Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
RESOLUTSIOON
3-23-628 31.08.2023 Reelika Kitsing X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise väljamõistmiseks seoses ebasobiva padjaga
1.Tagastada X kaebus.
kahju
hüvitise
2.Jätta X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada tähemärgiga. Edasikaebamise kord
Muud selgitused
määruse
avalikustamisel
kaebaja
nimi
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.X esitas 06.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Viru Vanglat maksma talle välja hüvitis 500 eurot tahtlikult valu tekitamise eest 2–2,5 kuu jooksul seoses sellega, et talle väljastatud padi oli vana ja sellel ei olnud võimalik magada, kuna padjatäide oli läinud tükki. Kaebaja sõnul oli tal halva padja tõttu õudne uni, pidevad valud kaelas ja ta piinles. Kaebajal on probleemid selgrooga ning kaebaja hinnangul oleks talle tulnud väljastada uus padi, mida aga hoolimata kaebaja sellekohastest taotlustest ei tehtud. Samuti palub kaebaja hinnata, kas juhtumis on olemas alused kriminaalasja algatamiseks ja vastavate andmete esitamiseks prokuratuuri. Kaebusele on lisatud kaebaja 15.03.2023. a vaidena pealkirjastatud pöördumine (reg 16.03.2023 nr-ga 6-14/6147-1) ning Viru Vangla 06.04.2023. a vastus sellele. Kaebusele on lisatud ka menetlusabi taotlus, milles kaebaja palub vabastust riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna tal puuduvad selleks vahendid.
2.Viru Vangla esitas 15.06.2023 ja 28.08.2023 Tartu Halduskohtule vastustena kohtunõuetele X kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/83-1 ning taotluse osas 28.08.2023 tehtud kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse nr 6-16/83-2.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Enne praeguse kaebuse esitamist on kaebaja esitanud kohtule sarnase sisuga esialgse õiguskaitse taotluse, millest kohus järeldab koosmõjus
3-23-628 kaebusega, et kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses sellega, et ta pidi magama talle mittesobiva padjaga 2–2,5 kuu jooksul alates 2023. jaanuarist (HKMS § 37 lg 2 p 4).
4.Kohus leiab, et X hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte näol on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud.
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivse õiguse rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd taotletav kahjuhüvitis ei ületa praegusel juhul seda summat, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lg-s 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks. Ka väidetav vangla tegevus iseenesest ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks on RVastS § 9 lg 1 järgi avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
7.Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praeguses kaebuses vastustajale seonduvalt väidetavalt ebasobiva padja väljastamisega ette heidetav tegevus ei ole kohtu hinnangul taoliste olukordadega võrreldav ega saanud kaebajale põhjustada selliseid tagajärgi või alandada tema väärikust määral, mis tingiks kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise. Kaebaja ei väida kaebuses, et ta oleks olnud alates 2023. jaanuarist 2–2,5 kuu jooksul üldse ilma padjata, vaid üksnes leiab, et talle vangla poolt väljastatud padi ei sobinud. Seejuures nähtub asja materjalidest, et kõnealusel perioodil vahetas vangla kaebaja nõudmisel patju mitu korda, kuid kaebaja lõhkus talle antud padja, samuti peale seda väljastatud padja, ning lõpetas lõhkumised alles siis, kuni ta sai oma tahtmise kohase uue padja. Viru Vangla on toonud kohtueelses menetluses tehtud otsuses välja, et vangla haldusosakonna teenistuja, kes padja vahetas,
3-23-628 selgitas, et vahetatud padi ei olnud küll uus, kuid oli korralik. Kaebaja padja on üle vaadanud ka meditsiiniõde, kes ei näinud samuti sellel kasutamist välistavaid omadusi. Patja vahetanud teenistuja sõnul oli kaebaja aga pretensioonikas, nõudes justnimelt uut patja. Kohus nõustub kohtueelses menetluses vangla antud seisukohaga, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda magamistarvete vahetamist ainuüksi uute vastu. Isegi kui kaebaja subjektiivse hinnangu kohaselt talle väljastatud padi ei sobinud ning ta tundis patja kasutades mõningast ebamugavust, siis ei anna see siiski praegusel juhul alust vangla tegevuse õigusvastaseks pidamiseks ega kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
10.Kohus märgib, et ei käsita eraldiseisva nõudena kaebuses esitatud palvet hinnata, kas juhtumis on olemas alused kriminaalasja algatamiseks ja vastavate andmete esitamiseks prokuratuuri. Seejuures ei ole kriminaalasja alustamiseks aluste esinemise kontrollimine halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi kriminaalmenetlus on iseenesest avalik-õiguslik, on kriminaalasja alustamiseks kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud teistsugune menetluskord kui halduskohtumenetlus. Kui kaebaja leiab, et vanglaametnikud on pannud vanglas toime kuriteo, saab ta sellest teavitada vanglat või prokuratuuri, esitades kuriteoteate (KrMS § 195 lg 1, § 212 lg 2 p 6).
11.Seoses viidetega kaebaja terviseandmetele tuleb määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.