja mõista. Vastustaja märgib, et kogu arvel kajastatud ajaline kulu pole seotud kaebuse esitamisega. Juhul kui kohus otsustab antud juhul menetluskulud vastustajalt välja nõuda, usaldab vastustaja kohtu
hinnangut kaebaja menetluskulude ajalise põhjendatuse ja vajalikkuse osas. Küll aga palub vastustaja sellisel juhul arvestada, et nii kaebaja kui tema esindaja on käibemaksukohuslased ning seetõttu tuleks menetluskulude vastustajalt välja mõistmisel jätta käibemaks arvestamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuivõrd kaebaja kaebuse üheks eesmärgiks oli kaebaja 28.07.2022 taotluse suhtes lahendi tegemine ja vastustaja on oma 20.07.2023 korraldusega nr 624 otsustanud jätta Osaühing Loo Auto 28.07.2022 taotluse läbi vaatamata (vt vastustaja 21.07.2023 lisa 1 dtl 220-230), siis kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada analoogia korras HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. (Käesoleval juhul ei saanud kohus teha kaebajale ka ettepanekut kaebuse nõude muutmiseks, kuivõrd kaebaja jõudis eelnevalt juba uue kaebuse kohtule ära esitada.)
6.Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Kohus leiab, et kaebaja menetluskulud summas 1378,40 (sh käibemaks ja riigilõiv 20 eurot) eurot on välja mõistetavad. Kaebaja on esitanud kohtule kulude aluseks oleva arve (dtl 241). Vastustaja leidis oma 31.08.2023 vastuses, et menetluskulud tuleb jätta vastustajalt välja mõistmata, kuivõrd kaebaja eesmärgiks oli sisulise lahendi saamine, mitte aga taotluse läbi vaatamata jätmine (vt 20.07.2023 korraldus nr 624). Seos kaebaja kaebuse peale alanud kohtumenetlusega seisneb üksnes selles, et ilma haldusmenetluse kestel paralleelselt alanud kohtumenetluseta, oleks vastustaja jätkuvalt teinud pingutusi, et taotlust lahendada haldusakti andmisega, ehk sisulise otsusega. Kohus leiab, et eeltoodu ei saa kaasa tuua kaebaja menetluskulude väljamõistmata jätmist olukorras, kus isik oli esitanud kohustamiskaebuse lahendada kaebaja poolt 28.07.2022 esitatud taotlus. See, et vastustaja jättis taotluse läbivaatamata (ning kaebaja otsustas esitada uue kaebuse, mitte muuta käesolevat kaebust), ei tähenda seda, et vastustaja poolt 20.07.2023 korralduse nr 624 andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ning sellest tulenevalt tuleks jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja möönab ka ise, et korralduse andmine oli otseselt seotud kaebaja poolt kohustamiskaebuse esitamisega, kuivõrd kaebuse esitamata jätmisel oleks vastustaja jätkanud haldusmenetlusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus analüüsinud asja mahtu ja keerukust leiab, et menetluskulud on põhjendatud. Kaebaja on seejuures korrektselt ära näidanud menetluskulude seose käesoleva haldusasjaga. Vastustaja väide, et kogu arvel kajastatud ajaline kulu pole seotud kaebuse esitamisega jääb kohtule arusaamatuks. Vastustaja ei ole konkreetselt välja toonud, milline arvel näidatud kulu pole seotud käesolevas asjas esitatud kaebusega ja selle menetlusega.
Küll aga märgib vastustaja põhjendatult, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Riigikohus on oma 11.05.2022 lahendis nr 3-20-663 muutnud senist praktikat seoses menetluskuludelt käibemaksu väljamõistmisega. Riigikohus selgitas, et: „Halduskolleegiumi senise praktika aluseks on 15. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-58-07. Otsuse punkti 15 kohaselt oli kolleegium seisukohal, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Seda põhjusel, et halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata - sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada isiku kogu majandustegevus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuigi viidatud säte ei kohaldu halduskohtumenetluses (vt HKMS § 108 lg 12), peab kolleegium siiski vajalikuks ühtlustada menetluskulude väljamõistmise praktikat tsiviil- ja haldusasjades, sest võimalikud probleemid sisendkäibemaksu osalise mahaarvamisega ja selle tõendamisega on tsiviil- ja haldusasjades samasugused. Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 10. novembri 2021. a määruses nr 2-18-16519/61 juhise, kuidas kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte: „TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud sätte alusel menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2124-06, p 12; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kui avaldaja on TsMS § 174 lg-s 10 märgitud kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus või juhib vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada avaldaja menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul ka kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte.“ (P 15.)“ Kaebaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kaebaja ei ole esitanud kinnitust, et tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest halduskolleegiumi senise praktika kohaselt ei olnud sellise kinnituse andmine ka vajalik. Sellest hoolimata saab kohus praegust kohtuasja lahendades otsustada, et õigusabikulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuga, sest kaebaja on käibemaksukohustuslasena registreeritud (nr EE100446917), samuti on käibemaksukohustuslane arve esitanud Bergsi Consult OÜ (nr EE102543151), millest tulenevalt saab kaebaja sisendkäibemaksu maha arvata ning selle välja mõistmine vastustajalt ei ole arvestades muutunud kohtupraktikat põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulud kokku summas 1132 eurot + 20 eurot riigilõiv so kokku 1152 eurot.
Menetluskulud tuleb vastustajal kanda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates kaebaja poolt näidatud arveldusarvele. Kaebaja palus märkida kohtulahendis, et kaebajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kuivõrd halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette menetluskuludelt viivise tasumist, siis tuleb jätta kaebaja vastav taotlus rahuldamata.
7.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja pöörduda sama nõude ja alusega halduskohtusse (HKMS § 43 ja § 155 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.