X ja Y kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kaebaja II – Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja I kasuks välja kahjuhüvitis summas 495,53 eurot, mille moodustab põhinõue 469,28 eurot ja viivis 26,25 eurot ning kaebaja II kasuks välja kahjuhüvitis summas 68 eurot, mille moodustab põhinõue 64,4 eurot ja viivis 3,6 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulu 16,01 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.09.2023. a.
1.X (edaspidi kaebaja I) esitas oma xx xx xxxx sündinud lapsele Rae valla lasteaiakoha saamiseks taotluse 15.07.2019 sooviga saada lasteaiakoht alates 09.01.2021 Peetri piirkonnas (esimese eelistusena Aruheina Lasteaed, teise eelistusena Peetri Lasteaed) (dtl 52). Lapse järjekorda lisamiseks kasutati Rae valla haridusteenuste haldamise süsteemi Arno.
2.Alates 02.08.2021 hakkas kaebajate laps käima eralastehoius (dtl 95). Lastehoiu, kaebaja I ja Rae valla vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu nr 2021-0458 (dtl 94 jj) p 3.1.4 kohaselt oli teenuse kohatasu ühes kuus 466 eurot ning p 3.1.5 järgi tuli lapsevanemal tasuda teenuse eest kohatasu 80 eurot kuus. Sama suur oli kohatasu Rae valla koolieelses lasteasutuses Rae Vallavoli1(11)
kogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ (edaspidi määrus nr 42) § 2 alusel. Ülejäänud osas (386 eurot) kohustus lastehoiu kohatasu maksma Rae vald. Lisaks sellele kohustus lapsevanem katma lapse toidukulu (lepingu p 3.1.6).
3.Kaebajate lapsele tehti 11.02.2022 kohapakkumine Peetri teeninduspiirkonna Sõnajala Lasteaeda koha kasutamise algusega 15.03.2022 (dtl 92). Pakutud kohast loobuti, kuna kohta sooviti teises lasteasutuses. Seejärel tehti 22.04.2022 kaebajate lapsele kohapakkumine Aruheina Lasteaeda koha kasutamise algusega 15.08.2022. Pakkumine võeti vastu.
4.Kaebaja I pöördus 24.02.2023 Rae valla poole taotlusega (dtl 12) hüvitada tema lapse eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud lisakulutused. Taotluse kohaselt ei taganud Rae vald kaebaja lapsele pärast lapse 1,5-aastaseks saamist lasteaiakohta valla lasteaias. Erahoiu kasutamisest ajavahemikul august 2021–juuni 2022 tekkisid lisakulud summas 807,91 eurot (enammakstud toiduraha 164,80 eurot, tasu huvitegevuse eest 370 eurot, saamata jäänud tulumaksutagastus 173,11 eurot ning lapsehoiuteenuse osutamise kohalepingu (dtl 55 jj) alusel kaebaja lapse eest tasutud registreerimistasu 100 eurot. Rae vald lisakulusid ei hüvitanud (17.03.2023 e-kiri nr 10-1.1/3606-1; dtl 5).
5.Kaebaja I ja Y (kaebaja II) esitasid 26.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlevad, et Rae vald hüvitaks tekitatud varalise kahju summas 807,91 eurot. Kahju on tekkinud, sest vald ei taganud kaebajate lapsele lasteaiakohta õigeaegselt ning seetõttu tuli kaebajatel erahoius võrreldes munitsipaallasteaiaga maksta rohkem toiduraha, huvitegevuse tasu, ühtlasi jäi kaebajatel saamata tulumaksutagastus lastehoiu kohatasult, lisaks on kaebaja I maksnud esmasel registreerimisel hoiule registreerimistasu. Kaebajate esitatud kulude arvestustabeli (dtl-d 9-10) kohaselt on lapse eest makstud ajavahemikul 01.08.2021–30.06.2022 toiduraha rohkem 164,80 eurot, huvitegevuse lisatasu 370 eurot ja kaebajad on jäänud ilma tulumaksutagastusest summas 173,11 eurot. Lapsehoiuteenuse osutamise kohalepingu (dtl 55 jj) alusel on mais 2021 kaebajate lapse eest tasutud registreerimistasu 100 eurot (kaebajate kulude arvestustabelis hoiu kohatasu sees). Kaebajad taotlevad kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 24.02.2023. Kaebuse põhjendused:
1.Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal xx xx xxxx, mil kaebaja laps sai 1,5-aastaseks. Laps sai koha 15.08.2022 ehk 1 aastat 7 kuud hiljem. Kuna lasteaiakohta ei pakutud, hakkasid kaebajad ise otsima lapsele erahoiu kohta.
