lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1701/2

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 29.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1701/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
666
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2023, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-1701

Haldusasi

X kaebus Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2023 istungi protokolli punkti 5 hääletuse õigusvastaseks tunnistamise ja Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2023 otsuse nr 8 tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus, mis registreeriti 01.08.2023, talle läbivaatamatult;
2.Saata käesolev määrus kaebuse esitajale ja teadmiseks Ruhnu Vallavolikogule

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 01.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tunnistada Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2023 istungi protokolli punkti 5 hääletus õigusvastaseks ja tühistada Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2023 otsus nr 8.
1.1.Nähtuvalt kaebusele lisatud Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2023 istungi protokollist nr 04 arutas volikogu päevakorrapunkt nr 5 raames Ruhnu valla Noggis kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise küsimust. Kaebuse

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

juurde on lisatud ka vastava otsuse projekt, mille kohaselt algatatakse detailplaneering Ruhnu vallas, Ruhnu küla Noggis katastriüksusel nr 68901:001:0206. Sellest ilmneb, et Noggis kinnistu detailplaneering algatatakse eesmärgiga sätestada tingimused kinnistu jagamiseks 4 krundiks koos üksikelamute ja abihoonete püstitamisega. Tulenevalt üldplaneeringus määratud ala metsamajanduse maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisest elamumaaks on vajalik algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering, planeeringuala suuruseks määratakse 2,22 ha vastavalt otsuse lisale nr 2 ning kinnitatakse lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale nr 1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine otsustati jätta vastavalt otsuse lisale nr 3 (KSH eelhinnang) algatamata, kuna kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.

1.2.Kaebuses esitatud argumendid puudutavad kokkuvõttes seda, et detailplaneeringu algatamise otsusega soovitakse muuta üldplaneeringut ja tühistada kogukonna varasem kokkulepe metsa ja väljapoole hoonestatud ala piire ehitamise keeldude kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks ja kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
4.Käesolevas asjas on kaebaja taotlus suunatud Ruhnu vallas, Ruhnu küla Noggis katastriüksusel nr 68901:001:0206 detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise tühistamisele. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks. Sellest sättest tuleneb üldpõhimõte, mille kohaselt peab halduskohtusse pöördumine olema kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks vajalik ehk teisisõnu saab isik halduskohtus vaidlustada haldusakti või toimingu, mis õigusvastasuse korral võib kaebaja õigusi rikkuda. Käesoleval juhul vaidlustab kaebaja detailplaneeringu algatamist. Detailplaneeringu algatamise näol on tegemist aga menetlustoiminguga, mis ei ole suunatud mitte kellegi õiguste tekitamisele, lõpetamisele ega muutmisele. Sedalaadi menetlustoiming ei saa iseenesest kellegi, sealhulgas kaebajate õigusi rikkuda. Kaebusest ei nähtu, kuidas asjaomase detailplaneeringu algatamise üle hääletamine või detailplaneeringu algatamine või selle tagajärjeks olev asjaolu, et vastav menetlus käib, kaebaja õigusi rikuks. Oma subjektiivseid õigusi käsitledes ei viita kaebaja tegelikult detailplaneeringu algatamisele, vaid võimalikule tulevikus kehtestatavale planeeringule. Algatatud menetluse eesmärgiks on sätestada tingimused Noggis kinnistu jagamiseks 4 krundiks. Detailplaneeringu menetluse käigus selgitatakse välja kas või mil määral võib soovitud lahendus riivata teiste isikute õigusi või millised on võimaliku planeeringulahendusega seonduvad avalikud huvid.
5.Seadus ja kohtupraktika võimaldab menetlustoimingu vaidlustamist ilma menetluse tulemusena tehtava otsuseta üksnes erandjuhul. HKMS § 45 lõikes 3 on sätestatud, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Tegemist on erandliku kaebeõigusega, mille jaatamiseks käesoleval juhul alust pole. Kaebusest ei nähtu kuidagi, et pelgalt detailplaneeringu algatamine ja edasine menetlemine kaebaja õigusi kuidagi rikkuda saaks. Detailplaneeringu

algatamise etapis ei ole põhimõtteliselt võimalik väita, et menetluse lõpus antakse mistahes isiku õigusi rikkuv haldusakt. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkt 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et oma huvi saab kaebaja väljendada algatatud detailplaneeringu menetluses, kusjuures kaebajal on võimalik pöörduda hiljem vajaduse korral vastavalt planeerimisseaduse § 141 ka kohtusse, kui selle menetluse tulemusena tõepoolest kehtestatakse detailplaneering, mis kaebaja hinnangul kas tema subjektiivseid õigusi rikub või avaliku huviga vastuolus on.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium