Denis Semenovi kaebus Viru Vangla 9. detsembri 2022. a käskkirja nr 6-3/926-1 tühistamiseks ja kahjuhüvitise summas 2400 eurot väljamõistmiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada Denis Semenovi kaebus haldusasjas nr 3-23-200.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik Denis Semenov esitas 25. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 9. detsembri 2022. a käskkirja nr 6-3/926-1 tühistamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras 24 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ametniku korraldustele mitteallumise ja isevalmistatud eseme omamise eest. Kaebaja põhjendab kaebuses, miks on vaidlustatud käskkiri tema arvates õigusvastane. Kaebaja nõuab käskkirja nr 6-3/926-1 tühistamist ja selle alusel kartseris veedetud 24 päeva eest kompensatsiooni summas 2400 eurot väljamõistmist. Kaebuse kohaselt on kaebaja pöördunud kohtueelselt vangla poole ning sai vanglalt 24. jaanuaril 2023 vastuse nr 6-2/555-4. Kaebaja sõnul oli vastus eestikeelne, kuid ta ei valda eesti keelt vajalikul tasemel.
Viru Vangla edastas 14. augustil 2023, 18. augustil 2023 ja 29. augustil 2023 vastusena kohtunõuetele asjaga seonduvad kohtueelse menetluse materjalid, kaebaja eesti keele oskust tõendavad dokumendid ning teatas, et kaebusega seonduvat kahju hüvitamise taotlust kaebaja vanglale esitanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja nõuab praeguses kaebuses Viru Vangla 9. detsembri 2022. a distsiplinaarkäskkirja nr 6-3/926-1 tühistamist ja selle käskkirja alusel kartseris veedetud 24 ööpäeva eest kahjuhüvitise summas 2400 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel,
3-23-200 mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
4.HKMS §-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus märgib, et arvestades VangS § 11 lõigetes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval vangla vastu esitatud kohustamis-, tühistamis- ja hüvitamisnõude puhul vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, punkt 17).
5.Viru Vangla teatas 14. augusti 2023. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt kahju hüvitamise taotlust. Kohtul puudub alus selles kahelda. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses välja toonud ega tõendanud, et ta oleks vastava kahjunõude esitanud. Kaebaja mainib kaebuses üksnes käskkirjaga nr 6-37926-1 seonduvat vaidemenetlust. Seega ei saa hüvitamisnõude osas VangS § 11 lõikest 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda.
6.Viru Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas
14.detsembril 2022 vanglale võõrkeelse vaide, mis registreeriti numbriga 6-12/555-1. Vaides on viidatud käskkirjale nr 6-3/926-1, seega eeldatavalt soovis kaebaja antud vaides selle käskkirja vaidlustada. Viru Vangla jättis 12. jaanuari 2023. a kirjaga nr 6-12/555-3 kaebaja vaide käiguta ning andis tähtaja vaide eestikeelse tõlke esitamiseks. Vangla viitas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dele 6 ja 52, keeleseaduse (KeeleS) §-dele 3 ja 12, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lõikele 1 ja § 21 lõikele 1 ning justiitsministri
30.novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-le 491. Vangla märkis, et vangla kulul tõlgitakse dokumente ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud, et kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Vanglale teadaolevalt oskab kaebaja piisavalt riigikeelt, et oma õigusi kaitsta. Seda kinnitavad ka isiku poolt varasemalt esitatud eesti keeles koostatud kirjalikud pöördumised. Samuti ei saa vangla arvates pidada eluliselt usutavaks seda, et kaebaja ühtäkki avastas, et ta enam riigikeelt ei oska. Vangla hinnangul püüab kaebaja kasutada oma õigust tõlketeenuse saamiseks pahas usus. Arvestades, et kaebaja on varasemalt esitanud pöördumisi eesti keeles, ei olnud vangla arvates põhjendatud võõrkeelse vaide tõlkesse edastamine vangla kulul. Seetõttu tuli kaebajal esitada vaie eesti keeles. Kuna kaebaja ei esitanud eestikeelset vaiet vangla poolt antud tähtajaks, siis seetõttu tagastati tema kõnealune vaie Viru Vangla 24. jaanuari 2023. a kirjaga nr 6-12/555-4.
7.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju
3-23-200 hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
19.septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaide läbivaatamist takistav puudus.
8.PS §-dest 6 ja 52 ning ka KeeleS § 3 lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VSkE § 491, mille lõike 1 kohaselt saadab vangla või Viru Vangla haldusosakond võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lõike 2 esimese lause kohaselt võetakse enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt nõusolek, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse maha tema vanglasiseselt isikuarvelt. VSkE § 491 lõikest 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE § 491 lõikest 4 tulenevalt edastatakse võõrkeelne dokument tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VSkE § 491 lõige 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. VSkE §-st 491 nähtub seega, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
9.Kohus palus 24. augusti 2023. a kohtunõudega Viru Vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud vaidemenetluses seisukohale, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Viru Vangla edastas kohtule 29. augustil 2023 vastavad dokumendid ning ühtlasi ka teatas, et kaebaja on ajavahemikul 16. veebruar 2022 kuni 26. september 2022 lõpetanud riigikeele kursuse A2 tasemel. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab A2 tasemel keelekasutaja lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö. Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Antud keeleoskustase võimaldab küll üksnes lihtsamat suhtlemist, kuid kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul arvestada ka kaebaja poolt vanglale esitatud eestikeelseid pöördumisi ning vaidluse asjaolusid. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja vanglale esitanud ka pikemaid ning keerulisema lauseehitusega pöördumisi, mida arvestades pidanuks kaebaja olema suutlik piisaval määral end eesti keeles kõnealust vaiet esitades väljendama. Kohus märgib, et vaie ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi ega erialaväljendeid, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust. Seejuures ei
3-23-200 takista vaide menetlemist mõned õigekirjavead. Kaebajat karistati ametniku korraldusele mitteallumise ja isevalmistatud eseme omamise eest. Kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumiste pinnalt pidanuks ta sellele vangla tegevusele vastu vaieldes suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldanuks tal vaidemenetluses oma õigusi kaitsta. Ka kohtule esitatud kaebus ei sisalda keerulisi lausekonstruktsioone, vaid kaebaja on lihtsas keeles põhjendanud, miks vangla tegevus käskkirja nr 6-3/926-1 andmisel on tema arvates õigusvastane. Seda arvestades puudub alus arvata, et kaebaja ei oleks suutnud oma põhjendusi vaidemenetluses eesti keeles esitada. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelse vaide menetlemisest, sest kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaide eesti keeles esitamiseks. Seega, kuna kaebaja on vaide esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest oma vanglasiseselt isikukontolt, on vangla kohtu hinnangul õiguspäraselt 24. jaanuari 2023. a otsusega nr 6-12/555-4 kaebaja võõrkeelse vaide nr 6-12/555-1 tagastanud, kuna kaebaja oskab eestikeelse vaide koostamiseks piisaval määral eesti keelt.
10.Eeltoodust tulenevalt kuulub praegune kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tervikuna tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.