2.Kaebajatele on tekkinud rahaline kahju. Rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha, eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Erahoiult uuriti, kas on võimalik loobuda lisatasu eest korraldatavatest muusika- ja liikumistundidest, kuid erahoid seda sisuliselt ei võimaldanud: laps oleks tegevuste ajaks eraldatud rühmast või hoiukoht üles öeldud. Erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu. Lisaks tuli maksta ka lastehoiu broneerimistasu.
3.Kohast Sõnajala Lasteaias loobuti, kuna sooviti kohta Aruheina Lasteaias. Kaebajate hinnangul võimaldas Aruheina Lasteaiaga liitumine mõistlikumat töö- ja pereelu ühitamist, kuna kaebaja vanem laps käib samuti Aruheina Lasteaias. Samas lasteaias käimine annab logistilise eelise, mis võimaldab perele ajavõitu (kodule lähim lasteaed), samuti olulist rahalist võitu transpordikuludelt. Sama tähtsaks hindasid kaebajad ka psühholoogilist eelist noorema lapse kohanemisel juba tuttava ja kodule lähima lasteaiaga. Mõlemale lapsele sooviti pakkuda võrdseid tingimusi, nt võrdse pikkusega lasteaia päev, võimalus minna lasteaeda jalgsi või jalgrattaga, samaaegsed ühised üritused lasteaia õppekavas. Lisaks ei soovitud teha lasteaia vahetust õppeaasta keskel, kuna Sõnajala Lasteaias algas õppetöö 15.03.2022. Koha vastuvõtmisel Sõnajala Lasteaeda oleksid kaebajad kaotanud võimaluse teha hilisema vahetuse Aruheina Lasteaia vastu. Sellega seoses oleksid kõikidel järgmistel lasteaia aastatel (ca 4 aastat) tekkinud Sõnajala Lasteaias käimisega arvestavalt suuremad kulutused logistikale kui käies kodule lähimas lasteaias. 2(11)
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata:
1.Juhul, kui kaebajad oleksid Sõnajala Lasteaia kohapakkumise vastu võtnud ja kaebajate laps kohta kasutama asunud, siis laps enam Aruheina Lasteaia kohataotlejate nimekirjas edasi ei oleks olnud. Vastustaja KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus oleks olnud täidetud 11.02.2022 kohapakkumisega Peetri teeninduspiirkonna Sõnajala Lasteaeda kohakasutuse algusega 15.03.2022.
2.Kui laps käib Rae valla lasteaias ja lapsevanem soovib lapsele saada kohta valla teises lasteasutuses, siis on lapsevanemal võimalik esitada uus lasteaiakoha taotlus. Laps lisatakse lasteaiakoha järjekorda ja koht pakutakse siis, kui kohapakkumiste järjekord lapseni jõuab ja soovitud lasteasutuses on antud vanusele vaba lasteaiakoht olemas. Kohtade vahetamist korraldatakse lapsevanemate pöördumiste alusel ja samas vanusevahemikus sündinud laste vahel.
3.Kaebajate esitatud hoiu kohalepingu kohaselt on huvitegevuse tasu 37 eurot/kuus lapsevanema soovil. Seega lapsehoiuteenuse osutamise kohalepingus nimetatud huviringid on analoogsed munitsipaallasteaias toimuvate huviringidega, milledest lapsel on võimalik osa võtta ja mis on eraldi tasustatavad.
