X kaebus Tallinna Vangla vastu seonduvalt ATH ja Chepatiidi ravi saamisega
Menetlustoiming
Kaebuse osaline tagastamine ja menetluse lõpetamine, menetlusabi taotluse lahendamine
osaline
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus nõuetes teista Tartu Ringkonnakohtu 26.08.2021 otsus asjas nr 2-18-16580, kohustada Tallinna Vanglat määrama kaebajale C-hepatiidi ravi ja mõista Tallinna Vanglalt välja kahju hüvitis saamata jäänud ravi eest.
2.Lõpetada X kaebuse menetlus nõudes mõista Tallinna Vanglalt välja hüvitis ajavahemikul 28.12.2015–28.12.2016 aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravimata jätmisega tekitatud kahju eest.
Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) esitas 03.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes, mida kohus tõlgendas kui taotlust kohustada Tallinna Vanglat ravima kaebajal C-hepatiiti ja mõista Tallinna Vanglalt välja hüvitis aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ning C-hepatiidi ravimata jätmisega tekitatud kahju eest (haldusasi nr 3-23-711). Kohus jättis kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas 14.06.2023 määrusega kaebuse menetluse nõudes mõista vanglalt välja kahju hüvitis ajavahemikul 28.12.2015–28.12.2016 aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravimata jätmise eest. Samuti tagastas kohus läbivaatamatult kaebaja nõude kohustada vanglat tagama C-hepatiidi ravi ja maksta hüvitist alates 19.12.2022 C-hepatiidi ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju eest. Halduskohtu 14.06.2023 määrus jõustus 06.07.2023 edasi kaebamata.
2.Kaebaja esitas 02.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus ennistada kohtuasi Tartu Vangla vastu seoses uute asjaolude selgumisega ja määrata talle abiks jurist, kuna kaebaja on vaimse tervise probleemide tõttu tunnistatud 100% töövõimetuks (haldusasi nr 3-23-958). Samuti taotles kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu. Kaebaja ei saanud ATH ravi. Materjalidest nähtub, kui palju on kaebaja pöördunud ja küsinud abi ning ravi ka C-hepatiidi tõttu. Kaebusele on lisatud pöördumised ja teabenõuded Tallinna Vanglale (31.10.2022–06.03.2023) ja Tallinna Vangla vastused kaebajale (30.09.-07.12.2022).
3.Kaebaja esitas 03.05.2023 kohtule täiendava kaebuse, milles palus liita kõik küsimused, mis puudutavad C-hepatiidi ravi ja ATH ravimata jätmist, valeravi jne. Pöördumisele oli lisatud Tartu Ringkonnakohtu 26.08.2021 otsus asjas nr 2-18-16580 (X hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamise tuvastamiseks, kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks).
4.Kohus küsis 22.06.2023 kohtunõudega Tallinna Vanglalt, kas ja mis kuupäevadel pöördus kaebaja C-hepatiidi ravimiseks kohustamise ja C-hepatiidi ravimata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuetega vangla poole ning kuidas kaebaja taotlused lahendati.
5.Tallinna Vangla vastas 04.07.2023 kohtule, et C-hepatiidi ravi puudutava kaebuse esitas kaebaja kohtule varasemalt (haldusasi nr 3-23-711). ATH raviga seotud kahju hüvitamise nõuet ei ole kaebaja Tallinna Vanglale esitanud, kuid on esitanud sellise nõude Tartu Vanglale 28.02.2023. Viidatud kaebaja nõue on Tartu Vanglas menetluses.
KOHTU PÕHJENDUSED
Nõuete tõlgendamine
6.Kohus märgib, et praeguses haldusasjas esitatud kaebus ja selle täiendus on sõnastuselt laialivalguvad. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kaebaja esitatud kaebuse tekstidest ja nende lisadest mõistab kohus kaebaja soovi järgmiselt: 1) ennistada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-16580 ehk tuvastada Tartu Vangla poolt ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamine, kohustada Tartu Vanglat osutama kvaliteetset tervishoiuteenust ja mõista Tartu Vanglalt välja hüvitis mittevaralise kahju eest seonduvalt ATH-ga; 2) kohustada Tallinna Vanglat andma kaebajale vangla arsti poolt 19.12.2022 määratud C-hepatiidi ravi ja mõista Tallinna Vanglalt välja kahju hüvitis C-hepatiidi ravi määramata jätmise eest perioodil 19.12.2022–02.05.2023; 3) mõista Tallinna Vanglalt välja kahju hüvitis ATH ravi määramata jätmise eest Tallinna Vanglas perioodil 28.12.2015–28.12.2016. Samuti võib aru saada, et kaebaja taotles praeguse haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-23-711, menetlusabi määramist nii riigi õigusabi saamiseks kui ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 26.08.2021 otsuse asjas nr 2-18-16580 teistmine
7.HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
8.Tartu Ringkonnakohtu 26.08.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-16580 jõustus 18.10.2021, mil Riigikohus tagastas kaebaja kassatsioonkaebuse. Seega on tegemist jõustunud kohtulahendiga, mida ei saa enam ümber vaadata muul moel kui ainult teistmise korras. Tsiviilkohtumenetluses tehtud lahendi teistmise alused on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 2(4)
3-23-958
lg-s 2 ja teistmisavaldust on pädev lahendama Riigikohus (TsMS § 13 ja § 706 lg 1). Seega ei kuulu jõustunud kohtulahendite ümbervaatamine halduskohtu pädevusse ja kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada. Tallinna Vangla kohustamine määrama C-hepatiidi ravi ja ravi määramata jätmise eest kahju hüvitise väljamõistmine
9.Tallinna Vangla 04.07.2023 vastuse kohaselt (vt ka vangla 25.04.2023 vastus haldusasjas nr 3-23-711) ei ole kaebaja vangla poole C-hepatiidi ravi saamiseks alates 19.12.2022 ja ravi määramata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega pöördunud. Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-23-711 kaebaja sarnased nõuded põhjusel, et kaebajal on kohtueelne menetlus läbimata.