4.Vastustaja on rahastanud kaebajate lapsele osutatud lapsehoiuteenust vastavalt KELS § 10 lg-s 1 toodule, arvestades KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut, st selliselt, et lapsevanema poolt kaetav lastehoiu kohatasu määr vastas vallavolikogu poolt kehtestatud munitsipaallasteaias vanema poolt kaetava kohatasu määrale. Kolmepoolse lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu lastehoius. KELS ega Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 26) ei näe ette eralastehoiu toidukulu osalist katmist.
5.Koolituskuludelt tulumaksu tagastamise hüvitamise kohustust ei näe ette KELS ega määrus nr
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebajate ja nende lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebajate lapsele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebajate lapsele (snd xx xx xxxx) taotleti lasteaiakohta 15.07.2019, sooviga saada koht alates 09.01.2021. Laps hakkas erahoius käima 02.08.2021 ning alates 15.08.2022 teeninduspiirkonna lasteasutuses.
8.Vastustaja esitatud haridusteenuste haldamise süsteemi (Arno) väljavõttest (dtl 92) nähtuvalt on kaebajate lapsele pakutud 11.02.2022 kohta Sõnajala Lasteaeda, kohapakkumise vastuvõtmisest on loobutud, kuna kohta soovitakse teises lasteasutuses. Kaebuses on kaebajad selgitanud, et kohta sooviti Aruheina Lasteaias, kus käib pere vanem laps, mistõttu koha kasutamine nimetatud lasteaias võimaldaks mõistlikku ja eesmärgipärast töö- ja pereelu ühitamist. Kohus leiab, et vastustaja on oma 11.02.2022 pakkumisega täitnud KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse.
3(11)
Sõnajala lasteaed asub Järvekülas, mis kuulub Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ § 1 p 3 kohaselt Peetri teeninduspiirkonda. Teeninduspiirkonna kohta on selgitanud Tallinna Ringkonnakohus 17.06.2022 kohtulahendis nr 321-3361: - Lasteaias käimise võimaluse loomine ei piirdu üksnes teeninduspiirkonna lasteasutuses koha tagamisega, vaid pakutav lasteaiateenus peab olema ka faktiliselt kättesaadav (st pakutud kohta peab olema võimalik mõistlikult ja eesmärgipäraselt kasutada töö- ja pereelu ühitamiseks). - Vald või linn ei ole täitnud KELS § 10 lg-s 1 kehtestatud lasteaiakoha võimaldamise kohustust, kui perele pakutakse kohta koolieelses lasteasutuses, mis jääb pere elukohast kaugele, mistõttu sinna minek võtab ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. - Ringkonnakohus jagab seisukohta, et eriti sõimeealiste laste heaolu huvides on üldjuhul see, et lasteaed asub võimalikult kodu lähedal. Sel juhul ei kujune lasteaiapäev lapsele ülemäära pikaks ja väsitavaks. Samuti võib eeldada, et lapse käimine kodulähedases lasteaias on perele tavaliselt kõige mugavam ja vähem kulukas lahendus. - KELS § 10 lg 1 ei anna kaebajale õigust nõuda, et lapsele tagatakse koht pere elukohale lähimas lasteaias, vaid vastustaja peab tagama selle, et lasteaiateenus oleks kaebajale kättesaadav. Olukorras, kus lasteasutuse teeninduspiirkond on väike (halduskohtu kommentaar: kõnealuses asjas teeninduspiirkonna suurus ligikaudu 630 km2; või nt Tallinna linn ligikaudu 160 km2; vrd Peetri teeninduspiirkond ligikaudu 36 km2) või ühistranspordiühendus väga hea, võibki üldjuhul eeldada, et teeninduspiirkonna lasteasutusse koha pakkumisega on vald või linn täitnud KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustuse ning puudub vajadus lasteaiateenuse tegelikku kättesaadavust põhjalikumalt uurida. Küll tuleb lasteaias käimise tegelikke võimalusi hinnata juhul, kui lasteasutuse teeninduspiirkond on väga suur või ühistranspordiühendused piiratud. Ringkonnakohus hindas samas lahendis lasteasutuste kaugust kaebaja elukohast ja sõiduaega nii ühistranspordi kui ka sõiduautoga ning eeltoodu kokkuvõttes, kas pakutud lasteasutuses oli kaebaja lapsel mõistlik võimalus käia. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal tingimata õigust lähimale lasteasutusele, vaid lasteasutus peab olema mõistlikult kättesaadav. Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (edaspidi määrus nr 4) ei sätesta, et kohta võib pakkuda üksnes vanema valiku kohaselt. KELS § 10 lg 1 kohustus on täidetud teeninduspiirkonna lasteasutusse koha pakkumisega, kui see koht on mõistlikult kättesaadav. Regio kaardi andmete kohaselt: - Linnupesa lastehoid (Reti tee 9, Peetri), kus käis kaebajate laps, on kaebajate kodust xxxxxxxx 3,7 km kaugusel, eeldatav sõiduaeg selle vahemaa autoga läbimiseks on 7 minutit; tagasitee 3,24,2 km, autoga 8 minutit; - Aruheina lasteaed (Aruheina tee 7, Peetri alevik) on 660 m kaugusel, autoga 2 minutit; - Peetri lasteaed (Pargi tee 6, Peetri alevik) on 1,6 km kaugusel, autoga 4 minutit; - Sõnajala lasteaed (Sõnajala tee 3, Järveküla) on 3,4-3,7 km kaugusel, kuhu sõidab autoga 8 minutit. Kuna kaebaja kasutas lapse hoidu viimiseks eelduslikult autot (ilmselt ei läbitud 4,1 km jala), siis ei olnud sõidutee Sõnajala lasteaeda kohtu esmahinnangul ülemäära ebamõistlik, hoid ja lasteaed asuvad kaebaja kodust mõlemad võrdsel kaugusel. Sõnajala lasteaeda kohta vastu võttes oleks kaebajatel jäänud tekkimata ka täiendav huvitegevuse lisatasu, toiduraha kulu ning kaebajad oleksid saanud arvestada tulumaksutagastust munitsipaallasteasutuse kohatasult. Kaebaja võib eelistada lähimat või
mugavaimat lasteaeda, kuid kahju hüvitamise eelduseks on see, et vald on seadusest tulenevat kohustust rikkunud ning pakutud koht ei ole tegelikult kättesaadav või on ebamõistlikult kaugel või kättesaamatu. Kohus nõustub, et lapsevanem võib soovida lihtsamat ja mugavamat viisi laste lasteaeda viimiseks, kuid sellest ei saa käesoleval juhul järeldada, et vastustaja ei ole KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust alates 15.03.2022 täitnud. KELS § 15 lg 3 kohaselt võtab vallavalitsus lasteasutusse kõigepealt vastu lasteasutuse teeninduspiirkonnas elava lapse, eelistades võimaluse korral lapsi, kelle samas elukohas elavate sama pere teised lapsed käivad samas lasteasutuses. Seega on kohalikul omavalitsusel väga suurel määral õigus ise otsustada, millised teeninduspiirkonnad moodustada ja kuidas olemasolevaid lasteaiakohti jagada. Seadus ei anna seejuures perele õigust saada koht kodule kõige lähemal asuvas lasteaias ega ka tingimata selles lasteaias, kus juba käib sama pere teine laps. Põhimõte, et ühe pere lastel on õigus saada koht samas lasteasutuses, lisati seadusesse seetõttu, et vastasel juhul võivad pered sattuda keerulisse olukorda, kus vanemal tuleb iga päev viia üks laps ühte, teine teise lasteaeda jne. Muudatus tulenes praktikas esinevast probleemist, mis oli seotud suuremate linnadega, kus on koolieelsetele lasteasutustele kehtestatud üks ühine teeninduspiirkond, nt Tallinna linn (vt eespool teeninduspiirkondade võrdluse kohta halduskohtu kommentaar). Samuti peeti sellise põhimõtte kehtestamist oluliseks seetõttu, et ühe pere lastel on turvalisem käia oma õe või vennaga samas lasteaias − see soodustab lapse kiiremat kohanemist (vt KELS muutmise seaduse eelnõu 641 SE materjale). Seadus ei näe ette, et lapsele peab andma lasteaiakoha, mis asub tema pere elukohale võimalikult lähedal. Siiski ei saa lugeda valla- või linnavalitsuse kohustust täidetuks, kui perele pakutakse kohta lasteaias, kuhu minek võtab näiteks ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. Ebamõistlikult