10.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus ette näha mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla toimingu peale kaebus tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide, mis on tagastatud, jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
11.Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tuleb kaebus läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 4). Tallinna Vanglalt ATH ravimata jätmisega tekitatud kahju hüvitise väljamõistmine
12.Tallinna Vangla 25.04.2023 vastusest haldusasjas nr 3-23-711 selgub, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas 28.12.2015–28.12.2016 (vt ka viidatud vastuse lisa nr 3) ja Tallinnast etapeeriti ta 28.12.2016 Tartu Vanglasse. Tallinna Vangla hinnangul (04.07.2023 vastus kohtule) taotleb kaebaja ATH ravi määramata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist Tartu Vanglalt. Kohus ei nõustu Tallinna Vangla tõlgendusega. Kaebaja ei ole praeguses asjas kohtusse pöördunud uue Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitise nõudega seonduvalt, vaid soovib kahju hüvitamist Tallinna Vanglalt ATH ravi mittesaamise eest Tallinna Vanglas perioodil 28.12.2015–28.12.2016. Tartu Vanglale teeb kaebaja etteheited seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-18-16580, mida kohus käsitles eelpool. Isegi juhul, kui kaebaja pidas silmas ATH ravi Tallinna Vanglas mittesaamist ka hilisemal perioodil (2022. aastal), siis vangla 04.07.2023 vastuse kohaselt ei ole kaebajal sellekohane kohtueelne menetlus läbitud ja kaebaja vastav nõue tuleks talle tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
13.Seonduvalt kaebaja nõudega ATH ravimata jätmisel Tallinna Vanglas 28.12.2015– 28.12.2016 osundab kohus, et Tallinna Halduskohus lõpetas 14.06.2023 määrusega asjas nr 3-23-711 samas nõudes menetluse HKMS § 152 lg 3 ja lg 1 p 2 alusel koosmõjus § 124 lg-ga 2.
14.HKMS § 152 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ja selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Kuna kaebaja esitas haldusasjas nr 3-23-711 kohtule sama nõude ja halduskohus lõpetas selles nõudes menetluse ning vastav määrus on jõustunud, siis lõpetab 3(4)
3-23-958
kohus praeguses asjas menetluse Tallinna Vangla poolt ATH ravimata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes kaebust menetlusse võtmata. Riigi õigusabi taotlus
15.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib kaebaja riigi õigusabi selleks, et nõuda mh Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asja suhtes tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist kahju hüvitamise nõuetes. Seega ei ole käesoleval juhul kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud.
16.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anna kohus riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et kaebaja on kaebust esitades suutnud esile tuua olulised asjaolud, millest kohus saab lahendi koostamisel lähtuda. Isegi kui kohus määraks kaebajale advokaadi abiks, siis peaks kaebaja ka temale selgitama kõik asjaolud. Halduskohtumenetluses kehtivat uurimis- ja selgitamiskohustust arvestades pole põhjust arvata, et kaebaja õigused võiksid jääda kaitseta üksnes asjaolu tõttu, et ta on haige ja tal puuduvad õigusalased teadmised või et ta ei tunne kohtupraktikat. Kohus saab vajalikele õigusnormidele ise viidata. Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Liitmise taotlus
17.Kohus jätab kaebaja liitmistaotluse tähelepanuta, sest menetlus asjas nr 3-23-711 on praeguseks lõppenud ja asju ei saa enam liita. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus
18.Kaebuse osalise tagastamise ja menetluse osalise lõpetamise tõttu ei võta kohus kaebus menetlusse, seetõttu puudub vajadus riigilõivu tasuda ja sellest vabastamise taotlust lahendada. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.