suur ajakulu mõjutab lapse heaolu, tema lasteaiapäev kujuneb liiga pikaks ja väsitavaks. Seega tuleb valla- ja linnavalitsustel arvestada koha pakkumisel ka lasteaiateenuse tegeliku kättesaadavusega. Omavalitsustele anti ühe pere laste samasse lasteasutusse koha andmisel kaalumisruum, selle puudumine võis tekitada olukorra, kus omavalitsus ei saa antud nõuet täita. Nn masskomplekteerimisel (2,5 kuu möödudes esialgsest kohapakkumisest) järgmiseks õa-ks oli vald antud juhul suuteline nimetatud nõuet täitma. Kohus möönab, et olukord, kus soovitud lasteasutuses koha saamiseks tuleb laps lisada uuesti järjekorra lõppu ja ta ei jää soovitud koha saamiseni juba olemasolevasse järjekorda, on problemaatiline, kuid lasteaiakoha vahetamise küsimust ei saa lahendada käesolevas kohtuasjas. Kaebajate selgitustest nähtub, et koha vastuvõtmata jätmine oli teadlik valik ehk seda ei tinginud vastustaja õigusvastane tegevusetus.
9.Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud enne 15.03.2022 hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast2, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
5(11)
või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 hoiukohaga nõustumisega seoses, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajatele selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Selgituseks ei saa lugeda ka nt lapsehoiuteenuse rahastamise kolmepoolset lepingut (dtl 94 jj), kuna sellest ei nähtu selgitused lapsevanemale, mille poolest hoid lasteasutusest erineb ega ka seda, et kaebajal on igal ajal võimalik nõusolekust loobuda ja saada selle tulemusel koht munitsipaallasteasutuses. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebajate lapsele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega olid eluliselt kaebajate ees üksnes valikud, kas panna laps erahoidu või tagada laste kodus hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
10.Ajal, mil sooviti kaebaja laste taotluste lahendamist, kehtis määrus nr 4. Riigikohus leidis viidatud määruse kohta 06.02.2023 otsuses järgmist: - tunnistas kehtetuks ja põhiseadusvastaseks lauseosa „ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas“. See lauseosa välistab lasteaiakoha andmise lapsevanematele, kellel selleks on seadusest tulenevalt subjektiivne õigus. Säte piirab seeläbi KELS § 10 lõikes 1 tagatud õigust viisil, milleks seadus ei ole volitust andnud. - nõuet, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmisest keeldumiseks nii põhjusel, et järjekord ei olnud kaebajate lapseni jõudnud kui ka vaba koha puudumise tõttu. Riigikohus märkis ka, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38).
11.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebajate lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebajad panna olukorda, kus nad oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise võimalikkus, kui 6(11)
laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses vm õigusaktis. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebajate laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
12.Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus märgib, et vastustaja ei ole eraldi vaielnud vastu kahjunõuete suurusele ega nõuete kujunemisele. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebajate poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja kaebajate kohtule esitatud selgitustest.
12.1.Toiduraha lisakulud Kaebaja I on lapse eest toiduraha tasunud võrreldes munitsipaallasteaiaga 72,20 eurot rohkem, kaebaja II vastavalt 11,40 eurot rohkem. Kohus arvestab märtsikuud 2022 vaid pooled ulatuses ja jätab hilisemad kuud kõrvale (vt kohtuotsuse p 8).
Toiduraha päevata- Toiduraha Arvestatud su munitsipaalpäevatasu toidupäevade Tasutud Kuu lasteasutuses [3] erahoius arv toiduraha August 2021 2,10 € 4,00 €
16,00 € September 2021 2,10 € 4,00 €
48,00 €
Tõend (dtl) [4] dtl 17, 37 dtl 18, 38
Toiduraha vahe 7,60 € 22,80 €
Oktoober 2021
2,10 €
4,00 €
32,00 € dtl 19, 39
15,20 €
November 2021
2,10 €
4,00 €
16,00 € dtl 20, 40
7,60 €
Detsember 2021
2,10 €
4,00 €
0,00 € dtl 21, 28
0,00 €
Jaanuar 2022
2,10 €
4,00 €
12,00 € dtl 22, 29
5,70 €
Veebruar 2022
2,10 €
4,00 €
28,00 € dtl 23, 30
13,30 €
Märts 2022
2,10 €
4,00 €
48,00 € dtl 24, 31
11,405 € 83,60 €
12.2.Huvitegevus Kohtule esitatud hoiu arvetest nähtuvalt on kaebaja I ajavahemike september 2021–detsember 2021 ja veebruar 2022–märts 2022 eest maksnud huvitegevuse tasu igas kuus 37 eurot. Seega kokku on huvitegevuse lisakulutus kaebajale I olnud 6×37=222 eurot, millest kohus arvestab maha märtsikuu eest pool summast (37/2=18,5). Nii on kaebajale I tekkinud huvitegevuse lisakulutus (22218,5=)203,5 eurot. Jaanuari 2022. a eest on kaebaja II maksnud huvitegevuse tasu samuti 37 eurot. Seega kokku on huvitegevuse lisakulutus kaebajale II olnud 37 eurot. Kohus jätab kõrvale aprill 2022–juuni 2022 vastustaja poolt kohustuse täitmise tõttu kõrvale. Kaebajate laps sai lasteaiakoha Aruheina Lasteaias. Lasteaia kodulehe kohaselt on lasteaias tööl liikumis- ja muusikaõpetajad6. KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja
Kohtule teadaolevalt, arvestades seniseid Rae valla suhtes esitatud kaebuseid, oli vaidlusalusel ajavahemikul toidupäeva hind Peetri teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses 2,10 eurot/päev.
Ajavahemiku august 2021–veebruar 2022 hoiu poolt arvestatud toidupäevade eest on tasunud kaebaja I, ajavahemiku märts 2022–juuni 2022 eest on tasunud kaebaja II.
Toiduraha vahe kogu kuu eest 22,80 eurot; poole kuu eest 11,40 eurot.
kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Lastehoiud ei pea järgima riiklikku õppekava ega tagama lastele mistahes huvitegevust. Kui lasteasutuses korraldavad päevakava osana tegevusi õpetajad, ei ole hoius tööl õpetajad, vaid lapsehoidjad (SHS § 453 lg 2). Kaebaja lapsele oli kohalepingu kohaselt lastehoius kohatasule lisanduva huvitegevuse tasu alusel tagatud saviõpe, muusikatund, lastejooga 1 kord nädalas. Tegemist on sisuliselt kunsti-, muusika- ja liikumistunniga, mis on lasteaias üldteadaolevalt päevakava osa ka siis, kui neid tunde ei anna vahetult sama rühma õpetaja, vaid eraldi erialaõpetaja. Seejuures on kaebajad selgitanud, et nt jooga- ja saviõpetajad olid kasvatajatena tööl samas lastehoiu rühmas. Kaebajad on ka piisavalt põhjendanud, et õppetegevusest loobumine ei olnud võimalik ning see on ka lapse noorust ning rühma kaasamise olulisust arvestades eluliselt usutav. Lapsevanemal on sellises olukorras keeruline jätta laps hoiu päevakavas ettenähtud tegevusest kõrvale. Asjas ei ole tõendatud, et tegemist olnuks huviringiga, mis jäänuks väljapoole hoiu või munitsipaallasteasutuses tavapärast päevakava.
12.3.Registreerimistasu Kaebajad on kohatasu lisakulutusena arvestanud lastehoiu registreerimistasu 100 eurot. Nimetatud tasu kaebaja I poolt maksmine 21.05.2021 nähtub kohtule esitatud maksekorraldusest nr 464 (dtl 32) (dtl 49). Kohalepingu p 2 kohaselt on esmasel registreerimisel registreerimistasu 100 eurot, mis sisaldab lapsele kolme tasuta proovipäeva lastehoiuga kohanemiseks. Registreerimistasu kinnitab lapsele koha lastehoius (p 2.1) ning seda ei arvestata maha edasistes arvetes, samuti ei kuulu see tagastamisele koha loobumisel (p 2.2). Kui kaebajale oleks tagatud koht teenindusjärgses lasteasutuses, ei oleks kaebaja I pidanud lastehoiu registreerimistasu tasuma. Seetõttu on kaebajale I tekkinud kahju 100 eurot.
12.4.Saamata jäänud tulumaksutagastus Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebajate maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebajad oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebajad oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Kohus arvestab, et tulenevalt määruse nr 42 §§-dest 2 ja 3 on Rae valla koolieelses lasteasutuses kohatasu suurus lapsevanemale 80 eurot lapse kohta ühes kuus ning kui ühest perest käib kaks last lasteasutuses või mõnes Rae Vallavalitsusega lepingu sõlminud eralastehoius, siis on pere teise lapse kohatasu suurus 50% määruse §-s 2 nimetatud määrast. Kaebajate esitatud Rae Vallavalitsuse arvetest (dtl 13 jj) nähtuvalt on pere vanema lapse lasteaia osalustasu olnud 40 eurot kuus. Kohtule arusaadavalt on kohatasu 50% soodustust rakendatud esimese lasteasutuses käima hakanud lapse eest, seetõttu arvestab kohus, et kui kaebaja noorem (xx xx xxxx sündinud) laps oleks vaidlusalusel ajavahemikul saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu 80 eurot kuus. Samuti arvestab kohus, et kuigi kohalepingus on lapse lastehoidu toomise kuupäevaks märgitud 01.08.2021 ja lapsehoiuteenuse rahastamise kolmepoolses lepingu kohaselt osutatakse lapsehoiuteenust alates 02.08.2021, siis kohtumenetluses on kaebaja selgitanud (dtl 76, 79), et teenust asuti osutama 03.08.2021 (sh 03.08.2021–05.08.2021 alustati proovipäevadega). Kuna munitsipaallasteaias 8(11)
oleksid proovipäevad olnud kohatasu sees, siis tulenevalt määruse nr 42 § 4 lg-st 2 oleks kohatasu suurus esmakordselt munitsipaallasteaeda astumisel vastavalt 80÷31×29=74,8387096777≈74,84 eurot. Kohus võtab samuti arvesse, et ajavahemiku august 2021–detsember 2021 ja veebruar 2022–märts 2022 eest kandis hoiu kohatasu kulusid kaebaja I ja jaanuaris 2022. a kaebaja II, s.o kohus lähtub, et nimetatud ajavahemike eest oleksid kaebajad vastavalt tasunud ka kohatasu munitsipaallasteaias. Kohus jätab kõrvale poole märtsikuust 2022. aastal ja sellele järgnevad kuud (aprill-juuni), kuna kaebajate lapsele oli siis pakutud kohta munitsipaallasteasutuses. Kui ajavahemikul 03.08.2021–31.12.2021 oleks kaebajate laps saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja I lapse eest munitsipaallasteaia kohatasu 394,84 eurot (4×80+74,84). Kaebaja I 2021 FIDEK andmetest (dtl 82) nähtuvalt olnuks kaebajal I arvestades kaebaja I maksustavat tulu sel perioodil ja tulust tehtavate mahaarvamiste piirangut (TuMS § 282) võimalik teha mahaarvamisi nimetatud summa ulatuses ning kaebaja I oleks saanud lapse koolituskulude eest 2021. aastal täiendavat tulumaksutagastust 78,97 eurot (394,84 ×0,2=78,968≈78,97). Kui ajavahemikul 01.01.2022–31.01.2022 oleks kaebajate laps saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja II lapse eest munitsipaallasteaia kohatasu 80 eurot. Kaebaja II 2022 FIDEK andmetest (dtl 81) nähtuvalt olnuks kaebajal II arvestades kaebaja II maksustavat tulu sel perioodil ja tulust tehtavate mahaarvamiste piirangut (TuMS § 282) võimalik teha mahaarvamisi nimetatud summa ulatuses ning kaebaja II oleks saanud lapse koolituskulude eest 2022. aastal täiendavat tulumaksutagastust 16 eurot (80 ×0,2). Kui ajavahemikul 01.02.2022–14.03.2022 oleks kaebajate laps saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja I lapse eest munitsipaallasteaia kohatasu 120 eurot (1,5×80). Kaebaja I 2022 FIDEK andmetest (dtl 84) nähtuvalt olnuks kaebajal I arvestades kaebaja I maksustavat tulu sel perioodil ja tulust tehtavate mahaarvamiste piirangut (TuMS § 282) võimalik teha mahaarvamisi nimetatud summa ulatuses ning kaebaja I oleks saanud lapse koolituskulude eest 2022. aastal täiendavat tulumaksutagastust 24 eurot (120 ×0,2).
12.5.Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja I lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem toiduraha – 72,20 eurot; - tasunud rohkem huvitegevuse tasu – 203,5 eurot; - tasunud registreerimistasu – 100 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2021. aastal – 78,97 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2022. aastal – 24 eurot. Küll aga tuleb maha arvata n.ö kasu, mille kaebaja I säästis seetõttu, et laps ei käinud munitsipaallasteaias, vaid erahoius. Hoiu 2021 augustikuu arvest nähtuvalt oli hoiu kohatasu sellel kuul 65,45 eurot ning kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et nimetatud kuul on kohatasu arvestusest välja jäetud ajavahemikul 03.08.2023–05.08.2023 toimunud proovipäevad ja kohatasu arvestati proportsionaalselt päevade arvule alates 06.08.2023. Kuna munitsipaallasteaias oleksid proovipäevad olnud kohatasu sees, siis oleks munitsipaallasteaia kohatasu hoiu kohatasust 2021. a augustis 74,84-65,45=9,39 eurot suurem. Seega on kaebaja I kahju seoses lapse ajavahemikul 03.08.2021–14.03.2022 munitsipaallasteaias käimise asemel eralapsehoius käimisega kokku 469,28 eurot (72,20+203,50+100+78,97+24-9,39). 9(11)
Arvestades eelnevat, on kaebaja II lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem toiduraha – 11,40 eurot; - tasunud rohkem huvitegevuse tasu – 37 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2022. aastal – 16 eurot. Seega on kaebaja II kahju seoses lapse ajavahemikul 03.08.2021–14.03.2022 munitsipaallasteaias käimise asemel eralapsehoius käimisega kokku 64,40 eurot (11,40+37+16).
13.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19). Kaebajad taotlevad ka viivise hüvitamist alates 24.02.2023. Kaebajatele lõppes kahju tekkimine 30.06.2022, seega on viivisenõude algusajaks kogu kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Viivisenõuet tuleb arvestada eraldi kahe perioodi kohta: - 24.02.2023-30.06.2023 – kokku 127 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,50%7 ja viivisemäär kokku 10,5%; - 01.07.2023-28.08.2023 – kokku 59 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 4%8 ja viivisemäär kokku 12%. Kaebaja I taotletud kahjusummat arvestades on: - 2023. a I poolaastal (469,28×0,105×127/365)=17,1447 eurot - 2023. a II poolaastal (469,28×0,12×59/365)=9,1027 eurot. Kokku on viivis 26,25 eurot. Kaebaja II taotletud kahjusummat arvestades on: - 2023. a I poolaastal (64,40×0,105×127/365)=2,35 eurot - 2023. a II poolaastal (64,40×0,12×59/365)=1,25 eurot. Kokku on viivis 3,6 eurot. Kaebajad on taotlenud viivist alates 24.02.2023. Seega taotlevad kaebajad viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
14.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebajate lapsele taotluses soovitud ajal kohad teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu
kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse kohad saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust viimase 10 aasta jooksul ligikaudu 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja laste suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.
15.Kohus mõistab kaebajale I kokku välja 495,53 eurot (põhinõue 469,28 eurot ja viivis 26,25 eurot) ja kaebajale II 68 eurot (põhinõue 64,40 eurot ja viivis 3,60 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
16.Kaebajad on tasunud kaebuselt riigilõivu 24,24 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes (469,28+64,40)eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude 66 % ulatuses ((469,28+64,40)/807,91), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 16,01 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.